Evelin

February 15, 2021
EJL.jpg

1min16

Eesti Jalgratturite Liidu Kohtunike Kogu juhatus koostöös Liidu sekretariaadiga kutsub Teid osalema 28.02.2021 toimuvale online koolitusseminarile.

Kohtunike seminaril käsitletakse maanteesõidu, EJL 2021. aasta reglemendi ning COVID-19 kriisiga seonduvaid teemasid. Lektoriteks on EJL-i komissarid ja EJL peasekretär.

Seminar toimub Zoom.us veebikeskkonnas ning eelregistreerunud osalejad saavad veebipõhise ligipääsu. Seminari toimumisajaks on planeeritud pühapäev, 28. veebruar 11.00-16.00 koos kahe veerandtunnise vaheajaga.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Täpsema koolituspäeva kava väljastame lähiajal.

Registreerimise lõpptähtaeg on 24. veebruar 2021, registreerimine toimub SIIN.

EJL Kohtunike Kogu ja
Eesti Jalgratturite Liit

+372 603 15 45
ejl@ejl.ee
www.ejl.ee


February 3, 2021
audentes.png

1min14

Taaskord on alanud uute õpilaste ASG-sse sisseastumisprotsess.

Audentese Spordigümnaasiumi 2021/2022 õppeaasta sisseastumise ajakava

  1. õpilaskandidaadid esitavad soovialavaldused spordialaliitudele hiljemalt 28.02.2021
  2. Spordialaliidud esitavad õpilaskandidaatide nimekirjad EOK-le hiljemalt 15.03.2021
  3. EOK esitab Audentesele õpilaskandidaatide nimed  – hiljemalt 29.03.2021
  4. Vastuvõtuvestlused õpilaskandidaatidega Audenteses
  • Tallinnas Tondi 84/1 – 20.04.2021 kell 11:00
  • Otepääl Lipuväljak 14 – 20.04.2021 kell 11:00
  1. Vastuvõtuvestluste tulemused, info EOK-le ja  www.audentes.ee – 3.05.2021
  2. Vastuvõtukomisjon* kinnitab lepingute sõlmimisele kutsutavad õpilased – 11.06.2021
  3. Lepingute sõlmimine õpilaste ja õpilaste esindajatega elektroonilises keskkonnas või kohapeal Audenteses 15. – 18.06.2021 kell 10.00-14.00
  • Tallinnas Tondi 84/1 ja Otepääl Lipuväljak 14
  1. Vajadusel esitab EOK Audentesele täiendavate õpilaskandidaatide nimed – hiljemalt 16.08.2021
  2. Vajadusel vastuvõtuvestlused täiendavate õpilaskandidaatidega Audenteses 24.08.2021 kell 11:00
  • Tallinnas Tondi 84/1 ja Otepääl Lipuväljak 14
  1. Vastuvõtukomisjon* kinnitab  Audentese Spordigümnaasiumi 2021/2022 õpilaste nimekirja 31.08.2021

* Vastuvõtukomisjoni koosseisu kuuluvad Audentese, EOK ja vastava spordialaliidu esindajad


January 29, 2021
ejl-logo.png

2min26

Eesti Jalgratturite Liidu Kutsekomisjon kuulutab välja jalgrattatreeneri EKR 3-5 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksamid.

Eksam toimub 22. märts 2021, kell 11.00 Tallinnas, Tondi 84/3, III korrus (endised Spordimeditsiini SA ruumid).

 

Dokumendid kvalifikatsiooni taotlemiseks palume esitada: https://www.spordiregister.ee/admin/.
Dokumentide esitamiseks vastav juhend on peale sisselogimist nähtav lehe all osas.
Dokumentide esitamise lõpptähtaeg  eksamile on 22.02.2021.

TREENERIKUTSE ESMAKORDNE – JA KUTSETASEME TÕSTMISE TAOTLEMINE

Dokumentide loetelu:

  1. isikut tõendava dokumendi koopia
  2. haridust tõendava dokumendi koopia(d)
  3. taseme- ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopia(d)
  4. vormikohane tööalane CV
  5. kutseomistamise tasu maksmist kinnitav dokument

 

TREENERIKUTSE TAASTAOTLEMINE

Dokumentide loetelu:

  1. täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopia(d)
  2. vormikohane tööalane CV
  3. kutseomistamise tasu maksmist kinnitav dokument
  4. isikut tõendava dokumendi ja haridust tõendava dokumendi koopia(d) (lisada juhul, kui andmed on muutunud)

Dokumentide õigsuse eest vastutab esitaja.

Kutseomistamise tasu tasuda: Eesti Jalgratturite Liit, SEB pank: EE821010052030739004. Selgitusse märkida: Treener + tase; ees- ja perenimi.

Kutseeksami tasu määrad: Abitreener EKR 3 (varasem I tase) – 40€
Nooremtreener EKR 4 (varasem II tase) – 47€
Treener EKR 5 (varasem III tase) – 56 eurot

Lisa info: https://www.ejl.ee/organisatsioon/treenerikutse/treenerikutse-dokumendid/.

 

Eesti Jalgratturite Liidu kutsekomisjon
Urmas Karlson ejl@ejl.ee ; 6031545; 5024403


December 14, 2020
ejlfav2.png

10min47

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
  3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
  6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
  7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002 

Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav: https://www.kriis.ee/et/hadaolukorra-aegsed-oigusaktid

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded jalgrattavõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
  2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
  3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus, kaasa arvatud eraldistartidega sõidud nii maanteel kui maastikul.
  4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
    a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
    b. professionaalsed sportlased;
    c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  5. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele.
  6. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
  7. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
  8. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
  9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks grupisõidud ja maratonid ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet (stardi ja finiši linnakus tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
  10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
  11. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
  15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
  19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
  20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit:

https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.


October 9, 2020
Henry-Grünberg-Janek-Järva-Oskar-Kontus-MTB-MM-il-1280x1280.jpg

3min59

Naisjuunioride vanuseklassis triumfeeris austerlane Mona Mitterwallner, ajaga 1:15.55. Teise koha saavutas Luisa Daubermann Saksamaalt, kaotusega 1:56 ning kolmas oli tšehhitar Aneta Novotna, kaotus kogunes võitjale 2:36.

Meesjuunioride arvestuses võitis sakslane Lennart-Jan Krayer, võiduajaks 1:16.39. Teisele kohale tuli šveitslane Janis Baumann, kaotusega 0:40 ning kolmanda koha saavutas Luca Martin Prantsusmaalt, kaotust võitjale 1:24. Eestlastest oli stardis Oskar Kontus, Kert Järva ja Henry Grünberg, kohad vastavalt 61., 64. ja 71. “Jah, seda võib nimetada hullumeelseks tiitlivõistluseks, mis nõudis väga head rattavalitsemise oskust, õigete ja ohutute sõidutrajektooride valimist, et üldsegi rattal püsti ja terveks jääda. Eelpool tooduga saime hakkama, kuid raja väga kehv olukord ei andnud maksimaalset võimete realiseerimise võimalust. Oli jooksmist nii tõusudel, sirgetel kui ka laskumistel, ja eks kindlasti mängis suurt rolli kõrgemas mängus kaasa lüüa rehvi valik. Sellel korral siis nii. Suurimad tänud Tarmo Mõttusele abistamise eest tehnilises alas!”, võtsid poisid sõidu kokku.

Võistlused jätkuvad täna alla 23-aastaste meeste olümpiakrossi ja juunioride ning eliidi mäestlaskumise kvalifikatsiooni sõitudega. Mäestlaskumise kvalifikatsioonidest võtab osa neli eestlast – Robert Johanson juunioride vanuseklassis ning Juho Mattus, Hendrik Kirsipuu ja Armin Pilv eliidi klassis.

Võistluste programm:
Reede, 9. oktoober
15:00     MU23 XCO
10:30-11:30        DHI kvalifikatsioon juuniorid (Robert Johanson)
11:45-13:30        DHI kvalifikatsioon eliit (Juho Mattus, Hendrik Kirsipuu, Armin Pilv)

Laupäev, 10. oktoober
10:00     NU23 XCO (Kätlin Kukk)
12:15     NE XCO (Janika Lõiv, Mari-Liis Mõttus, Maaris Meier)
14:45     ME XCO (Martin Loo)

Pühapäev, 11. oktoober
09:25     WJ DHI finaal
MJ DHI finaal
12:50     WE DHI finaal
14:10     ME DHI finaal

Kõik kellaajad on Austria aja järgi.

Tulemused: https://www.uci.org/mountain-bike/events/uci-mountain-bike-world-championships-presented-by-mercedes-benz

Fotol: Henry Grünberg, Janek Järva ja Oskar Kontus. Erakogu.
Info ja pildid: https://www.facebook.com/MTBteamEstonia


September 15, 2020
EJL-logo-1280x544.jpg

2min60

Eesti Jalgratturite Liidu Kutsekomisjon kuulutab välja jalgrattatreeneri EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksamid.

Eksam toimub 26. oktoobril 2020, kell 11.00 Tallinnas, Tondi 84/2, Audentese Spordikeskus, II korrusel.

 

Dokumendid kvalifikatsiooni taotlemiseks palume esitada: https://www.spordiregister.ee/admin/.
Dokumentide esitamiseks vastav juhend on peale sisselogimist nähtav lehe all osas.
Dokumentide esitamise lõpptähtaeg  eksamile on 05.10.2020 

TREENERIKUTSE ESMAKORDNE – JA KUTSETASEME TÕSTMISE TAOTLEMINE

Dokumentide loetelu:

  1. isikut tõendava dokumendi koopia
  2. haridust tõendava dokumendi koopia(d)
  3. taseme- ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopia(d)
  4. vormikohane tööalane CV
  5. kutseomistamise tasu maksmist kinnitav dokument

 

TREENERIKUTSE TAASTAOTLEMINE

Dokumentide loetelu:

  1. täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopia(d)
  2. vormikohane tööalane CV
  3. kutseomistamise tasu maksmist kinnitav dokument
  4. isikut tõendava dokumendi ja haridust tõendava dokumendi koopia(d) (lisada juhul, kui andmed on muutunud)

Dokumentide õigsuse eest vastutab esitaja.

Kutseomistamise tasu tasuda: Eesti Jalgratturite Liit, SEB pank: EE821010052030739004. Selgitusse märkida: Treener + tase; ees- ja perenimi.

Kutseeksami tasu määrad: Abitreener EKR 3 (varasem I tase) – 40€
Nooremtreener EKR 4 (varasem II tase) – 47€
Treener EKR 5 (varasem III tase) – 56 eurot
Vanemtreener EKR 6 (varasem IV tase) – 72 eurot

Lisa info: https://www.ejl.ee/organisatsioon/treenerikutse/treenerikutse-dokumendid/.

 

Eesti Jalgratturite Liidu kutsekomisjon

Urmas Karlson ejl@ejl.ee ; 6031545; 5024403


September 10, 2020
pilt.png

9min63

Uue kooliaasta ning treeninghooaja alguses tuletame meelde, kuidas spordiorganisatsioon, organisatsiooni juhid ning enda töös lastega kokku puutuvad spetsialistid spordivaldkonnas aeg-ajalt esile kerkivate noorte ja laste väärkohtlemise juhtumitel reageerima peaksid. Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis ütleb, et spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid. Treenerite eetikakoodeksi järgi peab treener austama kõigi treenitavate eneseväärikust, tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata.Turvaline sport tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.

Usume ja loodame, et sport on kõigi laste, noorte, vanemate, treenerite, kohtunike jt seotud inimeste jaoks rõõmutoov. Tahame laste ja noorte arengut ja heaolu kahjustavaid vaimse, füüsilise, seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid ennetada. Ometi, kui midagi sellist juhtub, on täiskasvanute vastutus ning kohustus reageerida viisil, mis kannatanu ning seotud osapoolte jaoks tekitatud kahjusid vähendab, aitab turvatunnet taastada ning ei taasohvrista neid, kelle jaoks juhtunust rääkimine peab tähendama olukorrast väljapääsu ning väärkohtlemise lõppemist.

• Küllalt sageli kujuneb väärkäitumine aegamisi, selleks sobivat teed rajades, kannatanut mõjutades – see on teadlik vägivalla kasutamine, ka sõnaline, vaimne, psühholoogiline.
• See on võimalik, kui kõrvalseisjad ning märkajad ei sekku, ei reageeri, ei peegelda toimepanijale, et tema käitumine on sobimatu.
• Kannatanule annab sobimatule käitumisele mitte reageerimine sõnumi, et see käitumine kiidetakse heaks teiste täiskasvanute (treenerid, lapsevanemad) või ka laste/noorte (trennikaaslased) poolt. See annab sõnumi, et ta ei ole rohkemat väärt, või suunab ohvrikslangemist enda jaoks ratsionaalselt põhjendama.

Esimesed sammud tegutsemiseks, kui märkad väärkohtlemist

• Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julge ta alati sellest rääkida. Väärkohtlemise juhtumite (vt „Väärkohtlemise ennetamine spordis. Käsiraamat“ (2019)) ja kahtluse korral on lastekaitseseadusest tulenevalt kohustus teavitada hädaohus lapsest (alla 18-aastane) hädaabinumbril 112, abivajavast lapsest 116 111 (lisainfo www.lasteabi.ee) või lastekaitsetöötajat.
• Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
• Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
• Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
• Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
• Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
• Ära sea lapse ütlusi kahtluse alla: see võib takistada last tõeseid ütlusi andmast, pannes ta arvama, et keegi teda nagunii ei usu.
• Väldi toimepanija halvustamisest lapse ees – see võib olla isik, kellest ohver tõeliselt hoolib. Kuigi väärkohtlemine tuleb hukka mõista, võib lapse ees tema lähedase halvustamine väärkohtlemise mõju veelgi süvendada.
• Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
• Pöördu vajalike inimeste poole, et laps kiirelt abi saaks! Helista hädaabinumbril 112, teata kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajale või pea nõu helistades 116 111.
September 2020

Spordiorganisatsiooni tegevused, kui väärkohtlemine on aset leidnud

• Ole teadlik, et lapse ütlustes kahtleva või süüdistava käitumise ning hoiakutega võid põhjustada teisest ohvristumist kannatanule ning tema perele, samuti kannatanu trennikaaslastele. Lähtu teadmisest, et laste väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema arengu ja tervisliku seisundi.
• Kaasa vajadusel lastekaitsespetsialiste või ohvriabi (kriisiabitelefon 116 006).
• Paku tuge teistele organisatsiooni lastele ja noortele ning lapsevanematele, kes võivad juhtunust mõjutatud olla ning vajavad võimalust olla ärakuulatud, saada psühholoogilist nõustamist ning teadmisi väärkohtlemise mehhanismide kohta.
• Paku organisatsiooniga seotud toimepanijale võimalust enda seisukohta jagada ning olla ära kuulatud (juhtkonna poolt). Jaga infot abivõimaluste kohta vägivaldse käitumise ennetamiseks ning võimalike seksuaalkäitumise probleemide korral abi küsimiseks.
• Taga kõigi organisatsiooniga seotud inimeste – nii laste kui täiskasvanute – turvalisus. Korralda töö nii, et väärkohtlemises kahtlustatav ei seaks ohtu laste ja noorte turvalisust. Vastavad reeglid on organisatsioonis kokkulepitud ning kõigile eelnevalt teada.
• Võimaliku väärkohtlemise toimepanija töölt eemaloleku põhjendamisel ole diskreetne, sest nii kaitsed ohvrite privaatsust. Eemaloleku põhjendamisel võid viidata isiku ajutisele või alalisele piirangule (sh LasteKS § 20 tulenevale keelule) organisatsioonis töötada.

Mida saad teha väärkohtlemise ennetamiseks spordis?
• Koosta asutusepõhised käitumisjuhised väärkohtlemise juhtumi korral käitumiseks, aruta need läbi ning tutvusta kõigile töötajatele.
o Sõnasta sportlase heaolu ülima väärtusena: kõikidel sportlastel on õigus lugupidavale kohtlemisele ja kaitsele vägivalla eest.
o Sõnasta kokkulepe ning selgitus, mida loetakse soovimatuks, lubamatuks ning reegleid rikkuvaks käitumiseks ja millised on tagajärjed (nt väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid), detailne reageerimissüsteem (kuidas reageeritakse teatele, kaebusele, edasisuunamise mehhanismid, vahendamine); kes vastutab elluviimise eest.
• Järgi lastekaitseseadusest tulenevat lastega töötamise piirangu nõuet (LasteKS § 20).
• Lepi kokku usaldusisikud, kelle poole väärkohtlemise kahtluse korral nii lapsed, lapsevanemad kui töötajad saaksid pöörduda. Usaldusisiku puudumisel tutvustan teisi abiteenuseid nagu lasteabitelefon 116 111 ja hädaabinumber 112.
• Korralda ise või võimalda treeneritel jt osaleda lastekaitse, laste arengu ja heaolu ning väärkohtlemise ennetamise teemasid käsitlevatel koolitustel. Temaatilise koolituse tellimiseks pöördu info@antidoping.ee.
• Ole teadlik abivõimalustest: kuhu laste väärkohtlemise kahtluse korral pöörduda, konsulteerida ning nõu küsida.
• Jaga organisatsioonis, sh treeneritele, lastele ja noortele kui ka lapsevanematele teadaolevaid ennetusmaterjale (sh videoklippe) ning hoia abivõimaluste info (nt usaldusisiku kontakttelefon, lasteabitelefoni 116 111 plakat või bänner) nähtaval kohal.

Tähtsad lingid:
❖ Laste väärkohtlemine spordis – temaatiline veebileht
❖ Rahvusvahelise koolitusseminari „Terve spordi eest. Väärkohtlemise ennetamine spordis“ ettekannete videosalvestus ning ettekanded
❖ Laste väärkohtlemise ennetamise käsiraamat eesti ja vene keeles
September 2020
❖ Loe ennetavalt väärkohtlemise märkide kohta.
❖ 2020. aastal liitus Eesti Julge rääkida! („Start To Talk“) liikumisega, mis juhib tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis.
❖ „Julge rääkida!“ Euroopa Nõukogu kampaaniaveeb
❖ „Julge rääkida!“ videoklipp
❖ „Liikumine ja sport“ nr 18/2019, nr 16/2018 temaatilised artiklid
❖ Lastemaja tutvustus. Lastemaja (asukohaga Tallinnas, Tartus Jõhvis) poole saavad pöörduda kõik, kellel on lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus või teave – laps ise, pereliikmed, eestkostja, KOV, politsei ja ka teised asutused ja spetsialistid. Teenus: ärakuulamine (videosalvestus), abivajaduse hindamine, psühholoogiline nõustamine, järelnõustamine lapsesõbralikus ja lapse heaolu arvestavas keskkonnas. info@lastemaja.ee, + 372 5361 1602.
❖ Lasteabi.ee: kui vajad lapsega seotud teemal nõu, helista 116 111. Sul on võimalus konsulteerida ka anonüümselt 24/7 eesti, vene ja inglise keeles.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
Eesti Olümpiakomitee
Justiitsministeerium
Kultuuriministeerium
SA Noored Olümpiale
Sotsiaalkindlustusamet
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus


Impression
X