Maantee

October 28, 2020
122785735_3731761213509760_6311278901340907467_o-1280x853.jpg

1min2

Sloveenia tipprattur Primož Roglic (Jumbo-Visma) noppis tänavuselt Hispaania velotuurilt oma teise etapivõidu, kui edestas konkurente mägisel 164-kilomeetrisel etapil Logronost Alto de Moncalvillosse.

8,3-kilomeetrist lõputõusu alustas hästi velotuuri üldliider Richard Carapaz (Ineos), kuid 750 meetrit enne etapi lõppu rünnanud Roglic pööras põneva duelli enda kasuks ja ületas finišijoone 13 sekundit enne Ecuadori ratturit. Mihkel Räime klubikaaslane Daniel Martin (Israel Start-Up Nation) kaotas kolmandana 19 sekundit.

Kokkuvõttes vähendas Roglic boonussekundite abiga vahe Carapaziga 13 sekundile, Martin kaotab sloveenlasele kolmandana omakorda 28 sekundit.

Mihkel Räim ületas finišijoone 17-pealises grupis, mis kaotas Roglicile 20.25. Etapi arvestuses läks talle kirja 108. koht. Martin Laas (Bora-Hansgrohe) oli 155. (+26.48).

Neljapäeval sõidetakse Vueltal 157 kilomeetrine lauge etapp Castrillo del Valist Aguilar de Campoosse.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/lavuelta/photos/a.371399692879279/3731761206843094


October 28, 2020
1632-single-default.jpg

1min2

2021. aastal on võimalus (mitte kohustus) kõikidel suurtuuridel osaleda ka Markus Pajuri uuel koduklubil Arkéa-Samsicil, kes on Alpecin-Fenixi järel tänavu paremuselt teine Europe Touri tiim. Tõsi, hooaeg ei ole veel lõppenud, kuid nimetatud pingerea tipus ei ole muudatusi ette näha.

Lisaks suurtuuridele saavad Arkéa-Samsic ja Alpecin-Fenix kutse ka teistele World Touri võidusõitudele. Seda juhul, kui World Touris teeb kaasa 18 klubi. Aga nii tundub praegu minevat. Tegevuse lõpetavat CCC Teami asendab Rein Taaramäe uus meeskond Circus-Wanty Gobert ja NTT Pro Cycling läheb hingusele.

Rattamaailm ootab huviga veel kaks aastat tagasi kontinentaaltasemel kaasa teinud Alpecin-Fenixi staari Mathieu van der Poeli debüüti Tour de France’il.

Arkéa-Samsic on tulevaks hooajaks palganud 26, kuid Alpecin-Fenix kõigest tosin ratturit. Ilmselt seisab lähiajal ees suur ostlemine.

Allikas: spordipartner.ee


October 28, 2020
120010624_3491868324198339_2066203202804893536_n.jpg

2min2

Tuleval hooajal hakkab naismaanteeratturite tipuga võidu sõitma Aidi Gerde Tuisk, kes kirjutas oma esimesele profilepingule alla vaid 18-aastasena. Grete Treieri ja Liisi Alamaa kõrval saab temast kolmas Eesti naismaanteeprofirattur.

Hispaania profiklubi võttis augustis naiste grupisõidus Eesti meistriks kroonitud Aidi Gerde Tuisuga ise ühendust. Esimene kogunemine uue võistkonnaga toimub 15. jaanuaril ja esimesed võistlused algavad veebruaris.

Tiim ei oota eestlannalt kohe tulemust, sest mõistab, et siiani juunioride seltskonnas sõitnud neiu alles astub täiskasvanute vanuseklassi. “Tahaks ikka ennast heast küljest näidata, et ei jääks niiöelda häbisse,” sõnas Tuisk ERR-ile. “Kõige rohkem ootan ühepäevasõite, et ennast seal kõige rohkem tõestada.”

Profimaailmas läbilöömise kõrval õpib Aidi Gerde Tuisk Kuusalu Keskkooli 12. klassis. “Praegu käin veel ilusasti regulaarselt koolis, aga jaanuarist lähen distantsõppele. Kool tuli nii palju vastu ja võimaldas seda. See on oluline, sest muidu ei oleks saanud seda otsust vastu võtta.”

Aidi Gerde Tuisk hakkab koos tiimikaaslastega elama Leoni linnas. Eestlanna võistluskalendrisse kuuluvad eelkõige Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia võidusõidud.

Allikas: https://sport.err.ee/1152034/eesti-saab-labi-aegade-kolmanda-naisprofiratturi-maanteel

Foto: https://www.facebook.com/photo?fbid=3491868304198341&set=a.485695101482358


October 28, 2020
123026503_3728903350462213_5736744985781433927_o-1280x853.jpg

2min2

Hispaania velotuuri seitsmenda etapi (Vitoria-Gasteiz – Villanueva de Valdegovia; 159,7 km) võitis kanadalane Michael Woods (EF). Üldliidrina jätkab Ecuadori rattur Richard Carapaz (Ineos Grenadiers).

Woods kuulus etapi keskel mitmekümneliikmelisse jooksikutegruppi, kust viimasel tõusul eraldus omakorda viis meest. Umbes 1,2 km enne lõppu õnnestus kanadalasel edukalt rünnata ja võtta Vueltalt oma teine etapivõit. Esimene tuli kaks aastat tagasi.

Woodsile järgnesid hispaanlased Omar Fraile (Astana; +0.04) ja Alejandro Valverde (Movistar; +0.04) ning prantslased Nans Peters (AG2R La Mondiale; +0.08) ja Guillaume Martin (Cofidis; +0.08).

Üldarvestuses kõrgetel kohtadel olevad ratturid finišeerisid pea minuti pärast Woodsi ning Carapaz säilitas britt Hugh Carthy (EF) ees 18-sekundilise edu. Iirlane Dan Martin (Israel Start-Up Nation) jääb Carapazist endiselt 20 ja sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma) 30 sekundi kaugusele.

Eesti ratturid teisipäevasel etapil kõrgesse mängu ei sekkunud: Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) lõpetas 149. ja Martin Laas (Bora – Hansgrohe) 150. kohal. Mõlemad kaotasid võitjale pea 17 minutiga. Võistlejaterivi tagaotsas on nad ka kokkuvõttes.

Kolmapäeval ootab ratturite karavani raske katsumus, sest Logrono – Alto de Moncalvillo etapp kulmineerub esimese kategooria tõusuga.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/lavuelta/photos/a.371399692879279/3728903340462214


October 28, 2020
94671872_3193020514050502_9192997100424527872_o.jpg

1min2

Kõik esmaspäeval Hispaania velotuuril antud koroonaproovid (kokku 684) osutusid negatiivseteteks.

Tegemist on tänavustel suurtuuridel esimese korraga, kui esimesel puhkepäeval positiivseid proove ei antud. Tour de France’i esimesel osutusid positiivseteks nelja tiimi taustajõu testid ja Itaalias anti kaheksa positiivset proovi.

Enne Hispaania velotuuri algust tehti osalejatele ja taustajõududele kaks testi. Esimese testiringi järel pidi sõitmisest loobuma Jesus Herrada (Cofidis), teisel andsid positiivse proovi Sunwebi ja Bahrain McLareni taustajõud.

Kuue etapi järel juhib Vueltat Ecuadori rattur Richard Carapaz (Ineos Grenadiers), kellele järgnevad britt Hugh Carthy (EF; +0.18) ja iirlane Dan Martin (Israel Start-Up Nation; +0.20).

Allikas sport.err.ee

 


October 27, 2020
13437800t1h1ee6-1280x766.jpg

5min4

Tänavusel Hispaania velotuuril saab kaasa elada Martin Laasi (Bora-Hansgrohe) ja Mihkel Räime (Israel Start-Up Nation) tegemistele. Pärast kuut etappi leiab eestlased võrdlemisi sõitjaterivi lõpust, vastavalt 146. ja 157. positsioonilt. Kuna eile oli Vueltal vaba päev, otsustas Räim rattasõpradele meeskonna siseelu ja dünaamikat suurtuuril veidi lähemalt tutvustada.

«Kiire ülevaade: Dopingukontroll, hommikusöök, kerge trenn(1,5h), lõunasöök, massaaz, osteopaadi visiit, siesta ja õhtusöök,» alustas Räim ühismeediasse postitatud kirjatükki.

«Kuna päevast suurt midagi kirjutada pole, siis otsustasin teist teed minna ja rahva nõudmisel selgitada lühidalt ja arusaadavalt, kuidas meil tiimis liidri abistamine toimub.

Nimelt on hetkel meeskonna peaeesmärgiks Dan Martinit kõrges mängus hoida ja siiamaani oleme sellega hästi hakkama saanud. Dan ise on muidugi super tugev olnud!

Enamjaolt on minu ülesandeks mõnikord Dan grupis ettepoole vedada, näiteks kui spordidirektor ütleb raadiosse, et viie kilomeetri pärast on väike linn, kus on palju kurve ja ohtlike kohti, või siis 10 kilomeetri pärast võib olla küljetuule oht. Tema ette tassimine on enamjaolt vajalik sellepärast, et vähendada riske. Eelkõige kukkumisi ja muid ohtlikke olukordi, kui mõni tiim otsustab gaasi põhja panna jne.

Samuti üritame alati kaks-kolm meest meeskonna liidri läheduses hoida, sest kui midagi juhtub, siis koos suudame olukorra ilmselt päästa. Tavaliselt on minu panus rohkem siledal maastikul, sest tõusu peal minust väga kasu pole ja proovin anda enda panuse seal, kus tunnen end mugavamalt.

Samuti on oluline, et Dan ei peaks tegema ühtegi üleliigset liigutust. Kui tuur oleks nädal aega, siis poleks väga hull, aga seitsme päeva asemel on 18. Kui selle aja jooksul iga päev raiskad end rohkem kui vaja, siis võib see lõpus saatuslikuks saada. Seepärast ei lase me teda kunagi ise auto juurde jooki ja sööki tooma. Kui mees midagi soovib, siis ütleb raadiosse ja keegi meist toob autost, mida vaja. Olgu selleks siis söök, jook või näiteks mõni riideese.

Joogialas on alati käsk võtta nii palju pudeleid kui saab, alati saab üleliigse ära visata. Seda just seepärast, et esimene pudel, mille võtame, peaks kindlasti minema Danile ja alles teise võtame endale. Tema on meie prioriteet number üks!

Veel üks näide, kuidas saame kasulikud olla või aitame tal veidi jõudu säästa on see, et kui tal vaja keha kergendada ja loodus kutsub, siis jääb keegi meie omadest temaga koos maha ja aitab pärast peagruppi tagasi sõita. Jällegi saab liider tsipa jõudu kokku hoida.

Muidugi kõige selgem abistamine on see, kui keegi meist teeb grupi ees tööd, et esimesed kinni püüda või saadame kellegi kõva tempot tegema, et Dan saaks peale seda rünnata. Sellised detailid teevad kokkuvõttes suure asja kokku ja tiimitöö on väga oluline. Paljud ei mõista, et rattasport on vägagi meeskonnaala.

Loodan, et avasin veidi uue vaatenurga sellest, mis meil meeskonnas toimub.

Homme (teisipäeval – toim.) kavas üpriski raske etapp, kus mitu suurt tõusu sees. Minu eesmärk on meeskonnale kasulik olla ja ohutult finišisse saada,» kirjutas Räim.

Allikas: sport.postimees.ee

Foto: Tairo Lutter.


October 27, 2020
71223841_10220185301412011_4146866623086592000_o-1280x854.jpg

7min4

Tartu 2024 rattatiimi juht Rene Mandri on kodumaal loonud süsteemi, mis on noortele ratturitele hüppelaud järgmise sammu tegemisel. Tänavu aitas ta karjäärile järgmise käigu sisse lükata kahel noormehel: 20-aastastel Markus Pajuril ja Rait Ärmil.

Pajur sõlmis lepingu professionaalse kontinentaalvõistkonnaga Arkea-Samsic, kelle kuulsaim sõitja on 2014. aasta Itaalia ja 2016. aasta Hispaania velotuuri võitja, kolumblane Nairo Quintana.

Prantsusmaa tiim valis 650 andeka noorratturi võimsusandmete järgi välja kümme talenti, keda hakati teravama pilguga jälgima. Arkea-Samsici huvi Pajuri vastu oli konkreetne, kuid esialgu ei soovinud tiim uut noorratturit kohe järgmiseks hooajaks palgale võtta. Skautingut tehti 2022. ja 2023. aastat silmas pidades.

Pärast augustis Prantsusmaal sõidetud U23 EMi olukord muutus. Pajur sai seal neljanda koha, kuid tema ette jäid napilt vaid kolm jooksikut. Pundifinišis oli eestlane kiireim ning see oli prantslastele oma väärtuse tõestamiseks piisav.

«Lepingu taga on kõva lobitöö,» sõnas Tartu 2024 Baltic Chaini järelkasvumeeskonna eestvedaja Mandri. «Saime veel päev enne EMi grupisõitu meeskonna pealikuga kokku. Nad otsisid endale klassiku ratturit ja Markus pakkus neile huvi. Potentsiaalselt võinuks ta tulla Euroopa meistriks, jooksikute kättesaamisest jäi väga vähe puudu.»

Samuti Mandri võistkonda kuulunud Ärm sõlmis tänavu lepingu Prantsusmaa tippklubi Groupama FDJ kontinentaaltiimi ehk järelkasvumeeskonnaga. 20-aastane rattur rajas endale tee Prantsusmaale mullu Hollandis Alkmaaris U23 EMil, kus saavutas grupisõidus kolmanda koha.

«Seal sai finišis ühelt mehelt käisest kinni võetud ja jutt ära räägitud. Tahtsin teda Hollandi meeskonda SEGsse saata. Nad ise teda ei võtnud, kuid pakkusid management’i-teenust. Aastat alustas Rait Horvaatias hea sõiduga ning management ajas talle selle lepingu välja,» selgitas Mandri.

Teekond algas kuus aastat tagasi

Eelmise hooaja lõpus sai Tartu tiimist tuule tiibadesse 23-aastane Norman Vahtra, kes maandus suisa World Touri tasemel sõitvas Israel Start-Up Nationis. Kuigi Eesti ratturite pääsemine välis­klubidesse pole midagi erakordset, näitavad aasta jooksul toimunud kolm üleminekut, et meie velomeestel on arvestatav võimalus tippu pürgida.

Vundament sellele loodi 2014. aastal, mil Mandri ja Tartu 2024 spordidirektor Jaan Kirsipuu lõid meeldejääva nimega rattaklubi Vändameeste Sõpruskond. Plaan oli kasvatada klubist profitiim, kuid seda ei juhtunud.

«Olin sellise asja vedamiseks noor ja roheline. Ma ei tunnetanud kodust finantsolukorda ega suutnud spordi juurde raha tuua. Õppisin, et üleöö nullist alustada on keeruline. Selles maailmas on vaja end pidevalt tõestada,» meenutas Mandri.

Rene Mandri sõnul tegeleb klubi Tartu 2024 noortega palju rohkem kui Prantsusmaa amatöörklubid, kus välismaalased on tihti odav tööjõud.

Kuigi Vändameeste Sõpruskonnast asja ei saanud, jätkasid Mandri ja Kirsipuu sama projektiga, nüüd aga juba Eesti Jalgrattaliidu juures. Kuna 2015. aasta U23 EM toimus Tartus, toetas alaliit koduse suurvõistluse eel ratturite välislaagreid.

«Martin Laas oli EMil kuues ning Mihkel Räim ja Aksel Nõmmela tegid Rahvuste karikal häid sõite. Sealt see minema hakkaski. Järgmisel aastal sai Raivo Rand alaliidu presidendiks ja tõi uut hingamist,» jätkas Mandri.

Kuigi koondises võistlemine oli väljund, vajasid noored eestlased kodust rattaklubi. «Klubide võistluskalender on koondiste omast etem ja nii on parem suurtele meeskondadele silma jääda,» selgitas endine profirattur.

2017. aastal panid Mandri ja rattaentusiast Hannes Kirs aluse klubile Tartu Cycling. Kui esimestel aastatel oli tegemist Eesti U23 maanteekondise baasklubiga, siis aasta eest sai ettevõtmine rahvusvahelise mastaabi ning muutus kontinentaalmeeskonnaks. «Nägime, et ainult Eesti poistega pole mõtet, sest vajasime suuremat tiimisisest konkurentsi. See on edasiviiv jõud,» rääkis Mandri.

Omade pärast valutatakse südant

Seega on eestlastel, kes läbi ajaloo harjunud tippu pürgima Prantsusmaa amatöörklubide kaudu, kodumaine väljund profiratturiks sirgumisel. «Prantsusmaal jäi nende oma meeste koolitamine unarusse ja seetõttu hakati sinna vähem välismaalasi värbama. Omavalitsused ei toetanud enam tasuta korteritega ning eelistati kohalikke mehi. Nägime, et seeläbi kannatab meie rattasport kõvasti, mistõttu pidime looma oma süsteemi,» selgitas Prantsusmaa amatöörsüsteemiga hästi kursis olev eestlasest klubijuht.

Mandri sõnul tegelevad nad noortega palju rohkem kui Prantsusmaa amatöörklubid, kus välismaalased on tihti odav tööjõud. Seal on küll hea ilm, mäed ja rattasporti armastav kultuuriruum, kuid Eestis valutatakse oma meeste pärast südant. «Nad on meie oma poisid, keda me niisama taeva alla ei jäta. Tegeleme nendega individuaalselt. Lisaks ei mängi me võidusõite ühte auku. Kellel jalga on, saab meie juures võimaluse. Ma ise loodan, et me pole selline hakklihamasin nagu Prantsusmaa.»

Lõppenud hooaega peab Mandri edukaks, kuigi koroonaviirus mõjutas seda tugevalt. «Aasta õnnestus paremini, kui eeldasin. Meie noored mehed näitasid end väga tublist küljest, seda tõestab Ärmi ja Pajuri edasiliikumine. Vaatame tulevikku veelgi optimistlikumalt,» ütles ta.

Milline on rattapüramiid?

Jalgrattapüramiidi tippu kuuluvad World Touri meeskonnad, mida 2020. aastal oli kokku 19. Järgmisel astmel on professionaalsed kontinentaalmeeskonnad ja siis tulevad kontinentaalmeeskonnad. Nende hulka kuulub ka rattatiim Tartu 2024.

World Touri meeskonnad saavad osaleda parima reklaamiväljundiga World Touri sõitudel, nagu näiteks suurtuure. Professionaalsed kontinentaaltiimid pääsevad nendele jõuproovidele vaid vabapääsmega. Muul ajal sõidavad nad mandrite järgi ära jaotatud tuuridel, näiteks Euroopa tuuril.

Kontinentaalsetel tuuridel teevad kaasa ka püramiidi kolmanda astme meeskonnad, nagu järelkasvutiim Tartu 2024.

Omaette süsteemi moodustavad Prantsusmaa amatöörmeeskonnad. Tõsi, see nimetus on veidi petlik. «Esimese satsi amatöörtiimides on palgalised profiratturid. Prantsusmaale sisenemine on üsna karm. Meie eelarvega (umbes 300 000 eurot aastas – toim) pole võimalik end sinna registreerida. Sealsete meeskondade eelarve on tublisti üle miljoni euro, sest sõitjatele peab maksma miinimumpalka ehk umbes 1400 eurot kuus,» rääkis Mandri.

Allikas: sport.postimees.ee

Foto: Markus Pajur. https://www.facebook.com/photo?fbid=10220185301372010&set=ecnf.100001009082175


October 25, 2020
122530121_3723246114361270_1563609944078976700_o-1280x853.jpg

3min6

Vuelta kuuendal etapil saatis edu jooksikuid, kui Aramon Formigali mäe otsa jõudis esimesena Ion Izagirre (Astana). Eesti ratturid Martin Laas (Bora-hansgrohe) ja Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) pälvisid vastavalt 146. ja 157. koha. Velotuuri üldliidriks kerkis Richard Carapaz (Ineos Grenadiers).

Izagirre on nüüd võitnud kõikidel suurtuuridel ühe etapi. Giro d’Italial sai ta käed taeva poole tõsta 2012. ja Tour de France’il 2016. aastal. Külmal ja vihmasel etapil pani favoriitide grupis oma paremuse maksma Carapaz, kes edestas finišis liidrisärgis sõitnud Primož Roglici (Team Jumbo-Visma) 43 sekundiga. Head minekut näitas ka Hugh Carthy (EF Pro Cycling), kes tõusis etapilt pälvitud kaheksanda kohaga üldarvestuses Carapazi selja taha teisele kohale, kaotades talle 18 sekundiga. Räime meeskonnakaaslane Dan Martin lõpetas kuuendal etapil 18. kohal ning langes kokkuvõttes kolmandale positsioonile. Kaotust Carapazile on kirjas 20 sekundit. Roglic jääb liidrist maha 30 sekundiga ning jätkab neljandal positsioonil.

Laas kaotas kuuendal etapil võitjale 17 minuti ja 46 sekundiga ning pälvis 146. koha, Räim jäi Izagirrest maha 23 minuti ja 28 sekundiga ning lõpetas 157. positsioonil. Üldarvestuses jätkavad eestlased vastavalt 159. ja 160. kohal. Kaotust Carapazile on kuue etapi peale kogunenud 1:34.30 ja 1:39.06.

“Täna oli jalast ikka midagi väga palju puudu. Suhteliselt sarnane enesetunne nagu eile ehk midagi kiita polnud. Eesmärk oli kenasti ajalimiiti jõuda, selle ülesandega sain hakkama, aga ikka päris piinarikas päev,” kirjutas Räim sotsiaalmeedias. “Alguses oli palju rünnakuid ja väikesed tõusunukid olid nii valusad. Liidri meeskond vahet väga suureks ei lasknud. Samuti hakkas vihma sadama ja oktoobris ei ole see väga lõbus. Mingi hetk jäin tõusul maha ja õnneks oli minust tagapool veel mehi. Ilm oli väga külm, tõusu otsas lausa kolm kraadi, aga me olime enne seda juba kaks tundi vihmaga sõitnud – võite ainult ette kujutada. Homme on tuuril esimene puhkepäev ja esimene nädal ongi läbi. Loodan, et taastun hästi ja enesetunne paraneb. Midagi ennustada ei oska!”

Esmaspäeval on velotuuril esimene puhkepäev.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/lavuelta/photos/a.371399692879279/3723246104361271


October 25, 2020
122466590_3593355554063448_7803211783239182406_o-1280x852.jpg

5min6

Tanel Kangert lõpetas pühapäeval kolme nädala pikkuse Giro d’Italia velotuuri 32. positsioonil. Eestlane tunnistas, et see oli tema karjääri üks raskemaid Girosid, kuna oktoobrikuus on pikal mitmepäevasõidul kaasa teha hoopis midagi muud kui mais.

Viimasel, 21. etapil sõidetud 15,7-kilomeetrisel temposõidul pälvis Kangert 64. koha, kaotades võitjale Filippo Gannale kahe minuti ja seitsme sekundiga. “Eks siin oli mitu faktorit. Eile olin päev otsa jooksikute hulgas ning ühtki padrunit tagasi ei hoidnud ja ega mul neid palju salves enam ei olnud ka. Õigemini ei ole olnud juba viimasel kuul ajal. Tänane eesmärk oli vaid lõpetada, mul ei olnud mitte midagi püüda. Üritasin endale mitte liiga palju haiget teha, aga samas ajalimiiti mahtuda,” rääkis Kangert intervjuus ERR-ile.

Kas tagant järele vaadates oli Kangertil võimalusi heidelda etapivõidu eest? “Reaalne võimalus oli väga hea, aga ma ei tundnud jalga, et seda ellu viia. Terve tuuri jooksul ühtki väga head päeva ei olnud. Ainuke anomaalia oli teise nädala eraldistart. Eks siin tuleb omad järeldused teha. Kui ülejäänud maailma ja Euroopa sportlased puhkasid, siis tegin mina trenni. Eks see maksis kätte. Tagasi vaadates olin liiga agar,” jätkas Kangert, kelle meelest võis meeskond suures pildis velotuuriga rahule jääda.

“Ma arvan, et oleks tuuri algul keegi meie peale julgenud panustada, siis see oleks suuresti võitnud. Keegi ei arvanud, et meie tiim võiks kaks etappi võita ja mägedekuninga särgi. Kõik eesmärgid said täidetud ja hooaja saab rahulikult sirge seljaga lõpetada,” tõdes Kangert, kes uuel aastal liitub Mitchelton-Scott meeskonnaga. EF Pro Cyclingu ridades sõitis eestlane kaks aastat. “Nostalgiat ei ole, et hakata järele mõtlema viimase kahe aasta peale. Rattaspordis vahetatakse tiime niikuinii üsna tihti. Minu puhul juhtus nii lihtsalt, et ma olin ühes tiimis kaheksa aastat. Kaheaastased lepingud on tavalised, mõned vahetavad tiimi igal aastal. Rattamaailma koorekiht on üsna väike punt. Näen võidusõitjaid, tiimiliikmeid ja muud abipersonali ka edaspidi.”

Millise hinnangu annaks Kangert tänavusele Giro d’Italiale? “Mul sellest sõidust mingit masendust külge ei jää, aga oktoobri võidusõit suurtuuril on hoopis midagi muud kui maikuus,” ütles Kangert. “Ma loodan, et selliseid olukordi rohkem ei tule. Hetkel meil vedas ilmaoludega. Me väga külma ja lund ei näinud, oleks võinud oluliselt kehvemini minna. See oli üks minu kõige raskemaid Girosid. Nüüd on vaja endale pikk puhkus välja kaubelda ja kui ei kauple, siis ma lihtsalt võtan.”

Kas Kangertit üllatas, et Giro üldvõidu nimel heitlesid pigem abimeeste rollis tuuri alustanud 25-aastane Tao Geoghegan Hart ja 24-aastane Jai Hindley? “Eks nad tõmbasid pika kõrre igas mõttes ja võib-olla hooaja kalendrimuudatus andis neile head kaardid kätte. Võib-olla maikuus oleks kõik teine olnud. Kindel on see, et generatsioonide vahetus toimub suurtuuride mõistes. Kui vaadata generatsiooni, kuhu kuuluvad Vincenzo Nibali, Nairo Quintana ja mõni veel, kes on sündinud 1980. aastatel, siis tundub, et nende aeg hakkab suurtuuridel läbi saama,” ütles Kangert.

Kui pikka puhkust ta endale nüüd lubada saab? “Ma loodan, et kuu aega on võimalik rattaspordiga mitte tegeleda ehk see tähendab, et neli nädalat ratast ei puutu ja esimene nädal saab olema alustades ülirahulik. Mul on vaja ennast taastada. Praegu ma tunnen, et ma olen igast otsast lagunemas,” tunnistas Kangert. “Esimene tiimi kokkusaamislaager on kahe nädala pärast plaanitud, aga kuna olukord Euroopas on küsimärk igas mõttes, siis ei saa ka selle laagri toimumises kindel olla. Kindel on see, et ühtki laagrit selle aasta numbri sees ei toimu, kus trenni peab tegema. Kogu ettevalmistus nihkub edasi, kuna aasta 2020 on nii pikaks veninud.”

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/photo?fbid=3593355550730115&set=pcb.3593355700730100


October 25, 2020
122777907_10157830179738247_5598409691697841795_o-1280x853.jpg

2min6

Milanos lõppenud Giro d’Italia 21. etapi võitis itaallane Filippo Ganna. Kolmenädalase suurtuuri võitjaks krooniti 25-aastane Suurbritannia rattur Tao Geoghegan Hart (Ineos Grenadiers). Viimasel etapil 64. koha pälvinud Tanel Kangert (EF Pro Cycling) lõpetas kokkuvõttes 32. positsioonil.

Viimasel etapil sõitsid ratturid 15,7 kilomeetrit temposõitu ning finišijoon oli Milano toomkiriku ees. Võistlus oli põnev, sest esikoha nimel heitlesid Jai Hindley (Team Sunweb) ja Tao Georhegan Hart, kellel oli enne viimast etappi üldarvestuses täpselt sama aeg. Finišis edestas Ineos Grenadiersi rattur 39 sekundiga roosas liidrisärgis startinud Hindleyt ning pälvis sellega karjääri esimese suurtuuri võidu. Georhegan Harti aeg oli 18.14 ja Hindley oma 18.53. Mõlemad ratturid alustasid velotuuri seejuures abimeeste rollis.

Viimase etapi võitis valitsev maailmameister Ganna, kes sõitis 15,7 kilomeetrit ajaga 17.16. See teeb keskmiseks kiiruseks 54,556 km/h. Teise koha sai belglane Victor Campenaerts (NTT Pro Cyling; +0.32) ja kolmanda austraallane Rohan Dennis (Ineos Grenadiers; +0.32). Kangert kaotas võitjale 2.07 ja lõpetas 64. kohal.

Giro d’Italia üldvõiduga sai Geoghegan Hartist teine Suurbritannia rattur, kes on Itaalia suurtuuril esikoha pälvinud. Samaga sai 2018. aastal hakkama Chris Froome, kes sel aastal sõidab Vuetal. “Isegi oma kõige segasemates unenägudes ei kujutanud ma ette, et ma võiksin tänavuse Giro võita,” kommenteeris Geoghegan Hart 21. etapi finiši järel. “Kogu oma karjääri jooksul olen ma unistanud TOP10 kohast, võib-olla TOP5. Ühesõnaga võtab see ilmselt väga kaua enne, kui võit mulle päriselt kohale jõuab.”

24-aastane Hindley pidi lõpuks leppima teise kohaga ja kolmanda koha pälvis Wilco Kelderman (Team Sunweb; +1.29). Kangert lõpeas võistluse 32. positsioonil, kaotades võitjale 1:55.57. Eestlase parimaks kohaks jäi 7. koht, mille ta pälvis 14. etapil.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/giroditalia/photos/a.396812843246/10157830179733247/


Impression
X