Maastik

February 15, 2021
79-single-default.jpg

1min14

Cyclo-crossi sarja X²O Badkamers Trofee Brüsselis peetud viimase etapi võitis Toon Aerts (Baloise Trek Lions), kes edestas 20 sekundiga Quinten Hermansit (Tormans Cyclo Cross Team) ja 36 sekundiga Niels Vandeputtet (Alpecin-Fenix).

Sarja üldvõidu ja 30 000 euro suuruse auhinnatšeki pälvis aga täna kuuendana lõpetanud Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal), kellele järgnesid etappide aegade summeerimise tulemusel Aerts ja Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal).

Naiste jõuproovil võidutses Euroopa meister Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), 6 sekundiga kaotas Denise Betsema (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 20 sekundiga Manon Bakker (Credishop-Fristads). Kokkuvõttes tõusis parimaks valitsev maailmameister Lucinda Brand (Baloise Trek Lions), teine oli Betsema ja kolmas Alvarado.

Brandil on selja taha jäämas suurepärane cyclo-crossi hooaeg – 28 võidusõidust on tulnud 12 võitu ja 26 poodiumikohta. Lisaks maailmameistritiitlile saavutas Brand üldvõidu MK-sarjas, Superprestige’il ja nüüd siis X²O Badkamers Trofeel.

Allikas: sport.err.ee


February 15, 2021
EJL.jpg

1min17

Eesti Jalgratturite Liidu Kohtunike Kogu juhatus koostöös Liidu sekretariaadiga kutsub Teid osalema 28.02.2021 toimuvale online koolitusseminarile.

Kohtunike seminaril käsitletakse maanteesõidu, EJL 2021. aasta reglemendi ning COVID-19 kriisiga seonduvaid teemasid. Lektoriteks on EJL-i komissarid ja EJL peasekretär.

Seminar toimub Zoom.us veebikeskkonnas ning eelregistreerunud osalejad saavad veebipõhise ligipääsu. Seminari toimumisajaks on planeeritud pühapäev, 28. veebruar 11.00-16.00 koos kahe veerandtunnise vaheajaga.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Täpsema koolituspäeva kava väljastame lähiajal.

Registreerimise lõpptähtaeg on 24. veebruar 2021, registreerimine toimub SIIN.

EJL Kohtunike Kogu ja
Eesti Jalgratturite Liit

+372 603 15 45
ejl@ejl.ee
www.ejl.ee


February 11, 2021
Litsents-T-sark-1920x1280-new-1280x853.jpg

2min74

Valmistu hooajaks ja soeta juba täna hobiratturi litsents + T särk “Puhkepäev” (Eesti rattaspordi järelkasvu toetuseks) soodushinnaga 25€. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2021. Tellimusvorm täida siin

Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi saab hankida iga harrastus- e hobirattur. Hobiratturi litsents annab õiguse võistelda kõikidel EJL-i võistluskalendris olevatel 3. ja 2. kategooria võistlustel ehk rahvaspordiüritustel. Hobiratturil pole klubiline kuuluvus kohustuslik, vaid soovitatav.

Hobirattur kohustub järgima võistluse, millel ta osaleb, juhendi nõudeid ja sportlase hea käitumistava reegleid.
– Hobiratturi litsentsiga kogutakse vaid osaluspunkte (alade kaupa eraldi maantee- ja maastikurattasõidus ning cyclo-cross’is);
– Kogudes jooksva aasta jooksul 6 osaluspunkti, on võimalik tõusta vanuserühma litsentsi tasemeni ja osaleda juba kaalukamatel võistlustel;
– Kui litsentsiomanik lõpetab hooaja vanuserühma ratturina, siis on tal õigus samalt tasemelt ka järgmi-sel hooajal jätkata;

EJL-i litsentsi omandanud hobirattur toetab Eesti noorte jalgrattasporti. UCI ja Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi kohta loe lähemalt siit

Litsents kehtib kalendriaasta ehk kuni 31. detsember 2021


February 11, 2021
56492487_1287756721349052_3508161048655953920_n.jpg

1min11

Eesti maastikukrossi ja -maratoni meister Peeter Pruus kukkus treeningul ning röntgenis tuvastati tema parema käe pöidlas väikene murd.

“Treenisin maanteel ühe sõbraga koos. Ta sõitis august läbi, mille järel viskas lenksu käest ja ta sõitis mulle lenksu alla. Ma ei jõudnud reageerida ja olingi asfaltil pikali. Sain veel trenni lõpuni sõita, aga siiamaani (kümne päevaga) pole päris heaks saanud. Eile käisin röntgenis, kus tuvastati parema käe pöidlas väikene murd,” meenutas Pruus juhtunut.

“Vaatame jooksvalt, kuidas paraneb,” jätkas Pruus. “Äkki paari-kolme nädala pärast saab võistlema hakata. Lisaks annab veel sügavalt hingates üks roie tunda ning see võtab samuti aega paranemiseks. Hetkel maastikurattaga sõita pole saanud, kuid treenin maanteel nii palju kui käsi lubab.”

Allikas: https://sport.err.ee/1608104530/treeningul-kukkunud-pruus-vigastas-katt

Foto: https://www.facebook.com/PeeterPruus/photos/1287756718015719


February 9, 2021
Koduleht-1920x1280-MOJ-1280x853.jpg

1min43

Ajakiri Ma Olen Jalgrattur (aastast 2016) on mõeldud kõigile, kes naudivad rattasõitu või soovivad olla kursis uuemate trendidega jalgrattamaailmast. Ajakirjas saad osa põnevatest persoonilugudest ja usutlustest, leiad kasulikke näpunäiteid ja huvitavat pildimaterjali. Lisaks leiavad kajastamist värskemad lood Eesti profiratturitest maailmas ja uutest noortest talentidest kodumaal. Sõna saavad treenerid ja Eesti Jalgratturite Liit. Samuti leiab ajakirjast tehnoloogiuudiseid ja ka ristsõna- ühesõnaga palju avastamist ja rõõmu rattasõbrale.

Ma Olen Jalgrattur ilmub 2021. aastal märtsis, mais, juulis, septembris, novembris tellimine  müügipunktid

1. ajakiri 3.90€ – püsimakselepinguga e-arve
3. ajakirja (pool aastat) 12.50€
5. ajakirja (aasta) 20€
5. ajakirja toetaja tellimus 35€ – soovid toetada ajakirja väljaandmist!

Käesoleva aasta esimene number ilmub 5. märtsil. Eelnev novembrinumber on müügil veebruari lõpuni.


February 7, 2021
4fiopxd5.jpq_.jpg

11min18

Katrin ja Martin Loo on aastate jooksul pakkunud elamusi nii jalgpallisõpradele kui ka rattaspordihuvilistele. Teismelisena oma ala juurde jõudnud südikad ja võistlushimulised õde-venda lõpetasid mõlemad hiljuti profikarjääri ja pole kumbki  oma otsust kahetsenud.
Perekond Loo on läbi ja lõhki spordipere: ema Kersti ja isa Heiki olid ujujad, väike Katrin käis noorena kergejõustikus, ujumises, tantsimas, tennisetrennis ja koos venna Martiniga ka ju-jutsus. Jalgpallini jõudis noor piiga seetõttu, et osales koolidevahelisel võistlusel, kus tuli kahel järjestikusel aastal tunnistada konkurentide paremust. „Mulle ei meeldi kaotada ja lubasin endale, et rohkem seda ei juhtu. Võib vist öelda, et kaotusviha ajas mu trenni,“ meenutab tänavu jaanuaris 30. sünnipäeva tähistanud Katrin.

Vend Martin räägib, et temagi proovis lapsepõlves erinevaid alasid, kuid lõpuks köitis ta tähelepanu just maastikurattasõit ning nii sai ära käidud esimestel võistlustel. Sellest ajast oli näpp rattajumalale antud. Huvitava kokkusattumusena jõudsid nii Katrin kui Martin profikarjääriks kujunenud ala juurde umbes samas vanuses ehk 15aastaselt.

Kellele istub individuaalsport, kellele tiimiala

Kuivõrd Loode ema-isa on sportlaskarjääri läbi teinud, toetasid nad laste valikuid. Martin meenutab, et väiksena tehti sporti perega ühiselt ja ilmselt vanematele meeldis, et lapsed läksid aktiivse eluviisiga kaasa. „Ei olnud nii, et võtsid üksi suusad kaenlasse ja käisid nendega ümber maja tiirutamas, vaid suusatasime ikka kõik koos. Usun, et vanematele tegi rõõmu, et sporditegemine muutus meile heaks harjumuseks ja me ei jäänud niisama passima,“ räägib endine rattasportlane.

Samas lisab ta, et profisportlase elu proovinud mehena ei saa ta öelda, et see oleks meelakkumine: „Mina ei hakkaks enda lapsi või sugulasi suunama selle poole, et sporti elukutsena teha. See on emotsionaalselt ja vaimselt ikkagi väga raske.“
Katrin nõustub vennaga, et nende valitud teekond on nõudnud suurt vaimset pingutust. „Meis mõlemas on tohutult südikust ja kangekaelsust, millest viimast peetakse sageli negatiivseks omaduseks, aga tegelikult see ei pruugi seda olla. Nagu Martin ütles, siis sportlaskarjäär nõuab väga palju ja sa eladki selle nimel. Seda ei ole lihtne teha,“ tunnistab endine vutinaine.
Katrin Loo mängis naiste A-koondises 114 korda ja lõi 20 väravat.

Kui võistlushimu on õel-vennal sarnane, siis suurimaks erinevuseks peavad nad alade valikuga seotud eripära. „Minule sobivad rohkem individuaalsed alad,“ sõnab 32aastane Martin. „Olen enda suhtes kriitiline ja tunnen end mugavamalt, kui saan ise rohkem oma tulemusi mõjutada. Kui meeskonnaaladel näiteks ei sobi mulle mõne tiimikaaslase panus või pingutus, siis oleks raske sellega leppida.“
Katrin on risti vastupidi üdini tiimimängija: „Mulle just meeldib see, kui ümber on võistkond. Proovin alati olla parim versioon endast ja kõiki teisi kaasa tõmmata, et ka nemad tahaksid olla nii head, kui saavad. Kui mõelda, miks ma kõikidest aladest just jalgpalli juurde jõudsin, siis võistkonnavaim ja ühtsus olid minu jaoks kindlasti võlusõnad.“

Kumb oleks teise alal osavam?

Kui palju õde-vend kummagi alast aru saavad ja kuidas seal hakkama saaksid? Katrin tunnistab, et maastikurattasõidu spetsiifikast ta just palju ei jaga, ent teab, et tegemist on väga tehnilise alaga. „Kui peaksin proovima, siis ilmselt ühe korra suudaksin ära teha, aga kui mõelda, et üks võistlus kestab kaks tundi, siis minu jaoks oleks see hullumaja pingutus!“ räägib Katrin.
Vennas ütleb, et kuna koolis on jalgpalli ikka mängitud, siis ilmselt mõnes madalamas hobiliigas saaks hakkama: „Aga kui hakatakse tegema konkreetseid liikumisi ja peaksin pärast mõne söödu andmist olema juba uues kohas, siis ilmselt ei oleks ma seal õigel ajal kohal. Mul puudub mängulugemise oskus.“

Ta lisab, et hoidis profipallurist õe tegemistel silma peal rohkem statistikat ehk väravaid jälgides, väga suur mänguvaatamise fänn pole ta kunagi olnud. „Tean asetuste mõttes, mida näiteks 4-3-2-1 tähendab, aga seda küll ei tea, mida nad nendest kohtadest edasi tegema hakkavad. Pole selle vastu kunagi huvi tundnud ega püüdnud mänge analüüsida,“ nendib Martin, et on pigem jalgpallikauge mees.
Mõnele õe mängule on ta siiski sattunud ja neist üks oli 2013. aasta koondisemäng Itaaliaga. Katrin meenutab, et Martin viskas enne suurriigiga kohtumist nalja, et õde ikka värava lööks ja just nii juhtuski. „Ja Martin astus just täpselt enne seda staadionile sisse!“ räägib koondise endine kapten oma elu ühest meeldejäävamast tabamusest.

Martin Loo ei tahtnud niisama Eestisse tiksuma ja ootama jääda ning tõmbas seetõttu profiratturi karjäärile kriipsu peale.
Venna rattavõistlustel on Katrin käinud rohkem, kui Martin jalgpalli vaatamas, aga seda suuresti seetõttu, et kui vennas oli karjääriga alustanud, ei olnud ligikaudu kolm aastat noorem õde veel jalgpallini jõudnud ning sai oma aega vabamalt ära kasutada.
Üksteise toetamise ja spordiperes kasvamise kohta ütleb Katrin, et on vennale alati alt üles vaadanud ning perekond on tema jaoks suur motivaator. Martini sõnul oli tuntud jalgpallurist õe tegemistel lihtsam silma peal hoida, sest lisaks otsesele omavahelisele suhtlemisele sai Katrini käekäigust teada ka meedia vahendusel.

Samal ajal lõppenud karjäär kahetsust ei tekita

Kuna Loode lapsed olid oma karjääri jooksul pidevalt mööda maailma laiali, oli omavaheline suhtlemine kohati keeruline. „Me ei ole kunagi iga nädal helistanud ja uurinud, kuidas teisel läheb,“ selgitab Martin. „Eks meie alad ja teemad on ka üsna erinevad ja kui elad veel teises riigis, siis on võib-olla keeruline leida teemasid, millest rääkida. Spordis sees olles ei taha sellest rääkida ja ega me hakka ju ka sisepoliitikast jutustama!“

Katrin täiendab, et välismaal elades ei olnud õe-venna suhtlus tõepoolest kõige tihedam, kuid nüüd Eestis olles saadakse kord nädalas kokku ja käiakse nädalavahetusel vanematel külas.
Selleks on avanenud võimalus seetõttu, et mõlemad otsustasid sportlaskarjääriga lõpparve teha. Esmalt teatas eelmise aasta novembris oma otsusest Katrin, vend Martin tuli oma uudisega lagedale selle aasta alguses. „Ega me ei kooskõlastanud seda kuidagi!“ tunnistab Katrin naerdes.
„Enda poolt saan öelda seda, mida varemgi: tundsin, et on õige hetk. Oleksin tahtnud, et kodune liiga oleks pakkunud rohkem väljakutseid ja kui oleks võimalik üle nädala mängida selliseid kohtumisi nagu mängisime Moskva CSKA-ga (mullu novembris meistrite liigas – toim), siis võib-olla oleksid asjalood teisiti. Olen alati oluliseks pidanud, et sporti panustatud aeg saab „tasustatud“ võistluslike väljakutsete näol ning minu jaoks peavad need kaks olema tasakaalus.“

Martin nendib, et on karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud varemgi ja otsus ei sündinud üleöö. Ta lisab, et kui selleks hooajaks oleks leidunud huvitavaid ja motiveerivaid pakkumisi, võinuks asjad minna teisiti. „Aga ma ei tahtnud, et sõidan selle aasta Eestis ja siis vaatan, mis saab. Ei tahtnud tiksuma või ootama jääda,“ ütleb ta.

Õde ja vend tunnistavad kui ühest suust, et sportlaskarjäärist ei jää kripeldama midagi. Martinilt on uuritud, et kas tal pole kurb meel, et hoolimata heast vormist jäi olümpiamängudel käimata, kuid teda see ei häiri. „Ma ei tunne, et see oleks midagi muutnud. Minu üks suur soov oli ära käia Cape Epicul (Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuv mitmepäevasõit – toim) ja see sai tehtud. Selle üle on hea meel. Tulemuste või võistluste mõttes ma ei tunne, et midagi oleks puudu jäänud.“

Katrin ütleb, et ei ole oma mõtteviisilt kahetseja tüüpi ning seega ei jää ka temal midagi kripeldama. Kuigi, ühe mängu oleks ta tahtnud siiski ära pidada… „Kui oleksin saanud mängida Saksamaa vastu, siis saaksin öelda, et tõesti kõik sai tehtud!“ räägib ta suure Saksamaa fännina.
Pärast profikarjääri lõppu on Katrin ja Martin nautimas tavainimese elu. Martin keskendub praegu perele ning otsib uusi väljakutseid: „Kui karjääri lõpetasin, siis ega keegi ei tulnud uksele koputama ja midagi pakkuma. Pean ise ringi vaatama ja otsima.“
Katrin tegeleb politsei- ja piirivalveametis tasemehariduse edendamisega ja nagu ta ise kiiresti lisab, siis ta ei ole politseiametnik – ta töötab personalibüroos.

Martin Loo
Sündinud: 09.04.1988.
Parim tulemus MK-sarjas: 2016. aasta 11. koht Saksamaal Albstadtis.
Parim koht Euroopa meistrivõistlustel: 11. (2016).
Parim koht maailmameistrivõistlustel: 19. (2013).
10kordne Eesti meister maastikurattasõidus ja kuuekordne Eesti meister cyclo-crossis

Katrin Loo
Sündinud: 02.01.1991.
Auhinnad: 2009. aasta parim noor naisjalgpallur, 2018. ja 2019. aastal Eesti meistriliiga parim mängija.
Kolmekordne Eesti meister (aastatel 2018–2020 FC Floraga).
Mänge Eesti koondise eest: 114.

Allikas: sport.ohtuleht.ee

Foto: Martin Ahven


February 6, 2021
70-single-default.jpg

2min17

Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) avaldas 2021-2022 hooaja MK-sarja kalendri, kus on praeguseks kinnituse saanud 14 etappi 16-st. Kolm esimest etappi toimuvad oktoobri keskel Ameerika Ühendriikides, kus võidusõite võõrustavad vastavalt Waterloo, Fayetteville ja Iowa City.

Kõige rohkem (kuus) MK-etappi toimub Belgias, Prantsusmaa ja Holland võõrustavad kaht jõuproovi ning kalendrisse naaseb Tabor (Tšehhimaa). Esmakordselt toimub MK-etapp Fayetteville’is ja Flamanville’is. Kaks detsembris toimuvat MK-etappi vajavad veel lõplikku kinnitamist.

Fayetteville võõrustab tuleval hooajal cyclo-crossi eliiti kahel korral. 228 aakri suuruses Centennial Parkis võtavad ratturid mõõtu esmalt nädala keskel MK-etapi raames ning teist korda 2022. aasta 29.-30. jaanuarini, kui samal rajal toimuvad maailmameistrivõistlused. See on teine kord, kui USA võõrustab MM-i – esimest korda toimusid tiitlivõistlused ookeani taga 2013. aastal Louisville’is.

“Saan konfidentsiaalselt öelda, et USA-s ja ilmselt ka terves maailmas ei ole teist sellist rada,” kinnitas FayetteCrossi korraldaja Brook Watts. “Oleme rada ehitanud viimased 16 kuud ja pööranud tähelepanu igale meetrile, et tuua mägisest Fayetteville’ist välja parim. On julgust nõudvaid laskumisi, karme tõuse ja 38-sammuline mägi, mis paneb ratturid proovile.

CYCLO-CROSSI MK-SARI 2021-2022

October 10: Waterloo, Wisconsin, USA

October 13: Fayetteville, Arkansas, USA

October 17: Iowa City, Iowa, USA

October 24: Zonhoven, Belgium

October 31: Overijse, Belgium

November 14: Tabor, Czech Republic

November 21: Koksijde, Belgium

November 28: Besançon, France

December 5: TBC

December 12: TBC

December 18: Antwerp, Belgium

December 19: Namur, Belgium

December 26: Dendermonde, Belgium

January 2: Hulst, Netherlands

January 16: Flamanville, France

January 23: Hoogerheide, Netherlands

Allikas: spordipartner.ee


February 1, 2021
poel.jpg

2min17

Belgias Ostendis toimunud maailmameistrivõistlustel pälvis karjääri neljanda MM-tiitli Hollandi rattur Mathieu van der Poel, edestades belglasi Wout van Aerti ja Toon Aertsi.

Nagu maailmameistrivõistluste eel ennustati, siis käis MM-tiitlile põnev lahing Van der Poeli ja Van Aerti vahel. Esmalt asus võistlust 15 sekundiga juhtima belglane, kuna hollandlane kukkus teisel ringi. Järgmisel ringil läks aga Van Aertil rehv ning kümnesekundilise edumaa teenis omakorda Van der Poel.

“Wout van Aerti rehvipurunemine näitas, et õnn on natuke minu poolel, aga sel hetkel tundsin, et võistlus ei ole veel kaugeltki lõppenud,” ütles Van der Poel. “Rada oli vahepeal kiiremaks muutunud, eriti rannas sõidetavad osad. Minu jaoks muutus liivas jooksmine iga ringiga paremaks ja usun, et see tõigi mulle võidu.”

Finišis edestas Van der Poel (lõpuaeg 58.57) lähimat konkurenti 38 sekundiga. Kolmanda koha teenis Aerts, kes sai lõpuringidel jagu 21-aastasest britist Thomas Pidcockist. Võitjale kaotas belglane ühe minuti ja 24 sekundiga. MM-idelt on Aerts pälvinud nüüd kokku kolm pronksi.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seekord publikut raja äärde ei lubatud. “Natuke imelik oli võistelda MM-tiitlile ilma kaasaelajateta, aga kui ma pjedestaalil triibulise särgi selga tõmbasin, siis mõistsin, et olen kolmandat aastat järjest maailmameister,” lisas Van der Poel.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/mathieu.vanderpoel


January 31, 2021
142778042_3642161942526367_2224510389835177967_o-1280x1280.jpg

2min17

Hollandlanna Lucinda Brand teenis karjääri esimese cyclo-crossi maailmameistritiitli, kui alistas Belgias Ostendis toimunud võistlusel dramaatilise viimase ringi järel kaasmaalanna Annemarie Worsti.

Eelmisel nädalal cyclo-crossi MK-sarja üldvõidu pälvinud Brand pidas 31-aastase Worstiga õlg-õla kõrval võistlust kuni lõpukurvini, kus viimane kukkus. See andis Brandile võimaluse finišisirgel vääriliselt juubeldada oma karjääri esimese MM-tiitli üle. Worst jõudis lõppu kaheksa sekundit peale võitjat.

“Ma olen maailmameistritiitlile olnud nii lähedal mitu aastat järjest,” ütles Brand finišijärgses intervjuus, viidates kolmele pjedestaalile kohale kolmel eelneval aastal järjest. “Lõpuks peale sellist imelist hooaega ma võitsin ja väga lahe on niiviisi hooaega lõpetada.”

Kolmanda koha teenis Denise Betsema, mis tähendas, et kogu pjedestaal kuulus Hollandi koondisele. Betsema kaotas võitjale 19 sekundiga. Tiitlikaitsja Ceylin Del Carmen Alvarado, kes võitis eelmisel nädalal viimase MK-etapi, lehvitas koondisekaaslastele kohe avakurvis, kus kukkus ning konkurentidele edumaa andis. Finišisse jõudis ta kuuendana, kaotades Brandile ühe minuti ja 12 sekundiga.

Seitsmekordne cyclo-crossi maailmameister Marianne Vos pälvis seekord aga 12. koha, kaotades võitjale kahe minuti ja 23 sekundiga.

Ka kuni 23-aastaste meesratturite arvestuses jäeti kaksikvõit Hollandisse, kui esikoha pälvis Pim Ronhaar ja teiseks tuli Ryan Kamp. Pronksmedali sai kaela belglane Timo Kielich.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/lucindabrandofficial/photos/pcb.3642162259193002/3642161939193034/


January 29, 2021
IMG_1203-1280x960.jpg

3min20

Portugalis resideeruv eestlasest maastikurattur Maaris Meier allkirjastas lepingu, mille kohaselt sõidab ta 2021. aastal Lapierre ratastega. Lapierre näol on tegemist väga vana ja tugeva ettevõttega, mis on asutatud 1946. aastal Prantsusmaal. Üle 70 aasta vanune ettevõte panustab igapäevaselt rataste innovatsiooni ja parendamisse.

„Olen Lapierre rattaga ka varem sõitnud ja teadlik, et tegemist on prantsusmaa rattabrändiga, mis panustab oma rataste arendusse ning vähem oluline pole ka fakt, et insenerideks on rattaga ka ise sõitvad inimesed, millest tulenevalt on rattad väga kvaliteetsed. Läbi amatöörklubi Maiatos, kus sel hooajal sõidan, tekkis võimalus koostööks ja Lapierre maaletooja rattapood CicloCoimbroes pani õla alla. Lisaks ratastele toetavad nad mind ka kiivri ja rattakingadega. Sel aastal sõidan maanteel rattaga Lapierre Xelius SL 600 disc, millel on all Vision sc 40 karbon jooksud. Enduro rattaks on Lapierre Spicy 6.9 CF ja XC ratas on veel teel ja selle mudeli avalikustan hiljem. Olen väga tänulik nii oma tiimi bossile, Paulo Ribeiro´le kui rattapoe omanikule Joaquim Leite´le, kes on ühtlasi endine profirattur seitsmekümnendatest. Nüüd veerevad kilomeetrid sujuvamalt ja loodetavasti saab ka hooajast asja ehk loodan, et on piisavalt võistlusi, millest osa võtta,“ võttis Meier uue sponsori tulekuga seonduva kokku.

Maaris Meieri blogi saab lugeda SIIT

Fotol: Maaris Meier oma uue Lapierre rattaga. Erakogu.


Impression
X