Maastik

January 26, 2023
image1-6-1280x1707.jpeg

3min41

Hispaanias Calpes alustasid hooaega Eesti maastikuratturid Janika Lõiv, Greete Steinburg ja Merili Sirvel, kes said Costa Blanka Bike Race’i avaetapil vastavalt esimese, viienda ja seitsmenda koha.

50-kilomeetrisel avaetapil pälvis Lõiv esikoha ajaga 3:03.08. Tema selja taga lõpetasid Rosa van Doorn (3:09.14) ja Monica Yuliana Calderon Martinez (3:10.13). Steinburg ületas finišijoone viiendana (3:11.58) ja Sirvel seitsmendana (3:22.25).

„Enne starti oli suur küsimus, mida täpselt üldse selga panna, aga õnneks oli ilm ilus ja riietus sai hästi valitud,“ kirjeldas Lõiv võistluse järel. „Üldiselt sujus sõit mõnusalt, aga üsna segaselt. Neutraalse stardi ajal olin mitme naisega koos, kuigi juba siis pandi üsna kõva tempo peale. Esimesel tõusul jäin Monicaga kahekesi ja läksime oma teed.“

„Segadus jätkus kohe esimesel laskumisel, kus pidin kõndima, sest mehed kukkusid minu ees. Monica sai seal väikese vahe sisse ning edasi sõitsin lihtsalt oma tempos. Samas Monicat vaateväljast ära ei lasknud,“ jätkas Lõiv. „Ühel hetkel sain ta kätte ja sõitsime jälle koos. Peale esimest joogipunkti läksin oma teed ja sealt edasi hakkas igasugu asju juhtuma.“

„Eelkõige oli mitmes kohas rajamärgistus segane ja panin koos meestega mitu korda mööda. Kahtlesin, kas olen ikka õigel rajal ja korra võtsin isegi telefoni välja, et kontrollida,“ kirjeldas Lõiv. „Lisaks tulin mitmel laskumisel maha, et mitte ratast ja end esimesel etapil katki teha. Raskeks läks umbes kümme kilomeetrit enne lõppu, sest sõitsin pikalt üksinda ja lõpus oli pigem igav rada. Ootasin vaikselt juba, et läbi saaks.“

Steinburg tõi välja, et tema start oli aeglane, mistõttu olid tõusu otsa jõudes esimesed naised juba läinud ja nende vahele mahtunud väga palju harrastusrattureid. „Esimesel laskmisel kaotasin seepärast väga palju aega, et pidin palju jalutama. Üldiselt sõitsin suhteliselt tõusvas joones,“ ütles Steinburg. „Umbes 34. kilomeetril, teises joogipunktis olin koos oma tiimikaaslase Monicaga, kelle püüdsin kinni paar kilomeetrit varem. Sõitsime kohtadel neljas ja viies. Urmas Lõiv ütles vaheks kolmandaga üks minut. Viimasel pikemal tõusul nägime isegi kolmandat naist ning Monical oli jõudu talle järgi sõita. Mina kahjuks Monicaga kaasa ei jõudnud minna. Kokkuvõttes olen päevaga rahul. Esimene sõit uue rattaga, et vajan veel aega, et kõigega harjuda.“

Võistlusel teevad kaasa veel Eesti harrastusratturid. Margus Sirvel sai Masters40 klassis 25., (3:21.33) ja Janek Resev 26. (3:22.25). Reedel on kavas 14-kilomeetrine etapp marsruudil Altea – Serra Gelada.


January 22, 2023
325411089_528426199094895_6199563928563318405_n.jpg

3min79

Hispaanias Benidormis peetud cyclo-crossi maailma karika sarja eelviimasel etapil võidutsesid ligi 15 000 inimesega publiku ees hollandlased Mathieu van der Poel (Alpecin Deceuninck) ja Fem van Empel (Team Jumbo-Visma). Eliitnaiste seas tegi kaasa ka eestlanna Elisabeth Ebras.

Esmakordselt MK-sarja etappi võõrustanud Costa Blanca rannikulinn pakkus võistlejatele kiiret rada ning täismajale näitasid põnevat vaatemängu nii mehed kui naised. Meeste sõidus pani esimesena gaasi põhja Tom Pidcock (Ineos Grenadiers), kes võistles viimast korda maailmameistri värvides. Seejärel proovis Van der Poel kolmel ringil järjest liivasel osal rünnata, kuid Wout van Aert (Jumbo-Visma) sõitis iga kord vahe uuesti kinni.

Viimasel ringil juhtis võistlust Van Aert, kuid eksis seejärel lõpukurvis ja sõitis peaaegu aeda. Van der Poel kasutas võimaluse ära ning teenis tänavuse hooaja neljanda MK-etapivõidu. Van Aert pidi seega leppima teise kohaga ja kolmandana ületas finišijoone Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen – Bingoal; +0.09). Neljandana lõpetas MK-sarja üldliider Laurens Sweeck (Crelan-Fristads; +0.20) ja viiendana Pidcock (+0.34).

Naiste võistlusel käis põnev heitlus hollandlannade Van Empeli, Puck Pieterse (Alpecin-Deceuninck) ja Shirin van Anrooij (Baloise Trek Lions) ning itaallanna Silvia Persico vahel. Iga üks neist proovis teistega vahet suurendada oma lemmiksektoril, kuid lõpuks said viimasel ringil väikese vahega eest MK-sarja siiani domineerinud Van Empel ja Pieterse. Paar kurvi enne finišijoont uuesti rünnanud Van Empel edestas lõpuks kaasmaalannat kolme sekundiga. Kolmanda koha teenis Van Anrooij (+0.13).

Eestlastel oli seekord eliitnaistele veel eriti põnev kaasa elada, sest MK-stardis oli Elisabeth Ebras, kes sõidab tänavu esimest hooaega eliitnaiste seas. Ebras jäi kiirel rajal võitjale alla ühe ringiga ning sai 43. koha. Kokku oli stardis 53 naist.

Enne järgmisel nädalal peetavat viimast MK-etappi Prantsusmaal Besanconis juhivad maailma karika sarja Sweeck ja Van Empel.


January 19, 2023
ejl-photo-1280x721.png

1min81

Treenerikutse EKR 3-5 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksamid 2023. aastal toimuvad järgmisetel aegadel:

  • 09.02.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • 30.05.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • 29.08.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • …..2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam

Eksamid toimuvad Eesti Jalgratturite Liidu koosolekute ruumis aadressil: Tallinnas, Tondi 84/3, III korrus.


January 19, 2023
EOK-ja-Kult.min_-1280x539.jpg

2min72

EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja haridusstipendiumi konkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2022/23. õppeaasta kevadsemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

  • on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt kolme aasta jooksul või
  • on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt kolme aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase viie aasta jooksul
  • järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid ja on eeskujuks noortele
  • ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid

Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

  • avalik-õiguslikus ülikoolis
  • eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
  • riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
  • erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
  • riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
  • või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

 Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.

Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus, ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 10. veebruariks 2023.

Taotlus on leitav siit:  https://forms.gle/Z4gw93U1ioj6E3Sw6

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Lisainfo: Jaanika Eilat, 53 858 353, jaanika@eok.ee


January 17, 2023
Koduleht-Audentes-vastuvott-1280x606.jpg

2min123

Täna 17. jaanuaril 2023 algas järgmise õppeaasta vastuvõtt Audentese spordigümnaasiumisse.

Olulised tegevused ja kuupäevad sisseastujatele:

  • Kandidaatide sooviavaldused tuleb saata Eesti Jalgratturite Liitu  hiljemalt 28. veebruariks 2023 aadressile ejl@ejl.ee
  • Eesti Jalgratturite Liit esitab hiljemalt 6. märtsiks 2023 EOK spordidirektorile Martti Rajule oma eriala õpilaskandidaatide nimekirja ning ülevaate iga kandidaadi sportliku arengu ja tulemuste kohta.
  • EOK esitab 15. märtsiks 2023 kandidaatide nimekirja Audentesele.

Vastuvõtu I voor toimub nii Tallinnas kui ka Otepääl 25. aprillil 2023 kell 11. Kandidaat, kes esimeses voorus osaleda ei saa, annab sellest aegsasti teada, kas Audentesele või Eesti Jalgratturite Liidule. II voor toimub eeldatavasti maikuu teisel või kolmandal nädalal.

Vastuvõtukomisjon kinnitab valituks osutunud õppursportlaste nimekirja 9. juunil 2023. Vastuvõtukomisjonis osalevad ka alaliitude esindajad, kes seejuures esitavad komisjonile oma alaliidu pingerea. Audentese spordigümnaasium kinnitab komisjoni täpse ajakava maikuu lõpus, teavitades osalejaid pärast teise vooru tulemuste selgumist.

  • Otepääl saab treenida järgmistel aladel: jalgrattasport, kahevõistlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, orienteerumine, suusahüpped.
  • Tallinnas saab treenida järgmistel põhialadel: judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, maadlus, tennis, ujumine, võrkpall.

Vastuvõtu teistele aladele otsustab Eesti Olümpiakomitee koostöös Audentese ja vastava spordiala liiduga.
Peale õppimis- ja sportimisvõimaluste on õppursportlasele tagatud majutus ja toitlustus ning spordimeditsiini teenus.

Tutvu vastuvõtutingimustega ⤵️ https://audentes.ee/spordigumnaasium/vastuvott

Lisainfo:
Priit Ilver, Audentese Koolide SA, juhatuse liige ja spordigümnaasiumi direktor
Tondi 84/1, 11316 Tallinn / Telefon 699 6543 / Mobiil 502 0120 / priit.ilver@audentes.ee / www.audentes.ee


January 17, 2023
Fmh2rqsX0AQKnVp-1280x853.jpeg

3min110

Nädalavahetusel selgusid mitmetes Euroopa riikides uued cyclo-crossi meistrid. Hollandis krooniti võitjateks Lars van der Haar ja Puck Pieterse, Belgias aga Michael Vanthourenhout ja Sanne Cant.

Van der Haar (1:04.11) edestas seejuures vaid kolme sekundiga Joris Niewenhuisi. Pronksi kaela saanud Ryan Kamp jäi juba 47 sekundi kaugusele. Van der Haari jaoks oli tegemist neljanda Hollandi meistri tiitliga. Varem on ta võidutsenud 2013., 2014. ja 2022. aastal. 2015. ja 2021. aastal krooniti ta eliitklassis Euroopa meistriks.

Naiste klassis oli teistest üle Pieterse, kes pälvis esikoha ajaga 51.21. Ceylin Del Carmen kaotas talle 26 ja valitsev Euroopa meister Fem van Empel 38 sekundiga. 20-aastase Pieterse jaoks oli tegemist karjääri esimese Hollandi cyclo-crossi meistri tiitliga eliitklassi naiste seas.

Belgias käis tasavägine heitlus Vanthourenhouti ja Laurens Sweecki vahel. Lõpuks alistas valitsev Euroopa meister konkurendi kahe sekundiga. Pronksmedali teenis Thibau Nys (+1.42). 2015. aastal U-23 klassis maailmameistriks kroonitud Vanthourenhouti jaoks oli tegemist esimese täiskasvanute meistritiitliga. Sama ei saa öelda legendaarse Sanne Canti kohta, kes pälvis tänavu juba 14. järjestikkuse meistri tiitli. Lisaks on Cant kolmekordne maailmameister ja kolmekordne Euroopa meister.

Teiste riikide meistrid:

Prantsusmaa – Clement Venturini ja Helene Clauzel

Šveits – Timon Rüegg ja Alessandra Keller

Itaalia – Filippo Fontana ja Silvia Persico

Suurbritannia – Cameron Mason ja Zoe Backstedt

Hispaania – Felipe Orts Lloret ja Lucia Conzalez Blanco

Tšehhi – Michael Boros ja Kristyna Zemanova

Austria – Daniel Federspiel ja Nadja Heigl

Horvaatia – Viktor Potocki ja Larisa Bosnjak

Taani – Sebastian Carstensen Fini ja Caroline Bohe

Saksamaa – Sascha Weber ja Judith Krahl

Ungari – Marton Dina ja Kata Blanka Vas

Iirimaa – Dean Harvey ja Maria Larkin

Jaapan – Hijiri Oda ja Sae Ogawa

Luksemburg – Raphael Kockelmann ja Marie Schreiber

Poola – Marek Konwa ja Dominika Wlodarczyk

Portugal – Roberto Ferreira ja Ana Mafalda Sa Santos

Eestis peeti cyclo-crossi meistrivõistlused mäletatavasti 22. oktoobril Jõulumäel, kus võidutsesid Frank Aron Ragilo ja Mari-Liis Mõttus.


January 16, 2023
ejl-talv-2.png

1min78

Maastiku klubide esindajad moodustasid maastiku komisjon kuhu kinnitati liikmed. Maastiku komisjoni tegevust koordineerivad Andrus Konga (Porter Racing) ja Rando Marten Evendi (CFC Spordiklubi).


MTB komisjoni liikmed:

Andrus Konga (Porter Racing)

Tarmo Mõttus (Haanja Rattaklubi)

Kalev Nõmm (Nõmme Rattaklubi)

Mallor Türna (Kalevi Jalgrattakool)

Mehis Leigri (Rakvere rattaklubi Siplased)

Kaido Juurik (Pärnu Kalevi Spordikool)

Rando Marten Evendi (CFC Spordiklubi)

Karmen Reinpõld (koondise treener)


January 13, 2023
Janika-Loiv-2023-1280x1707.jpg

13min103
©Hawaii Express Janika päevik “Tiimivahetuse telgitagused”

Sõlmisin uue profilepingu Bart Brentjensi tiimiga kuni Pariisi olümpiani 2024, või siis täpsemalt olümpiaasta lõpuni ikka. Profitiimi mineku unistus sai teoks juba eelmisel aastal, aga ma ei osanud kunagi loota ega oodata, et saan koostööd teha olümpiavõitjaga. Bart Brentjens krooniti olümpiavõitjaks aastal 1996 ja tegelikult on tal ka palju teisi vingeid tiitleid. Lisaks sellele on ta RedBullTVs kõiki XCO sõite koos Rob Warneriga kommenteerinud… Bart on just see sama mees, kes on mitmeid kordi minu kohta öelnud “good climber” 🙂

Bartiga suhtlesin esimest korda juba aastal 2020. Võtsin ühendust American Eagle tiimiga, mille manager ta oli. Kohtusime aasta lõpus Šveitsis Euroopa meistrivõistluste ajal. Jutustasime üsna pikalt elust-olust ja saime aru, et omavaheline suhtlus klapib. Ta jättis väga hea mulje – ei lubanud kokku pudrumägesid või piimajõgesid, rääkis ausalt ja avatult minu võimalustest ning nende tiimi ootustest. Olin väga põnevil, et sain lõpuks ühe suurima tiimi manageriga ühe laua taga istuda. Kahjuks või õnneks tol hetkel me diili ei teinud. Minu kindel plaan oli olümpiani Hawaii Expressi värvides ning Scotti rattaga sõita. Olen päris tihti suurte ning järskude muutuste vastu… ettevaatlik. Samuti olin oma pisikese tiimiga ülimalt rahul ning tundsin, et süsteemi muutmine tooks kaasa ainult lisastressi…

AGA selleks, et te minu tiimivahetusest päris aimu saaksite, pean ma ajas tagasi minema .. ja mitte natuke vaid ikka hüppame korraga suve keskele Andorrasse.

Mõned teist ilmselt juba teavad – tegin oma elu ägedaima sõidu suvel Andorras. Tundub, et +35kraadi ja “climbers course” on ikka minu teema. Äge, kui vorm on hea ning jalad kerged. Muidugi olin närvis, et mis imelik tunne see on, et raske ei hakkagi… äkki ma ei pinguta, äkki teised ei pinguta … sürrealistlik… kui sõidad külg külje kõrval Prevot’iga ja saad aru, et tal läheb raskeks, aga mul veel endiselt jõudu, et kõvemini vajutada…

Olin poodiumile nii lähedal, aga tegin sõiduvea 700 meetrit  enne finishit ja pidin leppima kuuenda kohaga. Ma olin pettunud ja õnnelik samal ajal. Kõige lõpuks veel vihane ka, et ma varem pingutama ei hakanud. “Noooo, miks ma lõppu selle kõik jätsin ja rabistama hakkasin???” Finišis olin pisarates.. Tiimi liikmed olid üllatunud, et ma positiivseid emotsioone välja ei näidanud. Maailmakarikaetapil kuues koht oli kõigi jaoks suur tulemus… oodati ülevoolavat rõõmu ja tähistamist..

Mina ei osanud suurt midagi välja näidata. Eestlane nagu ma olen – külm ja tagasihoidlik. Teiste öeldud lause “Võibolla see jääbki Su karjääri parimaks tulemuseks, Sa PEAD tähistama!!!” ei lohutanud mind. Vist tegi isegi asja hullemaks. Peas oli mõte – “Kammoooooon see ei ole mu karjääri parim tulemus. Ma tean, et ma olen rohkemaks võimeline.”

Tol hetkel ei osanud ma tiimi sisese õhkkonna muutuste märke lugeda, olin oma emotsioonides kinni. Urmas vaid mainis, et tunneb, et miski pole õige. See mõte jäi kuskile õhku rippuma ning läksime oma eluga edasi. Kiirustasime Eesti, sest ootamas olid Eesti meistrivõistlused Otepääl.

Nädal kodus möödus kiiresti. Järgmine kord kui tiimiga kokku saime, oli ees ootamas reis USA-sse ning Kanadasse. Tiimi manager kaasa ei tulnud ja üleüldse oli vähem personali kui tavaliselt. Sportlased aitasid igapäeva tegemistes nii palju kui võimalik. Kaugelt vaadates olid kõik oma tavapärases võistluseelses rutiinis, lihtsalt tundus, et seltskond on väsinud. Arvasin, et ju vist on pikk hooaeg olnud…

Üks päev trenni sõites küsis Malene minult: “Mis plaanid Sul uueks hooajaks on? Kas oled võtnud ühendust juba teiste tiimidega. Sa tegid Andorras väga hea tulemuse, sellega oleks hea minna jutule!” Minu jaoks tuli see küsimus ootamatult… Alles oli juulikuu ja vastasin talle: “ Kas liiga vara veel sellele mõelda ei ole?”  Ta arvas, et nüüd just on õige aeg proovida! Justkui natuke muretses minu pärast. Ütlesin: “Andorra 6. koht on loodetavasti piisav, et saada lepingupikendus praeguses tiimis. Ja kui ei ole siis ajan oma erasõitja asja edasi. Küll hakkama saan!” (Tagantjärele tundus, et Malene teadis juba siis muutustest, mis tiimis toimuma hakkavad).

Elu läks edasi.. võistlesime Snowshoes ja sõitsime edasi Kanadasse.

Mont Sainte Annes olles hakkasid meil Urmasega imelikud mõtted tekkima. Kuulsime siit-sealt, et justkui miskit toimub, aga oleme vist ainsad kes veel päris täpselt ei tea mis toimub. Kuulsime kaameramehelt vihjeid ja mõni tiimikaaslane oli väga mures minu tuleviku pärast jne.. Kõige selle keskel pidi lisaks keskenduma treeningutele… Päev enne Kanada MK short tracki kutsuti tiim kokku ning teatavaks tehti, et praegune sportmanager lahkub ametist. Mis ta edasi tegema hakkab, ei tea.. visati nalja, et läheb lilli müüma. Lisaks öeldi, et üks mehaanikutest ei plaani enam uuel hooajal jätkata.

See oli esimene kord, kui saime aru, et antud tiim samas koosseisus ei jätka uuel hooajal. Mis minu tulevikust saab, ei teadnud ma sel hetkel. Ma ei põdenud ka väga. Peale autoõnnetust tundus see tühine mure. “Küll ma hakkama saan! Midagi ikka uueks hooajaks välja mõtlen” oli mu moto. Urmas nii rahulik ei olnud ja eks ta oma peas juba skeeme mõtlema hakkas. Peale MK-d sõitsime tagasi Euroopasse. Lennureisi ajal kirjutas Urmas juba tiimidele kirju. Leppis kokku virtuaalseid või silmast-silma kohtumisi. Minu ainus palve oli, et kokku saame ainult suuremate tiimidega. Ajapikku olen aru saanud, et igasugune väikeste tiimide jebimine mulle ei sobi ja ainult suured tiimid tunduvad stabiilsed ning hästi organiseeritud… aga see kõik on lihtsalt minu arvamus ja sisetunne.

Augusti lõpuks jõudsime oma mustlaslaagriga Prantsusmaale, Les Getsi, kus toimusid maailmameistrivõistlused. See on igal hooajal viimane piir, kui tiimidega kontakti luua. Loomulikult tahtsin ainult treenimisele ja võistlemisele keskenduda, aga teadsin, et pean mõned kohtumised tegema, et aru saada, kas on lootust profina edasi tegutseda. Mõned tiimi esindajaga isegi sain jutustada…. aga kõik mu plaanid ajas segi short tracki kukkumine. Põlvevalu oli vastikult tugev ja XCO starti minna ma ei suutnud. Sõitsin autoga koju …olin kurb. Jälle tuli hakata tegelema taastusraviga ning tiimi otsingud lükkusid edasi. Pigem oli üldse küsimus, kas ja kuna ma jälle ratast sõita saan. Kes vigast sõitjat ikka endale tiimi tahab…

Septembris Eestis taastusraviga tegeledes kuulsin, et praegusest KMC-Orbea tiimist saab kaks erinevat üksust. Mõlemalt poolt anti mulle lootust, et nad soovivad uuel hooajal mind oma tiimis näha. Minu tulemustega olid nad rahul ning usuti, et olen veel paremaks võimeline. Tegin ka pika kõne Bart Brentjensiga, kes samuti oli huvitatud minust. Lisaks hakkasid uue hooaja kohta uurima väiksemad tiimid nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast. Korraga tekkis palju valikuid… samas mitte ühtegi konkreetset, kõik vaid suusõnalised kokkulepped.

Ja siis järgnes pikkkkkkk ja “huvitav” periood. Palju kirjavahetust erinevate tiimidega. Ilma Urmase abita ma seda kõike ausalt öeldes ette ei kujutaks… kogu see asjaajamine on ikka eraldi töö. Kirjutasime oma ootustest ja soovidest ning nägemusest. Ootasime vastuseid. Koguaeg oli kõik lahtine aga samas pandi iga tiimi poolt surve, et kohe ära öelda, kas JAH või EI. Kõige suurem pettumus oli see, et minu oma tiimist ei tehtudki mulle lõpuks pakkumist. Venitasid vastusega viimase hetkeni. Vabandused olid naeruväärsed, aga tänasin neid aususe eest ning läksin eluga edasi. Tegelikult hakkas mul natuke juba kiire… ja igapäevane venitamine tähendas minu jaoks suuremat tõenäosust lõpetada ilma lepinguta.

Lõpliku otsuse tegin – Barti tiimi kasuks – päris mitme mulle sobiva kriteeriumi järgi. Esiteks tundus nende lähenemine ühe sportlase ehk indiviidi põhine, mitte kogu tiimist lähtuv. Tiim tundus organiseeritum, põhjalikum ja pühendunud. Teiseks tiimi energy level sarnaneb minu omale – rohkem põhjamaine ja rahulik. Kolmandaks on Bart reisinud kogu oma karjääri koos oma abikaasa Petraga ning saab aru, et sportlase teekonna teeb väärtuslikuks, kui saad seda jagada lähedase inimesega.

Ja siin ma siis lõpuks olen… tiimi presentatsioonil Hollandis. Sisetunne ütleb, et tegin hea otsuse sõlmides lepingu just Barti ja KMC MTB Racing Teamiga. Abipersonali pool on oluliselt suurem, kui eelmises tiimis olles. Päris kõigiga veel lõpuni tuttav ma ei ole, aga küll jõuab. Esimene tiimilaager toimub Lõuna-Aafrikas juba veebruaris ning siis peaks rahulikult aega olema kõigiga suhelda. Minu tiimikaaslasteks on: Yana Belomoina ja Sasha Hudyma (Ukrainast), Lotte Koopmans ja David Nordemann (Hollandist), Martins Blums (Lätist) ning Ole Rekdahl (Norrast).

Varasemate aastatega võrreldes on mõningaid muudatusi. Tiimis on eraldi inimene, kes hoiab silma peal sportlaste treeningutel ning taastumisel. Seega minu treeneri Karmeni kõrval on veel üks inimene, kes näeb minu igapäevaseid tegemisi. Ei ei, ärge saage valesti aru, Karmen ikka teeb treeningplaani mulle ja meie pisike Tiim Lõiv toimib samamoodi edasi. Mõned süsteemid ja inimesed on lihtsalt hästi sisse töötanud ja ei vaja muutusi. Ka fännid saavad mu treeningutel silma peal hoida .. üritan sel aastal rohkem Stravat kasutada, et saaksite aimu, milline mu ettevalmistus ning võistlushooaeg välja näeb. Lisaks kõigele kaasasin ka isikliku füsioterapeudi ning tehnikatreeneri talviseks perioodiks. Mõlemad selleks, et oma nõrkusi tugevamaks treenida.

Suures plaanis on uus aasta sarnaselt üles ehitatud nagu eelminegi ning eesmärgid samad – maailmakarikaetapid ja tiitlivõistlused on peamiseks fookuseks. Oluline on muidugi ka olümpiapunktide kogumine. Koju, Eesti jõuan ka kindlasti suve jooksul, et kaitsta Eesti meistritiitlit ning pere ja sõpradega aega veeta.

Sisetunne ütleb, et tuleb põnev aasta!!


January 13, 2023
52255506653_0c55f1f667_o-1280x854.jpg

2min80

Tartu linna ja Tartumaa spordiekspertidest koosnev ühiskomisjon valis spordivaldkonnast saabunud ettepanekute põhjal välja möödunud spordiaasta parimad sportlased. Tartu spordiorganisatsioonide ettepanekute põhjal selgitas komisjon välja Tartu linna 2022. spordiaasta parimad seitsmes erinevas kategoorias:

  • Aasta meessportlase kategoorias kandideeris neli sportlast: Ott Remmel (taipoks), Rasmus Mägi (kergejõustik), Hans-Chrisatjan Hausenberg (kergejõustik) ja Kregor Zirk (ujumine). Aasta meessportlaseks nimetati kergejõustiku MM-il 8. koha saavutanud ja Eesti rekordi teinud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi.
  • Parima naissportlase tiitlile kandideeris kolm sportlast: Kristin Kuuba (sulgpall), Kärol Soodla (veemoto) ja Janelle Uibokand (jalgrattasport). Tiitel otsustati anda sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel 9. koha saanud Eesti parimale sulgpallurile Kristin Kuubale.
  • Aasta noorsportlasteks valiti 2022.a veemotosportlane Hendrik Arula ning neidudest jõutõstja Eliise Mikomägi.
  • Aasta võistkonna nimele kandideeris viis võistkonda: Võimlemisklubi Janika rühm Violett, Võimlemisklubi Rütmika rühm Siidisabad, Team Ampler-Tartu 2024 jalgrattameeskond, Bigbank Tartu võrkpallimeeskond ja Tartu Ülikool Maks ja Moorits korvpallimeeskond. Kaaludes kõigi võistkondade 2022.aasta sportlikke saavutusi otsustas komisjon nimetada aasta võistkonnaks Bigbank Tartu võrkpallimeeskonna, kes saavutas möödunud aastal kõigis osaletud sarjades kõrgeima ning säravaima koha.
  • Aasta treeneri tiitliga pärjati kergejõustiku treenerite-duo Kersti ja Mehis Viru, kelle õpilased eesotsas Karmen Bruusiga on saavutanud kõrgetasemelisi tulemusi rahvusvahelistel võisrtlustel.
  • Aasta sporditeo tiitel anti Tartu Spordiseltsile Kalev laste ja noorte liikumisharjumuste edendamise eest. Komisjon tõstis esile spordiseltsi panust lasteaedade spordipäevade ja koolidevaheliste võistluste korraldamisse, mille kaudu tutvustatakse lastele ja noortele erinevaid spordialasid ning innustatakse neid sportima.

Tartu linna ja Tartumaa 2022. spordiaasta parimaid tänatakse 26. jaanuaril toimuval pidulikul tänuüritusel V-spa konverentsikeskuses algusega kell 18.00


January 9, 2023
324352444_576981330913908_6999290389158462030_n.jpg

2min79

Cyclo-crossi maailma karika sarja etapil Belgias Zonhovenis võidutsenud Belgia meister Wout van Aert näitas enne maailmameistrivõistluseid, et temast on saanud tiitlile peamine favoriit. Naiste sõidu võitis Shirin van Anrooij.

Viimasele sellel hooajal Belgias sõidetud cyclo-crossi MK-etapile oli iseloomulikuks liivane rada. Van Aert võidutses ajaga 58.49, jättes lähima jälitaja Mathieu van der Poeli ühe minuti ja 23 sekundi kaugusele. Kolmanda koha sai kodupubliku rõõmuks Laurens Sweeck (+1.31).

„See oli kindlast üks väga raske matk,“ naljatles Van Aert finišis, kes on sel hooajal võitnud 11 osaletud võistlusest kaheksa. Van der Poel lisas: „Kõik ei läinud päris täpselt nii nagu mulle oleks meeldinud. Mu selg valutav taas ja see on masendav. Raske on keskenduda, kui pean pidevalt valule mõtlema. Suudan teha võib-olla vaid pool ringi tempos, mis mulle meeldiks.“

Nii Van Aert kui Van der Poel liituvad nüüd oma maanteeklubidega, et teha nendega koos kaasa hooajavälised ettevalmistuslaagrid ning naasevad seejärel cyclo-crossi radadele 5. veebruaril, mil Hoogerheide’is sõidetakse maailmameistrivõistlused. Tiitlikaitsja Thomas Pidcock on juba kinnitanud, et tema tänavu starti ei tule.

Naiste klassis käib endiselt tihe heitlus hollandlannade vahel, kes jagasid omavahel suisa esimesed seitse kohta. Võidu teenis Van Anrooij ajaga 51.44, edestades Puck Pieterset 37 ja Fem van Empelit 54 sekundiga.

Cyclo-crossi MK-sarjas on jäänud veel kaks etappi, mis sõidetakse 22. jaanuaril Hispaanias Benidormis ja 29. jaanuaril Prantsusmaal Besanconis.


Impression
X