Rada

January 24, 2023
289553202_5478354675530153_3605243836380964632_n-1280x960.jpg

6min117

Kõige ilmekam särava ala ja selle taandumise näide Eesti spordis on trekisõit. Mõnikord tundub, et kogu meie trekiajalugu piirdubki Erika Salumäe ning tema sprindis võidetud kahe olümpiakulla ja kahe MM-tiitliga. 1980. ja 1990. aastad on aeg, mille kordaminekuid pole mõtet eelneva ega järgnevaga võrrelda. Hilisemast ajast võib veel välja tuua Daniel Novikovi, kes murdis 2008. aasta Pekingi olümpiale. Kuidas võtta kokku Eesti trekisõidu minevik ja praegune seis?

„Julgen arvata, et Erika Salumäe olümpiakullad on puhas anomaalia,“ rääkis treener ja mehhaanik Andres Lekko Vikerraadio saates „Spordipühapäev“. „Enne Erikat ei olnud Eestis naiste rattaspordiga eriti tegeletud. Erika tuli, oli, lõi, võitis. Ta ei saanud päris tühi koht olla. Loomulikult ta oli andekas ja tema esimene treener Jüri Kalmus tõi ta treki peale ja andis üle spetsialistile. Meie suures süsteemis oli selleks vene rahvuses inimene. Kui Nõukogude Liit lagunes, siis jäi ta oma saba ja sarvedega Nõukogude Liitu.”

“Erika pidi maanduma Moskvasse. See keemia seal tema ja treeneri vahel klappis hästi. Kui Moskvas arvati aga, et keerame riigi tagurpidi, siis kõik need võimalused seal kadusid ära. Treener Alexei Leonov jäi Erika kõrvale küll Eesti Vabariigi ajal ka ja tema teine OM-kuld on toodud Eestile, kuid kui Erika käis oma kolmandat olümpiat, siis nende omavaheline koostöö enam erinevate segajate tõttu ei klappinud,” jätkas Lekko. “Ta vahetas treenerit ja lõpuks tuli olümpialt kuues koht. Kahe OM-kulla kõrval oli kuues koht tagasiminek. Aga miks tema kullad meile anomaalia oli? Trekisõit oli Eestis väga heal tasemel 1970. algul, mil see oli värskelt ehitatud ja osad maanteesõitjad tõsteti treki peale ringi ning seal käis neile planeeritud tegevus. Esimene osa sellest värskest rajatisest oli see, mis lükkas käima 1970. keskel väga head liikumised. Räägime küll siin olümpiakuldadest, aga ajalooraamatus on meil veel selline kaader, kus Eesti koondis on Tallinna trekil kas võitnud või napilt pähe saanud Saksamaa koondiselt, kes omakorda tuli hiljem olümpiavõitjaks. Meie koondis on olnud täiesti maailma tipuga võrreldav.”

“Miks meil see ala peale Erikat siis kadunud on?,” viskab Lekko küsimuse õhku. “Seal on täiesti loogilised põhjused ja minu silmis on neid üldse kokku kolm. Üks on see, et kõik tehnilised rajatised pidid ka Nõukogude Liidu lõppedes kokku kukkuma. Meie ümbruskonnas oli üks trekk Moskvas ja teine Berliinis, mis jäid meist väga kaugele.  Teine on see, et inflatsiooni peab olema võimalik edasi kanda lastesse. Näiteks ütleme, et meil on olümpiavõitja Gerd Kanter ja meil on olemas lapsed, kes tahavad minna staadionile ja teha seda asja järgi, mida tegi tema. Kui trekki ei ole, siis ei saa minna laps proovima sama asja järgi teha. Kolmas põhjus on inimesed, kes selle ala ümbert kaovad. Eestis ei olnud treenerite kiht trekisõidu ümber üleliia paks. Kahjuks olid paljud treenerid veel vene rahvusest, kes valisid teise tee, kui jääda jalgrattatreeneriks. Ühesõnaga Eestis kukkus ära kogu see koolkond teadmisi. Sündinuks Erika Salumäe 20 aastat hiljem Eesti Vabariigi ajal, siis ta ei oleks saanud meile anda lootust trekisõitjana, sest tal poleks olnud võimalik käia seda teed.”

“Tallinna trekki on kinniseks ehitatud juba 1969. aastast saadik. Kogu aeg on lubatud ehitada ja need on vähem või rohkem fantaasiarohked olnud. Need kõik surevad oma tavalisse surma ehk kuskil istub ametnik, kes lööb Exceli tabelis kokku mitu korda seda kasutatakse, kui populaarne see tegevus on ja kui kõik need pisikesed tegurid kokku panna, siis seda baasi ei saagi tekkida,” jätkab usutlemist Lekko. “Hetkel on meile kõige kättesaadavam kinnine trekk Leedus Panevezyses. See tekkis Leetu mitte tänu jalgratturite survestamisele, vaid seepärast, et Leedu hakkas ehitama korvpalli EM-iks halle ja siis rattaliit sai sinna sõna vahele ja korvpallipatsi ümber ehitati trekirada.Ma ise korra spekuleerisin, et vehklejate olümpiakulla suunas oleksime pidanud ka meie jooksma, et vehklejate uus hall ehitataks Paidesse velotrekina. Siis oleks olnud see meie võimalus. Meil oma võimalus, julgen 99% väita, puudub.”

Kuula lähemalt “Spordipühapäeva” saatest


January 19, 2023
ejl-photo-1280x721.png

1min96

Treenerikutse EKR 3-5 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksamid 2023. aastal toimuvad järgmisetel aegadel:

  • 09.02.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • 30.05.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • 29.08.2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam
  • …..2023 EKR 3-6 taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemise ja taastaotlemise eksam

Eksamid toimuvad Eesti Jalgratturite Liidu koosolekute ruumis aadressil: Tallinnas, Tondi 84/3, III korrus.


January 19, 2023
EOK-ja-Kult.min_-1280x539.jpg

2min78

EOK ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja haridusstipendiumi konkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2022/23. õppeaasta kevadsemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

  • on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt kolme aasta jooksul või
  • on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt kolme aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase viie aasta jooksul
  • järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid ja on eeskujuks noortele
  • ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid

Stipendium eraldatakse koostöös Kultuuriministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

  • avalik-õiguslikus ülikoolis
  • eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
  • riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
  • erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
  • riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
  • või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

 Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot.

Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline taotlus, ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 10. veebruariks 2023.

Taotlus on leitav siit:  https://forms.gle/Z4gw93U1ioj6E3Sw6

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Lisainfo: Jaanika Eilat, 53 858 353, jaanika@eok.ee


January 18, 2023
Joonas-Vaikmae-2023-1280x853.jpg

6min93
12. Tartu Talviste karikavõistluste III etapil Tartu Velo krossihallis osalesid parimad Eesti BMX krossiratturid. Veel olid kohale sõitnud konkurendid viiest Läti rattaklubist. Rajarekordeid uuendati seejuures mitu korda.
Juba ajasõitudes läks võistlus põnevaks ja parimad ringiajad paranesid mitmes vanuseklassis. Vanemate poiste sõidutase oli sedavõrd tõusnud, et rajarekordid said lausa mitmel korral uuendatud. Juba esimesel katsel uuendas oma kehtivat rekordit senise rajarekordi 12.73 omanik Rikojan Tugedam, sõites uueks tippajaks 12,66. Oma teises sõidus sõitis Joonas Vaikmäe selle aga üle, saades uueks rekordajaks 12,57.
Rikojan sellega rahul polnud ja sõitis ka selle üle ning tegi uueks tippajaks sellise suurepärase tulemuse 12,50. Joonas Vaikmäe polnud veel oma viimast sõna aga öelnud, sõita jäi tal veel üks katse ja sellel õnnestus tal välja sõita selline aeg nagu 12,37. Vaatepilt oli võimas ja kohaletulnud said tõelise elamuse. Ega keegi enne seda võistlust ei uskunud, et nii kiiresti on sisehallis üldse võimalik sõita.
Talvekarikal jääb sõita veel kaks etappi ja on põnev oodata, kas suudetakse veel seniseid rekordeid üle sõita.
Ajasõitude parimad III etapil olid:
G7-8 – Bianka Leetberg ajaga 19.67. TÜASK
B7-8 – Kõu Valli ajaga 18.04. Tartu Velo
G9-10 – Kate Luksa ajaga 18.59. BMX Marupe
B9-10 – Hans Helemets ajaga 15.75. Tartu Velo
G11-12 – Lisandra Haljaste ajaga 18.70. Viljandi Rattaklubi
B11-12 – Dominiks Zuss ajaga 14.64. Gulbene
B13-14 – Markus Mõttus ajaga 13.33. Tartu Velo
G15-16 – Elis Maarja Aardevälja ajaga 15.18. Vooremaa Centrum
B15-16 – Joonas Vaikmäe ajaga 12.37. Tartu Velo
EM – Rikojan Tugedam ajaga 12.50. Tartu Velo
Cruiser 12-16 – Sandijs Abolins ajaga 14.47. Gulbene
Cruiser 30+ – Kaarel Maaten ajaga 15.06. Tartu Velo
Pühapäeval sõideti etapi kohtadele ja omavahelises heitluses vahetusid mitmes vanuseklassis ka kohad. Võitlus käis iga koha eest ja parimad oma vanuseklassides olid:
G7-8 – 1. Bianka Leetberg TÜASK
2. Loviise Ant Viljandi Rattaklubi
3. Lenna Tigasing Viljandi Rattaklubi
B7-8 – 1. Koit Carlos Kesa Nõmme Rattakool
2. Ralf Dishke BMX Marupe
3. Kõu Valli Tartu Velo
G9-10 – 1. Kate Luksa BMX Marupe
2. Lily Tera Tartu Velo
3. Karolina Lilenbach Nõmme Rattakool
B9-10 – 1. Hans Helemets Tartu Velo
2. Artur Paluoja Peloton
3. Eriks Novikovs BMX Adaži
G11-12 – 1. Lisandra Haljaste Viljandi Rattaklubi
2. Adeele Tani TÜASK
B11-12 – 1. Ottomar Saag Viljandi Rattaklubi
2. Dominiks Zuss Gulbene
3. Jakob Maaten Tartu Velo
B13-14 – 1. Sandijs Abolins Gulbene
2. Joonas Kiho Tartu Velo
3. Heron Helemets Tartu Velo
G15-16 – 1. Elis Maarja Aardevälja Vooremaa Centrum
2. Mirle-Neora Adusoo Peloton
B15-16 – 1. Joonas Vaikmäe Tartu Velo
2. Pärtel Valge Tartu Velo
3. Mathias Põder Tartu Velo
Cruiser 12-16 – 1. Sandijs Abolins Gulbene
2. Dominiks Zuss Gulbene
Cruiser 30+ – 1. Kaarel Maaten Tartu Velo
2. Andrus Mõttus Tartu Velo
3. Rivo Varep Tartu Velo
Talvekarika IV etapp sõidetakse 11.- 12. veebruaril ja kogu sari lõpeb finaaletapiga 11.- 12. märtsil, kui selguvad kogu sarja karikavõitjad.

January 17, 2023
Koduleht-Audentes-vastuvott-1280x606.jpg

2min135

Täna 17. jaanuaril 2023 algas järgmise õppeaasta vastuvõtt Audentese spordigümnaasiumisse.

Olulised tegevused ja kuupäevad sisseastujatele:

  • Kandidaatide sooviavaldused tuleb saata Eesti Jalgratturite Liitu  hiljemalt 28. veebruariks 2023 aadressile ejl@ejl.ee
  • Eesti Jalgratturite Liit esitab hiljemalt 6. märtsiks 2023 EOK spordidirektorile Martti Rajule oma eriala õpilaskandidaatide nimekirja ning ülevaate iga kandidaadi sportliku arengu ja tulemuste kohta.
  • EOK esitab 15. märtsiks 2023 kandidaatide nimekirja Audentesele.

Vastuvõtu I voor toimub nii Tallinnas kui ka Otepääl 25. aprillil 2023 kell 11. Kandidaat, kes esimeses voorus osaleda ei saa, annab sellest aegsasti teada, kas Audentesele või Eesti Jalgratturite Liidule. II voor toimub eeldatavasti maikuu teisel või kolmandal nädalal.

Vastuvõtukomisjon kinnitab valituks osutunud õppursportlaste nimekirja 9. juunil 2023. Vastuvõtukomisjonis osalevad ka alaliitude esindajad, kes seejuures esitavad komisjonile oma alaliidu pingerea. Audentese spordigümnaasium kinnitab komisjoni täpse ajakava maikuu lõpus, teavitades osalejaid pärast teise vooru tulemuste selgumist.

  • Otepääl saab treenida järgmistel aladel: jalgrattasport, kahevõistlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, orienteerumine, suusahüpped.
  • Tallinnas saab treenida järgmistel põhialadel: judo, kergejõustik, korvpall, käsipall, laskmine, maadlus, tennis, ujumine, võrkpall.

Vastuvõtu teistele aladele otsustab Eesti Olümpiakomitee koostöös Audentese ja vastava spordiala liiduga.
Peale õppimis- ja sportimisvõimaluste on õppursportlasele tagatud majutus ja toitlustus ning spordimeditsiini teenus.

Tutvu vastuvõtutingimustega ⤵️ https://audentes.ee/spordigumnaasium/vastuvott

Lisainfo:
Priit Ilver, Audentese Koolide SA, juhatuse liige ja spordigümnaasiumi direktor
Tondi 84/1, 11316 Tallinn / Telefon 699 6543 / Mobiil 502 0120 / priit.ilver@audentes.ee / www.audentes.ee


January 5, 2023
Screenshot-2023-01-05-at-15.43.19-1280x1238.png

1min98

Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) avaldas koduleheküljel aastaraamatu „2022 jalgrattaspordis“, kuhu on valitud fotod meeldejäävamatest hetkedest ja suurematelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

Näiteks leiab aastaraamatust fotosid erinevate alade maailmameistrivõistlustelt, esmakordselt peetud Tour de France Femmesilt ja graveli MM-ilt, tunnisõidu rekordi purustamistest ning palju muud. Raamatut on võimalik tellida limiteeritud koguses ka paberkujul. Selleks tuleb saata e-mail oma postiaadressiga: communication@uci.ch Raamatu hind on 40.59 eurot, juurde lisandub postikulu, milleks on Euroopa piires 34.50 eurot.

E-raamatu leiad siit.


January 5, 2023
ejl-talv-2.png

2min200

Eesti Jalgratturite Liit korraldab 21-22. jaanuaril 2023 Jõulumäe Tervisespordikeskuses treenerite EKR 3-5 eriala-koolitusseminari.

Registreerimine koolitusele toimub kuni 10. jaanuarini. Hilisemad registreerijad koolitusel osaleda ei saa. Registreerimine toimub siin: https://forms.gle/FTPJdLzDMbNu1zVz8.

Koolituse maksumus on 80 eurot ja kehtib ka juhul, kui osaled vaid ühel päeval. Koolituse paketid koos majutuse ja toitlustusega:

  • 21-22. jaanuar koos 1 öö majutuse ja toitlustusega (21.01 kohvipausid, lõunasöök, õhtusöök; 22.01 kohvipausid, hommikusöök, lõunasöök). Kokku 103.60 eurot.
  • 20-22. jaanuar koos 2 öö majutuse ja toitlustusega (21.01 kohvipausid, hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök; 22.01 kohvipausid, hommikusöök, lõunasöök). Kokku 127.2 eurot.
  • 21-22. jaanuar ilma majutuseta, koos toitlustusega (21.01 kohvipausid, lõunasöök; 22.01 kohvipausid, lõunasöök). Kokku 95.4 eurot.

 Koolitusel osaleja peab osalema kõigis koolituse tundides ja praktilises ÜKE töötoas. Osaleja esitab enda poolt tagasiside lehe koos vajalike osadega. Koolitus loetakse läbinuks, kui kõik ülal nimetatud nõuded on täidetud. Kohapeal toimub kohal viibimise registreerimine ja kirja saab ainult need tunnid, mis ollakse reaalselt koolitusel.

Antud koolituse raames saavad treenerid ka iga-aastase kohustusliku „Sporditurvalisuse loengu“ EADSE (Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus) spetsialistidelt.

Koolituse kava ja detailne info ava SIIT.


December 20, 2022
EMV-2021-1.et-B10-002-1280x872.jpg

1min60

Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) avalikustas teisipäeval, et BMX-krossi MK-sarja etapid toimuvad 2023. aastal Türgis Sakaryas, Hollandis Papendalis, Prantsusmaal Sarriansis ja Argentinas Santiago del Esteros.

Esmalt peetakse MK-sarja esimesed kaks vooru 3. ja 4. juunil Sakaryas, Türgi linnas, mis asub Istanbulist 150 kilomeetri kaugusel idast. Mullu võisteldi Sakaryas kahel nädalavahetusel.

Hollandi linn Papendal võõrustas mullu BMX-krossi maailmameistrivõistluseid ja on traditsiooniline võistlusareen MK-sarjale. Järgmisel aastal näeb BMX-krossirattureid seal võistlemas 24. ja 25. juunil.

Maailmameistrivõistlused toimuvad järgmisel aastal Šotimaal Glasgows ning peale seda jätkavad ratturid MK-sarja 23. ja 24. septembril Prantsusmaal Sarriansi linnas. Tegemist on uue võistluspaigaga, mis ei ole kaugel legendaarsest Mont-Ventoux’ mäest. 2019. ja 2021. aastal võisteldi seal Euroopa karikaetappidel.

Viimased voorud sõidetakse aga Argentinas Santiago del Esteros. Samas linnas on BMX-krossi MK-sarja etappe peetud ka aastatel 2013 – 2019. Argentinas võisteldakse 7. ja 8. ning 13. ja 14. oktoobril.

Mullu võitis meestest BMX-krossi MK-sarja prantslane Sylvain Andre ja naistest hollandlanna Laura Smulders.


December 19, 2022
Spordiaasta-tahed.jpg

6min124

Eesti Olümpiakomitee avas „Aasta sportlane 2022“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 25. detsembri hilisõhtuni aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2022“ auhinnagalal.

Aasta sportlane 2022 valimisel osalevad spordiorganisatsioonid, spordiajakirjanikud ja rahvas. Lisaks silmapaistvamate sportlaste ja treenerite tunnustamisele kuulutatakse auhinnagalal välja ka Eestimaa Spordihing, Aasta Sportlikum Omavalitsus ning maakondade parimad spordiklubid.

Aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimine toimub kolme erineva hääletusringi tulemuste summeerimisel ning noorsportlase valimine toimub kahe erineva hääletusringi tulemuste summeerimisel.

Hääletusvoorud viiakse läbi spordihuviliste, spordiorganisatsioonide (EOK liikmed) ja spordiajakirjanike seas.

Aasta sportlane 2022 hääletuse statuut
Aasta sportlane 2022 hääletuse kandidaadid

Hääletamine:
Spordiorganisatsioonid: 12. detsember kuni 25. detsember.
Rahvahääletus: 19. detsember kuni 25. detsember https://aastasportlane.eok.ee/
Spordiajakirjanikud:  19. detsember kuni 25. detsember.

Aasta noorsportlase nominentide hulgas on järgmised jalgratturid:
*Aasta noorsportlase valivad spordiorganisatsioonid (EOK liikmed) ja Eesti Spordiajakirjanike Selts.

  • Riko Mäeuibo jalgratas, mäestlaskumine EM 1. koht U15
  • Romet Pajur jalgratas, maanteesõit 2. koht Paris-Roubaix Juniors, MM 5. koht juunioride eraldistardis, EM 6. koht juunioride grupisõidus
  • Elisabeth Ebras, Laura Lizette Sander, Lauri Tamm, Oliver Rüster jalgratas, maanteesõit EM 3. koht juunioride segateatesõidus

Aasta sportlane 2022 laureaadid kuulutatakse välja 30. detsembril kell 19:00 Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2022“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel. Auhinnagala on telesaate formaadis tunnustus- ja meelelahutussündmus, mida iga-aastaselt jälgib televisooni ja interneti vahendusel enam kui 100 000 vaatajat. Aasta sportlase ja treeneri tiitli laureaadid saavad skulptor Mati Karmini loodud taiese Kristjan.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul kujuneb konkurents aasta sportlase tiitlile huvitavaks ja emotsionaalseks. „Rahvahääletus lisab hääletusse palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kutsun kõiki “Aasta sportlane 2022” valimisel kaasa lööma, sest iga hääl loeb!“

Kandidaatide nimekirja kinnitanud EOK sportlaskomisjoni liige Kert Toobal lisas, et Eesti sportlased on olnud tänavu rahvusvaheliselt olnud väga edukad ning lõpliku valiku tegemine oli väljakutsuv.

„Sel aastal on Eesti võitnud rekordiliselt palju medaleid ning mõistagi väärivad kõik Eestile au ja kuulsust toonud sportlased tunnustust. Õnneks seda EOK ka veebruaris medalistide tänuüritusel ka teeb. Samas ei too ainult tulemus tihtipeale aasta sportlase tiitlit, vaid määravaks saab ka ala kandepind ning rahva toetus. Kutsun kõiki üles rahvahääletusel osalema,“ ütles Toobal.

2022. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.  Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Eestis on aasta sportlasi valitud 91 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2021. aastal valiti aasta naissportlaseks vehkleja Katrina Lehis, meessportlaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi, aasta võistkonnaks olümpiakulla võitnud epeenaiskond ja aasta treeneriks epeenaiskonna treener Kaido Kaaberma. Aasta noorsportlase tiitli pälvis ujuja Eneli Jefimova. Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.

 


December 12, 2022
Riko-Maeuibo-8-1280x853.jpg

1min78

Euroopa Jalgratturite Liit avaldas 2022. aasta riikide- ja medalite edetabeli. Eesti jalgratturid võitsid tänavu EM-idelt mäletatavasti ühe kuld- ja ühe pronksmedali. Seejuures ei ole arvestatud seeniorklassi sportlaste tulemusi.

Eestile teenis Euroopa meistri tiitli Riko Mäeuibo, kes võidutses mäestlaskumises U15 vanuseklassis ning pronksmedali sai kaela aga Eesti juunioride teatevõistkond koosseisus Elisabeth Ebras, Laura Lizette Sander, Lauri Tamm ja Oliver Rüster. Värskelt avaldatud edetabelis sai Eesti sellega 18. koha. Enim EM-medaleid teenisid Saksamaa (37 kulda, 36 hõbedat, 22 pronksi), Prantsusmaa (34-24-28) ja Itaalia (33-27-29). Kokku teenis vähemalt ühe medali 26 riiki.

Rahvusvahelises Euroopa Jalgratturite Liidu riikide edetabelis sai Eesti 240 punktiga 16. koha. Alade kaupa tulid punktid järgnevalt: maanteerattasport 72, BMX-kross 68, parajalgrattasport 52 ja maastikurattasport 48. Tabeli tipus on Prantsusmaa (770 punkti), Šveits (673) ja Saksamaa (666). Punkte andsid erinevate alade Euroopa meistrivõistlused, mis peeti eliit- ja noorsportlastele.

Pingeridadega saab tutvuda siin: https://www.uec.ch/en/nations_ranking


Impression
X