Rada

April 14, 2021
Koduleht-1920x1280-Covid-19-1280x853.jpg

8min253

Seoses COVID-19 piirangutega on EJL kalendris tehtud järgmised muudatused:

26-28.02.2021 Eesti meistrivõistlused trekisõidus – EDASI LÜKATUD
01.-23.04.2021 Sinilillejooks (ja rattasõit) 2021 – virtuaalsõit
10.04.2021 Team Rattapood Cup I etapp – EDASI LÜKATUD
17.04.2021 Team Rattapood Cup II etapp – EDASI LÜKATUD
21.04.2021 Tõravere TT1 – Transtar Temposari I etapp – EDASI LÜKATUD
24.04.2021 Team Rattapood Cup III etapp – EDASI LÜKATUD
24.04.2021 V Otepää GP – EDASI LÜKATUD
25.04.2021 IV Otepää rattaralli – EDASI LÜKATUD
25.04.2021 Pirita XCO (Husqvarna Eesti Olümpiakrossi Karikasari) – EDASI LÜKATUD
28.04.2021 Filter Temposari I etapp
01-31.05.2021 1. Tallinna Virtuaalarvestusega Rattamaraton
01.05.2021 Kalevi meistrivõistlused kriteeriumis
02.05.2021 21. Mulgi Rattamaraton (BOSCH EMS)
08.05.2021 Ramuddden 7. Valgehobusemäe Rattamaraton (Hawaii Express Estonian Cup) – EDASI LÜKATUD 26.09
09.05.2021 Filter Maanteekarikasari I etapp: Jõgeva 7. rattaralli
12.05.2021 Filter Temposari II etapp
15.05.2021 7. Alutaguse Rattamaraton (BOSCH EMS)
15.05.2021 Tallinna meistrivõistlused kriteeriumis
16.05.2021 Eesti meistrivõistlused mäestlaskumises – EDASI LÜKATUD 11.07
19.05.2021 Rahinge TT2 – Transtar Temposari II etapp
22.05.2021 Eesti meistrivõistlused kriteeriumis/ 63. Elva tänavasõit

Jooksev info võistluste toimumise/mitte toimumise või edasi lükkamise kohta avaldatakse EJL kodulehel www.ejl.ee. Hetke COVID-19 piirangud kehtivad 25. aprillini. Mai kuu võistluste kohta tehakse otsused Vabariigi Valitsuselt tulevate juhiste kohaselt.

Otsuse hetkel kehtivate piirangute kohta leiab siit ning kehtivad piirangud siit.


March 31, 2021
Koduleht-1920x1280-aprill-1280x853.jpg

13min29

Märtsikuu on näidanud, et rattasõidu seis Eestis on hetkel väga hea, sest mõnel päeval saime kaasa elada meie ratturitele isegi paralleelselt neljal võidusõidul. Rait Ärm saavutas Belgias kõrge tasemega sõidul 10. koha. Siim Kiskonen on näidanud suurepärast hoogu Prantsusmaal toimuvate sõitudega ja toonud kohti esikümnes, hooaja esimesed UCI punktid teenis ka meie kontinentaalmeeskond Ampler Development Team ja oma selle hooaja esimese võidu noppis uue tiimi värvides Horvaatias Mihkel Räim.
Eesti maastikuratta koondise hooaja peamine eesmärk on eestlasest ratturi kvalifitseerumine Tokyo olümpiale. Olümpiakoha saavad reitingutabeli 21 esimest riiki. 3. märtsi seisuga on Eesti naiste kvalifikatsiooni arvestuses riikidest 18. kohal. Reitingu esikohal on Šveits, teisel Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Holland. Kuid võttes arvesse Janika Lõivu kõrget 5. kohta reitingu tabelis, on tõenäosus olümpiale pääseda arvestatav.
Euroopa Jalgratturite Liit (UEC) valis perioodiks 2021-2025 uue presidendi, itaallase Enrico Della Casa. Eesti Jalgratturite Liidu president Raivo Rand valiti Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu kongressile hääletavaks delegaadiks, mis tähendab, et väikesel Eestil on rattamaailmas täitsa arvestatav hääl.
Husqvarna Olümpiakrossi Karikasari alustab oma 4. hooaega. Esimene võistlus toimub 25. aprillil Pirital. Karikasari on oluline noorte arengut silmas pidades. Olenemata, mis distsipliini rattur hilisemalt valib, kõige tähtsam on omandada noorelt rattavalitsemise oskused ja maastikuratas on selleks parim. Maailmast on tuua mitmeid sarnaseid näiteid: hollandlasest straarrattur Mathieu van der Poel ja kolmekordne maailmameister Peter Sagan või alles tänavu maanteele suundunud briti tõusev täht Thomas Pidcock jne. Kui endine Šveitsi maastikuratta- ja jalgrattakrossi võidusõitja Thomas Frischknecht’lt küsiti, miks on MTB Sveitsis nii tugev, oli vastuseks – tugev ja heal tasemel kodumaine XCO sarivõistlus. Miks mitte võtta eeskuju oma ala parimatelt! Seejuures täname Husqvarnat kodumaise sarja toetuse eest!

MAANTEE
21.04 Tõravere TT1 – Transtar Temposari I etapp Tõravere (Rein Taaramäe Rattaklubi)
24.04 V Otepää GP Tehvandi Spordikeskuse rollerirada (Otepää Rattaklubi)
25.04 IV Otepää rattaralli Tehvandi Spordikeskuse rollerirada (Otepää Rattaklubi)
28.04 Filter Temposari I etapp Maardu (MTÜ Aerobike Cycling Agency)

MAASTIK
17.04 Team Rattapood Cup II etapp, Viimsi (Kalevi Jalgrattakool)
24.04 Team Rattapood Cup III etapp, Pirita (Kalevi Jalgrattakool)
25.04 Pirita XCO – Husqvarna Eesti Olümpiakrossi Karikasari (Pirita Kalevi Jalgrattakool)
Tulenevalt COVID 19 levikust võib võistluskalender muutuda, jälgi infot siin

Telli Eesti Jalgratturite Liidu lisents 2021 hooajaks siit

EESTI PROFILEPINGUGA RATTURITE SAABUVAD VÕISTLUSED

MAANTEE
Türgi 01.-04.04 Tour of Mevlana 2.2 Mihkel Räim
Belgia 04.04 Tour des Flandres 1.UWT Norman Vahtra
Prantsus. 04.04 La Roue Tourangelle 1.1 Markus Pajur
Belgia 05.04 Round of Mouscron 1.1 Mae Lang
Belgia 07.04 Scheldeprijs WE 1.1 Norman Vahtra, Oskar Nisu, Martin Laas
Prantsus.13.04 Paris – Camembert 1.1 Markus Pajur
Belgia 14.04 De Brabantse Pijl 1.Pro Norman Vahtra, Martin Laas
Prantsus. 16.04 Tour of the Doubs 1.1 Oskar Nisu
Prantsus. 17.04 Tour of the Jura Cyclist 1.1 Oskar Nisu, Rait Ärm
Holland 18.04 Amstel Gold Race Ladies 1.WWT Mae Lang
Itaalia 19.-23.04 Tour of the Alps 2.Pro Tanel Kangert, Martin Laas
MAASTIK
Itaalia 10.04 Nalles XCO Internacional Italia Peeter Pruus
Hispaania 18.04 Copa Catalana Santa Susanna Janika Lõiv
Portugal 18.04 XCO de Melgaço Maaris Meier
Assoorid 23.-25.04 Volta Trianglo Maaris Meier
Saksamaa 24.04 MTB Bundesliga Heubach Janika Lõiv

EJL profiratturite võistlusgraafik võib muutuda tulenevalt koroonaviirusega seotud piirangutest. Hoiame teid infoga kursis meie facebooki ja kodulehe uudiste kaudu.

Tõestisündinud lugusid kaevab mälusopist välja Barcelona olümpiamängude 9. koha mees Raido Kodanipork. Hüüdnime “Kodar” kandev endine tippsõitja pääses koos Jaan Kirsipuuga 1990. aastal Prantsusmaale amatööriks. Nad olid esimesed, kes sellise võimaluse said ja tõsiste töömeeste kombel hakkasid teistele vagu sisse ajama, kuigi ise ihaldas Raido mägisemaid paiku. Prantsusmaale minek sai eesti ratturite seas õige pea trendiks.

Raido Kodanipork oli mägedes kõvem kui hilisemad suurtuuride ässad, aga kuhu jäi profileping? Kuula siin

Jüri Savitski on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi – sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana. Tema loodud on ka Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 – 2010. Räägime tiimi sünnist, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil ajal meeskonda kaaperdada. Möödaminnes Eesti rekordimeheks, elu spordikuulsuste hotellis, Kalevi profitiim. Kuula siin

Liitu Eesti Jalgratturite Liiduga Instagramis ja Youtubes!

TOETA SPORTI ja ole eeskujuks Eesti inimeste liikumisharrastuse edendamisel! Täpsema info ja koostöövõimaluste kohta kirjuta meile ejl@ejl.ee

🚩Liitu tulevaste kuukirjadega siin https://forms.gle/LEmC3rg6SmDSKWE3A


March 29, 2021
Instagram.jpg

1min63

Alates 5. märtsist on Eesti Jalgratturite Liidu´l oma Instagrami konto mille leiad nime alt @eestijalgratturiteliit. Oled teretulnud liituma meiega ja jagama oma pilte või lugu jalgrattaspordist kasutades  @eestijalgratturiteliit.

Instagrami kontol kajastame värskemaid uudiseid tulevastest võistlustest, jagame uudiseid ja persoonilugusid. Hoiame vaatajaid kursis Eestlaste saavutustega rahvusvahelistelt võistlustelt. Lisaks Instagram postitustele leiad palju infot ka story (lugude) alt, mida saad ühtlasi jälgida ka meie facebookist.

Oled oodatud jälgima meid!


March 23, 2021
13691995t1ha0bb-1280x766.jpg

3min30

Pirita velotreki korda tegemine on olnud aastaid päevakorral, aga ikka kuhugi kadunud, sest seda pole peetud oluliseks. Samal ajal on Pirita tähtsus sportimise kohana tohutult kasvanud, kirjutab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat

Pirital on olnud velodroom 48 aastat, tegemist on Pirita ja Eesti spordi ühe sümboliga. Kahjuks on see praegu väga mannetus seisus, kuid lootused on suured. Tallinna linna ettepanekul peaks riigi eelarvestrateegiasse 2022–2025 kanduma neli spordiobjekti. Üks neist on Pirita velodroom.

Selle ehitamine nõuab 12 miljonit eurot. Riigilt soovib Tallinna linn saada sellest pool ehk kuus miljonit.

Milleks ja kas meile sellist suurt objekti vaja on? Jah on. Ettepanekuid on tulnud nii üksikisikutelt kui ka spordiliitudelt.

Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Eesti Jalgratturite Liidu ajalugu ulatub 1926. aastasse. Riigil ja Tallinnal oleks auasi juba selle nimel, et ulatuslikke alasid koondav Liit saab peagi 100, korda teha Pirita velotrekk. Kui palju kuulsaid sportlasi see sada aastat on Eestile toonud – paljudel on veel silme ees Erika Salumäe olümpiavõit.

Pirita Spordikeskus on juba praegu multifunktsionaalne keskus. See on hea ligipääsuga treeningpaik ja seepärast eelistavadki seda paljud harrastussportlased üle Tallinna. Siin on suusakool, kaks Eesti suuremat rattakooli, liuväljad, tenniseväljakud jne. Keskus on aasta ringi aktiivses kasutuses.

Kellele me siis veel velotreki ehitaksime? Linnastuvas eluviisis arenevad jalgrattal liikumine ja jalgrattasport üha kiiremini. Rattasõidu alusoskus on trekisõit. Sisevelotrekk annaks võimalusi paljude jalgrattaalade arenemiseks, sealhulgas maantee- ja maastikusõit, BMX. Mitmed maailmanimed maantee- ja ka maastikusõidus on trekisõidu taustaga.

Uut keskust saaks kasutada ilu- ja sportvõimlemiseks, tenniseks või võitluskunsti aladeks, aga ka spordivälisteks üritusteks. Ei ole neid katusega suuri siseruume Tallinnas ülearu.

Multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Olemas on kõik kommunikatsioonid ja taristu.

Pirita velotrekist võiks saada regionaalne tõmbekeskus. Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Velotrekk võiks taas olla Pirita sümbol.

Allikas: https://arvamus.postimees.ee/7208056/tonis-liinat-mannetus-seisus-velodroomist-moodsaks-spordikeskuseks?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7208056&fbclid=IwAR1oVFW0rB5FLkU8N9RUaIGKRWX27xwdw9iPtuUPKckVKVCxO3oRHwpJujg


March 9, 2021
Insta-11.03-KodarSport.jpg

3min97

Rõõm on teada anda kõikidele Eesti Jalgratturite Liidu liikmetele ning laiemale avalikkusele, et Eesti jalgrattaspordi maastikule on lisandunud uus tegija – KodarSport OÜ. Personaaltreeningute andmisele ja treeningplaanide koostamisele spetsialiseerunud KodarSport OÜ asutajad on Eesti jalgrattaspordi vanameister Raido „Kodar“ Kodanipork ja CFC Spordiklubi treener, Tallinna Ülikooli õppejõud, analüütilise biokeemia doktor Kert Martma.

Asutajate sõnutsi on nad loonud eelkõige harrastussportlastele suunatud jalgrattaspordi koolitusega tegeleva ettevõtte. „Meie peamised teenused on individuaalsete, see tähendab spordiharrastaja võimekusest ja võimalusest lähtuvate, treeningplaanide koostamine ja tema abistamine treeningplaanis seatud eesmärkide elluviimisel“ lausus Martma. Kodanipork rõhutas, et KodarSport OÜ eesmärk on teha koostööd üks-ühele kliendiga nii treeningplaani koostamise kui ka selle elluviimise etapis. „Suudame treeningplaani alusel tehtavad treeningud ka ise koos kliendiga kaasa teha ning tulenevalt pikaajalisest võistluskogemusest oskame nõustada võistlustaktikaga seonduvalt“, täpsustas ta. KodarSport OÜ näeb oma klientidena eelkõige harrastussportlasi, kes tegelevad jalgrattaspordi ja/või triatloniga.

Raido Kodanipork on mitmekordne eliitklassi Eesti meister maantee-, maastiku- ja trekisõidus. Ta on esindanud Eestit mitmeid kordi Maailmameistrivõistlustel maantee- ja maastikusõidus ning kahel korral olümpiamängudel maantee grupisõidus. Hetkel sõidab Kodanipork CFC Spordiklubi värvides ja nõustab seal samas endise tippsportlasena ka vajadusel noori.
Kert Martma on CFC Spordiklubi vanemtreener, omades  meistertreener EKR 7 kutsetunnistust. Ta on lisaks Tallinna Ülikooli koosseisuline õppejõud.
Martma kogemused treenerina, teaduspõhine maailmavaade ning Kodaniporgi pikaajaline tippsportlase kogemus on kahtlemata kooslus, mis iga harrastussportlase endale seatud eesmärkideni võib viia. Nagu nende kodulehel kirjas: „Treeni õigesti – see ongi Sinu võit!“

Täpsem info: KodarSport OÜ: www.kodarsport.eeinfo@kodarsport.ee 


March 9, 2021
UCI-litsents-T-sark-1080-x-1080.jpg

2min170

Valmistu hooajaks ja soeta juba täna hobiratturi litsents + T särk “Puhkepäev” (Eesti rattaspordi järelkasvu toetuseks) soodushinnaga 25€. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2021. Tellimusvorm täida siin

Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi saab hankida iga harrastus- e hobirattur. Hobiratturi litsents annab õiguse võistelda kõikidel EJL-i võistluskalendris olevatel 3. ja 2. kategooria võistlustel ehk rahvaspordiüritustel. Hobiratturil pole klubiline kuuluvus kohustuslik, vaid soovitatav.

Hobirattur kohustub järgima võistluse, millel ta osaleb, juhendi nõudeid ja sportlase hea käitumistava reegleid.
– Hobiratturi litsentsiga kogutakse vaid osaluspunkte (alade kaupa eraldi maantee- ja maastikurattasõidus ning cyclo-cross’is);
– Kogudes jooksva aasta jooksul 6 osaluspunkti, on võimalik tõusta vanuserühma litsentsi tasemeni ja osaleda juba kaalukamatel võistlustel;
– Kui litsentsiomanik lõpetab hooaja vanuserühma ratturina, siis on tal õigus samalt tasemelt ka järgmi-sel hooajal jätkata;

EJL-i litsentsi omandanud hobirattur toetab Eesti noorte jalgrattasporti. UCI ja Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi kohta loe lähemalt siit

Litsents kehtib kalendriaasta ehk kuni 31. detsember 2021


March 6, 2021
157893681_247510873378638_165350517153995640_o-1280x826.jpg

2min74

Euroopa Jalgratturite Liit (UEC) sai endale täna perioodiks 2021-2025 uue presidendi. Uueks presidendiks valiti itaallane Enrico Della Casa.

Täna hommikul toimunud Euroopa Jalgratturite Liidu kongressil osales viiskümmend alaliitude esindajat. Virtuaalsel teel toimunud kongressil kinnitati ühtlasi Liidu juhatuse liikmed: Katarina Jakubova, Natallia Tsylinskaya, Alexander Gusyatnikov, Henrik Jess Jensen, Dragomir Kouzov ja Delmino Albano Magalhães Pereira.

Liidu asepresidentidena alustavad tööd Aleksander Gusjatnikov, Henrik Jess Jensen, Delmino Albano Magalhães Pereira ja ning peasekretäri ametisse kinnitati Alasdair MacLennan.

Viimased kaheksa aastat (alates 2013. aastast) oli Enrico Della Casa ametis Euroopa Jalgratturite Liidu peasekretärina.

Eesti Jalgratturite Liidu president Raivo Rand valiti Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu UCI kongressile hääletavaks delegaadiks.

Konverentsil mälestati leinaseisakuga ka eelmisel aastal meie seast lahkunud Eesti Jalgratturite Liidu juhatuse liiget Madis Lepajõed.

Aastatel 2009–2017 oli Madis Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) asepresident ja aastast 2017 Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu (UCI) komissaride komisjoni liige.

Täpsem info SIIN

Foto (Paremal Enrico Della Casa).


March 1, 2021
Koduleht-1920x1280-uudiskiri-marts-2021-1280x853.jpg

14min87

Veebruarikuu andis taas meie ratturitele võimaluse naasta võistluskarusselli ja mitte ainult, juba on nopitud kohti esikolmikus. Gert Kivistik avas eestlaste võiduarve, kui võitis Sainte-Luce nimelises linnas toimunud Martinique kalendri teise eraldistardi uudis ning kuu lõpus veel teisegi uudis. Prantsuse amatöörklubides sõitvad Karl Patrick Lauk uudis ja Siim Kiskonen uudis näitasid head taset Prantsusmaa võidusõitudel. Ja kahtlemata oli eelmise kuu säravaim tulemus Martin Laasi Hispaanias toimunud võidusõidul Clasica de Almeria saavutatud kolmas koht uudis. Kui hooaja algus juba nii edukalt on alanud, siis jääb edasi loota sama säravate tulemuste jätkumist.
Hea uudis kõigile rattafännidele on see, et Mihkel Räim sõlmis lepingu Poola jalgratta profiklubiga Mazowsze Serce Polski ja jätkab rattaspordiga. Tegemist on 2020. aasta Euroopa parima kontinentaaltiimiga uudis.
Seoses Martin Loo tippspordist loobumisele astus Liidu liikmesklubide hulgast välja Spordiklubi Breakaway.
Toimusid esimesed EJL-i võistluskalendri sõidud 48. Elva Talikrossi I ja II etapp, tutvu tulemustega siin ja pildigaleriiga siin

Telli endale hobiratturi litsents + T särk soodushinnaga!
Valmistu hooajaks ja soeta juba täna hobiratturi litsents ja T- särk “Puhkepäev” Eesti rattaspordi järelkasvu toetuseks soodushinnaga 25€. Pakkumine kehtib ->31.03.2021 tellimine siin.
UCI ja Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi kohta loe lähemalt siit.

Selgunud on sportlaskomisjoni koosseis!
Eesti Jalgratturite Liidu valimiskomisjon kinnitas sportlaskomisjoni liikmed: Carol Kuuskman, Mathilde Manuela Nigul, Norman Vahtra, Siim Kiskonen ja esinaiseks valiti Janelle Uibokand.
Sportlaskomisjon kohtub regulaarselt oma seisukohtade kujundamiseks, EJL-le soovituste esitamiseks ning tegeleb sportlaskonnale suunatud projektide algatamise ja sportlaste huvide esindamisega.

Eesti profilepinguga maanteratturite saabuvad võistlused:

Kuupäev 2021 Võistlus Eesti maateratturid
Belgia 02.03 Le Samyn Rait Ärm (Équipe cycliste Groupama-FDJ), Markus Pajur (Team Arkea-Samsic), Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation)
Belgia 02.03 Le Samyn des Dames Mae Lang (Andy Schleck – CP NVST – Immo Losch)
Horvaatia 03.03 Trofej Umag Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski), Gleb Karpenko ja Artjom Mirzojev (Ampler Development team)
Prantsusmaa 07.-14.03 Paris-Nice Rein Taaramäe – Intermarché – Wanty – Gobert Matériaux
Belgia 07.03 Grote prijs Jean – Pierre Monseré Oskar Nisu (EvoPro Racing), Rait Ärm (Équipe cycliste Groupama-FDJ), Markus Pajur (Team Arkea-Samsic)
Horvaatia 07.03 Trofej Poreč – Poreč Trophy Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski), (Ampler Development team)
Horvaatia 11.-14.03 Istarsko Proljeće – Istrian Spring Trophy Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski), (Ampler Development team)
Prantsusmaa 14.03 Paris – Troyes Oskar Nisu (EvoPro Racing), Markus Pajur (Team Arkea-Samsic)
Belgia 14.03 GP Oetingen Mae Lang (Andy Schleck – CP NVST – Immo Losch), Aidi Gerde Tuisk (Eneicat – RBH Global)
Belgia 19.03 Youngster Coast Challenge  Ampler Development Team
Belgia 21.03 Omloop van de Westhoek – Memorial Stive Vermaut Mae Lang (Andy Schleck – CP NVST – Immo Losch)
Hispaania 22-28.03 Volta Ciclista a Catalunya Tanel Kangert (Team BikeExchange)
Sloveenia 28.03 GP Adria Mobil Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski)

EJL profiratturite võistlusgraafik võib muutuda tulenevalt koroonaviirusega seotud piirangutest. Hoiame teid infoga kursis meie facebooki ja kodulehe uudiste kaudu.

Delfi Tasku jalgrattateemaline podcast pakub iga nädal kõneainet. Veebruaris ilmunud loos räägib Erki Pütsep õõvastavast kogemusest dopinguga ja terviserikkest, mida tuli hoida saladuses. Teises loos rääbib 1990-96 Eesti maanteesõitjate paremikku kuulunud Lauri Resik, kõnekatest kokkupuudetest ässadega kui amatöörina oli ta võimeline võrdne võrdsega võidu sõitma hilisemate supertähtede Lance Armstrongi ja Laurent Jalabert´iga. Tehes omal ajal trenni 18- aastasena ettevalmistuse perioodil 27 500 km aastas.

TOETA SPORTI ja ole eeskujuks Eesti inimeste liikumisharrastuse edendamisel! Täpsema info ja koostöövõimaluste kohta kirjuta meile ejl@ejl.ee


Eesti Jalgratturite Liit (EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis. EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

 


February 28, 2021
Koduleht-1920x1280-kultuurimin.-1280x721.jpg

13min50
Jalgrattavõistluste korraldamise COVID-19 käitumisjuhend alates 03. märtsist 2021

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 26.02.2021 korraldusest nr 97 lubatakse alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021 (kaasa arvatud) spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid.
  2. siseruumis viibivad ja liiguvad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
  3. siseruumides viibijad kannavad kaitsemaski või katavad suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
  4. ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00.
  5. korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja sisetingimustes osalejate arv kokku kuni 200 inimest.
  6. korraldaja tagab, et välitingimustes osaleb kokku kuni 250 inimest ja on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 inimest, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega.
  7. Korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

 

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/304122020004?leiaKehtiv
Korralduse nr 97 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav: https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/vv_2197k.pdf

 

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

 

Minimaalsed nõuded jalgrattavõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad jalgrattavõistlusi korraldada juhul kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
  2. Võistlustel osalevad ainult:
  3. professionaalsed sportlased;
  4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  5. Madalama tasemega võistluste (2. ja 3. kategooria), laste ja noorte võistluste (välja arvatud koolieelse lasteasutuse sama rühma laste vahel ja 1.-4. klassi 2 sama klassi laste vahel), harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
  6. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muu spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
  7. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest. Nimekiri esitatakse enne avalikustamist ülevaatamiseks Kultuuriministeeriumile vastavalt ministeeriumi juhistele.
  8. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
  9. Siseruumides ei tohi koha täituvus olla suurem kui 50% ja osalejate arv rohkem kui 200 inimest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja ujumine), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes.
  10. Välitingimustes on lubatud ürituste korraldamine, kui osaleb kuni 250 isikut, kes peavad olema jaotatud mitte rohkem kui 50-liikmelistesse rühmadesse, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 250, kui on tagatud, et ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 250 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad rattamaratonid.
  11. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks grupisõidud ja maratonid ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet (stardi ja finiši linnakus tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
  12. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
  13. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  14. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  15. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  16. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
  17. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  18. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  19. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  20. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
  21. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
  22. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.
  23. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt kolm tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile töötajale Tago Trei (tago.trei@ppa.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon + e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiate siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

 

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.


February 26, 2021
939400h9393t27-1280x853.jpg

6min35

Tallinn soovib, et riik toetaks Eesti Spordi Maja ehitust ning Pirita velodroomi, samuti Kalevi staadioni ja Kadrioru staadioni renoveerimist.

Tallinna kultuuri- ja spordiameti ettepaneku järgi peaks riigi eelarvestrateegiasse (RES) 2022–2025 kandma neli spordiobjekti, mida amet nimetab üleriikliku tähtsusega spordiobjektideks.

Pirita velodroomi täielikuks ümberehitamiseks läheb Tallinna hinnangul vaja 12 miljonit eurot, riigilt soovib pealinn saada sellest pool ehk kuus miljonit. 1969. aastal valminud ja tänaseks amortiseerunud trekirada enam treenimiseks ja võistlemiseks ei kasutata ning kasutult seisva rajatise asemel on plaanis ehitada spordikeskus, kus asuks sisetrekk.

Tegu oleks esimese kinnise velotrekiga Eestis. Puidust ovaalring oleks 250 meetrit pikk, kavas on korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi, milleks peaks keskusesse mahtuma vähemalt 2000 pealtvaatajat.

Lisaks sisetrekile oleks uues keskuses võimalik tegelda ka teiste spordialadega, selleks saaks areeni keskel kasutada erinevaid spordikatteid.

Spordikeskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kui palju uus rajatis täpselt maksma läheks, sõltub arhitektuursest lahendusest, hinnanguliselt kulub uue spordikeskuse ehitamiseks 12 miljonit eurot.

Velotreki kõrvale on ühe ideena välja käidud Eesti Spordi Maja ehitamine. Juba mitukümmend aastat kaalumisel olnud hoone saaks Tallinna hinnangul odavamalt valmis ehitada, kui see rajada uue velotreki kõrvale. Samas vajab Eesti Spordi Maja asukoht heakskiitu Eesti olümpiakomiteelt, kes oleks hoone haldaja.

Teise asukohana pakub Tallinn välja Veskimetsa ratsaspordibaasi kõrval asuvad kinnistud. Tallinn ise hoone ehitust ei rahastaks, kogu raha, viis miljonit eurot, loodetakse saada riigilt.

Eesti Spordi Majas hakkaksid asuma erinevad spordialaliidud.

Miljonid Kadrioru ja Kalevi staadioni jaoks

Kalevi staadioni edasiseks renoveerimiseks soovib Tallinn riigilt saada järgmisel kahel aastal 1,55 miljonit eurot. Sama palju lisab linn ise. 3,1 miljoni euro eest jätkatakse olmehoone ehitust, rajatakse staadioni valgustus ja murukate.

Alates 2017. aastast käesoleva aastani kestnud renoveerimine on nii riigilt kui linnalt nõudnud seni kaheksa miljonit eurot. See pole aga piisav, et olmehoone täiesti valmis ehitada ja staadion täielikult renoveerida.

Tallinna eelistus on kõigepealt valmis ehitada staadioni valgustus, mis võimaldaks pikendada staadioni kasutust nii kevad- kui ka sügishooajal.

Kalevi staadioni arhitektuurivõistluse võidutöö järgi peaks tulevikus staadionil olema praeguse tuhatkonna istekoha asemel 15 000.

Tallinn soovib riigi abi ka Kadrioru staadioni täielikul renoveerimisel. Mullu sügisel algasid remonditööd harjutusväljakul, mis lähevad linnale maksma 720 000 eurot. Kogu kompleksi renoveerimine läheb maksma 12 miljonit eurot, ja sellist raha linn ise ei suuda välja käia.

“Kuivõrd tegemist on väga mahuka ja suure investeeringuga, loodame projekti realiseerida koostöös riigiga. Läbirääkimised ja infovahetus kultuuriministeeriumiga on olnud järjepidevad,” ütles ERR-ile sügisel toonane linna spordi- ja noorsooameti juht Aivo Normak.

Linna ettepanekul võiks riik staadioni renoveerimisek raha eraldada juhul, kui koroonapandeemiast räsitud majanduse elavdamiseks plaanitakse investeeringuid. Kogu kompleksi renoveerimine läheks maksma 12 miljonit eurot.

Praegu on linnal staadionikompleksi tervikrenoveerimiseks käimas ettevalmistused. Esimese asjana saaks korda teha valgustuse, mis neelaks 2,3 miljonit eurot. Ülejäänud renoveerimisprojektid valmivad käesoleva aasta lõpuks.

Tosin miljonit eurot neelavate tööde hulgas on rahvusvahelistele nõuetele vastava valgustuslahenduse rajamine, territooriumi siseste käiguteede remont, peaareeni ja tribüünide renoveerimine, laoruumide laiendamine ja harjutusväljakuid teenindava juurdeehituse rajamine .

Mälestisena arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks on läbi viidud ekspertiis, mille järgi pole hoone remonti enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte).

“Kadrioru staadion on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajav objekt. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks,” märkis kultuuri- ja spordiameti juht Hillar Sein kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas.

Abilinnapea: ilma riigita läheb aega rohkem

Kui riik ei leia vahendeid Kadrioru staadioni ja uue velotreki ehitamiseks, teeb Tallinn need lõpuks omal käel valmis, kuid see võtab kindlasti aastaid kauem kui riigi abiga, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Kui riik pole valmis koostööks, siis tulevik on päris ebamäärane,” nentis ta.

Belobrovtsev ütles, et vähemalt kohtumine kultuuriministriga jättis mulje, et linn võib olla lootusrikas.

“Kohtumine proua ministriga oli väga konstruktiivne. Anneli Ott toetab, et üleriigilise tähstusega objektid oleks heas korras. Aga üksi ta seda ei otsusta. Leppisime kokku, et vormistame kolm kuni viis objekti, ja mis võiks olla nende hinnanguline maksumus. Meie oleme optimistlikud, paistis, et ministrile selline lähenemine meeldis. Mis saab olema tulemus, me veel ei tea,” lausus Belobrovtsev.

Allikas: https://www.err.ee/1608123421/tallinn-soovib-riigilt-raha-uue-velotreki-ja-eesti-spordi-maja-jaoks


Impression