MTB koondis

March 28, 2021
2RA_0244-1280x1920.jpg

4min30

Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg sõitsid täna Hispaanias 4-päevast SHC (Hors cat) kategooria maastikuratta tuuri  Mediterranean Epic viimase etapi (48km). Janika Lõiv lõpetas viimase etapi 8. kohal, Greete Steinburg oli sunnitud tänase võidusõidu kukkumise tõttu katkestama. Kokkuvõttes saavutas Janika Lõiv tuurilt 7. koha.

Tänase etapi esikolmik kuulus itaallannadele vastavalt: I Martina Berta, II Eva Lechner ja III naiste maratoni maailmameister Chiara Teocci.

Kokkuvõttes võitis Šveitsi rattur Ramona Forchini, teine oli Chiara Teocci ja kolmas Martina Berta.

„Sõidu algus oli sarnane esimese päeva proloogile. Suutsin liidritega sõita esimese mäe otsa (u 10km), seejärel tuli esimene tehniline laskumine ning itaallannade nelik pani eest minema. Ramona Forchini, Nina Benz, Ariane Luthi  ja mina jäime järgmisesse gruppi. Tehnilisel laskumisel suutsid nad kahjuks kolmekesi mul eest vaikselt ära sõita. Edasi sõitsin oma sõitu ja tegin korraks joogipunktis peatuse, sest käiguvahetaja vahele oli oks jäänud ja seetõttu ei saanud käike vahetada. Õnneks sain abi ja sõit läks edasi. 25ndaks kilomeetriks (raja kõige kõrgema mäe otsa jõudes) olin kätte saanud Nina ja Ariane. Järgmisel, tuuri kõige tehnilisemal laskumisel kärises vahe aga järjekordselt suureks. Pidin meeste taga veel lisaks maha tulema ning jooksma,” kommenteeris Lõiv.

“Laskumisest alla jõudes oli viimased 20km justkui eraldistarti, palju kergelt langevat kruusa ja asfaldit. Andsin endast kõik, et eesolevaid püüda, aga kahjuks ei olnud see piisav, sest olin vastutuules ning laial kruusateel täiesti üksi. Vaid üks mees istus mu taga tuules ning keeldus vedama tulemast. Umbes 4km enne lõppu oli veel lisaks uus “maasikas” (väga lühike ja tehniline laskumine) pandud. Üritasin küll rahulikult ning kindlapeale sõita, aga üks puu sattus ikka ette. Jäin küll püsti, aga sain korraliku ehmatuse,” meenutas Janika  Lõiv.

“Minu jaoks lõppes tuur ca 5 km enne finišit, viimasel tehnilisel laskumisel. Jäin ühe aeglasema mehe taha, mistõttu pidin hoo täielikult maha võtma ning vähese hoo tõttu jäin esirattaga kivi taha kinni ja pikali ma olingi. Läksin ratta peale tagasi, aga pilt virvendas ees ja tulin uuesti maha mõeldes, et jalutan laskumise lõpuni ja siis jätkan, kuna lõpuni oli ainult asfalt. Rattaga allamäge kõndides pidin siiski raja äärde maha istuma, sest mul oli väga halb olla ja nägemine kadus ära. Alles siis sain aru, et ei ole võimeline jätkama. Õnneks näitas röntgen, et kõik on korras ja edasi on vaja lihtsalt puhata ja taastuda,” selgitas Steinburg rajal toimunut.

Fotol: Janika Lõiv 4. etapil. Autor: Mediterranean Epic


March 27, 2021
163430527_10159550846094114_6968574451435126319_o-1280x1600.jpg

3min19

 

Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg jätkasid Hispaanias 4-päevast SHC (Hors cat) kategooria maastikuratta tuuri  Mediterranean Epic. Kolmandal etapil tuli läbida 93km. Janika Lõiv lõpetas eelviimase etapi 5. ja Greete Steinburg 11. kohal. Võttes arvesse naiste eelmisel etapil toimunud suhteliselt raskeid ja valulikke kukkumisi, on see väga hea tulemus.

Tuuri kolmanda etapi võitis Šveitsi rattur Ramona Forchini, teine oli itaallanna Martina Berta ja kolmas samuti Itaaliast pärit rattur Greta Zeiwald.

„Kuna tegu on korraliku maratoni etapiga, võeti esimesed 15km väga rahulikult, nii istusin ka mina pundis. Pärast seda hakkas kogu punt lagunema ja alles jäid pisemad grupid. Mul oli juba algusest peale raske end liikuma saada ja teadsin, et tulemas on korralik kannatuste rada. Eilsed kukkumised andsid juba soojendusel tunda. Peamine eesmärk oli ise tervena püsida ning rehvi lõhkumist vältida. Sõitsin pikalt 7. positsioonil, aga umbes 20km enne lõppu sain liidrisärki kandva Chiara Teocci kätte. Lisaks möödusin Ninas Benzi`st, kes oli rehvi lõhkunud. Kokkuvõttes võib öelda, et terve etapi võitlesin iseendaga ja sõitsin päris palju üksinda,“ võttis Lõiv tänase päeva kokku.

„Hoolimata eilsest kukkumisest oli tänasel hommikul tunne hea ja otsustasin startida. Esimesed ca 15 km sõitsin liidrigrupis, siis lisati watte juurde ja minul neid täna kahjuks varuks ei olnud. Peale seda sõitsin enamus distantsist üksinda. Vältisin tehnilisi vigu ja sõitsin kindla peale finišisse,“ kommenteeris Steinburg tänast sõitu.

Pühapäeval, 28. märtsil sõidetakse 48km.

Võistluse kohta rohkem infot SIIN

Fotol: Janika Lõiv. Autor: Urmas Lõiv


March 26, 2021
image1-1280x960.jpeg

5min17

 

Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg jätkasid täna Hispaanias 4-päevast SHC (Hors cat) kategooria maastikuratta tuuri  Mediterranean Epic. Tänasel 58km pikkusel teisel etapil saavutas Janika Lõiv 6. ja Greete Steinburg 11. koha.

 Teise etapi võitis ka eile võidutsenud valitsev naiste maratoni maailmameister itaallanna Chiara Teocci. Teisel kohal lõpetas Nina Benz ja kolmas oli Šveitsi rattur Ramona Forchini.

„Start oli esialgu uimane, aga kohe esimesel tõusul tõsteti tempot ja kuna ma teadsin, et läheb singli peale, siis üritasin etteotsa hoida. Singlitel sain enda tempos ees sõita. Peale seda algas esimene tõsisem tõus ja jäin neljandale positsioonile. Tehnilisematel laskumistel kippusin kolmikust maha jääma, aga üritasin neile pidevalt uuesti tuulde saada. Peale esimest joogipunkti hakkas vahe kasvama ning sõitsin oma tempos edasi. Üksi jäädes kippus tempo alla minema ning polnud ka ühtegi meesratturit, kelle tuulde võtta. Nii ma seal sõitsin, kuni lõpuks jõudsin teise joogipunkti, kus kuulsin, et vahe esimestega on pisut üle kahe minuti ja tagumistega 30 sekundit (hiljem tuli välja, et 2:30),“ meenutas Lõiv sõidu algust.

„Peale seda hakkasin tempot tõstma ja mõtlesin vaid, et tagumised mind kätte ei saaks. Tegin ühes asfaldikurvis korraliku kukkumise kiviklibul ning peale seda tundus, et tagarehv “ujub”. Lõpuni oli umbes 10km ja tundus, et ikka laseb sõita ning otsustasin mitte seisma jääda. Kui sõita jäi veel 5km, oli rehv täiesti tühi ja jäin esimest korda seisma. Otsisin auku, aga ei leidnud. Seejärel hakkas lõpulaskumine, mida sõitsin oma kalli velje peal. Samal ajal mõtlesin, et äkki ikka peaks veel proovima seda uuesti lappida ja lisama õhku. Korra jäin seisma, aga auku ikka ei leidnud, misjärel andsin alla ja sõitsin edasi. Järgmine hetk tuli tagant punt mehi, kellest enamik möödusid minust kenasti, aga üks mees otsustas ikka mulle otsa sõita ja tõmbas mu korralikult üle pea. Nii ma 2km enne lõppu seal külakuhjas jälle olin. Enam hullemaks minna ei saanud ja kulgesin lõpuni. Kukkumise korraldanud mees aitas natuke veel vedada ja elas mulle kaasa,“ võttis Janika Lõiv tänase emotsionaalse sõidu kokku.

“Hooaja esimene võistlus on alati veidi raskem. Proloogi proovisin targalt varuga sõita, kuna kolm päeva oli veel ees. Olen sellistel lühematel sõitudel pisut rabistaja, seega tahtsin puhtalt sõita ja ilma ennast või ratast kahjustamata lõpetada, mis ka õnnestus. Tänasel etapil liikusin terve sõidu enda tempos, esimesel tõusul läksid kiiremad eest minema. Tõusudel jäi jõust puudu, et koos meestega sõita. Tehnilistes kohtades ja laskumistel tundsin ennast suhteliselt kindlalt, aga kahjuks ei olnud võimalik mööduda, et päris enda maksimumkiirusega sõita. Umbes 6km enne lõppu ja tehnilise laskumise algust kukkusin kiirel kruusalaskumisel enda tähelepanematusest. Pikutasin seal mõnda aega, korjasin ennast kokku ja jätkasin. Siis nägin, et olin kaotanud kukkumisega ratta pealt Polari. Kõndisin kümmekond meetrit tagasi, et see üles otsida ja seejärel jätkasin sõitu. Viimased 5km veeresin rahulikult finišisse. Kuna keha on kukkumisest veel hell, siis pikki plaane ei tee ja otsustan edasised sammud homme, ” meenutas Greete Steingurg teist etappi.

Järgmistel päevadel on kavas:

  1. märtsil 93km
  2. märtsil 48km

Võistluse kohta rohkem infot SIIN

Fotol:. Janika Lõiv stardis. Autor: Urmas Lõiv

 


March 17, 2021
jma_4700-1280x853.jpg

3min34

Tokyo olümpiamängudele pürgiv maastikurattur Janika Lõiv on teinud tugeva talvise ettevalmistuse ja sai Hispaania karikasarja avaetapil viienda koha.

Lõiv võistles Hispaania maastikuratta olümpiakrossi karikasarja avaetapil koos ala tippudega. Raskel ja mägisel rajal sai ühe kukkumisegi üle elanud valitsev Eesti meister pühapäeval viienda koha. Ette jäid samuti olümpiasuveks valmistuvad konkurendid Prantsusmaalt, Poolast ja Hispaaniast.

“On näha, et konkurendid on väga heas hoos ja liidrirolli veavad ikkagi needsamad näod, kes eelmistel aastatelgi. Mina olen võrreldes nendega sammu edasi astunud, aga kindlasti on vaja veel teha tööd, et paremini esineda järgmistel võistlustel,” rääkis Lõiv intervjuus ERR-ile.

Mullu rattaga 17 000 kilomeetrit läbinud Lõiv on maailma jooksvas edetabelis kõrgel viiendal kohal. Kui Vallodolidis oli ta rajal 1 tund ja 22 minutit, siis treeningud on märksa pikemad.

“Suurem osa minu treeningutest on kaks kuni neli tundi pikad. Talvisel perioodil pigem madala intensiivsusega. Nädalas teen kaks treeningut natuke kõrgema intensiivsusega ja treeningtempod seab ette treener [Karmen Reinpõld], kes siis vastavalt võimsusandmetele on pannud paika tsoonid ja mina sõidan vastavalt sellele,” jätkas Lõiv.

Lõiv treenib Hispaanias ja peagi läheb rõhk kiirustreeningutele ning kuu lõpust alates ootavad teda igal nädalavahetusel stardid, millega valmistuda mais toimuvateks maailma karika sarja etappideks, mille järel selguvad olümpiale pääsejad. Tokyo kohad saavad edetabeli 21 esimest riiki, Eesti on 18. positsioonil. Nii on jätkuvalt oluline ka koondiskaaslaste Mari-Liis Mõttuse ja Maaris Meieri panus.

“Kõige tähtsam on kindlasti, et kolm naist oleks esindatud MK-etapil, mis toimuvad Saksamaal (8.-9. mai) ja Tšehhis (15.-16. mai) ning lähevad viimasena kvalifikatsiooniarvestusse. Kui kolmekesi teeme sarnased tulemused nagu eelmistel aastatel, siis suure tõenäosusega võib öelda, et see koht on kindlustatud, aga milleski ei saa olla kindel. Ootame ära 18. mai, kui tulemused peaksid välja tulema,” lisas Lõiv.

Hispaania karikasarja avaetapil sai Meier 17. ja Mõttus 23. koha.

Allikas Sport ERR


January 20, 2021
729547h747at28-1.jpg

9min41

Aasta alguses teatas Eesti edukamaid maastikurattureid Martin Loo, et teeb tippspordiga lõpparve. Maailma paremikku jõudnud eestlase sõnul ei tulnud otsus väga keeruliselt, kuna vaatamata edukatele hooaegadele ei õnnestunud omale korralikku välisklubi leida.

“Alguses (rattaspordiga alustades) oli ikka rohkem sellist kahtlemist ja polnud kindel, kas see on selline asi, mida eestlasena ja Eestis on üldse võimalik teha. Enamasti jõutakse Eestis maastikurattasõidu juurde peale seda, kui maanteel profi või poolprofina enam ei sõideta. Seejärel tullakse Eestis maratone ja muid sõite sõitma. Mina proovisin teistmoodi ja loomulikult kiiret edu ei tulnud. Nüüd lõpusirgel olles, võin kindlalt väita, et kui oleks olnud eelnevalt selliseid inimesi ja sõitjaid, rohkem kogemusi, siis oleks minu areng võinud olla kiirem. Praegu mõtlen, et mõned asjad võtsid liiga kaua aega ja oleksid olnud lihtsamini saavutatavad, kui oleks olnud selliseid teadmisi või kedagi, kes kõrvalt rohkem juhendab või suunab,” rääkis Loo intervjuus ERR-ile.

Maailma areenil hakkas Eesti maastikurattur silma paistma 2012. aastal, kui ta aasta algul saavutas mitmeid esikohti väiksematel rahvusvahelistel võistlustel, seejärel pälvis Euroopa meistrivõistlustel 16. ja maailmameistrivõistlustel 24. koha. Ka MK-sarjas hakkas Lood lõpuks edu saatma, kui ta jõudis etappidel stabiilselt 30 parema hulka.

“Arvan, et mul oli kindlasti päris mitu stabiilset head hooaega. Ma ise ei hinda seda, kui sa ühel hooajal suudad teha mingisuguse eriti hea tulemuse kuskilt endale ka üllatuslikult. Pigem hindasin kõrgemalt stabiilsust ja mulle tundub, et mägirattaspordis selliseid üksikuid sähvatusi eriti ei vaadatud ka ja see kuidagi edasi ei aidanud,” jätkas Loo. “Ma ei saa öelda, et kui ma ühel aastal oleks olnud kaks-kolm-neli kohta tiitlivõistlustel eespool, siis see oleks muutnud seda, mis minust edasi sai. Viimaseid aastaid mäletab kindlasti paremini. 2016. aastal ja samuti 2018. aastal olid väga head hooajad, kus tähtsamatel võistlustel ei olnud tõsisemaid probleeme ning suutsin tiitlivõistlustel ja MK-del teha päris häid tulemusi. Kuna tegu on tehnikaspordiga ja kui tehnikaga midagi juhtub, oled sa siis ise rohkem või vähem süüdi, rikub see lõpuks päeva ära ja parem on tulla üle finišijoone 19. kohal, kui selle teadmisega, et kui seda poleks juhtunud, et mis siis oleks saanud.”

Loo parim MK-sarja tulemus on pärit 2016. aastast, mil ta saavutas Saksamaal Albstadtis 11. koha. Samal aastal pälvis ta Rootsis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt 11. tulemuse ning aasta varem lõpetas ta Itaalias 13. kohal. Parim maailmameistrivõistluste tulemus jääb 2013. aastasse, mil ta sai Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud suurvõistlusel 19. koha. Kuigi maailma absoluutne tipp oli käega katsuda, siis jäi eestlasel olümpiamängudel käimata. Suurvõistlusele kvalifitseerumine jäi suuresti selle taha, et üksinda oli keeruline kolme ratturi eest punkte koguda. Nimelt pälvitakse suurvõistlusele kohad riikide edetabeli alusel, milles arvestatakse just kolme ratturi punkte. Vaatamata sellele jäi Loo ukse taha pigem napilt.

“Arvan, et see süsteem ei ole ebaõiglane. Ebaõiglane on ta võib-olla selliste riikide ja sõitjate vastu, kus ei ole selle alaga piisavalt tegelejaid. Selleks, et punkte saada, on mitu võimalust – kas reisida mööda maailma kõvasti ringi või teha neid võistluseid iseenda jaoks. Tegelikult nende UCI võistluste korraldamine, on ta siis siin Eestis, Lätis või Saksamaal, neid ei tehta selleks, et suur rahvusvaheline seltskond kokku ajada, selleks on MK-etapid, vaid see on pigem enda sportlaste jaoks, et neil oleks võimalik neid punkte saada natuke lihtsamalt ja natuke väiksemas konkurentsis,” kirjeldas Loo.

“Punktid on vajalikud eelkõige selleks, et MK-etapil alustada natuke eestpoolt ja oleks suurem tõenäosus teha head sõitu. Olümpiale saamiseks oleks kindlasti vaja olnud kahte sõitjat veel, kes teeb kaasa kogu karusselli, kes sõidavad kevadest sügiseni MTB sõite ja koguvad sealt regulaarselt punkte,” mõtiskles Loo. “See ei tähenda, et meil peab olema kolm eestlast, kes sõidavad kogu aeg MK-l kümne piirimaile või 20 hulka. Tegelikult tähendab see seda, et igalt poolt saadakse natuke. Kui võtta lahti kokkuvõtted, kui palju Eesti meeste koondisel jäi olümpiakohast puudu, siis see summa pole kindlasti neljakohaline. See on umbes 200-300 punkti ja arvestades palju üks sõitja hooaja jooksul punkte saab, siis see on ikkagi minimaalne summa. Arvan, et viimasel kahel olümpial, kaasaarvatud see, mis teadmatusse edasi lükati, seal oleks piisanud ühest sõitjast veel. Kaks stabiilset Eesti sõitjat oleks olnud piisav, et kvalifikatsiooni viimaste kohtade eest võidelda. Kolm oleks olnud kindlasti parem.”

Loo on kroonitud Eesti maastikukrossi meistriks kümnel aastal järjest. Kui raske oli üldse vastu võtta otsust, et nüüd on tippspordiga kõik? “Ega ma olen sellele mõelnud päris palju ka eelnevatel aastatel. Sportlase jaoks, vähemalt eriti ratturi jaoks on hooaja lõpp ehk sügis, talv ja kevad selline aeg, kus tuleb igasuguseid mõtteid. See on see aeg, kus tuleb teha ära põhitöö, et järgmisel hooajal võiksid olla hea või väga hea. Eks see tuleb suuresti su enda motivatsiooni pealt, lähed trenni ja teed seal midagi. Mulle nüüd lihtsalt võib-olla sellel hetkel tundus, et kui ma toon välja viimaseid hooaegu, siis ma uskusin ja lootsin, et mul on võimalus sõita sellises arvestatavas meeskonnas, kes oleks MK-tasemel meeskond, kelle prioriteedid on MK-etapid, kus on professionaalsem taustajõud ja varustus. Ühel hetkel pead enda jaoks selle otsuse tegema. Lõpuks näed, et sinna saamine ja võimalus sinna saada ei käi ainult su saavutuste pealt, vaid seal taga on veel palju asju, mida näiteks mina sportlasena muuta ei saa. Asjad oleksid võinud olla teisiti, kui Eesti rahvaarv oleks 10-20 korda suurem, siis oleks see pilt hoopis teine,” ütles Loo.

Kui suur on tõenäosus, et Lood näeb Eestis rattaga edasi sõitmas? “Ma ei oska seda praegu öelda. Kindlasti ma ei ütle, et ma rattaga üldse ei sõida. Kui ma ütlesin, et lõpetan selle alaga professionaalsel tasemel tegelemise, siis see ei tähenda seda, et ma enam välismaal ei võistle, aga sõidan kõiki Eesti võistluseid. Samas ma ka ei välista seda. Rattaga mulle endiselt meeldib sõita, aga ma ei pea seda enam oma päeva prioriteediks number üks. Rattasõit ja rattaga võistlemine ei ole enam eelistus. Kindlasti see saab olema mingi osa minu vaba aja kasutamisest ja veetmisest, ent Eestis võistlemine ei ole kindlasti see, mis motiveeriks mind selle pärast trenni tegema. Kui ma lähen sõitma, siis hobi-või harrastusvõistlejana, mitte tõsimeelse harrastajana, kes teeb sama palju trenni kui professionaal, aga selle kõrvalt käib ka tööl ja teeb igasuguseid muidu asju.”

Vaata ka ETV spordisaate lugu: https://sport.err.ee/1608078649/maastikuratturitele-teed-rajanud-loo-proovisin-teistmoodi-edu-kiirelt-ei-tulnud

Foto: Martin Loo Autor/allikas: Max Fuchs, EGO-Promotion


December 10, 2020
loiv-1280x852.jpg

3min84

Lõppenud maastikuratturite hooajal näitas olümpiamängudele pürgiv Janika Lõiv enda kohta uut taset, saavutades esimese eestlasena MK-etapil kümnenda koha ja tõustes maailma edetabelis kõrgele viiendale positsioonile. Kuigi profiklubid on valitseva Eesti meistri vastu korduvalt huvi üles näidanud, otsustas Lõiv olümpiahooajale vastu minna koduste toetajate toel.  

„Käesoleva hooaja lõpus tegid paar päris tõsiseltvõetavat tugevat klubi pakkumise. Kaalusin neid variante kaua, sest profilepingu sõlmimine on iga ratturi jaoks oluline verstapost, aga lõpuks otsustasin, et ei hakka enne olümpiahooaega suuri muudatusi tegema,“ põhjendas Lõiv otsuse tagamaid. „Jätkan oma tiimi ja süsteemiga, mille oleme viimase nelja aastaga välja töötanud ja mis on seni edu taganud. Tunnen ennast selles keskkonnas turvaliselt.“

Lõivu tiimi kuuluvad treener Karmen Reinpõld, vaimne coach Raimo Ülavere ja abikaasast mänedžer Urmas. Kuna rattasport on kallis ala, siis on esimese Eesti maastikuratturina olümpiale pürgiva Lõivu pingutustele õla alla pannud veel mitmed kodused toetajad. „Kuna kõik laagrid ja võistlused toimuvad Eestist väljaspool, siis on eelarve täitmine paras väljakutse,“ rääkis Lõiv. „Uueks hooajaks pakub suurt tuge kodulinnast Valgast pärit Eesti tuntuim lihabränd Maks & Moorits. Tipprataste ja -tehnikaga on mind viimasel kahel hooajal toetanud Hawaii Express. Eelmisel aastal hüppas punti Ampler Bikes. Väga suur abi on pakkunud ka Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgratturite Liit ja Valga vald. Ilma nendeta ei oleks mul võimalik treenida ja võistelda tippsportlasele vastavalt.“

Uueks hooajaks ettevalmistumist on Lõiv juba alustanud. Hetkel viibib eestlanna Hispaanias treeninglaagris, kuhu jääb maini, mil algavad hooaja esimesed MK-etapid. Need on olümpiat silmas pidades väga tähtsad, kuna seejärel läheb kvalifikatsioonitabel lukku. Olümpiakoha tagamiseks on vaja Eestil kuuluda 21 parema riiki hulka. Arvesse lähevad seejuures kolme naismaastikuratturi tulemused. Hetkel hoiab Eesti vastavas pingereas 19. kohta. „Albstadtis ja Nove Mestos toimuvatel MK-etappidel on vaja maikuus heas hoos olla. Enne neid plaanin võistluskiiruse ja -tunnetuse kätte saada Hispaanias toimuvatel võistlustel,“ tutvustas Lõiv järgmise hooaja plaane. „Kuigi kevadel oli olümpiamängude edasilükkumise teade mulle emotsionaalselt suureks pauguks, sest ma olin selle suurvõistluse nimel juba igapäevaselt neli aastat tööd teinud, siis saan nüüd aru, et lisa-aasta annab mulle paremad võimalused OM-il kõrgemate kohtade eest heidelda.“

Albstadtis toimuval MK-etapil sõidavad maastikuratturid võidu 8. ja 9. ning Nove Mestos 15. ja 16. mail 2021.


October 25, 2020
797260h07f6t27-1280x853.jpg

1min68

Türgis Sakaryas toimunud maastikumaratoni maailmameistrivõistlustel pälvis valitsev Eesti meister Peeter Pruus meeste seas 11. ja Janelle Uibokand naiste arvestuses 15. koha.

Maailmameistriks krooniti Colombia rattur Hector Leonardo Paez Leon, kes jõudis finišisse ajaga 4:19.50. Teise koha pälvis Portugali sportlane Tiago Ferreira (4:22.10) ja kolmanda tšehh Martin Stosek (4:22.25). Pruus lõpetas ajaga 4:31.44 ja pälvis 11. koha. Siiani oli eestlase parim MM-i tulemus pärit 2017. aastast, mil ta lõpetas Saksamaal Singenis toimunud võistlusel 15. positsioonil. EM-il on Pruus jõudnud kahel korral pjedestaalile. 2016. aastal pälvis ta kulla ja mullu pronksi.

Naiste klassis sai maailmameistri vikerkaare värvides särgi selga šveitslanna Ramona Forchini (3:42.18). Hõbeda sai kaela poolatar Maja Wloszczowska (3:42.19) ja pronksi võitja kaasmaalanna Ariane Luthi (3:43.40). Uibokand jõudis finišisse ajaga 4:06.55, mis andis 15. koha.

Allikas: sport.err.ee

Foto:bPeeter Pruus Autor/allikas: Adam Illingworth


October 21, 2020
795191h015bt28.jpg

3min67

Oktoobris nädala jooksul maastikuratta maailmameistrivõistlustel 20. ja Euroopa meistrivõistlustel 11. koha saavutanud Janika Lõiv veel hooajale joont alla ei tõmba, sest tahab uueks aastaks edetabelikoha säilitamiseks punkte koguda.

Septembri alguses tõusis Lõiv Rahvusvahelise jalgrattaliidu (UCI) poolt hallatava maastikuratta olümpiakrossi reitingutabelis kõrgele viiendale kohale.

“Seda oli väga tore näha, aga eks see oli natuke kõikide heade asjade kokkulangevus,” rääkis Lõiv intervjuus ERR-ile. “Selle nimel olen palju tööd teinud, sest Eesti olümpiakoht oleneb just punktidest. Nende kogumine ongi alati olnud minu peamine eesmärk, selleks, et Eestit võimalikult kõrgele tõsta.”

10. oktoobril saavutas Lõiv Austrias Leogangis toimunud MM-il probleemide kiuste 20. koha, nädal hiljem lõpetas ta Šveitsis Monte Tamaros EM-il 11. kohaga.

“MM-ist jääb kummitama see, et tuleb õppida ise ratast rohkem parandama, mitte paanikasse minna. Tol hetkel, kui tehniline probleem juhtus, läksin väga endast välja. Tegelikult on see asi, mis mul juhtus, parandatav umbes kümne sekundiga, aga minul läks selle peale umbes 1.30,” selgitas Lõiv. “Kaotasin seal palju aega ja olin kõige rohkem pettunud selle pärast, et ma ei saanud selle asjaga nii kiiresti hakkama. Kindlasti tuleb rahu säilitada!”

“Taastumiseks jäi sellepärast vähe aega, et MM-il olid väga rasked olud, kukkusin mitmeid kordi ja keha nõudis saadud vigastustest taastumiseks rohkem. Kokkuvõttes on ikkagi õige, et käisin mõlemal [nii MM-il kui EM-il]. Nädala lõpuks hakkas enesetunne aina paranema. Kui võistlus oleks toimunud üks päev hiljem, oleks ka parema koha saanud,” usub Lõiv.

Novembris soovib Lõiv reisida Tokyosse, et üle vaadata järgmisel aastal toimuva Tokyo OM-i võistlustrass. “Oleme [korraldajatega] juba ühendust võtnud. Esimesel võimalusel, kui saame loa rada vaatama minna, on meil plaan minna. Tänaseni pole me luba saanud, aga ma ei ole veel lootust kaotanud,” selgitas Lõiv.

Lõivu hooaeg ei ole veel lõppenud, sest oktoobri viimasel nädalavahetusel lööb ta reitingupunktide kogumiseks kaasa kahel Türgis toimuval madalama kategooria võistlusel. Pärast seda puhkab ta nädal aega Eestis ja sõidab siis Hispaaniasse treeninglaagrisse.

Allikas: sport.err.ee

https://sport.err.ee/1149326/loiv-teeb-olumpiale-moeldes-tanavu-kaasa-veel-kahel-voistlusel

 


October 18, 2020
121668117_3515267401892077_3623825401832632581_o.jpg

3min68

Peeter Pruus (Torpado-Südtirol-International) võitis täna Türgis Sakaryas toimunud UCI maastikurattamaratoni etapi (80,5 km), raja keskmine kiirus oli 18,12 km/h.

Teisele kohale sõitis ennast kohalik rattur Onur Balkan ja kolmas oli Shakir Adilov (Kasahstan).

„Stardis oli suhteliselt vähe mehi, ligi 40 meest, lõpetas vaid 20 ratturit. Terve öö oli vihma sadanud, mis tegi raja päris hulluks. Sõit algas kenasti ja kuni esimese tõusuni olime kuuekesi eest ära, pärast seda hakkas ebareaalne mudamöll peale. Esimesed laskumised sai küll veel rattaga sõita, aga tavapärast kontrolli ratta üle enam polnud. Kui jõudsin juba järgmisele laskumisele, siis olid mõlemad rattad muda/savi tõttu blokeeritud ja pidin alla kõndima ning proovisin lihtsalt kuidagi liikuda. , siis kõndisime alla ja proovisin liikuda. Ratta puhastamine toimus puupulkade ja kätega, et üldse ratas liikuma saada. Sealt laskumisest saingi juba üksi minema, sest suutsin ratta enamvähem kiirelt mudast puhtaks saada. Järgmisel tõusul kordus sama, ratas oli tavapäraselt vähemalt kaks korda raskem ja muda oli juba igalpool ning kleepus vastikult,“ kirjeldas Pruus tänast ekstreemset sõitu.

„Seisin ja liikusin vaheldumisi  ja samal ajal puudus mul igasugune ülevaade rajal toimuvast ja vahedest teiste sõitjatega. Muidu pidi võidusõidul olema 3x 30 km pikkust ringi. Laskumised olid ikka väga hullud ja asi oli rattasõidust juba üsna kaugel. Kuidagi leidsin vett, kus sain oma ratas lõpuks puhastada, et saaksin üldse liikuma. Seejärel tuli üks kiirem laskumine, mis algus kruusaga, aga läks mudasek üle, mistõttu kaotasin kontrolli ratta üle ja lendasin läbi oksatraadi võssa. Õnneks oli tegemist õnneliku õnnetusega, sest ise jäin terveks, rebenesid vaid mu riided. Sealt edasi kulgesin joogipunkti, mis oli juba õnneks asfaldi peal. Seal sain juba ka korraldajatelt teada, et trassi muudeti lühemaks, mis oli ilmselgelt ainuõige otsus. Sealt suundusin otse finishisse ja selgus, et olin esimene lõpetaja. Enamik rattureid loobus ja tuli rajalt maha, ajalimiidis lõpetas 7 ratturit. Võin julgelt väita, et tegemist oli minu elu kõige ekstreemsema sõiduga. Liikumise aeg näitas 4 tundi ja 6 minutit, aga lõppaeg näitas 4.26.26 ehk 20 minutit läks kuhugi mujale. Hooaja lõpust ja puhkusest lahutab mind vaid üks võidusõit,“ võttis Pruus sõidu kokku.

Foto: Erakogu.


October 17, 2020
795191h015bt28.jpg

5min68

Šveitsis Monte Tamaros toimunud maastikusõidu Euroopa meistrivõistlustel pälvis Janika Lõiv 11. koha. Eestlanna ise tulemusega rahule ei jäänud, kuid samas ei taha millegi üle nuriseda ka.

“Sõidu võtaksin kokku nii, et hästi kiire oli ja selles mõttes päris lühike, et võitja aeg oli tund ja 13 minutit (Euroopa meistriks krooniti prantslanna Pauline Ferrand-Prevot). Üldiselt nii lühikesi sõite ei tehta,” kommenteeris Lõiv finišijärgses intervjuus ERR-ile.

“Stardis astusin ma kohe klipist mööda ja ei saanud seda kinni, aga kohe kui olin kinni saanud, siis panin täistempo peale ja hakkasin püsti sõitma, sest kõik sõitsid püsti seda tõusu. Poole mäe peal kadus mul aga püsti raiumise jõud ära ja ma hakkasin istudes kerima, kuid see oli natuke vale otsus, sest kõik teised panid püsti edasi. Ma vajusin seetõttu läbi grupi üpris taha,” jätkas Lõiv võistluskäigu kirjeldamist. “Kohe kui võistlus läks esimesele singlile ja laskumisele, siis tekkis seal väga suur ummik. Ühesõnaga ma olin stardiga kaotanud peaaegu kõik kohad. Edasi käis suur kaklus, küünarnukke panime kokku ja igavene jama oli. Kaotasin neid kohti liiga lollilt.”

“Esimene ring läks mul pigem sisseelamiseks. Kui teine ring algas, siis see läks kõige paremini. Tehniliselt läks kõik hästi ja asfalditõusu sain hästi mõnusalt pingutada. Seal võtsin kohe kolmele-viiele inimesele järele ja sõitsin neist mööda,” kirjeldas Lõiv. “Tunne oli teisel ringil kõige parem, aga kolmandast ringist alates hakkasid krambid, sest peale MM-i ei ole mu keha viimasel nädalal väga hästi ära taastunud. Põhimõtteliselt võitlesin ma iga tõusu peal krampidega ja pidin pigem piiri peal sõitma, sest ei saanud täisvõimsusel pingutada. Pigem hoidsin natuke tagasi, et ei tekiks sellist olukorda, kus peaksin maha tulema ja venitama hakkama. Pigem käis selline meelitamine. Aga kuna vahed olid hästi väikesed ja kogu aeg oli kedagi püüda, siis ma enda arust pingutasin kuni viimse sekundini ja viimane ring läks isegi tempo kiiremaks.”

“Kõige ebamugavam oli see, et rada oli selline, kus hästi paljudes kohtades tuli hoog maha võtta ning sellepärast tekkis esimestel ringidel palju hetki, kus tuli joosta või seista,” lisas Lõiv.

Mullu sai eestlanna EM-il üheksanda koha, milliste eesmärkidega mindi tänavu starti? “Enne sõitu mul sellist suurt eesmärki ei olnud, sest ma teadsin, kui raskelt oli mu nädal möödunud,” ütles Lõiv. “Aga sisimas ma ikka olen püüdnud see aasta TOP10 kohti. Päris sinna ma ei jõudnud, sest osaliselt ma esimesel ringil lasin nii palju inimesi mööda ja kaotasin kohti ehk oleksin pidanud algul rohkem oma koha eest võitlema ning osaliselt, sest jalad ei olnud nii hästi ära taastunud. Kokkuvõttes ma pigem ei jää rahule, aga ei saa ka kurta, sest see TOP10 ei jäänud väga kaugel.”

EM-iga lõppes Lõivu tänavune hooaeg. Praeguse seisuga naaseb eestlanna nüüd kodumaale paariks nädalaks puhkama, et seejärel Hispaanias uueks hooajaks hakata ettevalmistust tegema.

“Minu hooaja saab suures pildis jagada kaheks. Üks osa oli kevadel, millega saan väga hästi rahule jääda. Kevadel tehtud tulemused olid väga head. Vahepealne koroonaperiood oli üpris raske, aga ma elasin selle kenasti üle ning teine pool lühikesest hooajast siin oktoobrikuus on olnud rahuldav. Ma ootasin natuke rohkemat, aga kõige peamine eesmärk, sõita üks TOP10 koht välja (Nove Mesto MK-etapil), on tehtud,” rääkis Lõiv. “Jalad lubasid tihti rohkemat, aga vaimne pool ja tehniline pool ei jõudnud võib-olla nii hästi järgi sellele kõigele. Kindlasti on uuel aastal, mida veel arendada, et leida juurde kiirust rajal ja olla parem sõitja.”

Allikas: sport.err.ee

Foto: Janika Lõiv Autor/allikas: ERR


Impression