2020 December

Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
December 16, 2020
131275363_146858083562930_1748198165765706460_n.jpg

4min688

Sel aastal toimus rattaspordi jaoks oluliste tegude, parimate klubide ja sportlaste autasustamine koroonaviiruse tõttu teisiti, ära jäi iga-aastane parimate ratturite autasustamise galaüritus. Selle asemel saatis Liit parimatele tunnustuse karikate näol kontaktivabalt posti teel.

Eesti parim meesrattur 2020. aastal on Tanel Kangert, kes hoiab UCI reitingus samuti eestlastest maanteeratturite kõrgeimat 97. kohta. Sel aastal oli klubi EF Pro Cycling ridades sõitnud Kangerti parimateks tulemusteks Itaalia velotuuri Giro 14. etapil saavutatud 7. koht, võidusõidu Faun-Ardèche Classic 2. koht, Tour des Alpes kokkuvõttes 4. koht ning  Paris – Nice Velotuuril kokkuvõttes 8. koht.

Eesti parim naisrattur on teist aastat järjest oodatult meie parim maastikurattur Janika Lõiv, kes jõudis käesoleval aastal UCI reitingus kokkuvõttes kõrgele 5. kohale. Lõivu peamine eesmärk on Tokyo Olümpiale jõudmine, mis selgub 2021. aasta maikuus ning seal esikümnesse jõudmine.

Tokyo Olümpiamängudele on Eesti maanteerattakoondisel juba kaks kohta kindlustatud, Tanel Kangert plaanib osaleda nii eraldistardis kui grupisõidus, teine osaleja on veel lahtine.

  1. aasta Eesti parim rattaklubi absoluutarvestuses on Kalevi Jalgrattakool, kes on parimaks klubiks valitud juba kümnendat aastat järjest, alates 2011. aastast. Kalevi Jalgrattakool on ühtlasi ka parim noorte klubi ja trekiklubi.

„Meie klubi üks eesmärkidest on olnud olla Eesti parim rattaklubi ja oleme ka oma strateegiat vastavalt sellele kujundanud. Kalevi Jalgrattakooli liikmeskond on väga laiapõhjaline, meil on ratturid alates noorteklassist kuni seeniorklassideni välja ja kõik on klubi poolt püstitatud eesmärgi nimel ühiselt pingutanud. Oleme tulemusega väga rahul ja proovime samamoodi jätkata, „ kommenteeris klubi asutajaliige Jaanus Prükkel.

Eesti parim jalgrattatreener on Janika Lõivu maailma tippu aidanud Karmen Reinpõld ja parim noortreener Rein Taaramäe Rattaklubi treener Steven Puhm.

Eesti aktiivseimaks rattakohtunikuks oli sel aastal Pait Peri ja parim noorkohtunik 2020 oli Raivo Maimre.

NB! Fotogaleriid parimatest saab vaadata SIIN

Intervjuud:

Tanel Kangertiga

Janika Lõivuga

Karmen Reinpõldiga

Raivo Randiga

 

EESTI PARIMAD RATTURID:

Eesti parim naisrattur 2020 – Janika Lõiv

Eesti parim meesrattur 2020 – Tanel Kangert

Eesti parim NU naisrattur 2020 – Kätlin Kukk

Eesti parim MU meesrattur 2020 – Markus Pajur

Eesti parim naisjuunior 2020 – Aidi Gerde Tuisk

Eesti parim meesjuunior 2020 – Joonas Kurits

Eesti parim neiu 2020 – Elizabeth Ebras

Eesti parim noormees 2020 – Frank Aron Ragilo

Eesti parim N Seenior 1 2020 – Tatjana Dobolina

Eesti parim Seenior 1 2020 – Imre Ojavere

Eesti parim N Seenior 2 2020 – Maris Kaarjärv

Eesti parim Seenior 2 2020 – Joonas Maanurm

Eesti parim N Seenior 3 2020 – Tea Lang

Eesti parim Seenior 3 2020 – Tõnu Ord

Eesti parim Seenior 4 2020 – Jüri Suluste

Eesti parim Seenior 5 2020 – Oleg Vassiljev

Eesti parim Seenior 6 2020 – Nikolai Fjodorov

Eesti parim Seenior 7 2020 – Anatoli Männi

Eesti parim Seenior 8 2020 – Hillar Valk

Eesti parim sportklassis 2020 – Martin Parv

Eesti parimad klubid 2020. aastal:

noorteklubi– Kalevi Jalgrattakool

klubi absoluutarvestuses– Kalevi Jalgrattakool

maanteeklubi– CFC Spordiklubi

maastikuklubi– Hawaii Express

cyclo-crossi klubi– Haanja Rattaklubi

BMX klubi 2020 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Fotol: 2020. aasta parim meesrattur Tanel Kangert. Erakogu.


December 14, 2020
ejlfav2.png

10min519

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
  3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
  6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
  7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002 

Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav: https://www.kriis.ee/et/hadaolukorra-aegsed-oigusaktid

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded jalgrattavõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
  2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
  3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus, kaasa arvatud eraldistartidega sõidud nii maanteel kui maastikul.
  4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
    a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
    b. professionaalsed sportlased;
    c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  5. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele.
  6. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
  7. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
  8. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
  9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks grupisõidud ja maratonid ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet (stardi ja finiši linnakus tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
  10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
  11. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
  15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
  19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
  20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit:

https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.


December 12, 2020
indrek-rannama-tanel-kangert-91953545.jpg

2min454

Podcasti “Jalgrattapalavik” 2020. aasta eelviimase saate külaliseks on hiljuti Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis doktorikraadi omandanud Indrek Rannama. Spordihingega saarlane, kes teab rattasporti läbi ja lõhki, olnud ühel või teisel moel ala juures juba enam kui kolm kümnendit.

Loomulikult teeme juttu sporditeadusest, aga mitte ainult. Näiteks meenutame 2003. aasta ülemaailmseid Saarte mänge, kus Rannama konkurendiks oli toona 18-aastane Mark Cavendish. Muljetame Indreku rattaspordi juurde jõudmisest ja kaootilisest treenimisest noorteklassis, kus treener ütles, et tuleb kolmapäeval, aga jättis lisamata, mis nädalal, kuul või aastal…

Kas teadsite, et tippmeeskondadele ja suurte rattariikide koondistele valmistatakse eraldistardi kombinesoone materjalidest, mis suudavad vastutuules tekitada ratturit abistavaid õhuvoole. Nõnda võib juurde saada kuni 40 vatti! Puhtalt treeninguga neid vatte juurde leida on ülikeeruline kui mitte võimatu. Tipptehnoloogiat kasutades keeratakse vastutuul piltlikult öeldes enda kasuks. Rannama räägib, kuidas sedalaadi progressiks tuuletunnelites katsetusi läbi viiakse. Huvitav on selle kohta vähe öeldud.

Rannama ütleb saates välja mitmeid põhitõdesid, mida võiks teada igaüks, kes sportlikel eesmärkidel ratta selga istub. Näiteks:
* kui suur peab olema maksimaalse hapniku tarbimise (VO2 max) näitaja, et see ei muutuks rattaspordis piiravaks;
* kui suur võiks olla harrastaja aastane kilometraaž, et end kodustel rattavõistlustel hästi tunda;
* kui palju peaks kilomeetreid läbima profisportlane, kes tahab kõrges konkurentsis arvestatav tegija olla;
* soovitused neile, kes powermeetriga treenivad jne.

Vestlust veab Ivar Jurtšenko

Allikas: https://m.sport.delfi.ee/jalgrattasport/article.php?id=91953513


December 12, 2020
15-single-default.jpg

2min436

Martin Laasi koduklubi Bora-Hansgrohe tegi julge käigu, kui sõlmis kahe aasta pikkuse lepingu suusaronija Anton Palzeriga. Saksamaa klubi mänedžer Ralph Denk avaldas lootust, et tegemist on hilise avanejaga ning tõmbas paralleele endise suusahüppaja Primož Rogliči ja endise jooksja Michael Woodsiga. Palzer teeb sel talvel kaasa suusaronimise hooaja ja liitub Bora-Hansgrohega aprillis.

“See võib tunduda julge ettevõtmisena ja sellega kaasnevad kindlasti ka teatud riskid, kuid olema Antonit pikka aega jälginud ning oleme tema füüsilises võimekuses kindlad,” lausus Denk. “Rogliči või Woodsi näited on tõestuseks, et sellised eksperimendid võivad olla edukad. Oleme alatu öelnud, et skaudime ka teisi spordialasid. Ma ei pea silmas, et Toni võitleb kahe aasta pärast Touri üldvõidu nimel. Samas näeme temas palju potentsiaali, eriti mägedes.”

Palzer harjutas Bora-Hansgrohega treeningulaagris Austria Alpides eelmisel suvel ja avaldas tiimijuhtidele muljet. “Siis tärkas meie huvi tema vastu ja saime aru, et Anton otsib ka uusi väljakutseid. Ta avaldas meile muljet entusiasmi ja professionaalsusega,” märkis Denk, lisades, et kavatseb esimesel hooajal Palzerit testida rasketel ühepäevasõitudel ja mägistel nädalapikkustel velotuuridel.

Allikas: spordipartner.ee


December 11, 2020
DSC06765-1280x960.jpg

2min546

Sel aastal toimub rattaspordi jaoks oluliste tegude, parimate klubide ja sportlaste autasustamine viiruse tõttu teisiti, ära jääb iga-aastane parimate ratturite autasustamise galaüritus, selle asemel saatis Liit parimatele tunnustuse kontaktivabalt posti teel.

  1. aasta Eesti parim rattaklubi absoluutarvestuses on Kalevi Jalgrattakool, kes on parimaks klubiks valitud juba kümnendat aastat järjest, alates 2011. aastast. Kalevi Jalgrattakool on ühtlasi ka parim noorteklubi.

„Meie klubi üks eesmärkidest on olnud olla Eesti parim rattaklubi ja oleme ka oma strateegiat vastavalt sellele kujundanud. Kalevi Jalgrattakooli liikmeskond on väga laiapõhjaline, meil on ratturid alates noorteklassist kuni seeniorklassideni välja ja kõik on klubi poolt püstitatud eesmärgi nimel ühiselt pingutanud. Oleme tulemusega väga rahul ja proovime samamoodi jätkata, „ kommenteeris klubi asutajaliige Jaanus Prükkel.

Eesti aktiivseimaks rattakohtunikuks oli sel aastal Pait Peri ja parim noorkohtunik 2020 oli Raivo Maimre.

Eesti parimad 2020. aastal:

noorteklubi– Kalevi Jalgrattakool

klubi absoluutarvestuses– Kalevi Jalgrattakool

maanteeklubi– CFC Spordiklubi

maastikuklubi– Hawaii Express

cyclo-crossi klubi– Haanja Rattaklubi

BMX klubi 2020 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

treki klubi 2020 – Kalevi Jalgrattakool

NB! 2020. aasta parimad ratturid ja treenerid teeb Liit teatavaks järgmise nädala esimeses pooles.

 Fotol: Kalevi Jalgrattakooli laager 2020 Aravete kardirajal. Erakogu


December 10, 2020
733439h41e5t28.jpg

1min420

Varasemalt UCI rattaklubide seltskonda kuulunud Taani naiskond Team Rytger powered by Cykeltoj-Online.dk jätkab uuel hooajal U-17 ja U-19 vanuseklassi kuuluvate andekate naisratturite arendamisega. Kolmapäeval alanud esimese treeninglaagriga liitusid ka eestlannad Elisabeth Ebras ja Laura Lizette Sander.

Sel aastal N-16 vanuseklassis temposõidus, maastikukrossis ja teatekrossis Eesti meistriks kroonitud Ebras kuulus Taani U-17 naiskonda ka mullu. Uuel hooajal jätkab eestlanna U-19 vanuseklassis. Kriteeriumis ja grupisõidus Eesti meistriks tulnud Sander liitus klubiga hiljuti.

Esimene treeninglaager, mille peamine eesmärk on üksteisega tutvumine ja sponsorite külastamine, toimub Kopenhaagenis pühapäevani. “Naiskonnas on ainult kolm uut tüdrukut ja ühte neist, Laura Lizettet ma juba Eestist tunnen. Võõraid nägusid seega polegi, kellega harjuda,” ütles Ebras ERR-ile. Sander lisas: “Uue tiimiga tuleb kindlasti põnev hooaeg ning ootan teiste tüdrukutega võistlemist, kuna minu jaoks on see uus kogemus.”

Kokku sõidab Team Rytgeris kuus U-19 vanuseklassi ja neli U-17 vanuseklassi ratturit.

Allikas: sport.err.ee

Foto:Elisabeth Ebras (sinimustvalges) Autor/allikas: facebook.com/elisabethcycling


December 10, 2020
zwift.jpg

1min437

Kolmapäeval peeti jalgratturitele esmakordselt e-spordi maailmameistrivõistlused, mis tähendab, et võidu sõideti sisetingimustes treeningpukil Zwifti virtuaalkeskkonnas. Esikohad pälvisid sakslane Jason Osborne ja lõuna-aafriklanna Ashleigh Moolman-Pasio.

Nii naised kui mehed sõitsid võidu 52-kilomeetrisel trassil, mille jooksul tuli neljal korral ka üle väiksema tõusu sõita. Osborne pani oma paremuse maksma just lõputõusul ning pälvis esikoha ajaga 1:05.12. Kahesekundilise kaotusega pälvisid teise ja kolmanda koha Taani ratturid Anders Foldager ja Nicklas Pedersen.

Osborne tegeleb seejuures igapäevaselt sõudmisega. Ta võitis 2018. aastal Bulgaarias Plovdivis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel kuldmedali kergekaalus meeste ühepaadil ning mullu pälvis ta esikoha Euroopa meistrivõistlustel kergekaalus meeste kahepaadil.

Mitmel korral grupi- ja temposõidus Lõuna-Aafrika Vabariigi meistriks kroonitud Moolman-Pasio võitis kuldmedali kahe naise finišiheitluses, kus ta edestas austraallannat Sarah Gigantet. Mõlemale ratturile märgiti protokolli ajaks 1:13.27. Kolmanda koha sai rootslanna Cecilia Hansen, kes kaotas võitjale ühe sekundiga.

Kokku osales võistlusel 77 meest ja 53 naist 22 erinevast riigist. Ühtegi Eesti ratturit võistlemas ei olnud.

Allikas: sport.err.ee


December 10, 2020
loiv-1280x852.jpg

3min440

Lõppenud maastikuratturite hooajal näitas olümpiamängudele pürgiv Janika Lõiv enda kohta uut taset, saavutades esimese eestlasena MK-etapil kümnenda koha ja tõustes maailma edetabelis kõrgele viiendale positsioonile. Kuigi profiklubid on valitseva Eesti meistri vastu korduvalt huvi üles näidanud, otsustas Lõiv olümpiahooajale vastu minna koduste toetajate toel.  

„Käesoleva hooaja lõpus tegid paar päris tõsiseltvõetavat tugevat klubi pakkumise. Kaalusin neid variante kaua, sest profilepingu sõlmimine on iga ratturi jaoks oluline verstapost, aga lõpuks otsustasin, et ei hakka enne olümpiahooaega suuri muudatusi tegema,“ põhjendas Lõiv otsuse tagamaid. „Jätkan oma tiimi ja süsteemiga, mille oleme viimase nelja aastaga välja töötanud ja mis on seni edu taganud. Tunnen ennast selles keskkonnas turvaliselt.“

Lõivu tiimi kuuluvad treener Karmen Reinpõld, vaimne coach Raimo Ülavere ja abikaasast mänedžer Urmas. Kuna rattasport on kallis ala, siis on esimese Eesti maastikuratturina olümpiale pürgiva Lõivu pingutustele õla alla pannud veel mitmed kodused toetajad. „Kuna kõik laagrid ja võistlused toimuvad Eestist väljaspool, siis on eelarve täitmine paras väljakutse,“ rääkis Lõiv. „Uueks hooajaks pakub suurt tuge kodulinnast Valgast pärit Eesti tuntuim lihabränd Maks & Moorits. Tipprataste ja -tehnikaga on mind viimasel kahel hooajal toetanud Hawaii Express. Eelmisel aastal hüppas punti Ampler Bikes. Väga suur abi on pakkunud ka Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgratturite Liit ja Valga vald. Ilma nendeta ei oleks mul võimalik treenida ja võistelda tippsportlasele vastavalt.“

Uueks hooajaks ettevalmistumist on Lõiv juba alustanud. Hetkel viibib eestlanna Hispaanias treeninglaagris, kuhu jääb maini, mil algavad hooaja esimesed MK-etapid. Need on olümpiat silmas pidades väga tähtsad, kuna seejärel läheb kvalifikatsioonitabel lukku. Olümpiakoha tagamiseks on vaja Eestil kuuluda 21 parema riiki hulka. Arvesse lähevad seejuures kolme naismaastikuratturi tulemused. Hetkel hoiab Eesti vastavas pingereas 19. kohta. „Albstadtis ja Nove Mestos toimuvatel MK-etappidel on vaja maikuus heas hoos olla. Enne neid plaanin võistluskiiruse ja -tunnetuse kätte saada Hispaanias toimuvatel võistlustel,“ tutvustas Lõiv järgmise hooaja plaane. „Kuigi kevadel oli olümpiamängude edasilükkumise teade mulle emotsionaalselt suureks pauguks, sest ma olin selle suurvõistluse nimel juba igapäevaselt neli aastat tööd teinud, siis saan nüüd aru, et lisa-aasta annab mulle paremad võimalused OM-il kõrgemate kohtade eest heidelda.“

Albstadtis toimuval MK-etapil sõidavad maastikuratturid võidu 8. ja 9. ning Nove Mestos 15. ja 16. mail 2021.


December 9, 2020
TOETA-EESTI-RATTASPORTI-1.png

1min375

Mida panna jõulupakki? Telli meie e-poes Eesti Jalgratturite Liidu T-särk ja toetad Eesti rattasporti!

Tellimine https://iseteenindus.ejl.ee/


December 7, 2020
Mihkel-Räim-8-1024x683-1.jpeg

10min446

Milliste väljakutsetega peavad koroonast tingitud ebakindlal ajal silmitsi seisma tippsportlased, kelle töö on olla võistlusvormis sõltumata viirusekriisist? Noor profirattur Mihkel Räim, kes äsja lõpetas oma esimese suure velotuuri Vuelta, avab teemat tippsportlase vaatevinklist. Kuidas selles virvarris ellu jääda, sest ka tema on sarnaselt paljudele teistele ratturitele veel ilma lepinguta. Treenida tuleb aga edasi sama hooga, sest kes tahaks lepingut sõlmida rasvunud atleediga!

Väga tore, et jalgrattur oled, aga mis tööd sa teed?

Tippsportlaste jaoks on üks põhiküsimus, kust leida raha ja tekitada endale palk, sest profisport on ju ometigi samasugune töö nagu iga teine amet. Erinevalt mõnest teisest spordialast on aga jalgrattasport meeskonna-ala ning siin üksi tippu ei murra. Eriti just professionaalsel tasemel.

Arvan, et näiteks kergejõustiklasena võib olla mõneti lihtsam toime tulla, sest sportlasena oled üksi. Pean silmas seda, et olgugi et ka siin on taustajõudu vaja, saab sportlane ise valida, kus ja millal võistelda, kuhu laagrisse minna jne.

Jalgrattaspordis on asjad nii: kui oled vähegi andekam ja tuhhi (tuhinat) on, siis pead murdma Eestist välja ja sealt hakkabki karjäär pihta. Paljud lähevad Prantsusmaale amatööriks, saavad reeglina meeskonnalt elamise ja varustuse ning väikest “palka”, mis kulub enamasti söögile. See etapp on oluline, et üksi võõras keskkonnas hakkama saada, ning samuti peaks see tekitama isu murda välja proffide hulka, kus kahel kõige kõrgemal tasemel (World Tour ja Pro Team) saab töö eest väärilist palka.

Nendel kahel tasemel on sätestatud miinimumpalgad nii uusproffidele kui ka vanematele tegijatele ehk siis neile, kes on üle kahe aasta profiratturid olnud. 2020. aastal peaks minimaalne aastapalk uusprofile olema 44 000– 53 000 eurot (bruto) – sõltuvalt sellest, kas sõitja on Pro Teami või World Touri tasemel. Nendel, kes juba üle kahe aasta profid olnud, peaks miinimumtasu jääma vahemikku 52 000–65 000 eurot. Juhin tähelepanu, et tegu on aastapalgaga ning sealt lähevad veel maha igasugused maksud, pluss pensionid, elamiskulud väljaspool Eestit, laagrid, treeneri palk, kindlustused jne.

Meeskonnad üldjuhul ei saa palkadega skeemitada, kuid eks mõned väiksemad meeskonnad üritavad seda endiselt. See, et meile on miinimumpalk kehtestatud, on väga tore; teisalt tekitab see “probleemi”, sest meeskondi, kus niimoodi tasustatakse, ei ole piisavalt. Seda põhjusel, et sponsoreid on raske leida ja antud mudeli puhul neelab palgafond eelarvest korraliku ampsu. Sellest hoolimata usun, et miinimummäär on pigem hea, sest kõige madalama profitaseme (continental) meeskonnas ei ole tiim kohustatud üldse palka maksma. Mõned anomaaliad on, näiteks Prantsusmaa, kus jalgrattasportlane on seaduse järgi reaalne amet ja see töökoht eksisteerib võrdväärsena teiste ametite (nt politseinik, õpetaja) kõrval. Kui öelda Eestis, et oled jalgrattur, siis tihti küsitakse, et väga tore, aga mis tööd sa hobi kõrvalt veel teed!?

Koroona pisaraid ei usu: kes tahaks lepingut sõlmida rasvunud atleediga?

Kõik me teame, et koroona (ma olen juba väsinud seda sõna kasutamast) paiskas terve inimkonna plaanid segi. Samuti rattaspordis. Hooaeg hakkas tavapäraselt, kuid siis tekkis suur auk märtsist kuni juuli lõpuni. Väga paljudel meeskondadel kärbiti palkasid (õnneks minu klubi austas kõikide lepinguid), mis on arusaadav, kuid teisalt küsitav. Miks?

Esmalt seepärast, et kõik need viis kuud pidin mina ja ka teised profiratturid treenima, juhuks kui hooaeg lahti läheb, et olla heas hoos ja paista silma. Päris paljudel meestel ei olnud lepingut ning see ajendas ka senisest rohkem treenima. Kui oleksime mõne muu valdkonna esindajad ja võtnuksime kergemalt, siis tagajärg ei oleks vast nii suure kaaluga.

Sportlastega, eriti ratturitega on see jama, et eesmärgi nimel treenimiseks läheb väga kaua aega, kuid võttes kergemalt, kaob vorm ja treenitus väga kiiresti. See on natuke nagu kehakaalu kaotamisega: juurde võtta on väga lihtne, sööd ebakvaliteetset toitu, liigud vähe ja voilà – oledki kakuke valmis. Proovi sa aga nüüd endine konditsioon taastada. Keeruline, eks? Ühesõnaga, päris paljud ratturid treenisid usinalt, mõned liigagi usinalt – olen kuulnud jutte mõnede meeste ületreeningust kevadise pandeemia ajal.

Fakt, et tänavune aasta kujuneb majanduslikult nii raskeks, hakkas rattaspordis avalduma juba suvel, kus praktiliselt kolm tippmeeskonda teatasid, et neile võib see aasta jääda viimaseks. See tähendaks ratturite turul ca 75–90 tippratturi töötajäämist ja uute meeskondade teket järgmiseks aastaks prognoosida oleks üsna prohvetlik. Õnneks selgus, et kaks meeskonda siiski jätkavad, küll väiksemate eelarvetega, aga jätkavad. Kolmas meeskond, poolakate CCC, kes pani uksed kinni, müüs oma litsentsi maha belglastele ja astus profimaailma karussellilt maha. Seoses sellega jäi mehi jälle ripakile.

Kõik see trall mõjutas ja mõjutab ka mind. On detsember ja mul ei ole järgmiseks aastaks lepingut laual.

Kuna kauaaegne kodumeeskond Israel Start Up Nation minuga lepingut pikendada ei soovinud, siis pean agendi vahendusel leidma uue leivaisa. See protsess osutus aga kordades karmimaks. Väga suur probleem on, et suurte rattamaade meeskonnad eelistavad oma riigi sõitjaid, mis mõnes mõttes on tore, aga eestlaste vaatevinklist väga halb. Meie tulemused peaksid olema väga head, sest niisama atraktiivsed me sponsoritele pole. Samuti ei leidu Eestis firmat, kes soostuks toetama mõnd suuremat profimeeskonda ja paneks lepingusse sisse klausli, et toetame teid vajaliku summaga, aga peate võtma 1–2 Eesti jalgratturit oma meeskonda. See ei ole midagi uut, nii tehakse ja väga palju. Money talks.

Õnneks pole rattamaailmas selliseid üleminekuperioode nagu jalgpallis. Mingid reeglid on, aga praktiliselt võib ilma lepinguta sõitja profitiimiga liituda, millal soovib. Negatiivne on see, et tahaks ju eluga edasi minna, ja kaua sa ikka ootad. Elad säästudest ja loodad, et nüüd hakkab keegi huvi tundma.

Kõige “hullem” selle asja juures on, et sa pead jätkuvalt treenima. Ei saa nii, et ootad kaks kuud, pakutakse lepingut ja on vorm olemas. Ei, sa pead hakkama end vormi viima, nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Kusjuures vormiviimine ei tähenda seda, et käid ja liigutad end iga päev vaikselt 1–1,5 h. See kõik hõlmab treeninguid nii sees kui väljas, kus need venivad kohati 5 h pikkuseks. Nagu kuulsas Teleturu klipis öeldakse: “Ja see pole veel kõik!” – Sa pead end joonel hoidma ka toitumisega, sest keegi ei taha lepingut sõlmida rasvunud atleediga, kes juba teisel trepiastmel ähib ja puhib! Näiteks kaks kuud töötu olev ametnik vaevalt terve selle aja ennast Riigi Teataja päheõppimisega “vormis hoiab”, aga kes teab…

Lõpetuseks, tulgu mis tuleb, aga sellist psühholoogilist pinget ei sooviks ma isegi enda vaenlastele! Pöidlad pihku!

Artikli autor Mihkel Räim on eesti profirattur.

Allikas: https://edasi.org/70317/profirattur-mihkel-raim-kuidas-jaada-jalgratturina-ellu/?fbclid=IwAR3adKMVR7G2mlm50YuQ_nHuDi_GtypaCCgocbvjYHd1D75kCmknfMC-IpA


Liitu uudiskirjaga!

Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.

Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

X