Meie profid

May 24, 2023
2088_Adam_Illingworth-20220528_ToELadies-IMC_0413-Web_eesti-koondis-1280x854.jpg

2min212

Eesti meeste koondis alustab juba sellel reedel kahepäevast velotuuri Tour of Estonia. Tour of Estonia saab alguse 26. mail kell 11.00 Tallinnas Hotel Tallinn By Mercure hotelli juurest. Etapp lõppeb Tartus Toomemäel, Lossi tn-l kui seljataha on jäänud 192,6 kilomeetrit.

Eesti meeste koondist esindavad Tour of Estonial Martin Laas, Rait Ärm, Norman Vahtra, Oskar Nisu, Gleb Karpenko, Karl Patrick Lauk ja Gert Jõeäär. Eesti koondise spordidirektor on Alo Jakin.

Velotuur saab lõpu laupäeval 27. mail, kui võisteldakse Tartu GP-l. II etapi start antakse kell 14.45 Tartus Turu tänaval Aura keskuse juurest. Laupäeval sõidavad mehed 164,8 kilomeetrit. Finiši ja stardipaik on samas kohas.

Eesti naiste koondis asub võistlustulle laupäeval, 27. mail, mil peetakse Ladies Tour of Estonia. Ladies Tour of Estonia on ühepäevane rahvusvaheline võidusõit naistele. Start antakse naistele ennem meeste Tour of Estonia II etapi starti kell 10.30 Tartus Turu tänaval Aura keskuse juures. Võistlusdistantsiks on 104,2 kilomeetrit.

Eesti naiste koodist esindavad Kristel Sandra Soonik, Elina Tasane, Laura Lizette Sander, Elisabeth Ebras ja Liisa Ehrberg. Eesti koondise spordidirektor on Andri Lebedev.

Hoia võistlustel silma peal Tour of Estonia Facebookis.

Eesti Jalgratturite Liit tänab toetajaid Rand & Tuulberg, Jetoil, Graanul Invest, Škoda Laagri, Hearum.

Fotol: Eesti naiste koondis 2022. aasta Ladies Tour of Estonial (autor Adam Illingworth)


May 22, 2023
Tour-of-Estonia_27.05.2022_Hendrik-Osula-99.png

4min126

Juba sellel reedel stardib kahepäevane profiratturite velotuur Tour of Estonia (UCI 2.1). See aastal on stardis 15 meeskonda, neist 2 Eestist.

Eestis 26.-27. maini toimuv profiratturite velotuur toob ka sel aastal kohale esindusliku seltskonna. Üheks suureks favoriidiks on kindlasti Eesti koondis eesotsas Norman Vahtra, Karl Patrick Laugu ja Martin Laasiga, kes kõik on Tour of Estonia etapivõitjad. Lauk ja Laas on võitnud ka velotuuri üldarvestuses.

Eesti koondise spordidirektori Alo Jakini sõnul saab konkurents olema tugev alustades ATT Investments meeskonnaga eesotsas Gert Kivistiku ja 2019 aasta tuuri võitja Mihkel Räimega. “Kindlast on kõva ka rumeenlane Eduard Grosu, kes on 2014 Tour of Estonia võitja ja esindab seekord HRE Mazowsze Serce Polski meeskonda.” Veel toob Jakin välja Filippo Fortini Saksamaa meeskonnast Maloja Pushbikers. “Olen temaga ise sõitnud ja tean, et tegemist on kogenud Itaalia sõidumehega, kellel on terav jalg olemas. Tartu2024 meeskonnast tooksin esile sellised nimed nagu Aus ja Pajur. Tiime ei ole palju, aga igas tiimis on keegi kes jõuab sõita.” nendib Jakin.

See aasta on Tour of Estonial kavas kaks etappi.

“Proloogi puudumine muudab seda, et vahed on veelgi väiksemad ja esimest etappi alustatakse nullist. Proloog annab pildi, kes jõuab ja kes ei jõua, aga esimene etapp on nüüd ikkagi loterii ja särgid jagatakse välja esimese etapi lõpus.” Jakin usub, et on palju meeskondasid, kes tahavad esimest etappi finishi peale jätta.

“Meie ülesanne on see, et jooksikute hulka ei saa väga kõvad vennad. Laas on meie “lõpupoiss”, aga kunagi ei tea, mis ilm toob. Nagu ikka on kõige suurem faktor tuul, kui on küljetuult võib vabalt terve punt laiali minna. Õnneks meil on piisavalt palju kaarte, et erinevaid lahendusi välja mängida.” selgitas Eesti koondise spordidirektor Jakin enda seisukohta.

Rääkides velotuuri teisest etapist, mis kulgeb Tartu linna vahel ning kus tuleb igal ringil ületada esimese etapi munakivikattega finishi tõusu arutleb Jakin: “See tõus on sellesmõttes hea, et seal saab jõuga teha korralikud vahed. Eriti peale tõusu kus tekib nn kummipeala efekt, kus osad ratturid on alles tõusul, aga esimesed juba laskuvad.”

Tour of Estonia võistluste direktor Indrek Kelk on samuti põnevil eesootava tuuri eel, et näha endiste Tour of Estonia võitjate ja teiste tugevate ratturite vahelist mõõduvõttu. “Rõõm on näha stardis palju Eesti tegijaid.” eesotsas toob ta välja näiteks Martin Laas ja noore talendi Romet Pajuri, kes eelmisel aastal võitis ka Tartu Rattaralli.

Lisaks Tour of Estoniale toimub 27. mail teist korda ka Ladies Tour of Estonia. “Ootame pealtvaatajad taas raja äärde kaasa elama kõikidele ratturitele!” sõnas Kelk.

Foto autor: Hendrik Osula


May 10, 2023
Tartu-GP-2022_Hendrik-Osula-84-1280x853.png

2min80

Mai viimasel nädalavahetusel toimub kahepäevane meeste Tour of Estonia ning naiste ühepäevasõit Ladies Tour of Estonia. Proffidele saab kaasa elada raja ääres ning Postimehe blogi vahendusel.

Tour of Estonia saab tänavu toimuma kahel päeval: 26. mail sõidavad ratturid Tallinnast Tartusse ning 27. mail saab proffe näha Tartu linnaringidel. Naiste ühepäevasõit toimub 27. mail Tartu linna ümbruses ja linnaringidel enne meeste sõitu.

Võistluste direktor Indrek Kelgu sõnul on võistlus eelkõige heaks kasvulavaks eestlastele endile, kel on võimalus end Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu UCI kalendri profiratturite sõidul tõestada. „Siin on end heast küljest näidanud ja tuule tiibadesse saanud väga paljud ratturid. Eelmisel aastal nägime lootustandvat Madis Mihkelsit Lossi tänava munakivitõusul Tallinn-Tartu etapivõitu võtmas, mis oli arvestades konkurentsi muljetavaldav. Nüüd saab mehele kaasa elada juba World Touri kalendri profisõitudel,“ räägib Kelk.

Samuti ei saa vähem tähtsamaks pidada Kelgu hinnangul naiste võistlust, mis paraku ei ole veel võrreldes meeste sõiduga veel nii populaarseks saanud. „Naiste sõitu korraldame alles teist aastat, kuid juba eelmisel aastal oli näha, kuivõrd tähtis sündmus see tegelikult on. Meie naisratturitel ei ole kahjuks palju võimalusi koos teiste naistega võidu sõita ja mis saaks olla parem, kui tulla poodiumile kodupubliku ees nagu seda tegi eelmisel aastal teise koha saanud Kristel Sandra Soonik,“ nendib Kelk.

Võidusõitudele saab kaasa elada nii raja ääres kui ka Postimehe live blogi vahendusel 26.-27. mail. Lisaks kajastatakse seal ka 28. mail toimuvat Hawaii Expressi 42. Tartu Rattarallit.

Tour of Estonia lisainfo leiab SIIT. Ladies Tour of Estonia lisainfo on SIIN.


April 8, 2023
278859338_408416661284433_1766482429531257823_n-1280x701.jpg

4min150

Eesti juunioride koondis teeb hooaja avastardi Prantsusmaal pärast möödunud aasta võimsat etteastet, kus Eesti juuniorid saavutasid Paris-Roubaix’ velotuuri parima meeskonna tiitli ja Romet Pajur tuli teiseks, Lauri Tamm sai kuuenda, Frank Aron Ragilo 11. ja Virgo Mitt 14. koha. Kahjuks rikkus rehvi purunemine Aaron Ausi ja Karl Kuritsa sõidu.

Paris – Roubaix juunioride arvestuses stardivad tänavu 21 võistkonda, kus Eesti koondise ridades Oliver Rüster, Evar Saul, Virgo Mitt, Gabriel Helmut Aduson ja Oskar Küüt, Martti Lenzius. Bora-Hansgrohe arendustiimi Team Auto Ederi tiimist on stardijoonel ka Karl Kurits.

Vastupidiselt sellele, mida võistluse nimi viitab, ei alga võistlus Pariisist, nagu see oli alguses. Aastakümneid on alguspunkt olnud põhisõidul Compiegne’i linnast, mis asub Prantsusmaa pealinnast umbes 100 kilomeetrit põhja pool ja lõpeb Belgia piiril Roubaix’s. Pariis-Roubaix, mida sageli nimetatakse klassikute kuningaks või põhjapõrguks on rattahooaja kolmas monument ja vaieldamatult kõige sündmusterohkem. Käesoleval aastal on kavas Paris-Roubaix naiste järjekorras kolmas sõit 8. aprillil Paris-Roubaix Femmes (1.WWT) Denain » Roubaix 145.4 kilomeetrit, 20-dat korda toimub juunioritele Paris – Roubaix Juniors (1.Ncup) Lecelles  » Roubaix 111 kilomeetrit ja 120-dat korda meeste Paris-Roubaix (1.UWT) Compiègne » Roubaix 256.6 kilomeetrit.

Paris-Roubaix Juniors, juunioride rahvuste karikavõistluste esimene etapp, toimub pühapäeval, 9. aprillil 111,1 kilomeetri pikkusel distantsil Lecelles’ist Roubaix velodroomile. Sõitjaid ootab 17 munakivisillutisega sektorit, kokku 29,2 kilomeetrit.

Samuti pühapäeval 9. aprillil toimuval Paris-Roubaix UCI Worldtouri meeste sõidul on kavas 256 kilomeetrit ja esimene munakivisektor algab  96 kilomeetril. Sel korral tuleb munakividel läbida 29 sektorit kokku 54,5 kilomeetrit. Oluline fakt on see, et Põhja-Prantsusmaa nädalavahetuse ilma prognoos lubab tugevat vihmasaju võimalust, mis lisab nii erilisele võistlusele nagu Pariis-Roubaix alati karmust.

Eestlaste silmapaistvad tulemused on üheksal korral Pariis-Roubaix stardis olnud Jaan Kirsipuu käes, millest seitse on edukalt lõpetatud ja kahel järjestikusel aastal 1996 ja 1997 lausa TOP20 saavutades vastavalt 16. ja 14.koha. Tänavu teeb oma neljanda stardi Pariis-Roubaix´l Martin Laas (Astana Qazaqstan Team) ja debüüdi Madis Mihkels (Intermarché-Circus-Wanty)

Eurosport 2
08.04 Paris-Roubaix naiste sõit laupäeval 08. aprillil kell 16:00 – 19:00

Eurosport 1
09.04 Paris-Roubaix naiste sõidu highlights pühapäeval 09. aprillil kell 10:30 – 11:30
09.04 Paris-Roubaix meeste sõidu otseülekanne pühapäeval 09. aprillil kell 11:30 – 19:00

Eesti Jalgratturite Liit tänab maantee juunioride koondise toetajaid : Graanul Invest AS, Rand & Tuulberg Grupp, Jetoil AS, Škoda Laagri (SKO Motors OÜ), Hearum AS


April 4, 2023
Erika-Salumae-1280x932.jpg

4min103

Roald Johannson Erika Salumäe olümpiavõidust: see oli hetk, mil teadvustasin, et Eesti Vabariik on tagasi!

„Öeldakse, et mäletad neid hetki kui toimub suur epohhi loov sündmus, kuigi tänaseks on möödas sellest 30 aastat,“ räägib teleajakirjanik Roald Johannson. Tema ja jalgrattatreener Jaanus Prükkel meenutavad EOK videosarjas „Võidame sajaga!“ trekirattur Erika Salumäe olümpiavõite.

Prükkelil on Salumäe esimese olümpiavõiduga 1988. aasta Seouli olümpiamängudel omapärane lugu. Nimelt kutsuti noor trekikattur ootamatult Tallinna lennujaama Salumäed vastu võtma.

„Hommikul helistas mulle Olaf Olmann, kes kureeris Kalevi spordiseltsis jalgrattasporti ja kiiruisutamist, ja ütles: „Jaanus, tule siva lennujaama, Erika tuleb koju!“ Mõtlesin, et ma nii tähtis inimene ei ole, et Erikat peaks vastu võtma, aga äkki on vaja kohvrit vedada või ratast tassida. Kohapeal selgus, et mina ja Renee Tuul saame olulise ülesande,“ meenutab Prükkel.

„Meile anti Kalevi dressipluusid selga ja pidime Erika õlgadele võtma. Kuna Renee on minust peajagu lühem, pidi Erika mul õlavarrel olema, muidu oleks ta viltu istunud. Sõitsime siis lennujaamast Raekoja platsi ja kui see korteež sinna jõudis, võtsime ta uuesti õlgadele ja tassisime lava peale. Viisime ta lavale, läksime lava taha, võeti dressipluusid ära ja kästi koju minna. Kahjuks ei ole seda legendaarset dressipluusi enam alles,“ muheleb Prükkel.

Raekoja plats oli rahvast täis, Prükkeli hinnangul olid Salumäed ja NSVL korvpallikoondisega kuldmedali võitnud Tiit Sokku ootamas kümned tuhanded inimesed. „Ma pole nii palju rahvast korraga ei siis ega ka hiljem Raekoja platsis näinud. Terve Raekoja plats oli sinimustvalget täis,“ mäletab Prükkel.

Toona üheksa-aastasele Johannsonile jättis see vägeva mulje. „Kui Erika ja Tiit Sokk Raekoja platsil teiste kukil kohale toodi, oli see äge tunne. Sain aru, et see on midagi olulist!“

Veel suurema emotsioonipuhangu pakkus Johannsonile aga Salumäe 1992. aasta olümpiavõit Barcelonas. „Olime perekonnasõprade kodus Meriväljal, palju lapsi, kisa-kära oli palju. Aga kui finaalsõit tuli, oli majas haudvaikus. Kõikide silmapaarid olid loomulikult naelutatud teleekraanidele ja kui Erika sakslanna vastu lõpuks kolmanda finaalsõidu võitis… neid emotsioone on tagantjärgi sõnadesse väga raske panna. See hetk kui Eesti trikoloor, missest et tagurpidi, esimest korda taasiseseisvumise jooksul masti läks, oli niivõrd ülev tunne, et ma arvan, et pooltel inimestel, minul sealhulgas, olid pisarad silmas. See oli see hetk, mil esimest korda teadvustasin, et Eesti Vabariik on tagasi. Küll nad varsti ka aru saavad, et meie lipp käib teistpidi!“
EOK Facebookis: https://www.facebook.com/EestiOlympiakomitee/videos/3309976835980311
Youtubes: https://youtu.be/Xuzdakd-t0Q

Erika Salumäe olümpiamängudel:
1988. aasta suveolümpiamängud Soulis 1. koht trekisprindis
1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis
1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis

„Võidame sajaga!“ on Eesti Olümpiakomitee 100. juubelit tähistav mainekampaania, mis toob esile viimase saja aasta Eesti spordi valitud säravad hetked, tunnustab taustajõude nende taga ja Eesti spordi fänne, kes neile hetkedele erineval moel on kaasa elanud.  „Võidame sajaga!“ juubelikampaania kestab kuni 9. aprillini.


January 27, 2023
Madis-Mihkels-autor-Adam-Illingworth-1280x854.jpg

5min150

19-aastane maanteerattur Madis Mihkels alustab oma esimest täishooaega maailma tippseltskonnas. Alates eelmise hooaja keskpaigast sõidab Eesti viimaste kümnendite kindlasti üks andekamaid rattamehi World Touri kuuluvas Belgia klubis Intermarche-Circus-Wanty.

Jaanuarikuu on Mihkels veetnud Vahemere-äärses Hispaanias, Valenciast pisut enam kui saja kilomeetri kaugusel asuvas Albiri linnas. Aasta algas aga kurjakuulutavalt ja see, et Mihkels laagrisse sõita sai, on omamoodi õnn.

2. jaanuari pärastlõunal sattus noormees kodulinnas Tartus liiklusõnnetusse, kui sai liikuva auto küljepeeglilt löögi. Õnnetuse tagajärg oli seitsme sentimeetri pikkune alaselja haav, mis vajas õmblemist.

“Vaimselt oli see läbielamine suur – ma ei ole kunagi varem auto alla jäänud -, aga ütleme nii, et läks väga hästi,” lausus Mihkels ERR-ile. “Sain küll kõvasti põrutada ja suur õmblus on ka tagumiku peal, aga sain kohe trennidega jätkata. Mitte küll nii kõvasti kui oli plaanis, aga sain edasi sõita. Nüüd läheb iga päevaga paremaks.”

“Eks neid napikaid on ikka olnud, kui mõni auto lähedalt mööda tuiskab. Päris kokku ei ole põrganud. Kuni ei olnud veel haiglasse jõudnud, siis ei teadnud üldse, mis nüüd saab. Väga-väga valus oli ja ma ei teadnud üldse, kas on luud katki või mis üldse viga on.”

“Kui haiglast ära sain, oli süda rahul – öeldi, et midagi hullemat ei ole, kõik on paigas,” jätkas Mihkels. “Haav oli väga sügav, aga õnneks lihast läbi ei lõiganud. Seega läks väga hästi. Selline õnnetus oleks võinud… mine tea, võib-olla oleks võinud hooaeg juba läbi olla või üldse karjäär – ei tea.”

Hea on see, et Intermarche laagrirutiini sisse-elamine Mihkelsi jaoks raske polnud. Ta käis meeskonnaga ettevalmistuslaagris nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta detsembris.

Möödunud aasta lõpus jagas Mihkels laagris tuba teise eestlase Rein Taaramäega, kes kuulub samuti Intermarche ridadesse, nüüd juba kolmandat aastat. Jaanuarikuisest laagrist Taaramäe osa ei võtnud – kogenud sportlasel lubati hooajaks valmistuda oma mudeli järgi.

Mihkels tõdeb, et Eesti tingimustega võrreldes on World Touri kuuluvas Belgia meeskonnas loomulikult oluliselt rohkem taustajõude. Näiteks massaaži saab laagris üsna igapäevaselt.

“Laager nagu laager ikka, trenni mõttes midagi nii suurt muutunud ei ole… eks ikka teen rohkem kui varem, aga põhimõtteliselt on treeningmeetodid samad. Mu eelmine treener Fabrizio, kellega töötasin kolm aastat – ta oli maailmatasemel treener. Hakkas mind varakult ette valmistama, et kõik oleks sujuvam,” tunneb Mihkels heameelt.

“Uuest hooajast sain tiimist treeneri. Laagris olles on kõik rohkem ühine. Mingid treenerid lepivad omavahel plaani kokku ja me kõik teeme sedasama. Aga mulle anti tiimist ka personaalne treener, kes teeb kavasid siis, kui ma ei viibi hetkel tiimiga, olen kodus või mujal.”

Klubi ja inimestega kohanemine on Mihkelsil igatahes lihtsalt kulgenud. “Eelmine aasta tegin päris mitu sõitu stažöörina, sain põhimõtteliselt kõikidega tuttavaks. Novembris oli team building laager, kus me põhimõtteliselt trenni ei teinudki. Üks päev oli vist fännidega mingi grupisõit, aga põhimõtteliselt tutvumislaager – tegime seal igasugu asju.”

Mihkelsi hooaeg peaks algama 1. veebruaril, kui stardib Valencia velotuur.

Loe veel:
ERR Sport 26.01.2023 Mihkels õnnetusest: vaimselt oli läbielamine suur, aga läks väga hästi
Cyclingnews 21.01.2023 Intermarché-Circus-Wanty – 2023 team preview


January 16, 2023
OP_221216_Junior_Brothers_07301-1280x854.jpg

2min255

BORA – hansgrohe käivitab koos Red Bulliga 1. veebruaril 2023 ühise skautlusprojekti “Red Bull Junior Brothers”, see on ülemaailmne maanteeratturite talendiotsimise programm, mille eesmärk on leida järgmise põlvkonna andekaid rattureid. Programmi lõppedes sõlmitakse kahe noore sõitjaga leping Red Bulli sportlasena BORA – hansgrohe U19 tiimis Team Auto Eder.
Programm on avatud alla 19-aastastele osalejatele, kes on sündinud aastatel 2006–2007. 1. veebruarist 31. maini saavad sõitjad võistelda Strava või Zwift programmis, et saada Red Bull Junior Brotheriks. Taotlusvormi saab täita veebis 1.–30. juunini, kusjuures tugevaimad sõitjad osalevad seejärel augustis testilaagris. Kahe kõige edukama noorega allkirjastatakse septembris leping.

Lisateavet selle võimaluse kohta leiad alates 1. veebruarist redbull.com/juniorbrothers lehelt.

🗨️BORA – hansgrohe tiimijuht Ralph Denk märgib: „See on esimene kord, kui Red Bull osaleb ülemaailmses maanteerattaspordi projektis ja olen uhke, et nad teevad seda koos BORA – hansgrohega. Lisaks on programm ise ka meie jaoks skautluses verstapostiks. Red Bull Junior Brothersi kaudu saame otsida talente kogu maailmast ja jõuda isegi nendeni, kes muidu ei pruugi üldse võistlustel osaleda.
🗨️BORA – hansgrohe skautluse ja arenduse juht Dr Christian Schrot kommenteerib: „Edukad taotlejad peavad endaga kaasa tooma talenti ja jõudu, aga ka potentsiaali areneda. Laagris eelkõige on meil võimalus iga sõitjaga isiklikult tuttavaks saada. Oluline on ka noore talendi Iseloom, sest professionaalse karjääri juures on vaja pühendumist ja vastupidavust.

Foto: BORA – hansgrohe

BORA – hansgrohe launches global talent scouting program with Red Bull


January 13, 2023
Janika-Loiv-2023-1280x1707.jpg

13min183
©Hawaii Express Janika päevik “Tiimivahetuse telgitagused”

Sõlmisin uue profilepingu Bart Brentjensi tiimiga kuni Pariisi olümpiani 2024, või siis täpsemalt olümpiaasta lõpuni ikka. Profitiimi mineku unistus sai teoks juba eelmisel aastal, aga ma ei osanud kunagi loota ega oodata, et saan koostööd teha olümpiavõitjaga. Bart Brentjens krooniti olümpiavõitjaks aastal 1996 ja tegelikult on tal ka palju teisi vingeid tiitleid. Lisaks sellele on ta RedBullTVs kõiki XCO sõite koos Rob Warneriga kommenteerinud… Bart on just see sama mees, kes on mitmeid kordi minu kohta öelnud “good climber” 🙂

Bartiga suhtlesin esimest korda juba aastal 2020. Võtsin ühendust American Eagle tiimiga, mille manager ta oli. Kohtusime aasta lõpus Šveitsis Euroopa meistrivõistluste ajal. Jutustasime üsna pikalt elust-olust ja saime aru, et omavaheline suhtlus klapib. Ta jättis väga hea mulje – ei lubanud kokku pudrumägesid või piimajõgesid, rääkis ausalt ja avatult minu võimalustest ning nende tiimi ootustest. Olin väga põnevil, et sain lõpuks ühe suurima tiimi manageriga ühe laua taga istuda. Kahjuks või õnneks tol hetkel me diili ei teinud. Minu kindel plaan oli olümpiani Hawaii Expressi värvides ning Scotti rattaga sõita. Olen päris tihti suurte ning järskude muutuste vastu… ettevaatlik. Samuti olin oma pisikese tiimiga ülimalt rahul ning tundsin, et süsteemi muutmine tooks kaasa ainult lisastressi…

AGA selleks, et te minu tiimivahetusest päris aimu saaksite, pean ma ajas tagasi minema .. ja mitte natuke vaid ikka hüppame korraga suve keskele Andorrasse.

Mõned teist ilmselt juba teavad – tegin oma elu ägedaima sõidu suvel Andorras. Tundub, et +35kraadi ja “climbers course” on ikka minu teema. Äge, kui vorm on hea ning jalad kerged. Muidugi olin närvis, et mis imelik tunne see on, et raske ei hakkagi… äkki ma ei pinguta, äkki teised ei pinguta … sürrealistlik… kui sõidad külg külje kõrval Prevot’iga ja saad aru, et tal läheb raskeks, aga mul veel endiselt jõudu, et kõvemini vajutada…

Olin poodiumile nii lähedal, aga tegin sõiduvea 700 meetrit  enne finishit ja pidin leppima kuuenda kohaga. Ma olin pettunud ja õnnelik samal ajal. Kõige lõpuks veel vihane ka, et ma varem pingutama ei hakanud. “Noooo, miks ma lõppu selle kõik jätsin ja rabistama hakkasin???” Finišis olin pisarates.. Tiimi liikmed olid üllatunud, et ma positiivseid emotsioone välja ei näidanud. Maailmakarikaetapil kuues koht oli kõigi jaoks suur tulemus… oodati ülevoolavat rõõmu ja tähistamist..

Mina ei osanud suurt midagi välja näidata. Eestlane nagu ma olen – külm ja tagasihoidlik. Teiste öeldud lause “Võibolla see jääbki Su karjääri parimaks tulemuseks, Sa PEAD tähistama!!!” ei lohutanud mind. Vist tegi isegi asja hullemaks. Peas oli mõte – “Kammoooooon see ei ole mu karjääri parim tulemus. Ma tean, et ma olen rohkemaks võimeline.”

Tol hetkel ei osanud ma tiimi sisese õhkkonna muutuste märke lugeda, olin oma emotsioonides kinni. Urmas vaid mainis, et tunneb, et miski pole õige. See mõte jäi kuskile õhku rippuma ning läksime oma eluga edasi. Kiirustasime Eesti, sest ootamas olid Eesti meistrivõistlused Otepääl.

Nädal kodus möödus kiiresti. Järgmine kord kui tiimiga kokku saime, oli ees ootamas reis USA-sse ning Kanadasse. Tiimi manager kaasa ei tulnud ja üleüldse oli vähem personali kui tavaliselt. Sportlased aitasid igapäeva tegemistes nii palju kui võimalik. Kaugelt vaadates olid kõik oma tavapärases võistluseelses rutiinis, lihtsalt tundus, et seltskond on väsinud. Arvasin, et ju vist on pikk hooaeg olnud…

Üks päev trenni sõites küsis Malene minult: “Mis plaanid Sul uueks hooajaks on? Kas oled võtnud ühendust juba teiste tiimidega. Sa tegid Andorras väga hea tulemuse, sellega oleks hea minna jutule!” Minu jaoks tuli see küsimus ootamatult… Alles oli juulikuu ja vastasin talle: “ Kas liiga vara veel sellele mõelda ei ole?”  Ta arvas, et nüüd just on õige aeg proovida! Justkui natuke muretses minu pärast. Ütlesin: “Andorra 6. koht on loodetavasti piisav, et saada lepingupikendus praeguses tiimis. Ja kui ei ole siis ajan oma erasõitja asja edasi. Küll hakkama saan!” (Tagantjärele tundus, et Malene teadis juba siis muutustest, mis tiimis toimuma hakkavad).

Elu läks edasi.. võistlesime Snowshoes ja sõitsime edasi Kanadasse.

Mont Sainte Annes olles hakkasid meil Urmasega imelikud mõtted tekkima. Kuulsime siit-sealt, et justkui miskit toimub, aga oleme vist ainsad kes veel päris täpselt ei tea mis toimub. Kuulsime kaameramehelt vihjeid ja mõni tiimikaaslane oli väga mures minu tuleviku pärast jne.. Kõige selle keskel pidi lisaks keskenduma treeningutele… Päev enne Kanada MK short tracki kutsuti tiim kokku ning teatavaks tehti, et praegune sportmanager lahkub ametist. Mis ta edasi tegema hakkab, ei tea.. visati nalja, et läheb lilli müüma. Lisaks öeldi, et üks mehaanikutest ei plaani enam uuel hooajal jätkata.

See oli esimene kord, kui saime aru, et antud tiim samas koosseisus ei jätka uuel hooajal. Mis minu tulevikust saab, ei teadnud ma sel hetkel. Ma ei põdenud ka väga. Peale autoõnnetust tundus see tühine mure. “Küll ma hakkama saan! Midagi ikka uueks hooajaks välja mõtlen” oli mu moto. Urmas nii rahulik ei olnud ja eks ta oma peas juba skeeme mõtlema hakkas. Peale MK-d sõitsime tagasi Euroopasse. Lennureisi ajal kirjutas Urmas juba tiimidele kirju. Leppis kokku virtuaalseid või silmast-silma kohtumisi. Minu ainus palve oli, et kokku saame ainult suuremate tiimidega. Ajapikku olen aru saanud, et igasugune väikeste tiimide jebimine mulle ei sobi ja ainult suured tiimid tunduvad stabiilsed ning hästi organiseeritud… aga see kõik on lihtsalt minu arvamus ja sisetunne.

Augusti lõpuks jõudsime oma mustlaslaagriga Prantsusmaale, Les Getsi, kus toimusid maailmameistrivõistlused. See on igal hooajal viimane piir, kui tiimidega kontakti luua. Loomulikult tahtsin ainult treenimisele ja võistlemisele keskenduda, aga teadsin, et pean mõned kohtumised tegema, et aru saada, kas on lootust profina edasi tegutseda. Mõned tiimi esindajaga isegi sain jutustada…. aga kõik mu plaanid ajas segi short tracki kukkumine. Põlvevalu oli vastikult tugev ja XCO starti minna ma ei suutnud. Sõitsin autoga koju …olin kurb. Jälle tuli hakata tegelema taastusraviga ning tiimi otsingud lükkusid edasi. Pigem oli üldse küsimus, kas ja kuna ma jälle ratast sõita saan. Kes vigast sõitjat ikka endale tiimi tahab…

Septembris Eestis taastusraviga tegeledes kuulsin, et praegusest KMC-Orbea tiimist saab kaks erinevat üksust. Mõlemalt poolt anti mulle lootust, et nad soovivad uuel hooajal mind oma tiimis näha. Minu tulemustega olid nad rahul ning usuti, et olen veel paremaks võimeline. Tegin ka pika kõne Bart Brentjensiga, kes samuti oli huvitatud minust. Lisaks hakkasid uue hooaja kohta uurima väiksemad tiimid nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast. Korraga tekkis palju valikuid… samas mitte ühtegi konkreetset, kõik vaid suusõnalised kokkulepped.

Ja siis järgnes pikkkkkkk ja “huvitav” periood. Palju kirjavahetust erinevate tiimidega. Ilma Urmase abita ma seda kõike ausalt öeldes ette ei kujutaks… kogu see asjaajamine on ikka eraldi töö. Kirjutasime oma ootustest ja soovidest ning nägemusest. Ootasime vastuseid. Koguaeg oli kõik lahtine aga samas pandi iga tiimi poolt surve, et kohe ära öelda, kas JAH või EI. Kõige suurem pettumus oli see, et minu oma tiimist ei tehtudki mulle lõpuks pakkumist. Venitasid vastusega viimase hetkeni. Vabandused olid naeruväärsed, aga tänasin neid aususe eest ning läksin eluga edasi. Tegelikult hakkas mul natuke juba kiire… ja igapäevane venitamine tähendas minu jaoks suuremat tõenäosust lõpetada ilma lepinguta.

Lõpliku otsuse tegin – Barti tiimi kasuks – päris mitme mulle sobiva kriteeriumi järgi. Esiteks tundus nende lähenemine ühe sportlase ehk indiviidi põhine, mitte kogu tiimist lähtuv. Tiim tundus organiseeritum, põhjalikum ja pühendunud. Teiseks tiimi energy level sarnaneb minu omale – rohkem põhjamaine ja rahulik. Kolmandaks on Bart reisinud kogu oma karjääri koos oma abikaasa Petraga ning saab aru, et sportlase teekonna teeb väärtuslikuks, kui saad seda jagada lähedase inimesega.

Ja siin ma siis lõpuks olen… tiimi presentatsioonil Hollandis. Sisetunne ütleb, et tegin hea otsuse sõlmides lepingu just Barti ja KMC MTB Racing Teamiga. Abipersonali pool on oluliselt suurem, kui eelmises tiimis olles. Päris kõigiga veel lõpuni tuttav ma ei ole, aga küll jõuab. Esimene tiimilaager toimub Lõuna-Aafrikas juba veebruaris ning siis peaks rahulikult aega olema kõigiga suhelda. Minu tiimikaaslasteks on: Yana Belomoina ja Sasha Hudyma (Ukrainast), Lotte Koopmans ja David Nordemann (Hollandist), Martins Blums (Lätist) ning Ole Rekdahl (Norrast).

Varasemate aastatega võrreldes on mõningaid muudatusi. Tiimis on eraldi inimene, kes hoiab silma peal sportlaste treeningutel ning taastumisel. Seega minu treeneri Karmeni kõrval on veel üks inimene, kes näeb minu igapäevaseid tegemisi. Ei ei, ärge saage valesti aru, Karmen ikka teeb treeningplaani mulle ja meie pisike Tiim Lõiv toimib samamoodi edasi. Mõned süsteemid ja inimesed on lihtsalt hästi sisse töötanud ja ei vaja muutusi. Ka fännid saavad mu treeningutel silma peal hoida .. üritan sel aastal rohkem Stravat kasutada, et saaksite aimu, milline mu ettevalmistus ning võistlushooaeg välja näeb. Lisaks kõigele kaasasin ka isikliku füsioterapeudi ning tehnikatreeneri talviseks perioodiks. Mõlemad selleks, et oma nõrkusi tugevamaks treenida.

Suures plaanis on uus aasta sarnaselt üles ehitatud nagu eelminegi ning eesmärgid samad – maailmakarikaetapid ja tiitlivõistlused on peamiseks fookuseks. Oluline on muidugi ka olümpiapunktide kogumine. Koju, Eesti jõuan ka kindlasti suve jooksul, et kaitsta Eesti meistritiitlit ning pere ja sõpradega aega veeta.

Sisetunne ütleb, et tuleb põnev aasta!!


January 12, 2023
292160517_5309087395839707_5630931719561432303_n-1280x854.jpg

8min314

Käesolevaks hooajaks Tšehhi kontinentaaltiimiga ATT Investments liitunud jalgrattur Mihkel Räim andis intervjuu meeskonnale, kus avas oma tänavuste eesmärkide tagamaad.

Mihkel Räim on juba piisavalt kogenud võistleja, kes on proovinud WorldTouril võidusõitu Israel Start-Up Nationi meeskonnas ja teab ka kuidas maitseb Hispaania Vuelta. Uurisime, mis on tema motivatsioon, ambitsioonid ja eesmärgid algavaks hooajaks.

Mihkel, kõigepealt palju õnne tütre sünni puhul. Milliste üldiste plaanidega 2023. aastasse sisened ja millised rattasõidud sind ootavad?

Aitäh, laps oli pikalt planeeritud ja oleme õnnelikud, et tütar lõpuks sündis. See annab kindlasti palju positiivseid emotsioone ja loodan, et see avaldub ka minu sportlikes tulemustes. Püüan alati anda 100% ja pole vahet, mis võistlusel või meeskonnas. Aga kindlasti on võit minu DNA-s nii, et loomulikult on minu eesmärk võita võimalikult palju võistlusi. Kuid loodetavasti tulevad ka muud kvaliteetsed tulemused, mille poole koos uue meeskonnaga püüdleme.

Mis pani üldse ATT Investments meeskonnaga lepingut sõlmima?

Otsustasid struktuur, varustus ja võistluskalender. Oma osa mängis ka asjaolu, et tunnen Daniel Turki varasematest aegadest, nüüdseks mu väga head sõpra, kes andis mulle ATT Investmentsi kohta väga häid viiteid, sealhulgas oma vaatenurki. Lisaks olen meeskonda pikka aega jälginud ja arvan, et sellel on suur potentsiaal.

Oled uue meeskonnaga suhelnud mitu kuud, sealhulgas osalesid tutvustavas laagris Špindlerův Mlýnis. Kas on midagi, mis ATT Investmentsi juures tõeliselt üllatas?

Vanemlike kohustuste tõttu olin sunnitud ära jätma maastikurattalaagri Lõuna-Moravias ja ühtlasi esimesest laagrist Hispaanias. Meeskond tegi selle minu jaoks võimalikuks ja ma hindan seda väga. Jaanuaris lähen üksi hooajaks valmistuma kõrgmäestiku laagrisse Aafrika keskosas Ruandas ja veebruarist liitun meeskonnaga teiseks Hispaanias laagriks. Ma ei saa öelda, et mind miski üllatas, aga mulle meeldib, kuidas Radim Kijevský tahab sõitjaid 100% toetada. Ta on maksimalist selle sõna heas mõttes. See on tänapäeval ülimalt oluline, kui tahad olla edukas.

Tulemuste põhjal võib oletada et oled nii sprinter, kui ka väga hea lõpukiirendusega klassikute sõitja?

Ma ei ole kindlasti grupi kiireim mees, kuid on oskuseid, mis aitavad sprinte võita. Mulle isiklikult meeldivad ühepäevased võistlused, kus on lühikesed künklikud või munakiviteed, see on minu võimetele sobiv maastik. Aga kui olen väga heas vormis ja hea kaaluga, suudan vastaseid üllatada isegi tõusudel. Mägedes ma kindlasti ei võida, kuid mõnikord suudan esimeses grupis tõusta, samal ajal kui teised kiired poisid ära kukuvad. Sel hetkel on mul võimalus olla kiireim sprindis kõhnade meeste vastu.

Sul on maailma-, Pro- ja Conti-taseme kogemus. Kas nende kategooriate vahel on suur erinevus?

Muidugi on erinevusi. WorldTour´is on tavaliselt kõik tipptasemel. Isegi ProTeamsi taseme parimad meeskonnad teavad, kuidas korraldada kõike suurepäraselt. Teisest küljest võivad Pro meeskonnad olla halvemad, kui parimad kontinentaalid, see sõltub meeskonnast ja organisatsioonist.

Samamoodi kihutasid tasemelt “2” kuni WT-ni, sealhulgas Vuelta a España. Mille poolest need põhimõtteliselt erinevad?

Erinevused on suured. Suurimatel võistlustel on võistlusstrateegia üsna igav. Neil kõigil on peaaegu sama taktika ja võistlused on sageli nii kontrolli all, et üllatusi tuleb ette pigem harva. Teisest küljest kipuvad madalama kategooria võistlused olema avatumad ja seetõttu lõbusamad. Oleneb palju sellest, kas sõidetakse raadiosaatjatega. Mulle isiklikult meeldib väga ilma sõita, sest iga sõitja peab ise mõtlema ja üllatustest puudust ei tule.

Milliseid saavutusi oma senises rattakarjääris kõige rohkem hindad?

Arvan, et hindan kõige enam 2018. aastal Belgias Great War Remembrance Race(1.1) võitu. Minu jaoks on olulised ka rahvuslikud tiitlid. Mul on ka mitu toredat tulemust, mis pole küll võidud, aga hindan neid väga. Siia kuuluvad teised kohad Rund um Kölnil (1.1) 2018. aastal Sam Bennetti taga ja Round of Colombia (2.1) 2019. aastal neljanda etapil Bob Jungelsi taga ja Julian Alaphilippe ees.

Oled neljakordne valitsev Eesti meister, milline on sinu arvates Eesti maanteerattaspordi tase?

Praegu on tase väga hea. Meil on oma kontinentaaltaseme U23 arendusmeeskond, kus on palju häid noori poisse. Meie majanduslik olukord läheneb praegu Kesk-Euroopa tasemele ja tiimil on juurdepääs samadele või mõnikord isegi paremale varustusele kui teistel riikidel.

Ja kuidas juhtub, et Eesti tasandikel sünnivad sellised mägironijad nagu Tanel Kangert või Rein Taaramäe?

Nad mõlemad on pärit umbes tuhande elanikuga külast. Samast külast on pärit ka ATT Investmentsi tänavune Eesti teine ​​uustulnuk Gert Kivistik. Gerti vanaisa oli isegi Kangerti ja Taaramä esimene treener. Ma arvan, et kui inimesed on andekad, pole vahet, kus nad on sündinud.

Kas tead juba, millisel rattavõistlusel ATT Investmentsi särgis võidusõiduhooaega alustad?

Isiklikku võistlusprogrammi ma veel ei tea, aga tahaksin Rhodosel startida (ajavahemikus 4.-19. märts). Ideaalne oleks peaaegu kolm nädalat seal veeta võisteldes ja treenides. Aga vaatame, mida meeskonna juhtkonnal öelda on.

Ja millised on ambitsioonid?

Mis puutub minu ambitsioonidesse, siis mulle meeldib võita ja ma tahan võita. Lisaks on minu jaoks oluline õpetada ja olla meeskonnas noortele sõitjatele eeskujuks. Loodan, et saan neile edasi anda kasulikke kogemusi ja olla neile heaks mentoriks. Tahan, et mu hooaeg oleks edukas, et mul oleks 2023. aasta lõpus mõned võimalused allkirjastada leping vähemalt ProTeamsi tasemel.

I want to have such a successful season that there is interest in me from teams in higher divisions, says one of the significant reinforcements of ATT Investments, Mihkel Räim

Foto Sangaste Valgete Teede Rattaralli 2022 (Adam Illingworth)


December 12, 2022
Tanel-Kangert-1280x713.jpg

1min115

Hiljuti kõige kõrgemal tasemel võistlemisest loobunud ja edukale 14-aastasele karjäärile joone alla tõmmanud profirattur Tanel Kangert sõlmis lepingu Eesti jalgrattaklubiga Peloton. Tanel Kangert esindab 2023. aasta hooajal Pelotoni jalgrattaklubi nii maanteel kui ka maastikurattasõidus.

Kangerti enda sõnul on ta juba ammu mõelnud, et võiks kodumaistel võidusõitudel peale suurest spordist loobumist veel võistelda ja püüda noortele eeskuju anda. “Peloton on klubi, kelle tegemised on mulle kogu aeg sümpaatsed olnud ja kui klubi poolt ettepanek tehti, siis ega ma väga pikalt alternatiive ei kaalunud,” sõnas Kangert.

Pelotoni jalgrattaklubi ühe asutaja, Kaspar Koka sõnul on suur au, et läbi aegade üks parimaid Eesti jalgrattureid tõmbab selga Pelotoni särgi. Mehed eliidi arvestuses sõidavad Pelotoni klubi värvides veel Alo Jakin, Oskar Nisu, Gert Kivistik, Jörgen Matt, Ardo Oks, Kristjan Oolo.


Impression

Liitu uudiskirjaga!

Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.

Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

X