Meie profid

January 16, 2023
OP_221216_Junior_Brothers_07301-1280x854.jpg

2min77

BORA – hansgrohe käivitab koos Red Bulliga 1. veebruaril 2023 ühise skautlusprojekti “Red Bull Junior Brothers”, see on ülemaailmne maanteeratturite talendiotsimise programm, mille eesmärk on leida järgmise põlvkonna andekaid rattureid. Programmi lõppedes sõlmitakse kahe noore sõitjaga leping Red Bulli sportlasena BORA – hansgrohe U19 tiimis Team Auto Eder.
Programm on avatud alla 19-aastastele osalejatele, kes on sündinud aastatel 2006–2007. 1. veebruarist 31. maini saavad sõitjad võistelda Strava või Zwift programmis, et saada Red Bull Junior Brotheriks. Taotlusvormi saab täita veebis 1.–30. juunini, kusjuures tugevaimad sõitjad osalevad seejärel augustis testilaagris. Kahe kõige edukama noorega allkirjastatakse septembris leping.

Lisateavet selle võimaluse kohta leiad alates 1. veebruarist redbull.com/juniorbrothers lehelt.

🗨️BORA – hansgrohe tiimijuht Ralph Denk märgib: „See on esimene kord, kui Red Bull osaleb ülemaailmses maanteerattaspordi projektis ja olen uhke, et nad teevad seda koos BORA – hansgrohega. Lisaks on programm ise ka meie jaoks skautluses verstapostiks. Red Bull Junior Brothersi kaudu saame otsida talente kogu maailmast ja jõuda isegi nendeni, kes muidu ei pruugi üldse võistlustel osaleda.
🗨️BORA – hansgrohe skautluse ja arenduse juht Dr Christian Schrot kommenteerib: „Edukad taotlejad peavad endaga kaasa tooma talenti ja jõudu, aga ka potentsiaali areneda. Laagris eelkõige on meil võimalus iga sõitjaga isiklikult tuttavaks saada. Oluline on ka noore talendi Iseloom, sest professionaalse karjääri juures on vaja pühendumist ja vastupidavust.

Foto: BORA – hansgrohe

BORA – hansgrohe launches global talent scouting program with Red Bull


January 13, 2023
Janika-Loiv-2023-1280x1707.jpg

13min102
©Hawaii Express Janika päevik “Tiimivahetuse telgitagused”

Sõlmisin uue profilepingu Bart Brentjensi tiimiga kuni Pariisi olümpiani 2024, või siis täpsemalt olümpiaasta lõpuni ikka. Profitiimi mineku unistus sai teoks juba eelmisel aastal, aga ma ei osanud kunagi loota ega oodata, et saan koostööd teha olümpiavõitjaga. Bart Brentjens krooniti olümpiavõitjaks aastal 1996 ja tegelikult on tal ka palju teisi vingeid tiitleid. Lisaks sellele on ta RedBullTVs kõiki XCO sõite koos Rob Warneriga kommenteerinud… Bart on just see sama mees, kes on mitmeid kordi minu kohta öelnud “good climber” 🙂

Bartiga suhtlesin esimest korda juba aastal 2020. Võtsin ühendust American Eagle tiimiga, mille manager ta oli. Kohtusime aasta lõpus Šveitsis Euroopa meistrivõistluste ajal. Jutustasime üsna pikalt elust-olust ja saime aru, et omavaheline suhtlus klapib. Ta jättis väga hea mulje – ei lubanud kokku pudrumägesid või piimajõgesid, rääkis ausalt ja avatult minu võimalustest ning nende tiimi ootustest. Olin väga põnevil, et sain lõpuks ühe suurima tiimi manageriga ühe laua taga istuda. Kahjuks või õnneks tol hetkel me diili ei teinud. Minu kindel plaan oli olümpiani Hawaii Expressi värvides ning Scotti rattaga sõita. Olen päris tihti suurte ning järskude muutuste vastu… ettevaatlik. Samuti olin oma pisikese tiimiga ülimalt rahul ning tundsin, et süsteemi muutmine tooks kaasa ainult lisastressi…

AGA selleks, et te minu tiimivahetusest päris aimu saaksite, pean ma ajas tagasi minema .. ja mitte natuke vaid ikka hüppame korraga suve keskele Andorrasse.

Mõned teist ilmselt juba teavad – tegin oma elu ägedaima sõidu suvel Andorras. Tundub, et +35kraadi ja “climbers course” on ikka minu teema. Äge, kui vorm on hea ning jalad kerged. Muidugi olin närvis, et mis imelik tunne see on, et raske ei hakkagi… äkki ma ei pinguta, äkki teised ei pinguta … sürrealistlik… kui sõidad külg külje kõrval Prevot’iga ja saad aru, et tal läheb raskeks, aga mul veel endiselt jõudu, et kõvemini vajutada…

Olin poodiumile nii lähedal, aga tegin sõiduvea 700 meetrit  enne finishit ja pidin leppima kuuenda kohaga. Ma olin pettunud ja õnnelik samal ajal. Kõige lõpuks veel vihane ka, et ma varem pingutama ei hakanud. “Noooo, miks ma lõppu selle kõik jätsin ja rabistama hakkasin???” Finišis olin pisarates.. Tiimi liikmed olid üllatunud, et ma positiivseid emotsioone välja ei näidanud. Maailmakarikaetapil kuues koht oli kõigi jaoks suur tulemus… oodati ülevoolavat rõõmu ja tähistamist..

Mina ei osanud suurt midagi välja näidata. Eestlane nagu ma olen – külm ja tagasihoidlik. Teiste öeldud lause “Võibolla see jääbki Su karjääri parimaks tulemuseks, Sa PEAD tähistama!!!” ei lohutanud mind. Vist tegi isegi asja hullemaks. Peas oli mõte – “Kammoooooon see ei ole mu karjääri parim tulemus. Ma tean, et ma olen rohkemaks võimeline.”

Tol hetkel ei osanud ma tiimi sisese õhkkonna muutuste märke lugeda, olin oma emotsioonides kinni. Urmas vaid mainis, et tunneb, et miski pole õige. See mõte jäi kuskile õhku rippuma ning läksime oma eluga edasi. Kiirustasime Eesti, sest ootamas olid Eesti meistrivõistlused Otepääl.

Nädal kodus möödus kiiresti. Järgmine kord kui tiimiga kokku saime, oli ees ootamas reis USA-sse ning Kanadasse. Tiimi manager kaasa ei tulnud ja üleüldse oli vähem personali kui tavaliselt. Sportlased aitasid igapäeva tegemistes nii palju kui võimalik. Kaugelt vaadates olid kõik oma tavapärases võistluseelses rutiinis, lihtsalt tundus, et seltskond on väsinud. Arvasin, et ju vist on pikk hooaeg olnud…

Üks päev trenni sõites küsis Malene minult: “Mis plaanid Sul uueks hooajaks on? Kas oled võtnud ühendust juba teiste tiimidega. Sa tegid Andorras väga hea tulemuse, sellega oleks hea minna jutule!” Minu jaoks tuli see küsimus ootamatult… Alles oli juulikuu ja vastasin talle: “ Kas liiga vara veel sellele mõelda ei ole?”  Ta arvas, et nüüd just on õige aeg proovida! Justkui natuke muretses minu pärast. Ütlesin: “Andorra 6. koht on loodetavasti piisav, et saada lepingupikendus praeguses tiimis. Ja kui ei ole siis ajan oma erasõitja asja edasi. Küll hakkama saan!” (Tagantjärele tundus, et Malene teadis juba siis muutustest, mis tiimis toimuma hakkavad).

Elu läks edasi.. võistlesime Snowshoes ja sõitsime edasi Kanadasse.

Mont Sainte Annes olles hakkasid meil Urmasega imelikud mõtted tekkima. Kuulsime siit-sealt, et justkui miskit toimub, aga oleme vist ainsad kes veel päris täpselt ei tea mis toimub. Kuulsime kaameramehelt vihjeid ja mõni tiimikaaslane oli väga mures minu tuleviku pärast jne.. Kõige selle keskel pidi lisaks keskenduma treeningutele… Päev enne Kanada MK short tracki kutsuti tiim kokku ning teatavaks tehti, et praegune sportmanager lahkub ametist. Mis ta edasi tegema hakkab, ei tea.. visati nalja, et läheb lilli müüma. Lisaks öeldi, et üks mehaanikutest ei plaani enam uuel hooajal jätkata.

See oli esimene kord, kui saime aru, et antud tiim samas koosseisus ei jätka uuel hooajal. Mis minu tulevikust saab, ei teadnud ma sel hetkel. Ma ei põdenud ka väga. Peale autoõnnetust tundus see tühine mure. “Küll ma hakkama saan! Midagi ikka uueks hooajaks välja mõtlen” oli mu moto. Urmas nii rahulik ei olnud ja eks ta oma peas juba skeeme mõtlema hakkas. Peale MK-d sõitsime tagasi Euroopasse. Lennureisi ajal kirjutas Urmas juba tiimidele kirju. Leppis kokku virtuaalseid või silmast-silma kohtumisi. Minu ainus palve oli, et kokku saame ainult suuremate tiimidega. Ajapikku olen aru saanud, et igasugune väikeste tiimide jebimine mulle ei sobi ja ainult suured tiimid tunduvad stabiilsed ning hästi organiseeritud… aga see kõik on lihtsalt minu arvamus ja sisetunne.

Augusti lõpuks jõudsime oma mustlaslaagriga Prantsusmaale, Les Getsi, kus toimusid maailmameistrivõistlused. See on igal hooajal viimane piir, kui tiimidega kontakti luua. Loomulikult tahtsin ainult treenimisele ja võistlemisele keskenduda, aga teadsin, et pean mõned kohtumised tegema, et aru saada, kas on lootust profina edasi tegutseda. Mõned tiimi esindajaga isegi sain jutustada…. aga kõik mu plaanid ajas segi short tracki kukkumine. Põlvevalu oli vastikult tugev ja XCO starti minna ma ei suutnud. Sõitsin autoga koju …olin kurb. Jälle tuli hakata tegelema taastusraviga ning tiimi otsingud lükkusid edasi. Pigem oli üldse küsimus, kas ja kuna ma jälle ratast sõita saan. Kes vigast sõitjat ikka endale tiimi tahab…

Septembris Eestis taastusraviga tegeledes kuulsin, et praegusest KMC-Orbea tiimist saab kaks erinevat üksust. Mõlemalt poolt anti mulle lootust, et nad soovivad uuel hooajal mind oma tiimis näha. Minu tulemustega olid nad rahul ning usuti, et olen veel paremaks võimeline. Tegin ka pika kõne Bart Brentjensiga, kes samuti oli huvitatud minust. Lisaks hakkasid uue hooaja kohta uurima väiksemad tiimid nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast. Korraga tekkis palju valikuid… samas mitte ühtegi konkreetset, kõik vaid suusõnalised kokkulepped.

Ja siis järgnes pikkkkkkk ja “huvitav” periood. Palju kirjavahetust erinevate tiimidega. Ilma Urmase abita ma seda kõike ausalt öeldes ette ei kujutaks… kogu see asjaajamine on ikka eraldi töö. Kirjutasime oma ootustest ja soovidest ning nägemusest. Ootasime vastuseid. Koguaeg oli kõik lahtine aga samas pandi iga tiimi poolt surve, et kohe ära öelda, kas JAH või EI. Kõige suurem pettumus oli see, et minu oma tiimist ei tehtudki mulle lõpuks pakkumist. Venitasid vastusega viimase hetkeni. Vabandused olid naeruväärsed, aga tänasin neid aususe eest ning läksin eluga edasi. Tegelikult hakkas mul natuke juba kiire… ja igapäevane venitamine tähendas minu jaoks suuremat tõenäosust lõpetada ilma lepinguta.

Lõpliku otsuse tegin – Barti tiimi kasuks – päris mitme mulle sobiva kriteeriumi järgi. Esiteks tundus nende lähenemine ühe sportlase ehk indiviidi põhine, mitte kogu tiimist lähtuv. Tiim tundus organiseeritum, põhjalikum ja pühendunud. Teiseks tiimi energy level sarnaneb minu omale – rohkem põhjamaine ja rahulik. Kolmandaks on Bart reisinud kogu oma karjääri koos oma abikaasa Petraga ning saab aru, et sportlase teekonna teeb väärtuslikuks, kui saad seda jagada lähedase inimesega.

Ja siin ma siis lõpuks olen… tiimi presentatsioonil Hollandis. Sisetunne ütleb, et tegin hea otsuse sõlmides lepingu just Barti ja KMC MTB Racing Teamiga. Abipersonali pool on oluliselt suurem, kui eelmises tiimis olles. Päris kõigiga veel lõpuni tuttav ma ei ole, aga küll jõuab. Esimene tiimilaager toimub Lõuna-Aafrikas juba veebruaris ning siis peaks rahulikult aega olema kõigiga suhelda. Minu tiimikaaslasteks on: Yana Belomoina ja Sasha Hudyma (Ukrainast), Lotte Koopmans ja David Nordemann (Hollandist), Martins Blums (Lätist) ning Ole Rekdahl (Norrast).

Varasemate aastatega võrreldes on mõningaid muudatusi. Tiimis on eraldi inimene, kes hoiab silma peal sportlaste treeningutel ning taastumisel. Seega minu treeneri Karmeni kõrval on veel üks inimene, kes näeb minu igapäevaseid tegemisi. Ei ei, ärge saage valesti aru, Karmen ikka teeb treeningplaani mulle ja meie pisike Tiim Lõiv toimib samamoodi edasi. Mõned süsteemid ja inimesed on lihtsalt hästi sisse töötanud ja ei vaja muutusi. Ka fännid saavad mu treeningutel silma peal hoida .. üritan sel aastal rohkem Stravat kasutada, et saaksite aimu, milline mu ettevalmistus ning võistlushooaeg välja näeb. Lisaks kõigele kaasasin ka isikliku füsioterapeudi ning tehnikatreeneri talviseks perioodiks. Mõlemad selleks, et oma nõrkusi tugevamaks treenida.

Suures plaanis on uus aasta sarnaselt üles ehitatud nagu eelminegi ning eesmärgid samad – maailmakarikaetapid ja tiitlivõistlused on peamiseks fookuseks. Oluline on muidugi ka olümpiapunktide kogumine. Koju, Eesti jõuan ka kindlasti suve jooksul, et kaitsta Eesti meistritiitlit ning pere ja sõpradega aega veeta.

Sisetunne ütleb, et tuleb põnev aasta!!


January 12, 2023
292160517_5309087395839707_5630931719561432303_n-1280x854.jpg

8min208

Käesolevaks hooajaks Tšehhi kontinentaaltiimiga ATT Investments liitunud jalgrattur Mihkel Räim andis intervjuu meeskonnale, kus avas oma tänavuste eesmärkide tagamaad.

Mihkel Räim on juba piisavalt kogenud võistleja, kes on proovinud WorldTouril võidusõitu Israel Start-Up Nationi meeskonnas ja teab ka kuidas maitseb Hispaania Vuelta. Uurisime, mis on tema motivatsioon, ambitsioonid ja eesmärgid algavaks hooajaks.

Mihkel, kõigepealt palju õnne tütre sünni puhul. Milliste üldiste plaanidega 2023. aastasse sisened ja millised rattasõidud sind ootavad?

Aitäh, laps oli pikalt planeeritud ja oleme õnnelikud, et tütar lõpuks sündis. See annab kindlasti palju positiivseid emotsioone ja loodan, et see avaldub ka minu sportlikes tulemustes. Püüan alati anda 100% ja pole vahet, mis võistlusel või meeskonnas. Aga kindlasti on võit minu DNA-s nii, et loomulikult on minu eesmärk võita võimalikult palju võistlusi. Kuid loodetavasti tulevad ka muud kvaliteetsed tulemused, mille poole koos uue meeskonnaga püüdleme.

Mis pani üldse ATT Investments meeskonnaga lepingut sõlmima?

Otsustasid struktuur, varustus ja võistluskalender. Oma osa mängis ka asjaolu, et tunnen Daniel Turki varasematest aegadest, nüüdseks mu väga head sõpra, kes andis mulle ATT Investmentsi kohta väga häid viiteid, sealhulgas oma vaatenurki. Lisaks olen meeskonda pikka aega jälginud ja arvan, et sellel on suur potentsiaal.

Oled uue meeskonnaga suhelnud mitu kuud, sealhulgas osalesid tutvustavas laagris Špindlerův Mlýnis. Kas on midagi, mis ATT Investmentsi juures tõeliselt üllatas?

Vanemlike kohustuste tõttu olin sunnitud ära jätma maastikurattalaagri Lõuna-Moravias ja ühtlasi esimesest laagrist Hispaanias. Meeskond tegi selle minu jaoks võimalikuks ja ma hindan seda väga. Jaanuaris lähen üksi hooajaks valmistuma kõrgmäestiku laagrisse Aafrika keskosas Ruandas ja veebruarist liitun meeskonnaga teiseks Hispaanias laagriks. Ma ei saa öelda, et mind miski üllatas, aga mulle meeldib, kuidas Radim Kijevský tahab sõitjaid 100% toetada. Ta on maksimalist selle sõna heas mõttes. See on tänapäeval ülimalt oluline, kui tahad olla edukas.

Tulemuste põhjal võib oletada et oled nii sprinter, kui ka väga hea lõpukiirendusega klassikute sõitja?

Ma ei ole kindlasti grupi kiireim mees, kuid on oskuseid, mis aitavad sprinte võita. Mulle isiklikult meeldivad ühepäevased võistlused, kus on lühikesed künklikud või munakiviteed, see on minu võimetele sobiv maastik. Aga kui olen väga heas vormis ja hea kaaluga, suudan vastaseid üllatada isegi tõusudel. Mägedes ma kindlasti ei võida, kuid mõnikord suudan esimeses grupis tõusta, samal ajal kui teised kiired poisid ära kukuvad. Sel hetkel on mul võimalus olla kiireim sprindis kõhnade meeste vastu.

Sul on maailma-, Pro- ja Conti-taseme kogemus. Kas nende kategooriate vahel on suur erinevus?

Muidugi on erinevusi. WorldTour´is on tavaliselt kõik tipptasemel. Isegi ProTeamsi taseme parimad meeskonnad teavad, kuidas korraldada kõike suurepäraselt. Teisest küljest võivad Pro meeskonnad olla halvemad, kui parimad kontinentaalid, see sõltub meeskonnast ja organisatsioonist.

Samamoodi kihutasid tasemelt “2” kuni WT-ni, sealhulgas Vuelta a España. Mille poolest need põhimõtteliselt erinevad?

Erinevused on suured. Suurimatel võistlustel on võistlusstrateegia üsna igav. Neil kõigil on peaaegu sama taktika ja võistlused on sageli nii kontrolli all, et üllatusi tuleb ette pigem harva. Teisest küljest kipuvad madalama kategooria võistlused olema avatumad ja seetõttu lõbusamad. Oleneb palju sellest, kas sõidetakse raadiosaatjatega. Mulle isiklikult meeldib väga ilma sõita, sest iga sõitja peab ise mõtlema ja üllatustest puudust ei tule.

Milliseid saavutusi oma senises rattakarjääris kõige rohkem hindad?

Arvan, et hindan kõige enam 2018. aastal Belgias Great War Remembrance Race(1.1) võitu. Minu jaoks on olulised ka rahvuslikud tiitlid. Mul on ka mitu toredat tulemust, mis pole küll võidud, aga hindan neid väga. Siia kuuluvad teised kohad Rund um Kölnil (1.1) 2018. aastal Sam Bennetti taga ja Round of Colombia (2.1) 2019. aastal neljanda etapil Bob Jungelsi taga ja Julian Alaphilippe ees.

Oled neljakordne valitsev Eesti meister, milline on sinu arvates Eesti maanteerattaspordi tase?

Praegu on tase väga hea. Meil on oma kontinentaaltaseme U23 arendusmeeskond, kus on palju häid noori poisse. Meie majanduslik olukord läheneb praegu Kesk-Euroopa tasemele ja tiimil on juurdepääs samadele või mõnikord isegi paremale varustusele kui teistel riikidel.

Ja kuidas juhtub, et Eesti tasandikel sünnivad sellised mägironijad nagu Tanel Kangert või Rein Taaramäe?

Nad mõlemad on pärit umbes tuhande elanikuga külast. Samast külast on pärit ka ATT Investmentsi tänavune Eesti teine ​​uustulnuk Gert Kivistik. Gerti vanaisa oli isegi Kangerti ja Taaramä esimene treener. Ma arvan, et kui inimesed on andekad, pole vahet, kus nad on sündinud.

Kas tead juba, millisel rattavõistlusel ATT Investmentsi särgis võidusõiduhooaega alustad?

Isiklikku võistlusprogrammi ma veel ei tea, aga tahaksin Rhodosel startida (ajavahemikus 4.-19. märts). Ideaalne oleks peaaegu kolm nädalat seal veeta võisteldes ja treenides. Aga vaatame, mida meeskonna juhtkonnal öelda on.

Ja millised on ambitsioonid?

Mis puutub minu ambitsioonidesse, siis mulle meeldib võita ja ma tahan võita. Lisaks on minu jaoks oluline õpetada ja olla meeskonnas noortele sõitjatele eeskujuks. Loodan, et saan neile edasi anda kasulikke kogemusi ja olla neile heaks mentoriks. Tahan, et mu hooaeg oleks edukas, et mul oleks 2023. aasta lõpus mõned võimalused allkirjastada leping vähemalt ProTeamsi tasemel.

I want to have such a successful season that there is interest in me from teams in higher divisions, says one of the significant reinforcements of ATT Investments, Mihkel Räim

Foto Sangaste Valgete Teede Rattaralli 2022 (Adam Illingworth)


December 12, 2022
Tanel-Kangert-1280x713.jpg

1min36

Hiljuti kõige kõrgemal tasemel võistlemisest loobunud ja edukale 14-aastasele karjäärile joone alla tõmmanud profirattur Tanel Kangert sõlmis lepingu Eesti jalgrattaklubiga Peloton. Tanel Kangert esindab 2023. aasta hooajal Pelotoni jalgrattaklubi nii maanteel kui ka maastikurattasõidus.

Kangerti enda sõnul on ta juba ammu mõelnud, et võiks kodumaistel võidusõitudel peale suurest spordist loobumist veel võistelda ja püüda noortele eeskuju anda. “Peloton on klubi, kelle tegemised on mulle kogu aeg sümpaatsed olnud ja kui klubi poolt ettepanek tehti, siis ega ma väga pikalt alternatiive ei kaalunud,” sõnas Kangert.

Pelotoni jalgrattaklubi ühe asutaja, Kaspar Koka sõnul on suur au, et läbi aegade üks parimaid Eesti jalgrattureid tõmbab selga Pelotoni särgi. Mehed eliidi arvestuses sõidavad Pelotoni klubi värvides veel Alo Jakin, Oskar Nisu, Gert Kivistik, Jörgen Matt, Ardo Oks, Kristjan Oolo.


December 9, 2022
Training-camp-map.jpg

12min108

Kõik 18 meeste WorldTour võistkonda on treeninglaagrites Hispaania eri paikades, samas naiskonnad on aga laiali üle USA ja Euroopa. Ligi kaks nädalat tagasi lõppes ratturitel 2022. aasta hooaeg ja juba on käes aeg panna alus 2023. aastaks. Novembri viimane pool on traditsiooniliselt see, kui ratturid lõpetavad lõõgastumise ning sirutavad käe ratta järele. Nüüd on taas võimalik pöörduda tagasi normaalsusesse, mis kahe covid-19 pandeemia järel on saabunud.

WorldTouri meeste 18 meeskonda peavad detsembris Hispaanias treeninglaagreid, neist meestekoondistest kaheksal on laager juba käima läinud, seitsmel algab see nädala lõpus ja ülejäänud kolm alustavad esmaspäeval.

Lennud Alicantesse ja Valenciasse on odavad ja suured hotellid, mis suve kõrghetkedel on väljamüüdud ootavad taas meelsasti rattureid. Hotellide parklad on täis veoautosid ja konverentsiruumid on muudetud mehaanikute töökodadeks. Isegi kui kulutused Euroopas on peaaegu kõigis valdkondades hüppeliselt tõusnud saab Hispaanias endiselt soodsamalt hakkama. Astana meeskonna direktor Giuseppe Martinelli tõi näiteks majutuse hinna eelmisel aastal, mis oli vaid 60€ inimese kohta.

Laagrites tegeldakse lisaks treeningutele ka hooajaeelse planeerimisega, peetakse koosolekuid, kaardistatakse võistluskalendrid ja seatakse eesmärgid järgmise aastaks. Võiskonnad testivad uut varustust, toimuvad füsioloogilised testid, tegeldakse meedia- ja sponsorkohustustega, sealhulgas pildistatakse uue hooaja ametlikud meeskonnafotod.

Ineos Grenadiers, kes pidas esialgse kogunema Nice’is, alustas teisipäeval siiski laagriga Mallorcal. Bora-Hansgrohe maandub nädala lõpus samuti Hispaanias Mallorca saarel ja EF Education-EasyPost Kataloonias Gironas.

2023. aastaks profilepingu sõlminud eestlased leiad siit

Treeninglaagrite ajakava ja asukohad:

Men’s WorldTour teams
Team Location Dates
AG2R Citroen Gandia Dec 3-16
Alpecin-Deceuninck Benicassim Dec 5-14
Arkea-Samsic Altea Dec 9-19
Astana-Qazaqstan Altea Dec 5-20
Bahrain Victorious Altea Dec 5-17
BikeExchange-Jayco / GreenEdge Altea Dec 8-20
Bora-Hansgrohe Mallorca Dec 9-21
Cofidis Denia Dec 12-20
Team DSM Calpe Dec 8-14
EF Education-EasyPost Girona Dec 4-11
Groupama-FDJ Altea Dec 9-17
Ineos Grenadiers Mallorca Dec 6-19
Intermarché-Circus-Wanty L’Albir Dec 5-16
Jumbo-Visma Denia Dec 12-21
Movistar Almeria Dec 10-20
Soudal-QuickStep Calpe Dec 5-14
Trek-Segafredo Calpe Dec 12-22
UAE Team Emirates La Nucia Dec 10-21

Training camps schedule and locationsWomen’s WorldTour teams

Team Location Date
BikeExchange
Canyon-SRAM
Team DSM
EF Education-TIBCO-SVB California Nov 30 – Dec 8
FDJ-Suez-Futuroscope Altea
Human Powered Health Minneapolis/Girona Dec 14-16 (US), Dec 12-17 (EU)
Israel-Premier Tech-Roland Girona Dec 1-10
Jumbo-Visma
Liv-Xstra
Movistar Dec 10-20
SD Worx
Trek-Segafredo Calpe Dec 12-22
UAE Team ADQ
Uno-X

Refereeritud Patrick Flatcheri artikli põhjal.


November 22, 2022
Balti-keti-velotuur-Eesti-koondis-2022-autor-Taavi-Sepp-1280x853.jpg

2min49

Astana Qazaqstani jalgrattameeskond sõlmis aastase lepingu eestlasest sprinter Martin Laasiga, kes viimased kolm hooaega veetis Bora – Hansgrohe ridades.

“Kõigepealt ütleksin, et olen väga õnnelik lepingu üle Astana Qazaqstani meeskonnaga ja ootan väga uut hooaega,” sõnas eestlane tiimi pressiteate vahendusel.

“Võib-olla ei olnud minu viimane aasta jalgrattasõidus kõige parem, aga loodan alustada 2023. aastat hästi, heas tujus ning heade tulemustega nii meeskonna kui ka isiklikus mõttes.”

“Ma olen valmis abistama tiimi täitmaks peamised eesmärgid ning ootan võimalust alustada koostööd tiimi noorte sprinteritega, et jagada nendega oma kogemusi,” jätkas Laas. “Ja mõistagi soovin saada ka ise šansse, et näidata, mida võin sprindis teha.”

Bora – Hansgrohe särgis osales Laas nii 2020. kui ka 2021. aasta Hispaania velotuuril. Tänavu ta suurtuuridel ei osalenud, aga tuli Balti Keti velotuuri kokkuvõttes teiseks ja punktiarvestuses esimeseks. Euroopa meistrivõistlustel sai ta grupisõidus 12. koha.

Astana Qazaqstani juhi Aleksandr Vinokurovi sõnul looda tiim algaval hooajal senisest rohkem tähelepanu pühendada just grupisprintidele. “Ma usun, et meil on hea potentsiaal. Martin Laasi saabumine aitab meid selles küsimuses,” sõnas ta.

“Kuulus Jaan Kirsipuu, kelega ma minevikus sõitsin palju koos ja kelle arvamust ma austan, soovitas Laasile kui andekale ja kiirele sprinterile tähelepanu pöörata,” lausus kasahh.

“Mõistagi on Martin tugev sprinter, kes võib võita ning kes saab oma arusaamu ja kogemusi noorte ratturitega jagada, et luua tugev sprinterite seltskond.”

Fotol Martin Laas (Eesti maanteeratturite koondis) Balti Keti Velotuur 2022 autor Taavi Sepp


October 17, 2022
voidukas-tiim-1280x853.jpg

3min58

Tänavu suvel gümnaasiumiõpingud lõpetanud 19-aastasel Eesti ratturil Madis Mihkelsil on selja taga tähelepanuväärne aasta. Karjääri esimene võit meeste klassis Tour of Estonia avaetapil, U-23 MM-i grupisõidu neljas koht ja kolm võidusõitu stažöörina World Touri tiimi Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux eest.

Team Ampler
Madis Mihkels Tour of Estonia 2022 etapivõitu tähistamas »Team Ampler – Tartu2024 meeskonnas autor Maris Vancevičs

Kahel korral, Arktika Velotuuri etapil Norras ja Gran Piemonte klassikul Itaalias, mängis Intermarche lõpufiniši just noore eestlase peale. Neist Itaalias toimunud Gran Piemonte klassiku lõpetas Mihkels nimekate konkurentide kõrval kuuenda kohaga.

“Tasemevahe on ikka väga erinev, kontinentaal versus World Tour. Usun, et sain okeilt hakkama. Ise jäin rahule, tiim jäi rahule. Jäid head emotsioonid sellest. Lõpus jäi mul puudu nii toorest jõust, kui ka tegelikult tegin seal lõpus valesid otsuseid. Ma ei tunne veel neid sõitjaid nii hästi. Ei oska alati õiges kohas olla,” ütles Mihkels.

Tänavune aasta näitas, et erinevalt paljudest sprinteritest jaksab Mihkels grupis kannatada ka tõuse.

“Mulle sobib üldjuhul, kui sõit on keskmisest raskem, kui mingid põhisprinterid on maha jäänud või siis on väga väsinud. Mul sellist finišikiirust nagu Cavendishil või Jakobsenil ei ole,” lisas Mihkels.

Järgmiseks kaheks aastaks liitub seni Tartu Ampleri tiimi esindanud Madis Mihkels Intermarche tiimiga juba täieõigusliku liikmena, saades Rein Taaramäe tiimikaaslasena heidelda maailma tippsprinteritega.

“Esimene üritus tiimiga on kohe järgmine nädal, 19.- 23. oktoober on tiimiga kohtumislaager. Seal treeninguid otseselt ei ole. Esimene treeninglaager peaks olema detsembris,” lisas Mihkels.

Madis Mihkels

Vaata ERR Sport uudised 16.10.2022 Alvar Tiisler


October 12, 2022
Tartu-GP-2010_Kaimo-Puniste-002-1280x1289.jpg

4min82

Tõeline oskus on lõpetada midagi suurt siis, kui seda ise tahad ning aeg selleks küps tundub olevat.

Viimase kümnendi üks edukamaid jalgrattureid, Tanel Kangert, andis eelmisel nädalal laiemale avalikkusele teada, et on otsustanud lõpetada 14 aastat kestnud profikarjääri. Üle tosina aasta tegeleda enda lemmikspordialaga läbi võitude ja kaotuste, on kindlasti midagi suurt ning aukartust äratavat ja väärib omaette austusavaldust.

“Mul on kogu aeg olnud see mõte, et sportlasena on ülim õnn, kui saad lõpetada selliselt, et endale tundub aeg sobiv. Eks see isu sai ka täis ja ütlen ausalt, et verd vemmeldama võidusõit enam väga ei pannud. Tundus, et ring sai igas mõttes täis,“ rääkis Kangert ERRile antud intervjuus.

Aastate jooksul on ta sõitnud mitmetes tipptiimides: Ag2r (2008-2009), Astana (2011–2018) ja EF Education First (2019-2020). Alates 2021. aastast on Tanel Kangert pedaalinud Austraalia World Tour rattatiimi BikeExchange-Jayco ridades, keda õnnestus tänu Tanelile ka tänavusel Tour of Estonial sõitmas näha.

Ta on üheksal korral võistelnud Giro d’Italial ning kahel korral lõpetanud tuuri kokkuvõttes 13. kohal. Viis korda on sõitnud Tour de France’il ning iga kord tuuri kokkuvõttes lõpetanud 30 parema seas. Kolmel korral on osalenud ka Vueltal ning parima üldkokkuvõtte koha saavutas 2013. aastal, kui lõpetas tuuri 11. positsioonil.

2016. aasta Rio olümpiamängudel tuli meeste grupisõidus üheksandale kohale.

Kõige eredamalt jäävad aga meelde Taneli töövõidud Astanas, kui ta aitas suurmeistri Vincenzo Nibali 2014. aastal viia võiduni Tour de France’il ning 2013. ja 2016. aastal Giro d’Italial.

Lisaks välismaistele profisõitudele, kuhu kuulub 14 aasta jooksul 17 suurtuuri ning kokku pea 800 võidusõitu, on ta leidnud võimaluse võtta osa ka Tartu Maratoni üritustest.

Eredamalt on meeles SEB Tartu Grand Prix ning Tartu Rattamaratoni võidud 2010. aastal. Mainimata ei saa jätta ka 2011. aasta Tartu Rattamaratoni, kus Tanel triumfeeris vähem kui nädal pärast Hispaania velotuuri Vuelta lõpetamist. Lisaks 14 rattavõistlusele on Tanel Kangert finišeerinud ühel korral ka Tartu suusamaratonil, 2005. aastal.

Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on Kangerti osalemine kohalikel rahvaspordiüritustel aidanud kindlasti sütitada noortes indu tegeleda rattaspordiga ning andnud lootust, et ühel päeval jõutakse ka sinna kõige teravamasse tippu. „Taneli panus Eesti jalgrattasporti ning järeltulevatesse põlvedesse on kindlasti suurem kui me ehk aimata oskamegi. 14 aastat on pikk aeg ja nende aastate jooksul on ta jõudnud jalgrattaspordi jaoks väga palju ära teha ja vähim, mis me teha saame, on teda selle suure panuse eest tänada.“

Aitäh, Tanel!

Tanel Kangert 2010
Tanel Kangert Tartu GP 2010 autor Kaimo Puniste

October 11, 2022
52131689845_30b63c3d0b_o-1280x853.jpg

4min170

Viimase kümnendi Eesti üks edukamaid rattureid Tanel Kangert lõpetas 14 aastat kestnud profikarjääri. Otsuse järel on südames rahuolu ja üks periood elus sai lihtsalt loogilise lõpu, kinnitab Kangert ise.

Kangert alustas maanteeprofi karjääri 2008. aastal ja sõitis neljas erinevas tippmeeskonnas kokku 14 aastat. Lõpetamise otsus langes lihtsalt ja loogiliselt koos arusaamisega, et füüsiliselt ei anna enam paremaks minna ja võidusõit ei tekita enam vanal viisil vaimustust.

“Olles täna 35, siis minu parim enne hakkab täis saama ja lihtsalt tiksuda lepingute pärast ei olnud motiveeriv,” lausus Kangert intervjuus ERR-ile.

“Mul on kogu aeg olnud see mõte, et sportlasena on ülim õnn, kui saad lõpetada selliselt, et endale tundub aeg sobiv. Eks see isu sai ka täis ja ütlen ausalt, et verd vemmeldama võidusõit enam väga ei pannud. Tundus, et ring sai igas mõttes täis.”

Kangert kogus profimaailmas eelkõige tuntust mägedemehe ja suurte velotuuride võitu püüdnud tippsõitjate hinnatud abilisena. Tal endal õnnestus Abu Dhabi velotuuri võidu kõrval etapivõidud kätte saada Šveitsi ja Trentino velotuurilt. Suurtuuridel osales Kangert 17 korda ja lõpetas neist paljudel kokkuvõttes teises kümnes.

“Äkki 800 võidusõitu tuleb kokku profina. Ja ühtegi tulemust eraldi ma ei oska isegi välja tuua, mis mulle endale kõige rohkem on korda läinud. Aga ma olen nautinud eraldistarte. Just võistlus iseendaga on mulle alati rahulolu pakkunud. Eriti, kui on veel hästi läinud,” meenutas Kangert.

“Ma ei olnud kunagi särav ühepäevasõitja ja ma pole kunagi osanud ajastada vormi täpselt üheks võidusõiduks. Enam-vähem kindel mees olin kogu aeg, aga kunagi ei olnud kusagil väga tugev favoriit. Vormi ajastamisega pole kunagi hiilanud, aga üldine tase lubas teha pika karjääri.”

Kangerti sõnul jääb ta kõige enam taga igatsema kuuluvustunnet meeskonda ja omavahelist kamraadlust. Tulevikutegemiste osas on tal vaja veel plaani pidada.

“Olid plaanid kohe kooli minna ja kohe uued tegevused ette võtta,” ütles Kangert. “Aga sain aru, et ma pole täpselt välja mõelnud, mida ma nüüd tahan teha. Ehk kuu-kaks mõtetele ei oleks üldse halb.”

Vaata 10.10.2022 ERR spordiuudised Kristjan Kalkun


October 6, 2022
Frame-Madis-Mihkels-1280x573.jpg

4min95

Madis Mihkels (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) teenis Itaalias toimuval UCI tugevuselt teise kategooria ühepäevasõidul Gran Piemontel kuuenda koha.

19-aastane Mihkels, kes debüteeris Belgia profivõistkonna ridades alles augusti keskpaigas, osales Gran Piemonte ühepäevasõidul grupifinišis, mille võitis hispaanlane Ivan Garcia Cortina (Movistar). Võitja Ivan Garcia Cortina (Movistar Team) teatas kohe pärast finišit: “See on minu esimene võit kolme aasta jooksul, nii et olen selgelt väga õnnelik. Täna hommikust saati olin optimistlik, sest tundsin, et mul on hea jalg. Viimastel võistlustel olen ka tugev olnud. Olin viimases kurvis üsna taga, kuid viimasel sirgel suutsin end tagasi saada, ” võttis Cortina sõidu kokku.

Võitja ja eestlase vahele jäid veel sloveen Matej Mohoric (Bahrain – Victorious), prantslane Alexis Vuillermoz (TotalEnergies) ning itaallased Edoardo Zambanini (Bahrain – Victorious) ja Alberto Bettiol (EF Education – EasyPost). Võitja ajaks mõõdeti neli tundi 21 minutit ja 44 sekundit, grupifiniši 20 meest lõpetasid sama ajaga. Kuuenda kohaga kaasnesid ka 70 UCI punkti, mis on eestlase karjääri paremuselt teine saak pärast hiljutist MM-i, kus Madis Mihkels lõpetas kuni 23-aastaste grupisõidu neljandal kohal. Gran Piemonte sõidul kõvasti meeskonnatööd teinud Rein Taaramäe lõpetas 33. kohal (+0.49). Tegu oli Mihkelsi ja Taaramäe esimese ühise võistlusega Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux meeskonnas.

Madis Mihkels kommenteeris sõitu lähemalt, “läksime sõidule peale plaaniga grupifinishis aidata Andrea Pasqualoni või siis mind. Tõusul pandi aga gaas nii põhja, et saime väikse pundiga eest minema ja tagant grupp enam kätte ei saadud. Ennastki üllatas, et selle kaheksa kilomeetri pikkuse tõusu esimestega ära kestsin. Sellest hetkest peale pani Rein gaasi põhja ning tegi super tööd selle nimel, et punt enam meid kinni ei püüaks. Meeskonnakaaslane Jan Bakelants oli samuti abiks sõidu lõpu faasis. Algul tundus et teised tiimid ei ole tempo tegemisest huvitatud kuid lõpuks saime siiski tempo hoidmsel abi. Kahjuks tõmbas tõus mind nii tühjaks, et finishi jaoks enam jalga ei jätkunud,” võttis Madis sõidu kokku.

Gran Piemonte | Men’s Elite – Highlights | Eurosport video ja tulemused siin

Madis Mihkels
Gran Piemonte finiš vasakul kollase kiivriga Madis Mihkels (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux)

Impression
X