2020 December

Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
December 31, 2020
134680158_10157462353456498_3513538799215106454_o-1280x960.jpg

1min378

Kui rattaspordihuvilistel üle kogu maailma on traditsioon läbida aasta viimase nädalaga ratta seljas 500 km, täitis Tõnis Tali eesmärgi ühe päevaga.

Tõnis Tali alustas kolmapäeval hommikul kell seitse Tallinnas virtuaalset rattasõitu eesmärgiga läbida 500 km 15 tunniga ja täitis eesmärgi veidi pärast kella 21 õhtul. Sel aastal arvestatakse esimest korda ka virtuaalse rattasõidu tulemusi, sest koroonapiirangute tõttu on see paljudele olnud ainus võimalus trenni teha ja võistelda.

“Kui meie siin Eestis saame sõita igal pool kus tahame, siis mujal maailmas, kus on väga karmid piirangud, on ka tippsportlased kolinud virtuaalmaailma üle,” rääkis Tali ERR-ile. “Siin toimuvad kõikvõimalikud võistlused ja treeningud. Kui pead kodus olema ja mujale minna ei saa, siis tuleb lihtsalt trenni teha!”

Allikas: https://sport.err.ee/1223449/eesti-rattur-lopetas-aasta-uhke-virtuaalsoiduga

Foto: https://www.facebook.com/hawaiiexpress/photos/a.168841121497/10157462353301498/


December 28, 2020
rait-arm-92090709.jpg

1min423

Podcasti “Jalgrattapalavik” debüütaasta viimase saate külaliseks on mees, kes hooajal 2019 tõusis igasuguse loogika vastaselt maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel poodiumile, võites U23 vanuseklassi grupisõidus pronksmedali. Selleks meheks oli teadagi Rait Ärm.

Tänaseks päevaks on 20-aastane rattamees sõlminud oma esimese välislepingu ja hakkab tuleval aastal esindama Gropama-FDJ Continental tiimi värve. Tegemist on noortest talentidest koosneva Prantsusmaa meeskonnaga, mille liikmetelt loodetakse suuri tegusid mitte kohe, vaid pigem lähiaastatel. Ärmil õnnestus tiimiga lepinguni jõuda hollandlasest agendi vahendusel.

Esimene kokkusaamine meeskonnaga on seljataga ja seal leidis aset naljakas seik. Tervisekontrolli ajal mõõdeti Ärmil esimest korda spetsiaalsete tangidega rasvaprotsenti… mis reaktsioonid tulid ja kuidas Rait ise sellesse suhtub, saate kuulata juba podcastist. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Head kuulamist ja mõnusat aastavahetust!

Allikas: https://m.sport.delfi.ee/jalgrattasport/article.php?id=92090677


December 28, 2020
133078403_239866894165814_305187917683489324_o.jpg

1min406

Belgias Herentalsis peetud cyclo-crossi võistlusel X2O Trophyl pälvis hooaja esimese võidu kohalike rõõmuks Wout van Aert, kes edestas valitsevat maailmameistrit Mathieu van der Poeli.

Van Aerti võiduajaks märgiti 58 minutit ja 13 sekundit. Van der Poeli võistluse rikkus rehvi purunemine, mistõttu kaotas ta finišis võitjale 35 sekundiga. Kolmandale kohale tuli belglane Michael Vanthourenhout (+1.32).

Mägisel, mudasel ja tehnilisel rajal peetud võistlusel näitas Van der Poel suurepäraseid maastikurattavõistlustelt pälvitud oskuseid ning oli kolmandaks ringiks läinud konkurentidelt eest, kuid seejärel tabas maailmameistrit ebaõnn ning Van Aert tuli endast mööda lasta. Van der Poel ei suutnud järgmise kolme ringiga enam 30-sekundiliseks kärisenud vahet tagasi sõita ja pidi leppima teise kohaga.

Naiste seas ei olnud valitsevale maailmameistrile Ceylin del Carmen Alvaradole vastast ning nii pälvis ta esikoha Lucinda Brandi ja Denise Betsema ees.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/photo?fbid=239866884165815&set=a.239866860832484


December 28, 2020
873274h1efft28.jpg

11min398

Augustis Poola velotuuril ränga õnnetuse üle elanud 23-aastane Fabio Jakobsen andis esmakordselt paranemise järel Hollandi meediale intervjuu ning rääkis avameelselt oma mõtetest.

Poola velotuuri avaetapi grupifinišis surus 27-aastane Dylan Groenewegen viimastel meetritel kaasmaalase Jakobseni (Deceuninck – Quick-Step) barjääridesse, mispeale viimane suurelt kiiruselt kukkus. Karmi paugu järel pandi hollandlane Katowice haiglas kunstlikku koomasse. Kui Jakobsen hiljem haiglavoodis ärkas, siis ei olnud ta võimeline ei liigutama ega rääkima. Ta ei teadnud, kus ta on või mis on juhtunud. Kolm arsti ütlesid talle seejärel, et talle tehti operatsioon ning uurisid, kas ta saab oma käsi ja jalgu liigutada. Natuke sai. Seejärel ütlesid arstid talle, et ta võitis võistluse ja küsisid, kas ta tahab näha fotot, millisena ta haiglasse toodi. Jakobsen tahtis.

“Kõik, mis ma fotolt nägin, oli veri. Nagu keegi oleks auto alla jäänud,” tunnistas Jakobsen Hollandi ajakirjanikule. Rattur oli kunstlikus koomas kaks päeva. Jakobsen meenutas võistluspäeva: “Paljude võistlejate jaoks oli tegemist esimese võistlusega peale koroonaviirusest tingitud pausi. Ma teadsin rada, sest ma olin Poolas aasta varem võistelnud. Vasakpööre, parempööre ja otse Katowice linna sissesõit. Finišijoon oli täpselt samas kohas, kus varasemalt. Ma mäletan, et tundsin end võistluse ajal hästi. Kuni viimaste meetriteni sõitsin ma oma meeskonnakaaslaste Davide Ballerini ja Florian Senechali seljataga. See on viimane asi, mida ma mäletan. Peale seda on justkui tühjus.”

Jakobseni 22-aastane tüdruksõber Delore jälgis võistlust tuhande kilomeetri kauguselt kodus televiisori vahendusel. “Viimased kümme kilomeetrit muudavad mind alati närviliseks. Püüan alati samal ajal millegi muuga tegeleda, et oma mõtteid eemale saada. Sel päeval oli samamoodi. Toimetasin muude tegevustega, kui mu isa hüüdis teisest toast, et Fabio on grupi ees ja võidab kohe. Kiirustasin televiisorit vaatama ja nägin teda sprintimas. Ja järgmisel silmapilgul lendas ta barjääridesse. See kõik juhtus väga kiirelt. Videokordust vaadates aimasin, et see asi on väga halb. Helistasin meeskonna arstile Yvan Vanmolile, aga ta ei osanud mulle midagi öelda. Sotsiaalmeediast lugesin ainult õuduslugusid. Palvetasin, et ta ei sureks. Poole tunni pärast pakkisin oma kohvri ja sõitsin Poola. Samal õhtul helistas mulle meeskonna arst tagasi ja kartsin vastata, sest aimasin halbu uudiseid. Kartsin, et ta ütleb, et Fabio on surnud.”

Jakobsen lisas: “See läks napilt. Mu meeskonnakaaslane Florian pani oma ratta ära ja kiirustas minu juurde. Igal pool oli veri, pealtvaatajad ei osanud midagi teha, nad olid šokis. Florian märkas, et ma ei ole võimeline liigutama ja minu silmis oli paanika olnud. Ta tõstis mu pead veidi, et ma saaksin vere oma suust välja sülitada. Peale seda rahunesin maha. Nii ta vähemalt hiljem seda olukorda kirjeldas. Rohkem ei mäleta ta juhtunust midagi. Telerist võis näha teda mõned minutid hiljem nutmas. Ta kartis, et pani mu elu pea tõstmisega ohtu, aga õnneks nii see ei olnud. Mul vedas, et UAE meeskonna arst Dirk Tenner jooksis mulle kohe appi. Ta kontrollis olukorda kiirabi helikopteri saabumiseni.”

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänu nendele inimestele pääses Jakobsen kõige hullemast. “Mul vedas ka sellega, et ma põrkasin kokku UCI ametliku esindajaga, kes võistluse finišit filmis. Kui teda poleks seal olnud, siis oleksin metallposti kihutanud ja suure tõenäosusega mind praegu siin ei oleks,” jätkas Jakobsen.

23-aastane hollandlane tunnistab, et kunstlikust koomast ei mäleta ta samuti midagi. “Minu esimene mälestus õnnetuse järel on kolme arsti nägemine minu voodi ümber,” jätkas Jakobsen. “Järgmisel päeval külastasid mind Delore ja minu isa. Koroonaviiruse tõttu olid nad kaitseriietes. Nad olid Hollandist Poola lennanud minu ema, õe ja meeskonna psühholoogiga. Sel hetkel sain aru, mis on juhtunud. Tahtsin tõsta oma kätt, et kella vaadata ja siis öeldi mulle, et on laupäev ja kell on 16. Siis mõistsin, et möödunud on kolm päeva ja olen intensiivravis. Tavaliselt ei viida rattureid sinna, kui neil on vaid luumurd või midagi sellist. Delore andis mulle oma telefoni, kuhu ma trükkisin “Mis juhtus?” ja siis nad seletasid mulle kõike.”

“Mul oli väga raske hingata ja mulle anti väga tugevatoimelisi rohtusid. Mu jäsemed olid tundetud. Mul oli selline tunne, et ma suren kohe, see ongi kõik. Aga nii ei läinud. Mõtlesin selliseid mõtteid oma sada korda. Mul oli tõeline hirm. See tekitas minus paanikat ja hingamisraskuseid, mis muutis omakorda olukorda hullemaks. Selle peale anti mulle veel rohtusid, mis muutsid mu keha veel rohkem tundetuks. Selline surnud ring tekkis. Need olid kindlasti minu elu pikimad päevad. Ma sõidaksin enne kolm Vuelta velotuuri järjest, kui veedaksin veel sarnaseid päevi intensiivravis,” jätkas Jakobsen.

“Kuulsin ja nägin, mis intensiivravis minu ümber toimus. Ühel hetkel helises alarm ja teine patsient viidi minema. Ma ei ole rumal ja sain aru, et ta oli surnud ja viidi külmakambrisse. Sel hetkel mõistsin, et asi on väga tõsine. Inimesed surevad siin osakonnas. Lisaks külastas mind veel kahel korral preester, et minu eest palveid lugeda. Nad küsisid selleks mu luba ja ma nõustusin, sest mõtlesin, et hullemaks ei saa see asja ikka teha. Olin meeleheitel ja tahtsin lihtsalt elama jääda. Preester luges mulle itaaliakeelset raamatut, seega ma ei saanud midagi aru.”

Millal Jakobsen sai aru, et ta on eluga pääsenud? “Kolmandal päeval. Mõtlesin, et kui ma pole selleks ajaks surnud, siis seda tõenäoliselt ei juhtugi. Suureks abiks oli ka Yvani külaskäik. Ta seletas mulle olukorda ja millises seisus ma olen. Ta seisis mu voodi kõrval ja võitles pisaratega. Ainuüksi tema pilgust sain aru, millest pääsenud olin,” kirjeldas Jakobsen.

Ratturil oli õnnetuse järel tõsine ajutrauma. Lisaks kaotas ta kümme hammast, suulagi oli rebenenud, osaliselt oli puudu nii ülemine kui alumine lõualuu, kolju oli murdunud ja ninaluu katki. Peale selle oli Jakobsenil kopsupõletik, murtud pöidlaluu ja tugevalt muljutud ülejäänud kehapiirkonnad. “Sain haiglas ka lamatised, mistõttu ei suutnud hiljem neli nädalat istuda,” lisas Jakobsen, kelle nägu näeb hetkel hea välja. “Paljud vigastused on sisemised. Järgmise aasta veebruaris lähen oma lõualuuga uuesti operatsioonile. Mulle pannakse implantaadid, millele kinnitatakse uued hambad. See protsess võtab aega. Järgmisel sügisel on mul taas ilus naeratus.”

Jakobsen lisas, et on istunud uuesti ka ratta selga. “Ratta selga jõudmine võttis aega. Esimesed kaheksa nädalat istusin pimedas toas, kus mul ei olnud ei telerit ega telefoni. Delore pidi mind pesema ja ma sain voodist välja vaid hommikusöögiks. See protsess oli nii vaevaline, et jäin peale seda kohe uuesti diivanil magama. Esimese nädala lõpus tellisin omale pitsat, aga ühe ampsu söömine võttis kümme minutit. Pole just lihtne ülesanne, kui sul on pooled hambad puudu. Ühesõnaga esiteks püüan paraneda, saada jälle normaalseks inimeseks ja siis vaatame seda rattakarjääri. Praegu suudan iga päev sõita kaks tundi. Kiirust muidugi ei ole. Ma ei ole proovinud veel ka sprintida. Paar nädalat tagasi käisin paari sõbraga koos sõitmas. Me sõitsime võib-olla 30 km/h ja see tekitas minus juba tõelist eufooriat. Selline tunne oli nagu sõidaks Tour de France’i viimasel etapil Champs-Elyseel. See pani mind mõistma, kui väga ma rattasõitu armastan. Arstid ja treener ei ole mind selles osas survestanud, et peaksin kindlalt ütlema, millal uuesti võistlema hakkan. Nad ei taha mind takka kiirustada. Isiklikult loodan naasta järgmise aasta märtsis, aga realistlikult mõeldes, siis võib-olla juhtub see hoopis augustis. Oleks ju äge, kui suudaksin võidu sõita vaid aasta peale suurt õnnetust?”

Kuidas võis õnnetus Jakobseni psühholoogiliselt mõjutada? “Ma arvan, et ma julgen küll tulevikus sprintida võidu nimel, aga ma ei tea seda kindlalt enne, kui olen proovinud. Mul veab, et ma ei mäleta õnnetust. Tänu sellele ei ole mul hetkel hirmu kukkumise ees. Tuletan endale meelde ka seda, et selliseid õnnetusi ei juhtu tihti. Loterii peavõitu ei teenita ka kaks korda ju?” naljatles Jakobsen. “Kui ma tahan ratturina jätkata, siis ma pean endast parima andma, sest sprinter, kes pidurdab, ei võida kunagi.”

Allikas: sport.err.ee

Foto:Fabio Jakobsen ja tema tüdruksõber Delore Autor/allikas: Facebook


December 21, 2020
12341069_1686670088217295_840659244100200795_n.jpg

2min447

Cyclo-crossi MK-sarja teisel etapil Belgias Namuris võidutses valitsev maailmameister Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix), edestades Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Thomas Pidcocki (Trinity).

Van der Poel võitis hooaja teise MK-etapi ajaga 1:03.59, edestades Van Aerti kolme ja Pidcocki 11 sekundiga. Esimesel MK-etapil Tšehhis Taboris võidutsenud Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) lõpetas neljandal positsioonil, kaotades võitjale ühe minuti ja seitsme sekundiga. Sellest aga piisas, et jätkata MK-sarja üldliidrina.

Van der Poel ja Van Aert on kauaaegsed rivaalid nii cyclo-crossi- kui maanteevõistlustel. Van der Poel võitis tänavu näiteks Tour of Flandersi samal ajal kui Van Aert pälvis esikoha Milano – San Remol. Ka Namuris pidasid konkurendid vägeva lahingu, kuid üllatusmeheks kerkis hoopis Pidcock, kes domineeris võistlust. Juba avaringil pani 21-aastane britt peale kiire tempo ja talle suutsid järgneda vaid Van Aert ja Vanthourenhout. Van der Poel kulutas samal ajal palju energiat, et liidertrio kätte saada.

Teisel ringil otsustas Pidcock veelgi tempot tõsta ning pääses viiesekundilise vahega juhtima. Van Aert, Van der Poel ja Vanthourenhout püüdsid ta aga kolmandal siiski uuesti kinni. Noor briti rattur näitas seejärel võitlejahinge uuesti neljandal ringil, teenides sedapuhku seitsmesekundilise vahe.

Van der Poel ja Van Aert püüdsid Pidcocki kordamööda, kuid said ta kätte alles eelviimasel ehk kaheksandal ringil. Vanthourenhouti võistluse rikkus purunenud rehv. Valitsev maailmameister tegi otsustavad liigutused viimasel ringil ning ületas finišijoone esimesena.

Naiste seas pälvis esikoha Lucinda Brand, kes võidutses Clara Honsingeri ja Denise Betsema ees vastavalt 29 ja 38 sekundiga.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/mathieu.vanderpoel/photos/a.1480364078847898/1686670088217295


December 18, 2020
759696hb07dt27-1280x891.jpg

2min500

Jalgratturite Liit jagas aasta meesratturi trofee Tanel Kangertile, kes sai Giro d’Italia velotuuri ühel etapil seitsmenda koha. Eelkõige jäi Kangert rahule Pariisi-Nice’i velotuuril saadud kaheksanda koha ja terava hooaja algusega.

“Hooaeg oli väga lünklik nagu enamikul sportlastel, meil oli õnne, et saime üldsegi oma hooaja peaaegu täies mahus ära teha,” hindas Kangert. “Endal läks korda kõige rohkem esimesed kuud, veebruar ja märts. Ja sealt toon välja kindlasti Pariisi-Nice’i ja kõik nädalavahetused, mis ma enne seda Prantsusmaal võistlesin. Hooaja algus oli minu elu kindlasti parim.”

Aasta parima auhinna Tallinnas kätte saanud ja jalgrattaliidu juhtidega kogemusi jaganud Kangerti sõnul pingutas ta maist juulini kestnud sunnitud võistluspausi ajal üle ja seetõttu polnud sügisel loodetud sädet. Koroonaviiruse tõttu palju muutusi toonud hooajal kogus ta võistluskilomeetreid tavapärasest oluliselt vähem.

“Selle aasta eripära oligi, et treeningkilomeetreid tuli rohkem kui kunagi varem. Tavaliselt see tasakaal treening- ja võistluskilomeetritel on 1/3 või 2/3, aga ma arvan, et sel aastal on rohkem kui vastupidi. Võistlustel õnnestus koguda vast 5000-6000 km, võib-olla natukene rohkem, aga harilikult on see vähemalt kaks korda suurem number.”

Hooaeg oli Kangerti sõnul suure väärtusega ja õpetlik pere seisukohalt, sest ta sai tavapärasest oluliselt pikemalt olla kahe väikse tütre ja abikaasa juures kodus.

“Olles aastaid sellist visiitabielu elanud, siis nägime, et suudame täitsa ühes ruumis kuid järjest eksisteerida. Paljudele sportlastele saab see olema kindlasti üks suuremaid proovikivisid, kui üks päev sportlaskarjäär ära lõpeb, ka kas päriselt ka osatakse ühe koha peal olla ja kellegagi ka päriselt koos elada. See oli isiklikus plaanis kindlasti väga õpetlik ja meeldiv aasta tegelikult,” tunnistas Kangert.

Allikas: https://sport.err.ee/1212154/kangert-isiklikus-plaanis-oli-vaga-opetlik-ja-meeldiv-aasta


December 18, 2020
loiv-1280x852.jpg

2min397

Suure arenguhüppe teinud maastikurattur Janika Lõiv kuulutati teist aastat järjest Eesti parimaks naisratturiks ja teda juhendav Karmen Reinpõld pälvis aasta rattatreeneri tunnustuse.

“Ma arvan, et selle hooaja muutis kõige erilisemaks siiski see koroonaviirus, mis muutis kõiki minu plaane ja ma pidin väga paindlik olema. Kõige keerulisemaks ja põnevamaks perioodiks saigi seitsmenädalane toas pukisõitmine, mis jääb mulle kindlasti terveks eluks meelde.”

Efektiivsed ja kvaliteetsed treeningud tagasid MM-il 20. ja EM-il 11. koha saanud ning rahvusvahelistel võistlustel pjedestaalile jõudnud Janika Lõivu taseme tõusu.

“Kõik saab alguse treeningutest. Kindlasti on mul näha edasiminekut treeningutes, kus nii jõunäitajad kui võimsusnäitajad on paremaks läinud. Eks see siis kajastubki minu tulemustes, mis on väga stabiilsed. Võib öelda, et sel hooajal on tehtud väga kõva edasiminek,” avaldas Lõiv.

Maastikuratta olümpiakrossi maailma reitingutabeli hetke seitsmendat naist juhendab Karmen Reinpõld, kes pälvis aasta parima jalgrattatreeneri auhinna.

“See, mida me treeningutes nägime, selle suutis ta ka ära realiseerida eelkõige MK-etapil. Võib-olla sportlase enda jaoks tiitlivõistlustel natukene jäi puudu, aga see samm sai edasi astutud ja sellega saame rahul olla,” arvas Reinpõld.

Tokyo olümpiapääset püüdev Lõiv harjutab kuni maikuu MK-startideni Hispaanias. “Treenin väga väikeses linnas nimega Mojacar. Siin on ideaalsed tingimused rattasõiduks,” kiitis Lõiv. “Teed on üpriski rahulikud eriti seoses koroonaviirusega, kuna väga palju reisida ei tohi. Maja taga on mul maastikurattarajad, saan teha erialast treeningut, jõusaalis käia. Ühtegi piirangut mul ei ole ja võiks öelda, et kõik on ideaalne.”

Allikas: https://sport.err.ee/1212151/janika-loiv-sel-hooajal-on-tehtud-vaga-kova-edasiminek

 


December 18, 2020
805588h7861t28.jpg

1min420

Valitsus kiitis 17. detsembril heaks korralduse majanduse kriisimeetmete jätkumise kohta 2021. aastal. Teiste seas lepiti kokku abipakett kultuuriministeeriumi valdkondadele, mis hõlmab nii kultuuri, sporti kui ka täiskasvanute huvitegevust.

Kultuuriministeeriumi kaudu jagatavate toetuste kogumaht on ligi 1,4 miljonit eurot. Toetuste planeerimisel on oluline fookus seatud Ida-Virumaale.

“Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu on Ida-Virumaal kultuuri- ja spordielu seiskunud. Kultuurivaldkonna ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse säilimiseks peame toetama sektori vältimatute kulude katmist,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Toetused on mõeldud nii kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavatele organisatsioonidele kui ka eraõiguslikele kultuuri- ja spordikorraldajatele, samuti on abipaketti planeeritud treenerite tööjõukulu toetused.

Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri ja spordi kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris. Taotlusi menetleb eri valdkondades kas kultuuriministeerium, Eesti rahvakultuuri keskus, integratsiooni sihtasutus või spordikoolituse ja teabe SA.

Fotol: Kultuuriministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Allikas: kultuur.err.ee


December 17, 2020
834588h8fb9t28.jpg

2min344

Profirattur Mihkel Räime senine koduklubi Israel Start-Up Nation loobus kolmapäeval eestlase teenetest.

Räim veetis Iisraeli klubis viis aastat ja tõi selle aja jooksul tiimile 16 võitu, kaasa arvatud kaks kokkuvõtet. Pjedestaalile jõudis eestlane, keda tunti klubis hüüdnimega “viiking”, 34 korral ning on seeläbi Israel Start-Up Nationi ajaloo kõige edukam rattur.

“Saan tagasi vaadata paljudele ilusatele hetkedele,” sõnas Räim klubi kodulehele. “Kõik võistlused, treeninglaagrid ja reisid Iisraeli on nende inimestega olnud imelised. See grupp on mulle tõepoolest perekonna eest, oleme koos õppinud ja arenenud. Tundsin end eriti hästi hooajal 2017/18 – meeskond usaldas mind tõeliselt, ma tõin ka tulemusi ning tundsin mõnikord, et olen rattal pidurdamatu.”

“See seiklus on tõepoolest olnud midagi erilist. Mulle jääb nii palju häid mälestusi, et võiksin neist terve raamatu kirjutada. Lootsin, et mul on võimalik meeskonnaga jätkata, aga vaatan tulevikku ja soovin leida uut tiimi, kes annaks mulle võimaluse oma väärtust tõestada,” lisas eestlane.

“Isiklikult on minu jaoks äärmiselt raske ühe oma lemmiksõitjaga hüvasti jätta,” rääkis meeskonna kaasomanik Ron Baron. “Miku pole mitte ainult meie kõige autasustatum rattur, vaid ka osa meie hingest. Ta on suurepärase iseloomuga tõeline võitja. Rattasport on aga julm äri ja mõnikord on vaja teha raskeid otsuseid. See võib neist olla üks kõige raskemaid.”

“Austan Mikut väga,” lisas Iisraeli klubi mänedžer Kjell Carlström. “Tema peale saab alati loota. Paraku mõtleme alates 2021. aastast rohkem kokkuvõtete peale ning oleme pidanud langetama raskeid otsuseid. Hüvastijätt Mikuga on üks neist. Ta on suurepärane rattur, kes teab, kuidas võita ja soovin talle tulevikuks vaid parimat.”

Allikas: sport.err.ee


Liitu uudiskirjaga!

Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.

Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

X