Jalgrattavõistluste korraldamise COVID-19 käitumisjuhend alates 14. detsember 2020

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
  3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
  6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
  7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002 

Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav: https://www.kriis.ee/et/hadaolukorra-aegsed-oigusaktid

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja poolt määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded jalgrattavõistluste korraldamiseks vabas õhus

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
  2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujad), osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust ning tagatud peab olema inimeste hajutatus.
  3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate, osalejate taustajõudude ja pealtvaatajatega kokku kuni 500 inimest ning tagatud peab olema inimeste hajutatus, kaasa arvatud eraldistartidega sõidud nii maanteel kui maastikul.
  4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
    a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
    b. professionaalsed sportlased;
    c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  5. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele.
  6. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
  7. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
  8. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei ole lubatud.
  9. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks grupisõidud ja maratonid ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet (stardi ja finiši linnakus tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
  10. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
  11. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  12. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  13. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  14. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
  15. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  16. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  17. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  18. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
  19. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
  20. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist Avaliku ürituse korraldamise juhendi leiate siit:

https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Impression