Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis esindajate kogul, et järgnev aasta tähistab olulist sammu Eesti spordi suure visiooni elluviimisel. “Äsjasel Eesti spordi aasta ühel tähtsündmusel, Eesti Spordi Kongressil käsitletu – laste ja noorte liikumisharrastuse arendamine koolides ja kohalike omavalitsuste tasandil ning tippspordis Team Estonia loomine – on pikemaajalisema visiooniga kui üks majandusaasta või üks presidendi ametiaja tsükkel. Kongressil käsitletuga seadsime endale eesmärgid mitmekümneks aastaks. Need eesmärgid mõjutavad meie sportlasi ja on suunatud Eesti spordile laiema ja tugevama vundamendi rajamisele, mille tipus on maailma parimatega konkureeriv Team Estonia. Järgmine aasta saab olema sellel teekonnal märgiline, sest algab esimeste sisuliste tegevuste elluviimine,” lausus Sõõrumaa.
Rekordiline eelarve: 12,45 miljonit eurot ja Team Estonia loomine
EOK esindajate kogu kinnitas 2019. aastaks rekordilise eelarve 12,45 miljonit eurot (võrdluseks: 2018. aasta eelarve oli kuus miljonit eurot). Olulisemate muutustena sisaldab eelarve delegatsioonide lähetamist koguni neljale tiitlivõistlusele, riigieelarvelisi vahendeid spordialaliitudele, mille vahendamine on uuest aastast usaldatud EOK-le, ning tippspordile suunatud rahaliste vahendite suurendamist, sealhulgas Team Estonia loomist.
Olümpiaettevalmistusele ja saavutusspordile suunatud eelarve moodustab järgmisel aastal kokku 4,89 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes 1,47 miljonit rohkem. Sealjuures tõstab EOK olümpiaettevalmistusprogrammi C-taseme toetused 600 eurolt 1000 eurole kuus (veel aasta eest olid C-taseme toetused 400 eurot), noorsportlaste toetused 2000 eurolt 3000 eurole aastas ning võistkonnaalade toetus kasvab 450 000 euro võrra. Samuti tulevad lisatoetused noortega tegelevatele treeneritele – EOK valib välja kuni 60 noortetreenerit, kes hakkavad saama aastas 1500 eurot toetust.
EOK peasekretär Siim Sukles ütles, et sajaprotsendilisest Team Estonia käivitumisest saab rääkida ehk nelja-viie aasta pärast. “Alustame järk-järgult vastavalt uute ressursside lisandumisele. Kultuuriministeerium on leidnud meile järgmiseks neljaks aastaks vahendeid kokku kaheksa miljoni euro ulatuses, täismahu saavutamiseks on vaja kuni 20 miljonit eurot. Selle suure ja ambitsioonika programmi eesmärk on medalite võitmine olümpiamängudel ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel – pidades sealjuures meeles, et medal pole ainult eesmärk, vaid ka vahend – medal tekitab ühtekuuluvustunnet ning innustab inimesi ja noori liikuma,” rääkis Sukles.
Uuest aastast hakkab EOK vastutama 6,17 miljoni euro väärtuses riiklike toetuste maksmise ja aruandluse eest, mida seni vahendas kultuuriministeerium. See number hõlmab noortespordi toetusi, alaliitude tegevustoetusi, kohtunike toetusi ning koondiste toetusi. “See on suur kompliment kõigile spordivaldkonna organisatsioonidele. Riik usaldab ainult organisatsioone, kes on selle välja teeninud, ja kuna oleme suutnud asju ajada väga korrektselt, selge sõna ja teoga, saame näidata sellist vastutuse ja eelarvetõusu,” ütles Sukles.
2019 on erakordne aasta ka seetõttu, et siis seisab EOK-l ees koondiste lähetamine koguni neljale suurvõistlusele – veebruaris Sarajevos peetavale talvisele ning juulis Bakuus toimuvale suvisele Euroopa noorte olümpiafestivalile, juuni lõpus Minskis korraldatavatele II Euroopa mängudele ning oktoobris esmakordselt toimuvatele World Beach Games võistlustele San Diegos. Sealjuures on Euroopa mängud mitmetel aladel Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioonivõistluseks. “Kuna EOK maksab nendel tiitlivõistlustel osalemisega seotud kulud kogu delegatsiooni eest, on see päris jõuline kulukoht. Samuti jäävad uude aastasse esimesed maksed, mis puudutavad Tokyo olümpial osalemist,” rääkis Sukles.
Hinnang Eesti koondise osalemisele PyeongChangi olümpial: rahuldav
EOK esindajate kogu andis Eesti koondise osalemisele PyeongChangi taliolümpiamängudel hindeks “rahuldav”.
EOK spordidirektori Martti Raju sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge koos alaliitudega konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol, mis on vajalikud olümpiajärgselt alates 2018. aasta märtsist toetuste saamiseks. “Selleks piiriks oli olümpia 20. koht ning neid kohti tuli PyeongChangis oodatust rohkem, samas ei saa ka öelda, et oleks põhjust käsi plaksutada. Seega on tippspordikomisjoni ettepanek hinnata Eesti delegatsiooni osalemist PyeongChangi olümpial rahuldavaks,” ütles Raju.
Ta lisas, et PyeongChang jäi viimaseks olümpiaks, kus kasutati ettevalmistustoetuste maksmisel varasemat süsteemi, milles toetuse suurus sõltus ajalisest lähedusest olümpiale. Alates märtsist 2018 läks EOK ka talialade toetamisel üle uuele, koefitsiendivabale süsteemile, kus toetused on fikseeritud ega kõigu aastast aastasse. Suvealad läksid uuele süsteemile üle pärast eelmist suveolümpiat Rio de Janeiros 2016.
Tokyo OM-i kvalifikatsiooninormid
EOK spordidirektor Martti Raju sõnul on rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teinud 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumiseks mitmeid sisulisi muutusi võrreldes eelmise, Rio suveolümpiaga. “Tokyos on ROK liikunud suure sammu edasi selle suunas, et mees- ja naissportlasi oleks võrdne arv, mis toob osadel aladel kaasa muutusi distsipliinide ja võistlusklasside jaotuses ja arvus,” selgitas Raju. “Olümpianormi täitmine on tehtud paindlikumaks – lisandunud on kvalifikatsioonivõistlusi ning ära on nullitud olukordi, kus kvalifitseerumine on seotud ühe võistlusega, samuti on pikenenud kvalifitseerumisperiood, mis enamikel aladel on nüüd kahe hooaja põhine. Sealjuures teenitakse enamikul aladel välja olümpiakoht riigile, mitte sportlasele nimeliselt.”
Raju märkis, et EOK esindajate kogu kinnitas ROK-i normid ära muutmata kujul. “Latti me ühelgi alal ei tõstnud, sest ROK-i miinimumnormid on niigi väga kõvad. Sportlasi nimeliselt me veel ei kinnita, sõltumata normi täitmisest ehk olümpiale läheb mitte tingimata see sportlane, kes täitis normi, vaid see sportlane, kes on vahetult enne olümpiat parimas vormis. 2019. aasta lõpus hindame seisud esindajate kogul veelkord üle ja siis hakkame vaatama ka nimesid,” ütles Raju.
Esindajate kogu kinnitas kvalifikatsioonikriteeriumidena 2020. aasta Tokyo olümpiamängudest osavõtuks ROK-i poolt vastu võetud normid 20 spordialal, millel Eesti sportlased on praegu olümpiaettevalmistusse kaasatud ning olümpiale pääsemine on reaalne: aerutamine, jalgrattasport, iluvõimlemise rühmkava, judo, karate, kergejõustik, 3×3 korvpall, laskmine, maadlus, purjetamine, rannavõrkpall, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, vehklemine, vibusport.
Nimeline ülesandmine Tokyo mängudele peab olema tehtud hiljemalt 6. juulil 2020. Praegu on Eesti taganud Tokyo olümpiamängudele kaks kohta: purjetamise Laser Standard ja purjelaua RS:X naised klassis.
Allikas: sport.err.ee
