Cyclo cross

May 31, 2021
web-Terviserajad-1280x537.jpg

3min94

Reedel  avati Tehvandi Spordikeskuses Eesti Terviseradadega koostöös rajatud 1,7 km pikkune maastikurattarada, mis loob uudsed treeningvõimalused nii eri vanuses harrastajatele kui professionaalidele ning sobib ka populaarsust koguva XCO – maastikuratta olümpiakrossi – treeninguteks ja võistlusteks. Otepää ainulaadne loodus, pikad tehnilised laskumised ja hea drenaaž teevad rajast võrdväärse Tšehhi ja teiste rattamaade maastikurattaparkidega.

Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liikme Jaak Mae sõnul on uue spordiala harrastamiseks tingimuste loomine võistluskeskusele oluline, sest see suurendab keskuse aastaringset kasutamist. „Maastikurattasõit on populaarne ning paistab, et see ala on tulnud, et jääda. Uue rajaga anname omapoolse panuse professionaalsete ratturite ja harrastajate tehniliste oskuste ning üldfüüsise parandamiseks. Maksimaalselt head tehnilised oskused on olulised ka neile, kes stardivad igal aastal Tehvandil maailma suuruselt kolmanda maastikurattamaratonil – Tartu Rattamaratonil,“ lausus Mae.

Eesti Terviseradade SA juhataja Alo Lõoke lisas, et Tehvandi uus maastikurattarada on tõeline kompvek. „Rada paneb sõitja füüsiliselt proovile ning nõuab sõitmisel koguaeg ka valvsust, kuid avanevad vaated, pikad laskumised ning mitmekülgsus toovad kokkuvõttes naeratuse näole. Jätkame terviseradadel rattaradade ja harjutusväljakute arendamist üle Eesti, et rattaga tehnilisema „nikerdamise ja ukerdamise” võlud leviksid ja looksid positiivseid emotsioone,” sõnas Lõoke.
Tehvandi suusahüppemäe parklast algava maastikurattarada (asukoht) valmis Tehvandi Spordikeskuse ja Eesti Terviserajad SA koostöös, raja ehitas pumptracks.ee.

Eesti Terviserajad võrgustikku kuuluvas Tehvandi Spordikeskuses on erinevate pikkuste ja raskusastmetega jooksu-, kepikõnni-, jalgratta-, rullsuusa- ja matkarajad, laskesuusatamise lasketiir, MOBO orienteerumisrada, kergejõustiku staadion, K90 suusahüppemägi ning jõusaal. Lisaks on keskuses erinevate lihasgruppide treenimiseks ehitatud omanäoline 1,2 km pikkune terviserada, avatud on ka 18 korviga discgolfi park.
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Eesti Terviseradadest saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 6 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.

Lisainformatsioon:
Jaak Mae, Tehvandi Spordikeskus (jaak@tehvandi.ee)
Alo Lõoke, Eesti Terviserajad SA (alolooke@gmail.com)

Keskuse avamine toimus 28.05.2021 fotogalerii (autor Siim Kingisepp) siin 

Pildil: Jaak Mae, Vova Vshivtsev (Äkke spordiklubi), Alo Lõoke, Raivo Rand (EJL president) Karmen Reinpõld (Eesti maastkurattakoondise peatreener) Martin Loo, Hendrik Kurrikoff, Ülar Morel, Rait Pallo


May 7, 2021
Albstadt-1280x730.jpg

2min76

2021 Mercedes-Benz UCI Mountain Bike World Cup
XCO – Cross-country Olympic
07.-09.05 Saksamaa, Albstadt

Pühapäeval stardivad võistlustulle meie MTB naised Janika Lõiv (numbriga 34.) ja Mari-Liis Mõttus (numriga 90.). See on üks olulisemaid võistluseid Janika Lõivu kvalifitseerumisel Tokyo olümpiamängudele 23. juuli – 8. august 2021.
Saksamaal Albstadt´is toimuv Mercedes-Benz UCI mägiratta maailmakarika võistlus alustas 1991. aastal, nüüd on käes 23. hooaeg, kaheksa korda on võistlus peetud Albstadt´is, kuus korda on see toimunud St. Wendeli ja viis korda Offenburgis.
Bullentäle’i XCO rada peetakse MM ´i üheks füüsiliselt kõige nõudlikumaks. 4,2 kilomeetrisel rajal on kõrguste vahe 190 meetrit ja tehniliselt väljakutsuvate järskude tõusudega. Võistlus algab linnatänavatelt ja suundub seejärel metsa, enne kui see stardi- / finišisirgel uuesti linna tagasi jõuab. Rajal on kaks silmapaistvat järsku ja pikka tõusu ning ja seal kas võidetakse või kaotatakse sõit. Rada on ka kitsas, mistõttu on raske teha möödasõitu, hea lähtepositsioon on hädavajalik.

Pühapäeval 09. mail ajakava (kohalik aeg)
13:15 Maailmakarika olümpiakrossi – naiste eliit
16:30 Maailmakarika olümpiakrossi – mehed eliit

⭕ Vaata võsitlust otseülekandes Red Bulli TV kaudu www.redbull.com/int-en/live-events
⭕ Tulemused leiab siit www.bikezone-albstadt.de/

I @eestijalgratturiteliit I #ejl I #ucicycling I #rattasport I #jalgrattasport I #uci_cycling I #UCIProSeries I #MBWorldCup I #XCO I

2021 Mercedes-Benz UCI Mountain Bike World Cup Janika Lõiv ja Mari-Liis Mõttus

March 14, 2021
chocolate-team-92763911-1280x731.jpg

3min96

Kalendrikevad läheneb ja Jalgrattapalaviku podcast hoiab häid kuulajaid meeleldi rattasõidu lainel. Podcasti seekordseks külaliseks on sel Jüri Savitski. Mees, kes on Eesti jalgrattaspordiga tihedalt seotud olnud erinevaid radu pidi – sportlasena, erinevate klubide ja profitiimide juhina, võistluste korraldajana ning teatud perioodidel ka taustal suunamudijana.

Tõenäoliselt vähesed teavad, et andekas trekisõitja elas aastatel 1982 – 1984 Moskvas, kuuludes armee keskspordiklubi (CSKA) ridadesse. Oli armee koondise ja ka liidu koondise liige. 1983. aastal sai trekisprindis liidu rahvaste spartakiaadil, mis olid ühtlasi liidu meistrivõistlused 6. koha ning püstitas möödaminnes 200 m/l sõidus Eesti rekordi. Suurmeistrinormi täitmisega juhtus sootuks eriskummaline lugu.

Moskva perioodi ajal oli nooruke Savitski treeningpartneriks trekisprindi olümpiapronksile ja mitmekordsele maailmameistrile Sergei Kopõlovile. Ta nägi väga lähedalt, kuidas maailma tippe suurvõitudeks ette valmistatakse. Savitski sõnul olid koormused ebainimlikud ja niigi tapvad treeningpäevad lõppesid…

Täiesti ootamatult tuli sellele kõigele lõpp, kõigest 20-aastasena riputas tallinlane ratta varna. Mis juhtus?

Aga midagi jäi sisse kripeldama ning 1990. aastate keskel oli Savitski rattasadulas tagasi. Tõsi, pühendunud amatöörsportlasena, kuid siht oli suur – olümpiale pääs. 1997. aasta Euroopa meistrivõistlustel sattus ta trekiovaalil rivaalitsema toonaste maailma ässade, sakslaste Jens Fiedleri ja Eyk Pokorny’ga. Kiiruste vahe oli kolossaalne.

Sealt edasi tuli erinevate klubide ning tiimide loomine. Esmalt maastikurattatiim Kayaba-Yema ja seejärel Eesti esimene maanteesõidu profimeeskond Kalev Chocolate Team, mis toimis aastatel 2004 – 2010. Räägime, kuidas tiim sündis, kui keeruline oli seda elus hoida ja kuidas itaallased üritasid mingil hetkel meeskonda kaaperdada. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Allikas: https://sport.delfi.ee/artikkel/92763709/kuula-juri-savitski-moodaminnes-eesti-rekordimeheks-elu-spordikuulsuste-hotellis-kalevi-profitiim

Foto: CHOCOLATE TEAM. Fotograaf: MARKO MUMM

 


February 15, 2021
79-single-default.jpg

1min133

Cyclo-crossi sarja X²O Badkamers Trofee Brüsselis peetud viimase etapi võitis Toon Aerts (Baloise Trek Lions), kes edestas 20 sekundiga Quinten Hermansit (Tormans Cyclo Cross Team) ja 36 sekundiga Niels Vandeputtet (Alpecin-Fenix).

Sarja üldvõidu ja 30 000 euro suuruse auhinnatšeki pälvis aga täna kuuendana lõpetanud Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen-Bingoal), kellele järgnesid etappide aegade summeerimise tulemusel Aerts ja Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal).

Naiste jõuproovil võidutses Euroopa meister Ceylin del Carmen Alvarado (Alpecin-Fenix), 6 sekundiga kaotas Denise Betsema (Pauwels Sauzen-Bingoal) ja 20 sekundiga Manon Bakker (Credishop-Fristads). Kokkuvõttes tõusis parimaks valitsev maailmameister Lucinda Brand (Baloise Trek Lions), teine oli Betsema ja kolmas Alvarado.

Brandil on selja taha jäämas suurepärane cyclo-crossi hooaeg – 28 võidusõidust on tulnud 12 võitu ja 26 poodiumikohta. Lisaks maailmameistritiitlile saavutas Brand üldvõidu MK-sarjas, Superprestige’il ja nüüd siis X²O Badkamers Trofeel.

Allikas: sport.err.ee


February 6, 2021
70-single-default.jpg

2min73

Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) avaldas 2021-2022 hooaja MK-sarja kalendri, kus on praeguseks kinnituse saanud 14 etappi 16-st. Kolm esimest etappi toimuvad oktoobri keskel Ameerika Ühendriikides, kus võidusõite võõrustavad vastavalt Waterloo, Fayetteville ja Iowa City.

Kõige rohkem (kuus) MK-etappi toimub Belgias, Prantsusmaa ja Holland võõrustavad kaht jõuproovi ning kalendrisse naaseb Tabor (Tšehhimaa). Esmakordselt toimub MK-etapp Fayetteville’is ja Flamanville’is. Kaks detsembris toimuvat MK-etappi vajavad veel lõplikku kinnitamist.

Fayetteville võõrustab tuleval hooajal cyclo-crossi eliiti kahel korral. 228 aakri suuruses Centennial Parkis võtavad ratturid mõõtu esmalt nädala keskel MK-etapi raames ning teist korda 2022. aasta 29.-30. jaanuarini, kui samal rajal toimuvad maailmameistrivõistlused. See on teine kord, kui USA võõrustab MM-i – esimest korda toimusid tiitlivõistlused ookeani taga 2013. aastal Louisville’is.

“Saan konfidentsiaalselt öelda, et USA-s ja ilmselt ka terves maailmas ei ole teist sellist rada,” kinnitas FayetteCrossi korraldaja Brook Watts. “Oleme rada ehitanud viimased 16 kuud ja pööranud tähelepanu igale meetrile, et tuua mägisest Fayetteville’ist välja parim. On julgust nõudvaid laskumisi, karme tõuse ja 38-sammuline mägi, mis paneb ratturid proovile.

CYCLO-CROSSI MK-SARI 2021-2022

October 10: Waterloo, Wisconsin, USA

October 13: Fayetteville, Arkansas, USA

October 17: Iowa City, Iowa, USA

October 24: Zonhoven, Belgium

October 31: Overijse, Belgium

November 14: Tabor, Czech Republic

November 21: Koksijde, Belgium

November 28: Besançon, France

December 5: TBC

December 12: TBC

December 18: Antwerp, Belgium

December 19: Namur, Belgium

December 26: Dendermonde, Belgium

January 2: Hulst, Netherlands

January 16: Flamanville, France

January 23: Hoogerheide, Netherlands

Allikas: spordipartner.ee


February 1, 2021
poel.jpg

2min65

Belgias Ostendis toimunud maailmameistrivõistlustel pälvis karjääri neljanda MM-tiitli Hollandi rattur Mathieu van der Poel, edestades belglasi Wout van Aerti ja Toon Aertsi.

Nagu maailmameistrivõistluste eel ennustati, siis käis MM-tiitlile põnev lahing Van der Poeli ja Van Aerti vahel. Esmalt asus võistlust 15 sekundiga juhtima belglane, kuna hollandlane kukkus teisel ringi. Järgmisel ringil läks aga Van Aertil rehv ning kümnesekundilise edumaa teenis omakorda Van der Poel.

“Wout van Aerti rehvipurunemine näitas, et õnn on natuke minu poolel, aga sel hetkel tundsin, et võistlus ei ole veel kaugeltki lõppenud,” ütles Van der Poel. “Rada oli vahepeal kiiremaks muutunud, eriti rannas sõidetavad osad. Minu jaoks muutus liivas jooksmine iga ringiga paremaks ja usun, et see tõigi mulle võidu.”

Finišis edestas Van der Poel (lõpuaeg 58.57) lähimat konkurenti 38 sekundiga. Kolmanda koha teenis Aerts, kes sai lõpuringidel jagu 21-aastasest britist Thomas Pidcockist. Võitjale kaotas belglane ühe minuti ja 24 sekundiga. MM-idelt on Aerts pälvinud nüüd kokku kolm pronksi.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seekord publikut raja äärde ei lubatud. “Natuke imelik oli võistelda MM-tiitlile ilma kaasaelajateta, aga kui ma pjedestaalil triibulise särgi selga tõmbasin, siis mõistsin, et olen kolmandat aastat järjest maailmameister,” lisas Van der Poel.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/mathieu.vanderpoel


January 31, 2021
142778042_3642161942526367_2224510389835177967_o-1280x1280.jpg

2min69

Hollandlanna Lucinda Brand teenis karjääri esimese cyclo-crossi maailmameistritiitli, kui alistas Belgias Ostendis toimunud võistlusel dramaatilise viimase ringi järel kaasmaalanna Annemarie Worsti.

Eelmisel nädalal cyclo-crossi MK-sarja üldvõidu pälvinud Brand pidas 31-aastase Worstiga õlg-õla kõrval võistlust kuni lõpukurvini, kus viimane kukkus. See andis Brandile võimaluse finišisirgel vääriliselt juubeldada oma karjääri esimese MM-tiitli üle. Worst jõudis lõppu kaheksa sekundit peale võitjat.

“Ma olen maailmameistritiitlile olnud nii lähedal mitu aastat järjest,” ütles Brand finišijärgses intervjuus, viidates kolmele pjedestaalile kohale kolmel eelneval aastal järjest. “Lõpuks peale sellist imelist hooaega ma võitsin ja väga lahe on niiviisi hooaega lõpetada.”

Kolmanda koha teenis Denise Betsema, mis tähendas, et kogu pjedestaal kuulus Hollandi koondisele. Betsema kaotas võitjale 19 sekundiga. Tiitlikaitsja Ceylin Del Carmen Alvarado, kes võitis eelmisel nädalal viimase MK-etapi, lehvitas koondisekaaslastele kohe avakurvis, kus kukkus ning konkurentidele edumaa andis. Finišisse jõudis ta kuuendana, kaotades Brandile ühe minuti ja 12 sekundiga.

Seitsmekordne cyclo-crossi maailmameister Marianne Vos pälvis seekord aga 12. koha, kaotades võitjale kahe minuti ja 23 sekundiga.

Ka kuni 23-aastaste meesratturite arvestuses jäeti kaksikvõit Hollandisse, kui esikoha pälvis Pim Ronhaar ja teiseks tuli Ryan Kamp. Pronksmedali sai kaela belglane Timo Kielich.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/lucindabrandofficial/photos/pcb.3642162259193002/3642161939193034/


January 20, 2021
729547h747at28-1.jpg

9min75

Aasta alguses teatas Eesti edukamaid maastikurattureid Martin Loo, et teeb tippspordiga lõpparve. Maailma paremikku jõudnud eestlase sõnul ei tulnud otsus väga keeruliselt, kuna vaatamata edukatele hooaegadele ei õnnestunud omale korralikku välisklubi leida.

“Alguses (rattaspordiga alustades) oli ikka rohkem sellist kahtlemist ja polnud kindel, kas see on selline asi, mida eestlasena ja Eestis on üldse võimalik teha. Enamasti jõutakse Eestis maastikurattasõidu juurde peale seda, kui maanteel profi või poolprofina enam ei sõideta. Seejärel tullakse Eestis maratone ja muid sõite sõitma. Mina proovisin teistmoodi ja loomulikult kiiret edu ei tulnud. Nüüd lõpusirgel olles, võin kindlalt väita, et kui oleks olnud eelnevalt selliseid inimesi ja sõitjaid, rohkem kogemusi, siis oleks minu areng võinud olla kiirem. Praegu mõtlen, et mõned asjad võtsid liiga kaua aega ja oleksid olnud lihtsamini saavutatavad, kui oleks olnud selliseid teadmisi või kedagi, kes kõrvalt rohkem juhendab või suunab,” rääkis Loo intervjuus ERR-ile.

Maailma areenil hakkas Eesti maastikurattur silma paistma 2012. aastal, kui ta aasta algul saavutas mitmeid esikohti väiksematel rahvusvahelistel võistlustel, seejärel pälvis Euroopa meistrivõistlustel 16. ja maailmameistrivõistlustel 24. koha. Ka MK-sarjas hakkas Lood lõpuks edu saatma, kui ta jõudis etappidel stabiilselt 30 parema hulka.

“Arvan, et mul oli kindlasti päris mitu stabiilset head hooaega. Ma ise ei hinda seda, kui sa ühel hooajal suudad teha mingisuguse eriti hea tulemuse kuskilt endale ka üllatuslikult. Pigem hindasin kõrgemalt stabiilsust ja mulle tundub, et mägirattaspordis selliseid üksikuid sähvatusi eriti ei vaadatud ka ja see kuidagi edasi ei aidanud,” jätkas Loo. “Ma ei saa öelda, et kui ma ühel aastal oleks olnud kaks-kolm-neli kohta tiitlivõistlustel eespool, siis see oleks muutnud seda, mis minust edasi sai. Viimaseid aastaid mäletab kindlasti paremini. 2016. aastal ja samuti 2018. aastal olid väga head hooajad, kus tähtsamatel võistlustel ei olnud tõsisemaid probleeme ning suutsin tiitlivõistlustel ja MK-del teha päris häid tulemusi. Kuna tegu on tehnikaspordiga ja kui tehnikaga midagi juhtub, oled sa siis ise rohkem või vähem süüdi, rikub see lõpuks päeva ära ja parem on tulla üle finišijoone 19. kohal, kui selle teadmisega, et kui seda poleks juhtunud, et mis siis oleks saanud.”

Loo parim MK-sarja tulemus on pärit 2016. aastast, mil ta saavutas Saksamaal Albstadtis 11. koha. Samal aastal pälvis ta Rootsis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt 11. tulemuse ning aasta varem lõpetas ta Itaalias 13. kohal. Parim maailmameistrivõistluste tulemus jääb 2013. aastasse, mil ta sai Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud suurvõistlusel 19. koha. Kuigi maailma absoluutne tipp oli käega katsuda, siis jäi eestlasel olümpiamängudel käimata. Suurvõistlusele kvalifitseerumine jäi suuresti selle taha, et üksinda oli keeruline kolme ratturi eest punkte koguda. Nimelt pälvitakse suurvõistlusele kohad riikide edetabeli alusel, milles arvestatakse just kolme ratturi punkte. Vaatamata sellele jäi Loo ukse taha pigem napilt.

“Arvan, et see süsteem ei ole ebaõiglane. Ebaõiglane on ta võib-olla selliste riikide ja sõitjate vastu, kus ei ole selle alaga piisavalt tegelejaid. Selleks, et punkte saada, on mitu võimalust – kas reisida mööda maailma kõvasti ringi või teha neid võistluseid iseenda jaoks. Tegelikult nende UCI võistluste korraldamine, on ta siis siin Eestis, Lätis või Saksamaal, neid ei tehta selleks, et suur rahvusvaheline seltskond kokku ajada, selleks on MK-etapid, vaid see on pigem enda sportlaste jaoks, et neil oleks võimalik neid punkte saada natuke lihtsamalt ja natuke väiksemas konkurentsis,” kirjeldas Loo.

“Punktid on vajalikud eelkõige selleks, et MK-etapil alustada natuke eestpoolt ja oleks suurem tõenäosus teha head sõitu. Olümpiale saamiseks oleks kindlasti vaja olnud kahte sõitjat veel, kes teeb kaasa kogu karusselli, kes sõidavad kevadest sügiseni MTB sõite ja koguvad sealt regulaarselt punkte,” mõtiskles Loo. “See ei tähenda, et meil peab olema kolm eestlast, kes sõidavad kogu aeg MK-l kümne piirimaile või 20 hulka. Tegelikult tähendab see seda, et igalt poolt saadakse natuke. Kui võtta lahti kokkuvõtted, kui palju Eesti meeste koondisel jäi olümpiakohast puudu, siis see summa pole kindlasti neljakohaline. See on umbes 200-300 punkti ja arvestades palju üks sõitja hooaja jooksul punkte saab, siis see on ikkagi minimaalne summa. Arvan, et viimasel kahel olümpial, kaasaarvatud see, mis teadmatusse edasi lükati, seal oleks piisanud ühest sõitjast veel. Kaks stabiilset Eesti sõitjat oleks olnud piisav, et kvalifikatsiooni viimaste kohtade eest võidelda. Kolm oleks olnud kindlasti parem.”

Loo on kroonitud Eesti maastikukrossi meistriks kümnel aastal järjest. Kui raske oli üldse vastu võtta otsust, et nüüd on tippspordiga kõik? “Ega ma olen sellele mõelnud päris palju ka eelnevatel aastatel. Sportlase jaoks, vähemalt eriti ratturi jaoks on hooaja lõpp ehk sügis, talv ja kevad selline aeg, kus tuleb igasuguseid mõtteid. See on see aeg, kus tuleb teha ära põhitöö, et järgmisel hooajal võiksid olla hea või väga hea. Eks see tuleb suuresti su enda motivatsiooni pealt, lähed trenni ja teed seal midagi. Mulle nüüd lihtsalt võib-olla sellel hetkel tundus, et kui ma toon välja viimaseid hooaegu, siis ma uskusin ja lootsin, et mul on võimalus sõita sellises arvestatavas meeskonnas, kes oleks MK-tasemel meeskond, kelle prioriteedid on MK-etapid, kus on professionaalsem taustajõud ja varustus. Ühel hetkel pead enda jaoks selle otsuse tegema. Lõpuks näed, et sinna saamine ja võimalus sinna saada ei käi ainult su saavutuste pealt, vaid seal taga on veel palju asju, mida näiteks mina sportlasena muuta ei saa. Asjad oleksid võinud olla teisiti, kui Eesti rahvaarv oleks 10-20 korda suurem, siis oleks see pilt hoopis teine,” ütles Loo.

Kui suur on tõenäosus, et Lood näeb Eestis rattaga edasi sõitmas? “Ma ei oska seda praegu öelda. Kindlasti ma ei ütle, et ma rattaga üldse ei sõida. Kui ma ütlesin, et lõpetan selle alaga professionaalsel tasemel tegelemise, siis see ei tähenda seda, et ma enam välismaal ei võistle, aga sõidan kõiki Eesti võistluseid. Samas ma ka ei välista seda. Rattaga mulle endiselt meeldib sõita, aga ma ei pea seda enam oma päeva prioriteediks number üks. Rattasõit ja rattaga võistlemine ei ole enam eelistus. Kindlasti see saab olema mingi osa minu vaba aja kasutamisest ja veetmisest, ent Eestis võistlemine ei ole kindlasti see, mis motiveeriks mind selle pärast trenni tegema. Kui ma lähen sõitma, siis hobi-või harrastusvõistlejana, mitte tõsimeelse harrastajana, kes teeb sama palju trenni kui professionaal, aga selle kõrvalt käib ka tööl ja teeb igasuguseid muidu asju.”

Vaata ka ETV spordisaate lugu: https://sport.err.ee/1608078649/maastikuratturitele-teed-rajanud-loo-proovisin-teistmoodi-edu-kiirelt-ei-tulnud

Foto: Martin Loo Autor/allikas: Max Fuchs, EGO-Promotion


December 28, 2020
133078403_239866894165814_305187917683489324_o.jpg

1min105

Belgias Herentalsis peetud cyclo-crossi võistlusel X2O Trophyl pälvis hooaja esimese võidu kohalike rõõmuks Wout van Aert, kes edestas valitsevat maailmameistrit Mathieu van der Poeli.

Van Aerti võiduajaks märgiti 58 minutit ja 13 sekundit. Van der Poeli võistluse rikkus rehvi purunemine, mistõttu kaotas ta finišis võitjale 35 sekundiga. Kolmandale kohale tuli belglane Michael Vanthourenhout (+1.32).

Mägisel, mudasel ja tehnilisel rajal peetud võistlusel näitas Van der Poel suurepäraseid maastikurattavõistlustelt pälvitud oskuseid ning oli kolmandaks ringiks läinud konkurentidelt eest, kuid seejärel tabas maailmameistrit ebaõnn ning Van Aert tuli endast mööda lasta. Van der Poel ei suutnud järgmise kolme ringiga enam 30-sekundiliseks kärisenud vahet tagasi sõita ja pidi leppima teise kohaga.

Naiste seas ei olnud valitsevale maailmameistrile Ceylin del Carmen Alvaradole vastast ning nii pälvis ta esikoha Lucinda Brandi ja Denise Betsema ees.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/photo?fbid=239866884165815&set=a.239866860832484


December 21, 2020
12341069_1686670088217295_840659244100200795_n.jpg

2min101

Cyclo-crossi MK-sarja teisel etapil Belgias Namuris võidutses valitsev maailmameister Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix), edestades Wout van Aerti (Jumbo-Visma) ja Thomas Pidcocki (Trinity).

Van der Poel võitis hooaja teise MK-etapi ajaga 1:03.59, edestades Van Aerti kolme ja Pidcocki 11 sekundiga. Esimesel MK-etapil Tšehhis Taboris võidutsenud Michael Vanthourenhout (Pauwels Sauzen-Bingoal) lõpetas neljandal positsioonil, kaotades võitjale ühe minuti ja seitsme sekundiga. Sellest aga piisas, et jätkata MK-sarja üldliidrina.

Van der Poel ja Van Aert on kauaaegsed rivaalid nii cyclo-crossi- kui maanteevõistlustel. Van der Poel võitis tänavu näiteks Tour of Flandersi samal ajal kui Van Aert pälvis esikoha Milano – San Remol. Ka Namuris pidasid konkurendid vägeva lahingu, kuid üllatusmeheks kerkis hoopis Pidcock, kes domineeris võistlust. Juba avaringil pani 21-aastane britt peale kiire tempo ja talle suutsid järgneda vaid Van Aert ja Vanthourenhout. Van der Poel kulutas samal ajal palju energiat, et liidertrio kätte saada.

Teisel ringil otsustas Pidcock veelgi tempot tõsta ning pääses viiesekundilise vahega juhtima. Van Aert, Van der Poel ja Vanthourenhout püüdsid ta aga kolmandal siiski uuesti kinni. Noor briti rattur näitas seejärel võitlejahinge uuesti neljandal ringil, teenides sedapuhku seitsmesekundilise vahe.

Van der Poel ja Van Aert püüdsid Pidcocki kordamööda, kuid said ta kätte alles eelviimasel ehk kaheksandal ringil. Vanthourenhouti võistluse rikkus purunenud rehv. Valitsev maailmameister tegi otsustavad liigutused viimasel ringil ning ületas finišijoone esimesena.

Naiste seas pälvis esikoha Lucinda Brand, kes võidutses Clara Honsingeri ja Denise Betsema ees vastavalt 29 ja 38 sekundiga.

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/mathieu.vanderpoel/photos/a.1480364078847898/1686670088217295


Impression