Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorrale toimus täna Eesti Jalgratturite Liidu treenerite nõukogu ja võistluskorraldajate virtuaalkoosolek EJL-i võistluskalendri muutmise osas. Tänasel koosolekul otsustati, et kuivõrd valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra lõppu on tänase seisuga võimatu prognoosida, siis olukorra selgumiseni külmutatakse EJL-i kalender 12. märtsi seisuga – kõik ennatlikud ümbertõstmised annulleeritakse. Kalendrit vaadatakse spordiala tervikvajadustest lähtuvalt ühtsena ning seda […]
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) on peatanud kõigi jalgrattaürituste toimumise kuni 1. juunini 2020 ning jätkab läbirääkimisi võistluskalendri ümberkorraldamiseks. UCI kohtus 1. aprillil oma koostööpartneritega ning üheskoos otsustati, et kõigi jalgrattavõistluste toimumine peatatakse kuni 1. juunini 2020. Tehtud otsus puudutab kõiki jalgrattadistsipliine ja jalgratturite kategooriaid. Võistluskalendri ümberkorraldamisel ja uute kuupäevade paikapanekul on eelis kolmel suurtuuril ning […]
Märtsikuu oli Eesti jalgrattaspordile, spordi valdkonnale ja tervele maailmale ning inimkonnale sõna otseses mõttes erakordne ja kahjuks mitte positiivses mõttes. Tervet maailma raputanud COVID19 viirus pööras pea peale terve rahvusvahelise rattakalendri ning lükkas sel suvel Tokyos toimuma pidanud olümpiamängud järgmisesse suvesse (2021. aasta 23. juuli-8. august). Kui olümpia-mängudele on asendusaeg juba leitud, siis rattamaailma kolme […]
Kuraditosin saadet tehtud! Podcasti “Jalgrattapalavik” 13. peatüki eestkõnelejaks on endine jalgrattasportlane ja treener ning praegune võistluste korraldaja Allar Tõnissaar. 1981. aastal lõpetas sporditee ja hakkas verinoorelt (21) treeneriks. Lillevere kolhoosi spordikoolis pidas treeneritöö kõrvalt ka direktori ametit. 1991. aastal tõusis Eesti juunioride koondise peatreeneriks ja asus Janek Ermeli, Erki Pütsepa ning Janek Tombakuga maailma vallutama. Sealt tuleb lugusid! […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Rakvere Rattaklubi Siplased. Kui palju rattureid teie klubis on? aasta hooajaks sai tellitud 63 sõiduvormi komplekti. Kindlasti pole kõik Siplaste värve kandvad rattasõitjad võistlussportlased, aga meie värve näeb Lääne-Virumaal pea kõikjal ning neid võib kohata ka mujal Eestis. EJL-i litsentsi võtvaid sõitjaid on meil aastas kusagil […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
