Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) andis peale koosolekut oma koostööpartneritega teada mitmetest otsustest ja muudatustest, mis puudutavad rahvusvahelist jalgrattakalendrit. Rahvusvahelise maanteekalendri võistlused on peatunud esialgse 1. juuni asemel 1. juulini ning UCI WorldTouri kalender kuni 1. augustini. Rahvuslike alaliitude sh Eesti Jalgratturite Liidu poolt korraldatavad meistrivõistlused toimuvad nädalavahetusel 22.-23. august 2020. Tour de France esialgne toimumisaeg […]
Podcasti “Jalgrattapalavik” stuudios on kaduma läinud ujuja, Tartust. Eks samasuguseid ole ennegi olnud, aga tema on Eestis ainus, kes jõudnud hilisemalt jalgrattaspordis Euroopa meistritiitlini. Jutt käib Allan Orasest, praegusest ärimehest, Moomoo spordiriiete brändi loojast. Jalgrattaga sina peal alates 1988. aastast. Taasiseseisvumise esimesel kümnendil võistles amatöörina Prantsusmaal ja Itaalias. Aastatuhande vahetusel oli lähedal profiks saamisele, aga saatuse […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Haanja Rattaklubi. Kui palju rattureid teie klubis on? Äsja 15 aastaseks saanud Haanja Rattaklubis on 71 liiget. Noori treenib Tarmo Mõttus. Koos käiakse vähemalt kord nädalas. 2) Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada? Suur unistus on käivitada ametlikud rattatreeningud (seni on […]
Praegusel liikumispiirangutega ajal on paljudele profiratturitele asendamatuks tehnoloogiliseks abivahendiks saanud veebipõhine treenimis- ja mänguplatvorm Zwift, mille loojad aga koroonakriisi kuidagi ette ei osanud näha. Nimelt on juba vähemalt kahe profiratturi kontod Zwiftis blokeeritud, sest nende jõunäitajad on tavainimese kohta liiga ulmelised. “Hei @GoZwift, kas te saaksite mind palun aidata? Mind hoiatati just üliinimlike numbrite näitamise […]
Koronaviirusest tulenev olukord mõjutab tugevalt ka rahvaspordihooaja algust. Vähemalt mõned hooaja alguse võistlused viiakse läbi virtuaalkujul. Koroonaviiruse mõju rahvaspordiüritustele on juba toonud kaasa võistluste tühistamise ja edasilükkamise. Aga otsitakse ka teisi variante. 10. mai Tartu maastikumaraton toimub seekord virtuaaljooksuna, “Inimestel on võimalus kas oma kodukandis või kodumetsas, kas või teises maailma otsas, kui nad on, […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
