Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Nõmme Rattaklubi Rattakool. 1) Kui palju rattureid jaanuarikuu seisuga teie klubis on? Nõmme Rattakoolis treenib 2020 kevadel neljas õppegrupis (3+, 7+, 10+, 13+) kokku 115 last ja noort sportlast ning täiskasvanud harrastajat. 2) Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada? Sellel aastal […]
Alates märtsikuust on Eesti Jalgratturite Liidu uus liige Austa Rattaklubi, olles Liidu 66 liige. Austa Rattaklubi asutati 14.01.2020 ning hetkel koosneb klubi kahest liikmest, asutajad Caspar Austa ja Avely Kaldoja, kes on ka klubi aktiivsed ratturid. Caspar Austa on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jalgrattatreener, harrastusrattur ning edukas maastikurattur, kes on juba pikemat aega olnud aktiivne jalgrattaspordi […]
Eesti Jalgratturite Liidu juhatus otsustas oma korralisel koosolekul võtta arvesse EJL-i treenerite nõukogu ettepanekut ning teatas, et tulenevalt koroona epideemiast tingitud eriolukorra piirangute ajal ei kinnitata ühtegi võistluste korraldajate poolset avaldust võistluste läbiviimise aja muutmise osas. Kuna valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra piirangute lõppu on veel tänase seisuga võimatu prognoosida, siis on olukorra selgumiseni EJL-i kalender […]
Kultuuriminister Tõnis Lukas avaldas lootust, et mai alguses proovitakse avada vähemalt vabas õhus asuvad spordirajatised. “Kuna kehakultuur ja liikumine on tervise pant, siis ma loodan, et me saame hakata vabaõhuspordibaase, staadione ja tenniseväljakuid kontaktivabategevuseks avama juba mai alguses,” ütles Lukas intervjuus ERR-ile. Teisipäeval arutles Lukas veel koos Euroopa Liidu spordiministritega videosilla teel COVID-19 viiruse mõju […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige Pärnu Kalevi Spordikool. Kui palju rattureid teie klubis on? Pärnu Kalevi Spordikoolis käib töö kahe treeninggrupiga. Väiksemaid, kes alles alustavad sporditeed, on klubis kümne ringis. Suuremad, kellel on juba kindlamad sihid silme ees, on samuti kümne kandis. Treenereid on klubis kaks: Kaido Juurik ja Silver Schultz. […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
