Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Seoses koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, otsustas Estonian Cup rattamaratonide sari teha tänavusel hooajal muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi. “Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 – 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need rajad oma nutiseadmeid kasutades läbida. Nutiseadmesse […]
Seoses Covid-19 haiguse tõttu kehtestatud eriolukorra ja teadmatusega, millal Eestis spordiüritusi endisel kujul taas korraldada võib, otsustasime teha selle aasta sarjas mõned muudatused. Planeeritud muudatused puudutavad esialgu sarja esimest kahte etappi. Tähistame osalejate jaoks kahes Eestimaa paigas kaks statsionaarset 20 – 25 km rada. Peale eriolukorra lõppu alates 25. maist on kõigil registreerunutel võimalus need […]
Algab rattamaratonide sari Estonian Cup. Sõidetakse õues, kuid starditakse eraldi. Kahe nädala pärast lõpevad jalgratta(rahva)sportlaste piinad, saab sõiduvahendi stardijoonele lükata ja finišis käed taeva poole visata. Ühiseid võistlusi küll veel pidama ei hakata, ent avatakse kaks maastikusõidurada – üks põhjas, teine lõunas – ja neid saab kuu jooksul aja peale läbida. Ei sõideta küll grupis ega […]
Üks kogemuskild, mis meenus Allar Tõnissaarele Atlanta 1996. aasta suveolümpiast, aitas tal leida lahenduse probleemile, mille otsa põrkas mees Estonian Cupi maastikurattasarja peakorraldajana 2020. aasta koroonakevadel. Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6966179/harrastajad-pusivad-juulini-voistlusdieedil?_ga=2.2199344.1225469581.1588744108-585181368.1579769046
Aprillikuu möödus jalgrattaspordile sündmustevaeselt. Ootuspäraselt andsid mitmed ürituskorraldajad teada mitmete võistluste ärajäämisest või edasilükkamisest. Koroonakriis on mõjutanud ka mitmeid tippklubisid, kes teatasid profiratturite palgakärbetest. Milliseks kujuneb jalgrattamaailm pärast eriolukorra lõppemist, seda ei oska tänasel päeval keegi öelda. Kõigi spordilembeliste rõõmuks on aga alates 2. maist taas avatud välijõusaalid, staadionid ja taas lubatud välitreeningud gruppides, mille […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
