Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Kui koroonaviiruse tõttu jäävad ära Tartu maastikumaraton, Tartu rattaralli ja Tour of Estonia ning riik ja Tartu linn nõuavad tagasi nende korraldamiseks makstud toetuse, ootab MTÜ Klubi Tartu Maraton inimeste koondamine ja organisatsiooni likvideerimine, kardab klubi juhatuse liige Indrek Kelk. “Meie möödunud majandusaasta lõppes kahjumiga ja selle aastal suusamaratoni ärajäämine on toonud juba 20 000 eurot […]
Sel korral tutvustab oma tegemisi Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking, kust on sirgunud sellised ratturid nagu Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation), Karl-Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) ja Steven Kalf (Team Crédit Mutuel-Garage Premier-Fewoss) ning mille alustalaks on legendaarse Saaremaa Velotuuri korraldaja Riho Räim. Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking hoiab lisaks Eesti rattaspordi arengule kaasa aitamises lippu kõrgel […]
Liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld avalikuks kasutamiseks mõeldud spordikeskustes ei kehti ligikaudu 115 Eesti sportlase, treeneri ja abipersonali suhtes, kes osalevad olümpiaettevalmistuses. „Selleks, et meie spordikuulsustel säiliksid võimalused edukaks esinemiseks olümpiamängudel, on vajalik tagada turvalised tingimused treeninguteks, ka eriolukorras. Tippsportlased on harjunud elama režiimis, mis minimeerib haigestumise võimalused ka tavaolukorras ning seetõttu ei kujuta erisuse kehtestamine […]
Hispaanias elav Eesti valitsev olümpiakrossi meister Janika Lõiv on sunnitud järgmistel nädalatel treenima sisetingimustes. Kui alguses jäeti koroonaviiruse leviku piiramiseks ära võistluseid, siis nüüd on hakatud kehtestama liikumispiiranguid ja sulgema riigipiire. Alates pühapäevast on Hispaanias jalgrattaga õues treenimine keelatud ja trahvitav. Riigiti on olukorrad erinevad, mis on siiani tekitanud olümpia kvalifikatsioonis ebavõrdsust. Näiteks eile veel […]
Seoses koroonaviiruse arengutega ja võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusi, võttis Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (UCI) pärast nädalavahetusel toimunud kriisikoosolekut vastu ranged meetmed, mille eesmärgiks on takistada viiruse levikut, tagada kõigi jalgrattaüritustel osalejate tervise maksimaalne kaitse ja võistlustel osalejate sportlik võrdsus. Vastu võeti järgmised meetmed: UCI peamine ülesanne on tagada sportlaste turvalisus. Sellega seoses palutakse kõigil […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
