Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ãœhisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finiÅ¡ijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Nädalavahetusel toimus Keila Terviseradadel Eesti Olümpiakrossi (XCO) karikasarja 2025. hooaja viimane etapp, kus võidutsesid Matthias Mõttus ja Maribel Rannala. Mõlemad olid parimad ka sarja üldarvestuses. Öösel sadanud vihm muutis raja libedaks ja tehniliselt keerukaks, tuues esile ratturite oskused rasketes tingimustes. Mõttus võidutses ajaga 1:16.30 ja on olnud võidukas alates Äkke GP etapist alates. Naistest kuulus […]
Europark Estonian Cup finaaletapil, Ramudden 11. Valgehobusemäe rattamaratonil võidutsesid 45-kilomeetrisel põhisõidul Josten Vaidem ja Mari-Liis Mõttus. Mõlemad olid parimad ka rattamaratonide sarja üldarvestuses. Vaidem pälvis Valgehobusemäel soolovõidu ajaga üks tund, 36 minutit ja 44 sekundit. Seejuures valmistas Vaidemile viis minutit enne starti närvikõdi katki läinud rehv, mille ta siiski kiirelt õigeks ajaks korda sai. Teise […]
Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasarja viimane etapp toimub sel hooajal Keila Terviseradadel. Sarja üldarvestuses pole miski veel kindel, sest kõik on veel võimalik ja pinget jagub finiÅ¡ijooneni. Läbi suve on sari viinud rattureid Eesti eri nurkadesse ehk Otepääle, Narva, Valgehobusemäele ja Hiiumaale, pakkudes vaheldusrikkaid ja tehnilisi radu, mis panevad proovile iga tõelise maastikuratturi oskused ja vastupidavuse. […]
Ida-Virumaal Sinimäel peetud Eesti meistrivõistlustel gravel-rattasõidus võidutsesid Rait Ärm ja Aidi Gerde Tuisk. 90-kilomeetrisel võistlusel mõõdeti Ärmi võiduajaks kaks tundi, 13 minutit ja 15 sekundit. See teeb keskmiseks kiiruseks enam kui 40 km/h. Ärm edestas finiÅ¡ijoonel ühe sekundiga Gert Kivistikku ja kahe sekundiga Riko Tammepuud. Kuue parema sekka sõitsid end veel Markus Pajur (+0.07), Peeter […]
Laupäeval Å veitsis Valais peetud mäestlaskumise maailmameistrivõistlustel teenis Riko Mäeuibo meesjuunioride konkurentsis 13. koha. Kvalifikatsioon peeti reedel ja seal oli ajaga 3.14,753 parim prantslane Till Alran, edestades 0,144 sekundiga Max Alrani ja 4,393 sekundiga uusmeremaalast Jonty Williamsoni. Mäeuibo näitas eelsõidus kümnendat tulemust, kaotades päeva parimale 14,074 sekundiga. Laupäevaseks finaalsõiduks olid rajaolud muutunud kuivemaks ja nii teenis […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
