Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Rootsis peetud maastikuratturite mitmepäevasõidul Borlänge MTB Tour osales ka Eesti maastikuratturite koondis koosseisus Matthias Mõttus, Herlen Kajo, Marten Konga, Loore Lemloch, Maribel Rannala, Niklas Lond ja Uku Järv. Avapäeval peeti kolmekilomeetrisel tehnilisel ringil eraldistardist sõit. Eliitklassi meeste seas oli kiireim rootslane Matthias Wengelin ajaga 6.32,32. Matthias Mõttuse ajaks mõõdeti 6.49,51, mis andis eestlasele kaheksanda koha. […]
Laupäeval peeti Eesti-Läti ühisvõistlusena Europark Estonian Cup rattamaratonide sarja teine etapp, Diotech 3. Valga/Valka Rattamaraton. Osalejaid oli kokku üle 1300, kellest 76-kilomeetrisel põhisõidul olid parimad Lauri Tamm (CC Villeneuve Saint Germain) ja Mari-Liis Mõttus (Hawaii Express naiskond). Lauri Tamm edestas põnevas finišiheitluses ühe sekundiga esimese etapi võitnud Markus Pajurit (Hawaii Express meeskond) ja nelja sekundiga […]
Nädalavahetusel peeti Järva-Jaani Rattapäev. Viiendat korda toimunud rattavahetusega sõidu võitsid Josten Vaidem ja Kertu Orul. Järva-Jaani Rattapäeva omapärane formaat näeb ette, et samaaegselt stardivad samast kohast erinevatel trassidel Järva rattamaraton (50 km) ja Järva-Jaani rattaralli (43 km). Rattavahetusega sõidu puhul tuleb esmalt läbida Järva rattamaraton ja seejärel Järva-Jaani rattaralli. Vaidemi võiduajaks oli 2:59.16. Talle järgnesid […]
Prantsusmaal Loudenvielle’s peetud enduro maailma karika sarja kolmandal etapil pälvis Mark Peterson meeste open klassis 39. koha. Kolmikvõidu pälvisid prantslased Pierre Lambert (6.55,538), Tristan Borel (+1,972) ja Mathis Geslin (+4,483). Peterson finišeeris ajaga 7.49,773, mis andis 70 võistleja seas 39. tulemuse. Varem ei ole eestlased maastikuratturite enduro MK-etapil osalenud.
Itaalias Casellas peetud maastikumaratoni Euroopa meistrivõistlustel pälvis Merili Sirvel eliitnaiste konkurentsis 20. koha. Peeter Pruus perekondlikel põhjustel starti ei läinud. 83-kilomeetrisel distantsil mõõdeti Sirveli finišiajaks viis tundi, kümme minutit ja 36 sekundit. Euroopa meistriks krooniti sakslane Adelheid Morath (4:39.36), kelle järel said kahvatumat värvi medalid kaela hispaanlane Natalia Fischer Egusquiza (+6.10) ja itaallane Mara Fumagalli […]
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.