Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Solar Wheel 1. Valga/Valka rattamaratonil selgitati esmakordselt Eesti meistrid gravelis. Eliitmeeste seas võitis Markus Pajur, kes edestas Rait Ärmi ja Siim Kiskoneni, eliitnaiste hulgas olid parimad Mari-Liis Mõttus, Laura-Lizette Sander ja Janelle Uibokand. Piirilinnas tehti piiriülest koostööd naabritega ja nii asusid stardijoonele nii meistrivõistluste arvestuses sõitvad ratturid kui Hawaii Express Estonian Cup ning Läti Kalnu […]
Šotimaal Glasgows jätkuvatel jalgratturite maailmameistrivõistlustel teenis Janika Lõiv olümpiakrossis 35. koha. Karjääri viienda XCO MM-tiitli teenis prantslanna Pauline Ferrand Prevot. Sarnaselt lühirajasõidule kaitses prantslanna Pauline Ferrand Prevot tiitlit ka olümpiakrossis, võidutsedes ajaga 1:24.14. See on tema viiendaks MM-tiitliks sellel distsipliinil. Varem on ta esikoha teeninud aastatel 2015, 2019, 2020 ja 2022. „Ma olen võidu üle […]
Šotimaal Glasgows jätkuvatel jalgratturite maailmameistrivõistlustel pälvisid lühirajasõidus teist aastat järjest esikohad uusmeremaalane Sam Gaze ja prantslanna Pauline Ferrand-Prevot. Maastikuratturite lühirajasõit peeti Glentress Forestis asuval lühikesel ligi ühekilomeetrisel ringil. Gaze võidutses ajaga 20.27, edestades finišijoonel prantslast Victor Koretzkyt ja britti Thomas Pidcocki (+0.02). “Väga tehniline võistlus. Sõitsin lihtsalt oma tempos ja püüdsin tõusude vahel taastuda. Olen õnnelik, […]
Portugalis peetud maastikuratturite mitmepäevasõidul Vila do Conde Peneda-Geres Extreme pälvis Maaris Meier koos kaaslase Filipe Tomasega segapaaride arvestuses teise koha. Esimesel etapil sõitsid maastikuratturid 104 kilomeetrit koos 2454 tõusumeetriga, teisel etapil 101 kilomeetrit 2868 tõusumeetriga ja kolmandal etapil 97 kilomeetrit 1961 tõusumeetriga. Meier ja Tomas said kõikidel etappidel teise koha Daniela Pereira ja Gaspar Mendesi […]
Šotimaal Glasgows peetud maastikumaratoni maailmameistrivõistlustel pälvis Janelle Uibokand eliitnaiste klassis 25. ja valitsev Eesti meister Peeter Pruus 28. koha. Eliitklassi naiste seas krooniti maailmameistriks austerlanna Mona Mitterwallner ajaga viis tundi, seitse minutit ja 50 sekundit. Hõbemedali teenis Lõuna-Aafrika Vabariigi maastikurattur Candice Lill (+0.54) ja pronksmedali sakslanna Adelheid Morath (+9.50). Uibokand kaotas võitjale 44 minuti ja […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
