Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Tallinna Rattamaratoni võitsid Markus Pajur ja Mari-Liis Mõttus. Bosch Eesti Maastikurattasarja üldvõitjateks tulid Gert Jõeäär ja Greete Steinburg. 22. Tallinna Rattamaratoni võistluspaigas Kõrvemaal tervitas rattureid täna hommikul hele päike. Kaunis suvepäev meelitas kohale üle 900 väikese ja suure rattasõbra. Tänase sõidu tulemusel selgusid ka sarja üldvõitjad ning see lisas kogu sõidule ekstra põnevust. 47 km […]
Bosch Eesti Maastikurattasarja lõpetab tänavu 22. Tallinna Rattamaraton, mis toimub laupäeval, 24. augustil Kõrvemaal. Kavas on 47 km põhisõit, 17 km noorte- ja matkasõit ning lastesõidud. Tallinna Rattamaratonile tasub sõitma tulla kõigil huvilistel, kuna rajad on ettevalmistatud silmas pidades erineva tasemega sõitjaid. „Pikem distants eeldab raja läbimiseks mõningast treenitust, aga lühem distants on sobilik läbimiseks kogu […]
Täpselt kuu aja pärast, 15. septembril sõidetav Tartu Rattamaraton kannab järjekorranumbrit 22. Vaatame, mida ütleb Baltikumi suurima maastikurattaürituse kohta korraldajate statistikabaas. Kõigepealt noppeid ürituse ajaloost: Tartu Rattamaraton kahe põhidistantsiga (63 ja 31 km) peeti 1998. aastal. Igal aastal on kavas olnud ka lasteüritused ehk TILLUsõit ja MINImaraton. Vahemikus 2001–2012 oli rattamaratoni programmis maastikurattasprint. Esimene suurem […]
Bosch Eesti maastikurattasarja lõpetab tänavu 22. Tallinna rattamaraton, mis toimub laupäeval, 24. augustil Kõrvemaal. Kavas on 47 km põhisõit, 17 km noorte- ja matkasõit ning lastesõidud. Tallinna rattamaratonile tasub sõitma tulla kõigil huvilistel, kuna rajad on ettevalmistatud silmas pidades erineva tasemega sõitjaid. “Pikem distants eeldab raja läbimiseks mõningast treenitust, aga lühem distants on sobilik läbimiseks […]
Šveitsis Lenzerheides sõidetud maastikuratturite maailma karika etapil pälvis Janika Lõiv naiste eliitklassis 18. koha, Martin Loo lõpetas meeste seas 66. positsioonil ning Mari-Liis Mõttus sai kuni 23-aastaste konkurentsis 20. koha. Naiste klassis ei saanud Lenzerheides keegi vastu Rio olümpiamängudel kulla võitnud Jenny Rissvedsile. 25-aastase rootslanna võiduaeg oli 1:21.09. Teise koha sai hollandlanna Anne Terpstra (1:21.34) […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
