Maastik
Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
- P 10.07.2022 EMV mäestlaskumises (DHI), Kütioru info
- L-P 23-24.07.2022 EMV olümpiakrossis (XCO), Otepää info
- L 06.08.2022 EMV maastikumaratonis/ E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton (XCM), Kullamaa info
- P 28.08.2022 EMV teatekrossis (XCO), Jõulumäe Tervisespordikeskuses info
- L 22.10.2022 EMV cyclo-crossis, Pärnu info
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Eesti parim naissoost maastikurattur Janika Lõiv osales nädalavahetusel Sloveenias C1 kategooria võidusõidul „XCO Kočevje 2020“, kus saavutas kolmanda koha. „Sõit algas minu jaoks väga hästi. Stardist sain esimesena minema ning vedasin kogu gruppi. Esimese ringi lõpuks olime jäänud kolmekesi ette sõitma – mina, Yana Belomoina ja Tanja Zakelj. Suurema osa ajast vedasin meie kolmest rongi […]
Maaris Meieri koduklubi Miranda Factory Team jõudis Šveitsis toimunud e-ratta festivalil kaks korda poodiumile. Verbieri linnas toimunud e-rattaspordile keskendunud festivali üks osa oli ka võidusõit Bosch EMTB Challenge 2020. Meieri klubikaaslane Emanuel Pombo saavutas võistlusel kolmanda koha ja Tiago Ladeira viienda koha. Maaris Meier saavutas naiste võistlusklassis kolmanda koha. „Tundsin, et võislustest, millest ma Eestis […]
Lõuna-Eesti Ralli muudab Rõuge Rattamaratoni stardiaegasid Seoses pühapäeval, 23. augustil samaaegselt samas piirkonnas toimuva Lõuna-Eesti Ralliga on 22. Rõuge Rattamaratoni ajakava tavapärasest erinev. Kolme distantsi stardid toimuvad umbes üks tund hiljem kui tavaliselt, et vältida ralliautode ja ratturite trasside ristumist. „Kevadisest Covid-19 viirusest tingitud eriolukord ja piirangud lükkasid meie võistluskalendri väga tihedaks, mistõttu toimub Rõuge […]
Tartu rattamaraton toimub plaanitult 20. septembril, kuid muudatusi on tehtud nii rattarajal kui ka kohalviibijate turvalisust silmas pidades. “Rajamuudatused on seotud 89 ja 40 km pikkuse maratonidistantsiga,” rääkis Tartu rattamaratoni rajameister Assar Kütt. Ta tõi näite maratoniraja 28. kilomeetril (pärast Ande toidupunkti) olevast kahe kilomeetri pikkusest lõigust, mis varasemalt kulges põlluäärsel asfaltteel, kuid nüüd kihutatakse […]
Selle aasta kevad ja koroonakriis meelitas tavapärasest rohkem inimesi jalutama ja jalgrattaga sõitma. See tõi omakorda kaasa jalgrattaõnnetuste kasvu. Kuigi värskes õhus veedetud aeg on tervisele üldiselt väga kasulik, tähendab rohkem rattaliiklust siiski ka rohkem õnnetusi, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on praegu kolmandiku võrra rohkem õnnetusi, kolmandiku võrra rohkem vigastatuid ja […]
Maastiku võistluskalender
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.
Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (Union Cycliste Internationale), Euroopa Jalgratturite Liidu (Union Europeenne de Cyclisme), Nordic Cycling ja Eesti Olümpiakomitee liige.
