Esimene maastikuratta võistlus korraldati USA-s kaheksakümnendate alguses. Sellest ajast on distsipliin kasvanud ja populaarsust kogunud igast küljest. Esimesed Maailma Meistrivõistlused, kinnitatuna UCI poolt, toimusid 1990. aastatel.
Maastikurattal on neli erinevat suunda: olümpiakross; maastikuratta maraton; downhill; four-cross; eraldi alana toome maastiku all välja ka cyclo-crossi.
Maastikusõit peab toimuma looduslikul maastikul, ei tohi sisaldada kunstlikke takistusi ning peab valdavas osas olema läbitav rattalt maha tulemata. UCI on välja toonud 7 erinevat ametlikku maastikusõidu võistlusala, milleks on:
• Olümpiaformaat – starditakse ühisstardist ja sõidetakse vähemalt 5–9 km ringidel, võistluse kestus on kuni 2 h 15 min. Võistlustrass peab sisaldama erineva raskusastme, reljeefi , tehnilise nõudlikkuse ja pinnasega rajalõike.
• Maraton – võistlus ühisstardist 3–4 h ja 60–120 km, mille trassil ei tohi olla kattuvaid rajalõike.
• Punktist-punkti sõit ehk ralli – analoog maratonile, kuid distants võib olla lühem 25–60 km.
• Lühirajasõit – sõit ühisstardist 1–5 km ringil, kestvusega kuni 1 h, võib sisaldada kunstlikke või looduslikke takistusi, kui need ei kujuta ohtu võistlejate tervisele. Reeglina jääb lühiraja võistlustel sõidetava ringi pikkus ajaliselt 2–5 min. vahele ning kogu võistluse kestus 20–30 min. piiridesse. Lühiraja sõitude alaliigiks on mägirattasprindid, mis võivad toimuda alla 1 km ringil ja kus ühe sõidu kogukestus jääb alla 5 min. Sprindid algavad ajasõitudega ja jätkuvad 2–8- liikmeliste väljalangemissõitudega, kus võitjad kohtuvad lõpuks finaalis.
• Individuaalstardist sõit – eraldistart maastikul pikkus 5–25 km.
• Meeskonnavõistlus ehk teatesõit – kus võistkonna moodustavad sama või erinevate võistlusklasside sportlased. Sõidetakse kuni 9 km ringidel ning võistkonna liikmed läbivad ringe kordamööda, kusjuures vahetuse üleandmise momendil peavad võistlejad kindlaksmääratud vahetusala jooksul olema füüsilises kontaktis. Ühisstardist alanud võistluse võitjaks tuleb võistkond, kelle viimase vahetuse sõitja ületab finišijoone esimesena.
• Mitmepäevasõit – analoog maanteesõidu velotuurile.
Eesti meistrivõistlused 2022. aastal:
Olümpiakross (inglise keelne lühend – XCO) on ainus olümpiamängude kavas olev maastikuratta võistlusdistsipliin. Võistlusklasside kaupa ühisstardist toimuvad võistlussõidud toimuvad 4-6km ringidel.
Maastikukrossimaraton (inglise keelne lühend XCM) sõidetakse 60-120km pikkusel rohkete tõusumeetritega maastikurajal.
Mäestlaskumine (inglise keelne lühend DHI) on võistlus kella vastu, kus võistleja peab läbima kiired ja tehnilised lõigud. Rattur peab näitama julgust ja ka täpseid tehnilisi oskusi, et läbida erinevaid looduslikke takistusi.
Tartus Anne Kanali terviseradadel peetud Rand & Tuulberg Eesti meistrivõistlustel cyclo-crossis võidutsesid Madis Mihkels ja Mari-Liis Mõttus. Eliitklassi meeste sõidus võitis kuldse medali Mihkels, jättes teiseks tiitlikaitsja Markus Pajuri ja kolmandaks Markus Mäeuibo. Eliitklassi naiste seas pälvis esikoha Mõttus. Hõbemedali sai kaela Elisabeth Ebras ja pronksmedali Annabrit Prants. Meesjuunioride seas tuli Eesti meistriks Sebastian Suppi, […]
Laupäeval, 26. oktoobril koguneb kogu Eesti cyclo-crossi paremik Tartusse Anne Kanali terviserajale, et selgitada välja Rand & Tuulberg Eesti meistrivõistluste medaliomanikud. Tiitlikaitsjatena asuvad stardijoonele Markus Pajur ja Laura Lizette Sander. Pajur on tänavu juba cyclo-crossi radadel head hoogu näidanud, võites BikeFanatics Eesti cyclo-crossi karikasarja viimased kaks etappi Rakkes ja Tallinnas. Talle asuvad teiste hulgas konkurentsi […]
Juba selle nädala laupäeval selguvad Eesti meistrid Rand & Tuulberg Eesti meistrivõistlustel cyclo-crossis. Võistlused toimuvad 26. oktoobril algusega kell 11.00 Tartus, Anne kanali ümbruses. Rada on põnev ja rajale on ehitatud ka lisa takistusi sildade näol (rajakaarti näeb siit). Lisaks tehakse võistlusest ka otseülekanne, kus kogu võistlus tuuakse koju kätte (ülekannet saab vaadata EJL Youtube […]
13. Tartu Linnamaratoniga lõppenud Tartu Maratoni Klassiku üldarvestuses kogusid enim punkte meestest Kristo Prangel ja naistest Ann-Christine Allik. „Mul oli vaja joosta maraton 15 parema hulka, et kindlustada sarja üldvõit. Karel Hussari maratoni võidus olin enne jooksu üsna kindel,“ selgitas maratonis 11. koha saavutanud ning Klassiku parimana 5001 punkti kogunud Prangel. „Alguse jooksin ilmselt natuke […]
Liitu uudiskirjaga!
Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.
© EJL 2025. Kõik õigused kaitstud.