Tallinn soovib riigilt raha uue velotreki ja Eesti Spordi Maja jaoks

Tallinn soovib, et riik toetaks Eesti Spordi Maja ehitust ning Pirita velodroomi, samuti Kalevi staadioni ja Kadrioru staadioni renoveerimist.

Tallinna kultuuri- ja spordiameti ettepaneku järgi peaks riigi eelarvestrateegiasse (RES) 2022–2025 kandma neli spordiobjekti, mida amet nimetab üleriikliku tähtsusega spordiobjektideks.

Pirita velodroomi täielikuks ümberehitamiseks läheb Tallinna hinnangul vaja 12 miljonit eurot, riigilt soovib pealinn saada sellest pool ehk kuus miljonit. 1969. aastal valminud ja tänaseks amortiseerunud trekirada enam treenimiseks ja võistlemiseks ei kasutata ning kasutult seisva rajatise asemel on plaanis ehitada spordikeskus, kus asuks sisetrekk.

Tegu oleks esimese kinnise velotrekiga Eestis. Puidust ovaalring oleks 250 meetrit pikk, kavas on korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi, milleks peaks keskusesse mahtuma vähemalt 2000 pealtvaatajat.

Lisaks sisetrekile oleks uues keskuses võimalik tegelda ka teiste spordialadega, selleks saaks areeni keskel kasutada erinevaid spordikatteid.

Spordikeskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kui palju uus rajatis täpselt maksma läheks, sõltub arhitektuursest lahendusest, hinnanguliselt kulub uue spordikeskuse ehitamiseks 12 miljonit eurot.

Velotreki kõrvale on ühe ideena välja käidud Eesti Spordi Maja ehitamine. Juba mitukümmend aastat kaalumisel olnud hoone saaks Tallinna hinnangul odavamalt valmis ehitada, kui see rajada uue velotreki kõrvale. Samas vajab Eesti Spordi Maja asukoht heakskiitu Eesti olümpiakomiteelt, kes oleks hoone haldaja.

Teise asukohana pakub Tallinn välja Veskimetsa ratsaspordibaasi kõrval asuvad kinnistud. Tallinn ise hoone ehitust ei rahastaks, kogu raha, viis miljonit eurot, loodetakse saada riigilt.

Eesti Spordi Majas hakkaksid asuma erinevad spordialaliidud.

Miljonid Kadrioru ja Kalevi staadioni jaoks

Kalevi staadioni edasiseks renoveerimiseks soovib Tallinn riigilt saada järgmisel kahel aastal 1,55 miljonit eurot. Sama palju lisab linn ise. 3,1 miljoni euro eest jätkatakse olmehoone ehitust, rajatakse staadioni valgustus ja murukate.

Alates 2017. aastast käesoleva aastani kestnud renoveerimine on nii riigilt kui linnalt nõudnud seni kaheksa miljonit eurot. See pole aga piisav, et olmehoone täiesti valmis ehitada ja staadion täielikult renoveerida.

Tallinna eelistus on kõigepealt valmis ehitada staadioni valgustus, mis võimaldaks pikendada staadioni kasutust nii kevad- kui ka sügishooajal.

Kalevi staadioni arhitektuurivõistluse võidutöö järgi peaks tulevikus staadionil olema praeguse tuhatkonna istekoha asemel 15 000.

Tallinn soovib riigi abi ka Kadrioru staadioni täielikul renoveerimisel. Mullu sügisel algasid remonditööd harjutusväljakul, mis lähevad linnale maksma 720 000 eurot. Kogu kompleksi renoveerimine läheb maksma 12 miljonit eurot, ja sellist raha linn ise ei suuda välja käia.

“Kuivõrd tegemist on väga mahuka ja suure investeeringuga, loodame projekti realiseerida koostöös riigiga. Läbirääkimised ja infovahetus kultuuriministeeriumiga on olnud järjepidevad,” ütles ERR-ile sügisel toonane linna spordi- ja noorsooameti juht Aivo Normak.

Linna ettepanekul võiks riik staadioni renoveerimisek raha eraldada juhul, kui koroonapandeemiast räsitud majanduse elavdamiseks plaanitakse investeeringuid. Kogu kompleksi renoveerimine läheks maksma 12 miljonit eurot.

Praegu on linnal staadionikompleksi tervikrenoveerimiseks käimas ettevalmistused. Esimese asjana saaks korda teha valgustuse, mis neelaks 2,3 miljonit eurot. Ülejäänud renoveerimisprojektid valmivad käesoleva aasta lõpuks.

Tosin miljonit eurot neelavate tööde hulgas on rahvusvahelistele nõuetele vastava valgustuslahenduse rajamine, territooriumi siseste käiguteede remont, peaareeni ja tribüünide renoveerimine, laoruumide laiendamine ja harjutusväljakuid teenindava juurdeehituse rajamine .

Mälestisena arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks on läbi viidud ekspertiis, mille järgi pole hoone remonti enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte).

“Kadrioru staadion on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajav objekt. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks,” märkis kultuuri- ja spordiameti juht Hillar Sein kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas.

Abilinnapea: ilma riigita läheb aega rohkem

Kui riik ei leia vahendeid Kadrioru staadioni ja uue velotreki ehitamiseks, teeb Tallinn need lõpuks omal käel valmis, kuid see võtab kindlasti aastaid kauem kui riigi abiga, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Kui riik pole valmis koostööks, siis tulevik on päris ebamäärane,” nentis ta.

Belobrovtsev ütles, et vähemalt kohtumine kultuuriministriga jättis mulje, et linn võib olla lootusrikas.

“Kohtumine proua ministriga oli väga konstruktiivne. Anneli Ott toetab, et üleriigilise tähstusega objektid oleks heas korras. Aga üksi ta seda ei otsusta. Leppisime kokku, et vormistame kolm kuni viis objekti, ja mis võiks olla nende hinnanguline maksumus. Meie oleme optimistlikud, paistis, et ministrile selline lähenemine meeldis. Mis saab olema tulemus, me veel ei tea,” lausus Belobrovtsev.

Allikas: https://www.err.ee/1608123421/tallinn-soovib-riigilt-raha-uue-velotreki-ja-eesti-spordi-maja-jaoks

Impression