Hispaanias jätkuval kõrgeima kategooriaga maastikuratta mitmepäevasõidul Andalucia Bike Race jõudsid Eesti valitsevad olümpiakrossi meistrid Martin Loo ja Janika Lõiv ning Mari-Liis Mõttus esikümnesse.
Loo finišeeris 70-kilomeetrisel etapil kuuendana ajaga 2:48.02. Kaotust võitjale Francesco Faillile (2:47.05), kes on maanteel profina sõitnud aastatel 2004-2014, kogunes 57 sekundit. Esinelik jõudis finišisse seejuures koos. 36-aastane itaallane jättis lõpujoonel teiseks portugaallase Tiago Ferreira, kes 2016. aastal krooniti maastikumaratonis maailmameistriks, ja kolmandaks kanadalase Leandre Bouchardi, kes lõpetas pjedestaali madalaimal astmel teist päeva järjest. Neljanda kohaga pidi leppima eilne etapivõitja Fabian Rabensteiner. Teise eestlasena võistlev Peeter Pruus sai 43. koha ajaga 3:03.46.
„Täna oli jahe hommik, viis kraadi, ja alguses oli natuke toores tunne, mistõttu jäin esimesest grupist kaugele,“ rääkis Loo peale võistlust. „Õnneks suutsin kõige pikemal tõusul neile uuesti sappa haakida ja seal peaaegu lõpuni vastu pidada. Viimasel laskumisel oli kukkumine, mistõttu said esimesed eest minema. Mina jäin täna aga kuuenda kohaga rahule.“
Naiste seas sai Lõiv viienda koha ajaga 3:26.08. Võitjale ja ühtlasi tuuri üldliidrile Claudia Galicia Cortinale kogunes eestlannal kaotust viis minutit ja 53 sekundit. Pjedestaalile jõudsid veel lõuna-aafriklanna Mariske Strauss (+2.27) ja itaallanna Eva Lechner (+4.18). Mari-Liis Mõttus pälvis 8. ja Greete Steinburg 14. koha. Eestlannade lõpuaegadeks olid vastavalt 3:34.09 ja 3:44.35.
“Täna tundsin ennast stardist alates veidi tühjana ning alustasin tagasihoidlikumalt,” olid Lõivu muljed peale finišit. “Esimesse joogipunkti jõudsin väikese vahega tuuri liidri selja taga. Sealt edasi hakkasin maha jääma. Kuna rada ei olnud väga tehniline ja tõusud olid pigem lauged, siis üksinda sõites oli raske tempot üleval hoida. Kui lõpuni oli jäänud 20 kilomeetrit, siis sain kätte naiste pundi enda ees (Lecner, Sosna, Pintaric, Lea). Viimasele laskumisele läksin viiendal positsioonil, millega ma ka lõpetasin.”
Mõttus lisas: “Esimesed kaheksa kilomeetrit pendeldasin liidrite pundis olemise ja mahajäämise vahel. Kui maapind natukenegi muutis oma nurka üles, siis jäin väikese vahega maha. Laskumistega jõudsin jälle saba peale, aga kui hakkas pikemalt tõusma, siis jäin jäädavalt maha. Tõusul sõitmise jalga ma täna ei tundnud. Pikalt liikusin 12. positsioonil ja olin peaaegu langemas 13., kui tagant oli mu kätte saanud Natalia Fischer. Kuid nii kiiresti nagu ta selja taha tekkis, nii kiiresti ta sealt ka kadus. Raja pikimal laskumisel tundsin ennast mugavalt ja mäe all olin üllataval kombel kahele naisele järele jõudnud. Kuna tunne oli sel hetkel väga hea, siis järgmisel tõusul panin gaasi põhja ja läksin neilt eest. Järgmisel laskumisel avastasin ennast Katazina Sosna taga. Teadsin, et pean kasutama oma kiirust allamäge ära ja enne lõpukilomeetreid kasvatama temaga vahet nii palju kui võimalik. Neli kilomeetrit enne finišit püüdsin ma veel ühe konkurendi kinni, kellega hakkasime kassi-hiire mängu mängima. Seetõttu jõudis ka “Sosna punt” meile järele, kuid 500 meetrit enne finišit vajutasin lühikesel allamäge lõigul nii palju kui suutsin ja niimoodi lõpuni välja. Hämmastav, kuidas nii pikal sõidul võib algselt kehvast enesetundest kujuneda lõpuks selline tulemus.”
Maastikutuuri neljandal päeval sõidavad ratturid 57 kilomeetrit. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval.
