Siim Kiskonen teenis Prantsusmaal peetud mitmepäevasõidul kokkuvõttes teise koha

Prantsusmaal sõidetud amatöörratturite velotuuril 4 Jours As-en-Provence pälvis Siim Kiskonen kokkuvõttes teise koha.

Kolm päeva kestnud velotuuril lõpetas Kiskonen kahel etapil ka kolme parema hulgas. 156-kilomeetrisel avapäeval lõpetas eestlane prantslase Pierre Gautherat’ järel teisel kohal, 145-kilomeetrisel teisel etapil finišeeris eestlane neljandana ja viimasel, 130-kilomeetrisel etapil kolmandana. Sedapuhku olid grupifinišis kiiremad Gautherat ja Mathias Piron.

“Pidin kokkuvõttes teise koha saamiseks iga päev kõvasti pingutama. Esimesel päeval sõitis sõidu alguses eest ära 24 meest ja mu meeskonnast oli seal neli meest sees. Hea olukord küll tiimile, aga tahtsin ikka ise ka ette saada. Jooksikute grupp sai juba vahe kahe minuti peale ja peagrupis hakkas tunduma, et sellega on nüüd meil tuur kaotatud, kuid õnneks leidus veel palju motiveeritud rattureid, kes ei tahtnud kokkuvõtet esimese päevaga kaotada. Pääsesime peapundist põgenema üheksakesi,” kirjeldas Kiskonen.

“Tegime ilusti tööd ja suutsime kaheminutilise vahe tagasi sõita. Seejärel oli esimeses grupis liiga palju sõitjaid ja hakkas uuesti ründamine pihta. Punt läks ründamistega pooleks ja nii jäi meid ette 16. Tegime finišini ilusti tööd ja selgitasime võitja sprindis,” jätkas Kiskonen. “Teisel etapil käis kõva ründamine. Liidri tiim ei teinud otseselt tööd, aga saatis igasse äraminekusse oma mehe sisse, et atrõõv tööle ei hakkaks. Poolel distantsil sai umbes 15 meest eest ära, kes kasvatasid vahe kiirelt minuti peale. Pundis üritasid paar tiimi tööd teha, aga edutult. 25 km enne lõppu ründasid grupist veel paar tugevamat sõitjat. Läksin nende rünnakuga kaasa ja hakkasime kohe ilusti tööle. See oli viimane võimalus etapil esikoha peale sõita. Andsime kõik endast maksimumi ja sõitsime esimestele järgi. Viimastele kilomeetritele minnes oli meil peagrupi ees üle minutiline edu. Keegi enam tööd ei tahtnud teha ja hakkas ründamine pihta. Kaks sõitjat sõitsid neli km enne lõppu minema ja me ei saanud enam heale koostööle, et neid püüdma hakata. Nii nad ette jäidki.”

“Kolmandal päeval oli natuke mägisem sõit. Kokku viis ringi ja igal ringil üks tõus, mis oli 4,4 km ja 4,5%. Viimast päeva alustasin kokkuvõttes teisel kohal, kaotust liidrile oli seitse sekundit. Minu õnneks kontrollis liidri tiim sõitu kuni viimase ringini. See tähendab, et tõusul ei mindud meeletu tempoga kuniks viimase ringini. Esimeses vahefinišis sain veel ühe boonussekundi,” kirjeldab Kiskonen. “Järgmisteks vahefinišiteks oli atrõõv läinud ja peagrupis preemiasekundeid ei saanud. Viimase ringi tõusul tegi liidri tiim nii kõva tempot, et jäin umbes 1,5 km enne tõusu lõppu maha. Finišini oli 22 km. Leppisin meeskonnakaaslase Ansonsiga kokku, et kui ma viimasel ringil veel pundis olen ja alles siis maha jään, siis ta jääb mulle appi. Laskumist alustades me enam esimest gruppi ei näinud ja mul hakkas juba paanika tekkima, et jään oma kokkuvõtte teisest kohast ilma. Õnneks Ansons jaksas väga ilusti tööd teha ja koos minuga jäi veel kaks mu tiimikaaslast maha. Nii me neljakesi andsime endast kõik, et ette järgi saada.”

“10 km enne finišit saime peagruppi tagasi ja jäi natuke veel aega taastumiseks. Viimastel kilomeetritel prooviti rünnata, aga edutult. Võitja selgitati grupifiišis, kus ma sain kolmanda koha. Kokkuvõttes kaotasin tänu boonussekunditele liidrile ainult kaks sekundit – kahju, et võidust nii vähe puudu jäi, aga samas on mul väga hea meel, et ma tänu tiimikaaslastele kokkuvõttes teise koha suutsin kindlustada.”

Kokkuvõttes võidutses šveitslane Antoine Debons. Komanda koha saanud Alexandre Desroches jäi parimast maha juba 20 sekundiga.

Impression