Reinpõld ja Alamaa sooritasid esimeste Eesti naistena Everestingu

Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil sooritasid Karmen Reinpõld ja Liisi Alamaa Saksamaal esimeste Eesti naistena Everestingu ehk maailma raskeima ronimisväljakutse, kui sõitsid lausvihmas 191 kilomeetriga 9072 tõusumeetrit.

Everesting kujutab endast rattaga ühe ja sama tõusu peal edasi-tagasi sõitmist kuni kogutud on 8848 tõusumeetrit ehk sama palju, kui on kõrgust Mount Everestil.

Mitmekordsel Eesti parimal rattatreeneril ja GranFondo EM-pronksmedali omanikul Reinpõldil ning endisel profiratturil ja hetkel täispika triatloni maailmameistrivõistlusteks valmistuval Alamaal kulus 9072 tõusumeetri kogumiseks 14 tundi, 36 minutit ja neli sekundit. Tõusuks valiti Saksamaal Glashütte linna lähedal asuv 1,55-kilomeetrine pikkune teelõik, mille keskmine tõusunurk on 9,8%.

„Idee sündis aasta algul, kui pakkusin Karmenile välja, et võiksime eelmise aasta 313-kilomeetrise distantsi sõitmise järel võtta uueks väljakutseks hoopis tõusumeetrid. Olin Everestingust varem põgusalt kuulnud ja see tundus piisavalt põnevust pakkuv ja kerget aukartust tekitav ettevõtmine,“ rääkis Alamaa. „Lisaks oli suur soov midagi päris esimesena ära teha. See tahtmine sai nüüd samuti linnukese kirja!“

„14 tundi on pikk aeg. Eriti kui teed rutiinselt ühte ja sama asja korduvalt. Ülesmäge sõitsime 12 minutit, allatulek võttis aega kaks minutit. Ja niimoodi 60 ringi,“ jätkas Reinpõld. „Alustasime kell 6 hommikul ja lõpetasime pool üheksa õhtul. Sellega, et esimesed kaheksa tundi sajab, olime ilmateadet vaadates leppinud. See, et vihm pea kordagi ei lõppe, muutus sõidu ajal juba halenaljakaks või pigem tekitas ükskõiksust.“

Alamaa lisas: „Ilm tõesti ühelt poolt ei soosinud seda ettevõtmist, teisalt jällegi võib-olla just vastupidi,“ jätkas Alamaa. „Kuna 16-18 kraadiga külm ei hakanud, siis oli tõenäoliselt vihmasajus isegi kergem sõita kui näiteks 37-kraadise kuumaga. Samas tuli laskumistel olla kordades ettevaatlikum, kuna tugeva vihma ajal vesi lausa voolas teel ja puudelt langenud lehed olid libedad.“

Reinpõldi sõnul läksid temal esimesed kümme ringi ärkamise tähe all ja pigem kiiresti. „Viiendal tunnil tundsin, et virgusin ja järgmised 15 ringi möödusid lennates. Sealt edasi oli mõttes pidepunktiks 50. ring, sest sellest jäi lõpuni vaid (ametlikult) üheksa ringi. Vaimne madalseis tuli ringidel 51-55,“ tunnistas Reinpõld. „Füüsiliselt kartsin kõige enam krampe, mis lihast nii pikalt koormates võivad tulla ja teine ohukoht oli toitumine – kas organism võtab toitained vastu või hakkab tõrkuma. Kumbki hirm õnneks ei realiseerunud.“

Alamaa tõi samuti välja, et tema jaoks läksid viimased tunnid raskeks. „Mitte selliselt raskeks nagu maksimaalse pulsiga pingutades, aga lihtsalt üleüldine kurnatus tekkis,“ ütles Alamaa. Mõlema sõnul oli Everestingu väljakutset tõenäoliselt kahekesi oluliselt põnevam alistada kui üksi. „Kumbki eriline jutustaja ei ole ja tihti jälgisime ülesmäge lihtsalt veeojade voolamist ja allamäge kissitasime vihma tõttu vaikuses vuhisedes silmi. Kuid koos oli ikkagi lihtsam ja toredam,“ lisas Reinpõld.

Ühtlasi on Reinpõld ja Alamaa kiireimad Everestingu sooritanud eestlased. Varasemalt on ronimisväljakutsel end proovile pannud Evgeni Nikolaevski (9032 tm; 16:27.01), Priit Salumäe (9032 tm; 16:28.26), Alo Alunurm (9000 tm; 15.52.25 ja 10242 tm; 20:38.04) ja Siim Vollmer (9210 tm; 19:53.01).

Impression