BMX


BMX  (bicycle moto cross) loodi hilistel kuuekümnendatel Californias, sel ajal sai populaarseks ka motosport USA-s. BMX´i kontseptsioon jalgratastel loodi, kuna noortel ei olnud võimalust soetada mootoriga rattaid. 1981. aastal loodi Rahvusvaheline BMX föderatsioon ja esimesed Maailma Meistrivõistlused peeti 1982. aastal. BMX arenes kiiresti unikaalseks spordialaks ja mõned aastad hiljem oli sellel rohkem ühist rattaspordiga kui motospordiga. 1993. aastast on BMX ka UCI-s terviklikuna esindatud.

BMX-il peetakse kahte tüüpi võistlusi: BMX-kross ja BMX-freestyle

BMX-kross on olümpiaala, mida sõidetakse 8 kaupa 300–400 m ringil. Kaheksa võistlejat stardivad kaheksa meetrit kõrgelt rambilt ja võistlevad rajal, kus on künkaid, hüppeid, kurve, järske pöördeid ja siledaid kohti. Esimese koha saamiseks tuleb lõpetada esimese nelja seas, et järgmistesse sõitudesse edasi pääseda. Sõidetakse standard- (20-tollise veljega) ja cruiser- (22,5-tollise veljega) rataste klassides.

BMX-freestyle’is tehakse erinevaid hüppeid ja trikke. Võistlust saab korraldada siledal maapinnal, takistustel või rambil. Freestylerid kohtuvad omakeskis või võistluste ajal, millest kõige populaarsem on X-Games. Võislejaid hinnatakse trikkide järgi (raskus, originaalsus ja stiil).



Impression