Prantsuse velotuuri otsus kütab kirgi – “katastroof” ja “inimsusevastane kuritegu”

Ajal, kui paljud suurvõistlused on kas edasi lükatud või üldse võistluskalendrist kustutatud, on rattamaailm veel endiselt ootel: kas juulikuus kavatsetakse tõesti Prantsusmaa teedel-tänavatel maha pidada kuulus Prantsusmaa velotuur?

Kui alguses oli laual ka võimalus, et Tour de France toimub seekord ilma pealtvaatajateta, siis nüüd on sellest ideest loobutud. Laual on kolm võimalikku kuupäevavarianti – 1. juuli, 15. juuli ja 1. august. Lõplik otsus peaks langetatama hiljemalt 15. maiks, ilmselgelt püüavad korraldajad otsusega oodata nii kaua kui vähegi võimalik, sest korraldajad ja rahvusvaheline jalgrattaliit UCI ei taha esialgu veel kaaluda kuulsa rattavõistluse ärajätmise varianti.

UCI president David Lappartient on öelnud, et eelkõige püütakse kaitsta nii meeste kui ka naiste suurtuure, mis tähendab, et on tõenäoline, et neid eelistatakse väiksematele rattavõistlustele hooaja teises pooles, kirjutab rattauudiste portaal Cyclingnews.

Tuuri korraldamisel loomulikult ka häälekaid vastaseid, kes muretsevad tagasilöökide pärast rahva tervisele. Nii on Prantsusmaa endine spordiminister David Douillet tuuri võimalikku suvist toimumist nimetanud “hullumeelsuseks” ja “inimsusevastaseks kuriteoks”.

Intervjuus telekanalile France TV ütles Douillet: “Ma mõistan majanduslikke probleeme, kuid siin on kaalul liiga palju. Kui meil oleks piisavalt vahendeid, et testida kõiki tuuril osalejaid, kogu publikut ja teha kindlaks, et keegi neist pole viirusega nakatunud, siis miks mitte võistlust korraldada, ent see pole ju tõenäoline, seega ei saa tuur toimuda. Meil ei ole vaktsiini, meil pole midagi. Inimesed surevad.”

Douillet viitas mõne nädala eest Prantsusmaal toimunud kohalikele valimistele, mis tõid kümned tuhanded inimesed kodust välja. “See on lihtsalt koletislik. Ma ei pelga välja öelda, et see on inimsusevastane kuritegu ning minu jaoks oleks sellises olukorras Prantsusmaa velotuuri korraldamine samal tasemel.

Tuuri ärajätmine näib muidugi Prantsusmaal valitseva epideemiaolukorra tõttu mõistlik, kuid võib mõista ka korraldajate soovi otsust võimalikult kaugele edasi lükata – just Tour de France on see, mis rattaklubide sponsorsissetulekutest lõviosa moodustab, Cyclingnewsi andmeil koguni 70-80 protsenti. Seetõttu nähakse seda päästva õlekõrrena, mis võiks raskustes klubid pankrotti minekust päästa.

Sellisele võimalusele on viidanud mitmed rattatiimid, sealhulgas Belgia klubi Deceuninck-QuickStep, mille tiimiboss Patrick Lefevere ütles juba mõned nädalad tagasi Cyclingnewsile, et rattamaailmale oleks Touri ära jätmine tõeline katastroof. “Tiimid seda üle ei elaks. Ilma Prantsusmaa velotuurita võib kogu rattamaailm kokku variseda.”

Teisalt leidub ka tiime, kelle jaoks tuuri toimumine on teisejärguline. “Minu arvates saame me suurvõistlustega jätkata ainult juhul, kui kogu kriis enne lahenduse leiab,” ütles CNN-ile Astana rattatiimi juht Dmitri Fofonov. “Ma ei pea silmas mitte üksnes Prantsusmaad, vaid kogu maailma, sest tiimidel on rattureid kõikidest riikidest. Tuuri ajal on palju liikumist ja reisimist, nii ratturite kui ka abipersonaliga. Piisab, kui ühel neist on viirus ja see seab ohtu ka kõigi teiste tervise. Tiimijuhtidena me ei saa sellist riski võtta. Mõnikord tuleb astuda samm tagasi, enne kui saab edasi liikuda.”

UCI asepresident Renato Di Rocco on lubanud, et ratturitele jääb enne tuuri algust kindlasti ka 30-päevane aken treenimiseks. Praegu on paljud lääne- ja lõuna-Euroopa ratturid olnud sunnitud treenima sisetingimustes, kuna näiteks Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias keelavad eriolukorra reeglid ka rattasõidu.

UCI on ka juba kinnitanud, et vajadusel pikendatakse kalendrit tänavu kuni 1. novembrini, et suuremad võistlused nagu ka Giro d’Italia ja Vuelta ära pidada, rääkimata maanteesõidu EM-ist ja MM-ist septembris.

Allikas: sport.err.ee

Impression
X