Eesti Jalgratturite Liidu põhikiri

I          ÜLDSÄTTED

  1. Eesti Jalgratturite Liit, edaspidi EJL on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud Eesti jalgrattaspordi arendamisele.
  2. EJL on heategevuslik ühing, mis ühendab Eestis jalgrattaspordiga tegelevaid spordiklubisid, seltse ja ühendusi ühistegevuseks, jalgrattaspordi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.
  3. EJL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest normidest, käesolevast põhikirjast, Eesti Spordi Hartast ning Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu aktidest ja suunistest.
  4. EJL majandustegevusest saadud tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. EJL ei jaota oma kasumit oma liikmete vahel.
  5. EJL on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
  6. EJL-l on oma sümboolika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
  7. EJL asukoht on Tallinn ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
  8. EJL on asutatud 9. detsembril 1989. a. ning ta on 1933. a. asutatud Eesti Kergejõustiku, Rattasõidu ja Veespordi Liidu, 1935. aastal reorganiseeritud Eesti Kergejõustiku ja Rattasõidu Liidu ning ENSV Jalgrattaspordi Föderatsiooni õigusjärglane.

II      EJL-i EESMÄRGID JA TEGEVUS

  1. EJL-i tegevuse eesmärgid on:
    1. jalgrattaspordi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel;
    2. sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas;
    3. jalgrattaspordi kandepinna laiendamine;
    4. sportimise ja sportliku vaba aja veetmise soodustamine liidu liikmete ühistest huvidest  lähtuvalt;
  2. Eesmärkide täitmiseks EJL:
    1. koondab ja ühendab jalgrattaspordiga tegelevaid spordiklubisid,   ühendusi ja -seltse;
    2. propageerib sportlikke eluviise ja kaasab oma liikmete kaudu EJL tegevusse jalgrattaspordist huvitatud isikuid, eelkõige noori ja ala toetajaid;
    3. arendab aktiivset tegevust jalgrattaspordi tutvustamiseks ja populariseerimiseks;
    4. korraldab oma liikmete spordialast tegevust, organiseerib rattaspordivõistlusi ja teisi üritusi, koostab liidu liikmete ja võistlussportlaste jooksvaid edetabeleid, määrab liidu esindajad rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja liidu egiidi all korraldatavate võistluste juhendeid, hangib metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi liidu liikmeid ning toetajaid, valib EJL esindajad UCI ja UEC kongressidele ja koosolekutele ning esitab kandidaadid UCI ja UEC esindusorganitesse valimiseks;
    5. korraldab liidu tipp- ja võistlussportlaste ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest võistlustest;
    6. arendab koostööd jalgrattaspordiga tegelevate liitudega teistes riikides, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega ja muude juriidiliste ning füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal, Eesti jalgrattaspordi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
    7. loob koolitusvõimalusi liidu tegevusse kaasatud isikutele ja liikmeks astunud klubide esindajatele, treeneritele ja jalgrattaspordi kohtunikele;
    8. soetab vara põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, loob liidu liikmetele soodustingimusi liidu vara kasutamiseks, võistlustel osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
    9. viib vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tehinguid liidu omanduses oleva varaga, korraldab litsenseerimist mittevajavaid loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.
    10. autasustab ja avaldab tunnustust jalgrattaspordi arendamisel silmapaistnud isikutele ja organisatsioonidele, annab välja stipendiume.
    11. loob soodustingimusi liidu liikmete poolt korraldatavate spordivõistluste läbiviimiseks.

III     EJL-i LIIKMESKOND

  1. EJL-i liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnistavad EJL eesmärke ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Üksikisikud saavad kuuluda liitu ainult ülalnimetatud juriidiliste isikute kaudu. EJL-i toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa liidu eesmärkide elluviimisele.
  2. EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja liikmete ning toetajaliikmete igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja kinnitab EJL-i üldkoosolek. EJL-i juhatuselt negatiivse otsuse saamise korral võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse aukohtu koosolekul, aukohtu negatiivse otsuse korral EJL-i üldkoosolekul.
  3. EJL-i liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme likvideerimise korral teavitab liige kirjalikult liitu ja tema liikmelisus liidus lõpeb.  Liikmelisus säilib liikme ümberkujundamisel seaduses sätestatud viisil ja juhtudel, kui säilib ümberkujundatava liikme äriregistri kood.
  4. EJL-i liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist.
  5. EJL-i liikme võib liidust välja arvata juhatuse poolt kinnitatud aukohtu otsusega, kui liidu liige:
    1. ei täida põhikirja sätteid;
    2. on liitu diskrediteerinud või materiaalselt kahjustanud;
    3. jätab süstemaatiliselt täitmata liidu põhikirjaliste organite poolt nende pädevuse piires kehtestatud aktide nõuded;
    4. on jätnud tasumata EJL-i jooksva aasta liikmemaksu;
    5. liikme väljaarvamiseks on vastu võetud aukohtu otsus muul alusel.Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist korralisel üldkoosolekul. Kuni eelpoolnimetatud otsuse ümbervaatamiseni on liikme liikmelisus peatatud. Liikmelisuse peatamine ei vabasta liikmemaksu tasumisest.
  6. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Juriidilistel isikutel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
  7. EJL-i liikmetel on õigus:
    1. osaleda ja/või olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevuses;
    2. kasutada liidu loodud sportimisvõimalusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
    3. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse põhikirjalistesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
    4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid ning saada teda huvitavat informatsiooni liidu ja selle põhikirjaliste organite tegevuse kohta;
    5. esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja/või moraalse toetuse saamiseks;
    6. saada regulaarset ülevaadet juhatuse tegevusest;
    7. liidust välja astuda;
  8. EJL-i liikmed on kohustatud:
    1. järgima ja täitma liidu põhikirja ning EJL-i organite või juhtide poolt oma pädevuse piires vastu võetud akte ja otsuseid;
    2. arendama ja harrastama jalgrattasporti;
    3. osalema oma esindajatega korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning põhikirjalistesse organitesse kuulumisel nende töös;
    4. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemaksu;
    5. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
    6. hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

IV          ÜLDKOOSOLEK

  1. EJL-i kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalik nõue vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku iseseisvalt kokku kutsuda seaduses sätestatud korras. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt neliteist päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt. Hääletamisel osaleva liikme esindaja nime teatab liige EJL sekretariaati vähemalt kaks tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist faksi või EJL-i sekretariaadile esitatud liikme ametlikult e-posti aadressilt e-kirjaga või annab esindajale lihtkirjaliku volikirja esitamiseks üldkoosolekul.
  2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    1. põhikirja või liidu eesmärkide muutmine;
    2. liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
    3. liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
    4. majandusaasta aruande kinnitamine;
    5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
    6. juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
    7. liidu presidendi (juhatuse esimehe), asepresidentide (juhatuse esimehe asetäitjate), juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
    8. juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
    9. liidu juhtimiseks ja/või üksikküsimuste lahendamiseks õigus moodustada nõuandvaid alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi;
    10. liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
  3. Üldkoosolekut juhatab liidu president (juhatuse esimees) või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul heaks kiidetud kodukorra järgi. Igal liidu liikmel on hääletamisel üks hääl. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku kodukorraga. Kui vähemalt üks üldkoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab isikuvalimistel salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on liidu liikmetele avalikud ning edastatakse liidu liikmetele elektrooniliselt mitte hiljem, kui kolme tööpäeva jooksul peale üldkoosoleku toimumist.
  4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kolmandik liidu liikmetest. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjas sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhtudel, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liikmed.
  5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud EJL-i liikmetest järgmiste erisustega:
    1. liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek;
    2. üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult;
    3. üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed;
    4. liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
    5. liidu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks üldkoosoleku poolt on nõutav selle liikme nõusolek;
  6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui sellel on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Põhikirjamuudatus jõustub pärast selle registrisse kandmist.
  7. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse ja/või liidu põhikirjaga.

V       EJL-i JUHATUS

  1. Üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib liidu tegevust ja esindab teda vähemalt 3-liikmeline juhatus.
  2. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek ametisse neljaks aastaks. Juhatuse liige võib tehingu tegemiseks volitada end esindama teist juhatuse liiget, näidates volikirjaga ära volituste ulatuse ja tähtaja.
  3. Juhatus:
    1. korraldab liidu praktilist tegevust;
    2. tagab eelarve täitmise ning kaasab sponsoreid ja reklaamipartnereid liidu põhikirjaliste eesmärkide edukamaks realiseerimiseks;
    3. võtab tööle ja vabastab EJL-i palgalised töötajad;
    4. esindab EJL-i õigustoimingutes;
    5. määrab kindlaks EJL-i vara käsutamise ja kasutamise korra;
    6. kinnitab EJL-i kalenderplaani, võistlusjuhendid ja teised normatiive sisaldavad dokumendid;
    7. otsustab toetuste ja stipendiumide määramise;
    8. kinnitab Eesti koondiste koosseisud tiitlivõistlusteks;
    9. EJL juhatusel on liidu juhtimiseks ja/või üksikküsimuste lahendamiseks õigus moodustada nõuandvaid alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi;
    10. lahendab muid üldkoosoleku pädevusse mittekuuluvaid küsimusi.
  4. EJL-i nimel teostatavate tehingute, millega võetakse EJL-ile kohustusi rahalise väärtusega üle ühe miljoni krooni, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
  5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president (juhatuse esimees) või peasekretär. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Juhatuse koosolekust koos selle päevakorraga teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult või elektrooniliselt vähemalt 7 päeva ette.
  6. Juhatuse koosolekuid juhatab president (juhatuse esimees), asepresident või tema poolt nimetatud juhatuse liige. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest.
  7. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik kohalolijate poolthäälteenamus, häälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.
  8. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollis fikseeritakse kohalolijad, külalised, päevakord, sõnavõtud, juhatuse liikmete seisukohad päevakorra küsimustes ja otsused. Protokollid on liidu liikmetele avalikud ning edastatakse liidu liikmetele elektrooniliselt mitte hiljem, kui kolme tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist.

VI      EJL-i PRESIDENT (JUHATUSE ESIMEES)

  1. President (juhatuse esimees) esindab liitu ilma erivolitusteta.
  2. Presidendi (juhatuse esimehe) pädevuses on:
    1. üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise korraldamine;
    2. juhatuse töö planeerimine ja korraldamine, juhatuse koosolekutel arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
    3. juhatuse liikmete töö ja nende tööjaotuse korraldamine;
    4. liidu vahendite käsutamine liidu nimel ja otsusel tulenevalt üldkoosoleku otsustest, lepingute sõlmimine kooskõlastatult juhatusega;
  3. Presidendi (juhatuse esimehe) äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident, tema puudumisel üks juhatuse liikmetest, juhatuse otsusel;

VII          PEASEKRETÄR

  1. EJL-i juhatus võtab konkursi korras tööle peasekretäri, kes:
    1. korraldab üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmist;
    2. käsutab ja hoiab liidu rahalisi ja mitterahalisi vahendeid juhatuse otsuste alusel;
    3. juhatuse otsuse alusel:
      a.      sõlmib liidu nimel lepinguid,
      b.      võtab tööle liidu palgalisi töötajaid ning esindab liitu kui tööandjat;
    4. korraldab liidu asjaajamist ja seadusega ettenähtud aruannete esitamist;
    5. juhib liidu palgalise personali tööd;
    6. koostab liidu jooksva aasta tegevuskava;
    7. korraldab liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele;
    8. esitab juhatusele aruande liidu majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;
    9. koostab liidu aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele arutamiseks;
    10. täidab muid töölepingus ja ametijuhendis temale pandud ülesandeid ja kohustusi.

VIII          AUKOHUS

  1. Liidu liikmete kirjalikke kaebusi liidu teiste liikmete, juhatuse liikmete ja lepinguliste töötajate kohta lahendab liidu aukohus, kuhu kuuluvad üks juhatuse esindaja, üks kohtunike esindaja, üks treenerite esindaja, üks sportlaste esindaja ning üks klubide esindaja. Aukohtu liikmed valitakse üldkoosolekul. Aukohtu liikmed valivad endi hulgast aukohtu esimehe. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks aukohtu esimehe hääl.
  2. Aukohus peab talle esitatud kaebuste kohta registrit, koostab kaebuste kohta kirjaliku otsuse ning esitab selle juhatusele ning EJL sekretariaati, tutvumiseks kõigile liidu liikmetele. Aukohus peab kaebuse kohta otsuse langetama mitte hiljem kui ühe kalendrikuu jooksul alates kaebuse laekumisest EJL sekretariaati.

IX          AUNIMETUSED

  1. EJL aunimetusteks on “auliige” ja “aupresident”.
  2. Aunimetuse “auliige” annab üldkoosolek liikme või juhatuse ettepanekul füüsilisele isikule kes on:
    1. andnud oma pikaajalise tegevusega olulise panuse jalgrattaspordi ja/või EJL arengusse või on osutanud erilisi teeneid Eesti jalgrattaspordi arendamisel;
    2. pälvinud oma jalgrattaspordialase tegevusega suurt rahvusvahelist tunnustust sportlasena, kohtunikuna, treenerina, spordivõistluste korraldajana jne.
  3. Aunimetuse “aupresident” annab üldkoosolek liikme või juhatuse ettepanekul füüsilisele isikule, keda on vähemalt kolmel korral valitud EJL presidendiks ning kellel on suuri teeneid EJL juhtimisel ja arendamisel.
  4. Aunimetus antakse kogu eluks. Aunimetuse saab ära võtta ainult üldkoosoleku otsusega, aukohtu ettepanekul, liitu diskrediteeriva käitumise eest.

X       EJL-i VAHENDID, VARA JA NENDE KASUTAMINE

  1. EJL-i vahendid moodustuvad:
    1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
    2. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest ja eraldistest;
    3. ürituste korraldamisest tulenevatest laekumistest;
    4. muudest laekumistest;
  2. Kogutud vahendeid kasutatakse käesolevas põhikirjas määratletud eesmärkide saavutamiseks. Liidu eesmärkidega kooskõlas olevaid sihtotstarbelisi annetusi või eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja või eraldaja soovile.
  3. Eesti Jalgratturite Liidu majandusaasta algab 01. novembril ja lõpeb 31. oktoobril.

XI          KONTROLL

  1. EJL-i sõltumatu kontrollorgan on üldkoosoleku otsuse alusel juhatuse valitud audiitor või üldkoosolekul valitud revisjonikomisjon, mis koosneb vähemalt kolmest liikmest ning mille volituste tähtaeg on kaks aastat. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel, kuid juhatuse koosseisu nad kuuluda ei tohi.
  2. Audiitor või revisjonikomisjon auditeerib vähemalt üks kord aastas EJL-i finants- ja majandustegevust, põhikirja ja juhtorganite otsuste täitmist ning esitab tulemused juhatusele ning üldkoosolekule. Jooksva auditi tulemused teeb audiitor või revisjonikomisjon juhatusele teatavaks koos ettepanekutega edasise tegevuse parandamiseks.

XII    EJL-i ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

  1. EJL-i ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimuvad mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
  2. EJL-i tegevus lõpetakse üldkoosoleku otsuse alusel kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud EJL-i liikmetest.
  3. EJL-i tegevuse lõpetamisel jaotatakse vara, mis on alles jäänud peale võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitteesitanud teadaolevate võlausaldajate raha deponeerimist, EJL üldkoosoleku otsusega määratavate õigustatud isikute vahel.

X