Ühistardist sõit ehk grupisõit on Olümpiala. Võistlejad stardivad samaaegselt kindlaksmääratud distantsile ning võistluse võitjaks on esimesena finišijoone ületanud rattur. Grupisõit võib toimuda ühel suurel või mitmel väiksemal ringil või kulgeda ühest punktist teise. Võistlustrassid võivad olla erinevate pikkustega (u 260km meeste eliit klassi UCI maailmameistrivõistlustel). Ühisstardist sõitude põhiliseks taktika määrajaks on võimalus kasutada nn „tuulessõitmise” fenomeni, mille järgi peab eessõitja keskkonnatakistuse ületamiseks kulutama tavaliselt 20–60% rohkem energiat, kui tema taga sõitev rattur. Eelnevast tingituna üritavad head temposõitjad grupil eest ära sõita, samas kui kõrgete kiiruslike võimetega sportlased eelistavad kogu sõidu grupis tööd tegemata lõpuni jõuda ning viimasel 200 meetril oma paremuse maksma panna. Ühisstartides on tihti oluline osa kogu meeskonna tegevusel, mille ees märgiks on finišiheitluseks oma liikmetele või liidrile võimalikult soodsa olukorra loomine. Grupisõitudes otsustatakse võistluse saatus tihti ära mingitel kriitilistel distantsilõikudel, mis tulenevad dopograafilistest (tõusud), klimaatilistest (küljetuul) või taktikalistest (arvuline ülekaal) tingimustest.
Ühisstartidel on erinevad võistlusformaadid: ühepäeva sõidud ühest punktist teise (näiteks Tour of Estonia, Paris-Roubaix või Tour of Flanders) või ühisstart ringi peal nagu seda on UCI Maailma Meistrivõistlused. Kolmas formaat on tuuri etapisõidud (näiteks Baltic Chain Tour, Tour de France, Giro d’Italia).