Kwiatkowski võitis ülitihedas finišiheitluses Amstel Gold Race’i, Laas katkestas

Kuulsal Hollandi ühepäevasõidul Amstel Gold Race (1.UWT; Maastricht – Valkenburg; 254,1 km) selgus võitja alles fotofiniši üle vaatamisel. Esikoha pälvis Michal Kwiatkowski (Ineos Grenadiers; 6:01.19). Martin Laas (Bora-Hansgrohe) tulemust kirja ei saanud.

Kwiatkowski ründas paarkümmend kilomeetrit enne lõppu ning temaga ühines Benoit Cosnefroy (AG2R Citroen Team). Viimane tegi seejuures oluliselt rohkem tööd, kuna Ineos Grenadiersil oli lähimate jälitajate seas Thomas Pidcock, kelle peale võis samuti mängida. Tiheda finišiheitluse järel kuulutati esmalt võitjaks Cosnefroy, kuid fotofiniši vaatamise järel selgus, et rattakummi paksuse jagu oli siiski parem Kwiatkowski, kes sama võistluse võitnud ka 2015. aastal.

„Ma olin kindel, et võin sprindi võita, aga Cosnefroy jätkas kiirendamisega. See sprint oli väga raske,“ ütles Kwiatkowski. Kolmandale pjedestaali astmele pääses belglane Tiesj Benoot (Jumbo-Visma), kes kaotas võitjale kümne sekundiga. Ainsa eestlasena stardis olnud Laas katkestas.

Naiste samanimelise võidusõidu võitis itaallanna Marta Cavalli (FDJ Nouvelle-Aquitaine Futuroscope), edestades peagruppi nelja sekundiga. Teise ja kolmanda koha said vastavalt hollandlanna Demi Vollering (Team SD Worx) ja sakslanna Liane Lippert (Team DSM).

Eesti valitsev grupisõidu meister Mihkel Räim (Burgos-BH) alustas Türgi velotuuri (2.Pro) 128. kohal, kaotades võitjale kümne minuti ja 23 sekundiga. 202-kilomeetrisel avaetapil pälvis võidu grupifinišis Caleb Ewan (Lotto Soudal; 4:38.15), saades jagu Jasper Philipsenist (Alpecin-Fenix) ja Kaden Grovesist (Team BikeExchange – Jayco).

„Kuna sõidu lõppfaasis oli järsk neljakilomeetrine tõus, siis otsustasime, et ma võin proovida pääseda jooksikute gruppi, aga sinna ma ei jõudnud. Vist oligi parem, sest nad püüti päris vara kinni,“ kirjutas Räim sotsiaalmeedias. „Oli kiire päev ja palju väikeseid kukkumisi. Ei saagi aru, mida mõned mehed tegid. Tõusul sain kohe alguses aru, et energiat pole. Oli harjumatult palav ilm ja kahtlustan, et ei söönud piisavalt ja jäin veidi nälga, aga see on mu enda süü. Lõpuks jõudis finišisse ikka suur punt koos ja sellest on mul kahju, sest ma oleksin pidanud seal olema, aga jääb siis järgmiseks korraks.“

Velotuuri teisel etapil sõidavad ratturid marsruudil Selcuk – Alacati 156,4 kilomeetrit.

Impression