Kuldkepp kaitses Gran Fondo EM-il tiitlit, Allik ja Reinpõld pälvisid pronksid

Itaalias Reggio Emilias sõidetud amatöör- ja seeniorklassi ratturite grupisõidu Euroopa meistrivõistlustel kaitses tiitlit Kristi Kuldkepp. Lisaks pälvisid pronksmedalid Ann-Christine Allik ja Karmen Reinpõld.

159-kilomeetrisele ja 2650 tõusumeetriga võistlusele anti start kell 7 hommikul ning stardis oli tuhatkond ratturit. 19-34-aastaste naiste seas tuli teist aastat järjest Euroopa meistriks Kristi Kuldkepp ajaga 5:32.55. Samas vanuseklassis teenis pronksmedali Allik. Reinpõld pälvis kolmanda koha 40-44-aasaste vanuseklassis, kus Euroopa meistriks krooniti Cairo Elena ajaga 4:51.29.

“Eelmisel aastal startisin Gran Fondo EM-il viimaste hulgast ja ei mäletanud, et see start nii närviline oleks olnud. Sellel aasta startisin esireast ja kohe algul linnast välja sõites võeti korralik hoog üles. Linnas sees toimus juba ka esimene kukkumine, mille taha jäin,” rääkis Kuldkepp peale võistlust. “See tähendas, et pidin kohe algul kõvasti energiat kulutama peagrupile järele jõudmiseks.”

“Kümnendal kilomeetril sain aru, et sellises kuumuses ja sellise tempoga on mul sõit varsti tehtud ning pooleli jäetud,” jätkas Kuldkepp. “Edasi hakkasin sõitma puhtalt enda enesetunde järgi. Sattusin seejärel sõitma väikesesse gruppi, kus oli ka minu vanuseklassi tüdruk, kes sai lõpuks teise koha. Kohe esimese suurema laskumise peal tuli mul kett maha ning kui selle uuesti peale sain, oli see täiesti risti ja mul läks seal taas omajagu aega, et oma käigud uuesti tööle saada. Teise koha tüdruku näole ilmus kerge rahulolumuie, kui ta minu ebaõnne nägi, kuid mõne aja pärast oli ta väga üllatunud, kui ma tõusu peal tal uuesti järel olin. Seda muidugi suure pingutuse arvelt.”

“Konkurenti vedas sõidu lõpuni temaga samades klubiriietes sõitnud mees ja kohati tundsin ennast selles osas isegi halvasti, aga sisestasin endale, et kui teda aidatakse ja mina suudan sammu pidada, siis peab ka temal olema väga raske,” avaldas Kuldkepp. “Mingil hetkel jäime päris pikaks ajaks kolmekesi sõitma. Meesterahvas, kes tüdrukut vedas, küsis minult tõusudel korduvalt, kuidas ma end tunnen ja ega ma saanudki lõpuni aru, kas nad otsisid minu nõrka hetke või tundsid päriselt huvi. Loomulikult oli meil kõigil tõusudel sama raske, sest väljas oli +35 kraadi ja tõusunurgad olid 10-15 %. Teisel pikemal tõusul, kui sõidetud oli umbes 90. kilomeetrit, möödus minust üks vanem, aga heas vormis meesterahvas. Tol hetkel lõi mul lihtsalt pähe mõte, et kui ma nüüd selle mehe tuulde ei hüppa ja hambad ristis seda tõusu lõpuni ei kannata, siis me peame selle tüdrukuga koos sõidu lõpuni omavahel võitlema.”

“See oligi see hetk, mis mind võiduni viis. Pingutasin hambad ristis selle mehe järel tõusu tippu ning laskumist alustades ja selja taha vaadates nägin, et minu peamist konkurenti seal enam ei olnud,” jätkas Kuldkepp. “Sain väikese vahe sisse, kuid teadsin, et nad on tugevad ja minu laskumised pole vähese kogemuse pärast tehniliselt nii head kui teistel naistel. Laskusin ilmselgelt üle oma rattavalitsemisoskuste ja see oli minu jaoks väga, väga õudne. Ma ei tee nalja kui ütlen, et ma riskisin seal kohati enda jaoks väga halbade tagajärgedega. Lisaks sai mul juba enne viimast tõusu vesi otsa, mis oli minu jaoks võistluse kõige raskem osa. Kui lõpuks vett sain, olin selles põrgukuumuses 30 kilomeetrit ilma sõitnud ning vasak jalg, mis mul kevadel kuu aega kipsis oli, kiskus hirmsasti krampi.”

“Viimase tõusu sõitsin juba täiesti üksi. Sõidu lõpufaasis siledamal maal sain peale pikka soolosõitu kaks meest kätte, kellega hakkasime linna suunas karuselli tegema,” kirjeldas Kuldkepp. “20 kilomeetrit enne lõppu kustus üks meestest ära ja nii sõitsime edasi kahekesi teineteist korda mööda vedades finišisse. Võistlus oli minu jaoks väga raske eelkõige just selle kuuma ilma tõttu. Tunnen head meelt, et suutsin edestada mitmeid suurepäraseid ja väga tugevaid nais- ja meesrattureid, ennast ületada ja vormi ajastada.”

Gran Fondo maailmameistrivõistlused peetakse 14.-18. septembrini Itaalias Trentos.

Impression