Jõelähtmel ootab maastikurattureid pikk ja põnev rattapäev

Laupäeval, 15. juunil, toimub 13. Jõelähtme rattamaraton, kus saab end proovile panna 18 km noorte ja matkasõidul, 49 km Jõelähtme poolmaratonil (põhisõidul) või 92 km rattamaratonil (XXL-distantsil). Valik on sinu!

Väga mitmekülgsed, singlite rohked ja tehnilised Jõelähtme rajad on maastikuratturite jaoks tõeliseks unistuseks. Seal jätkub nii tõusumeetreid, kitsamaid ja laiemaid lõike ning isegi veetakistusi. Võrreldes eelmise aastaga on täpselt sama vaid noorte- ja matkasõidu rada, pikemate sõitude läbijail tuleb seekord mõni lõik sõita harjumuspärasele vastassuunas ning neid ootavad ees ka mõned täiesti uued distantsilõigud.

„Maratonitrassi esimene pool ja poolmaraton sõidetakse samal rajal. Raja profiili vaadates võib öelda, et maratoni ja poolmaratoni sõitjaid ootab 3. kilomeetril esimene pudelikael – Linnamäe tamm. Seejärel on võimalusi oma positsiooni parandada 5,5 km pikkusel teedel kulgeval osal, mille sisse jääb Ellandvahe tõus asfaldil ja Hõbemäe tõus. 9. kilomeetril algavad Kotka mäed, mis teevad järgnevaks 28 km möödumise raskemaks,“ tutvustab peakorraldaja ja rajameister Meelis Välk.

Mida silmas pidada?

Sõitjatel on hea teada, et poolmaratonil on sel aastal vaid üks toidupunkt, mis asub raja 24. kilomeetril ehk sisuliselt poolel maal. Maratonil on toidupunktid 24., 49., 65. ja 80. kilomeetril.

Traditsiooniliselt peetakse Jõelähtme rattamaratoni raames koostöös Harjumaa Spordiliiduga maakonna meistrivõistlused maastikurattasõidus. Meeste seas selguvad Harjumaa parimad maratonil ja naiste seas poolmaratonil.

Peakorraldaja paneb osalejatele südamele, et kohale võiks tulla ajavaruga, sest parkimisalale pääs on kitsas ja see võtab veidi aega. Parkimiskohalt stardialale ei ole aga rohkem kui 300-400 meetrit ehk kõik on käe-jala juures. Arvestama peab sellega, et pesemistingimused on ahtakesed, mis tähendab, et ennast saab vette kasta Jägala jões või laagriplatsil olevas tiigis.

Haruldane loodus ja ajalooga paigad

Nendel, kes lühema maa pealt finišisse jõuavad ja jäävad kaaslast ootama või kes üldse rattarajale ei lähe, jätkub Jõelähtme ümbruses tegevust terveks suvepäevaks, sest see kant on nii ratturitele kui ka jalgsimatkajatele ideaalne paik. „Siin saab näha maailmas vaid kolmes kohas säilinud alvareid (pangapealsed niidud, mida leidub veel vaid Ojamaal ja Kanadas), võib vaadata Eesti kõrgeimat looduslikku juga ja otsida metsadest suurimaid rändrahne. Jõelähtme valda jääb pea pool Eesti 15 suurimast rändrahnust – Ellandvahe, Laulumäe, Kuke-Miku ja Augu suurkivid on vaid mõned tuntumad,“ loetleb Meelis ja lisab, et nende kandis saab pilgud pöörata ka ajalukku. „Meil on Kivikalmed Jõelähtmes ja Rebala Lastekangrus ning vanad külad, mis on märgitud Taani hindamisraamatus ja mille tegelik ajalugu on mitme tuhande aasta tagune,“ toob ta välja.

Meelise sõnul tasub külastada ka Kalevi-Liiva looduskaunist paika koos Kaberla oja omapärase mini-kanjoniga, millel on kahjuks väga kurikuulus ajalugu. Nimetamist väärivad veel Riiamäe „oos“ ehk kunagise Antsülusjärve kalda vall, Ubari pank, Ruu mets kui maailma läänepoolseim Lääne-Taiga metsatüüpi mets koos oosidega ning Jõelähtme jõe karstiala maa alla voolava jõega ja Seene kiviga.

„Loomulikult ei tasu unustada inimeste poolt loodud rajatisi – Linnamäe tamm, rippsild Jõesuu külas, fosforiidikaevanduse ala, mis on juba 30 aastat on saanud looduslikult taastuda. Sellel kasvab väga eriline looduskooslus, millega üritati kunagi kiirendada looduskeskkonna taastumist ja peita inimtegevuse lolluse ulatust,“ teab Meelis. Kahjuks peab ta tõdema, et Jõelähtme ja selle ümbrus on üks Tallinnale lähimatest looduskeskkondadest, mida ähvardab hävimine – kaevandajate surve ähvardab hävitada kuni kolmandiku valla territooriumist. Seetõttu teeb võistluste korraldaja veel ühe üleskutse: „Palun kaasa võtta sularaha, sest kohal on Ruu küla naised oma pannkookidega. Nende müügist toetame jätkuvalt küla võitlust eksistentsi eest kaevanduste vastu,“ sõnab ta.

Igaühele midagi

Kui päev venib pikemaks ja on soov lisaks pannkookidele millegagi oma maitsemeeli paitada, siis soovitab Meelis külastada mõnusaid söögikohti rannakülades – näiteks Neemes, Kaberneemes või Valkla rannas. Valkla rannas on ka võimalus sõita SUP-i laua või merekajakiga ning külastada Kolga lahe suuremat saart – Pedassaart.

Selge on see, et Jõelähtmel saavad elamuse nii need, kes soovivad maastikurattarajal ennast tõeliselt proovile panna kui ka need, kes naudivad kergemat kulgemist ja loodusevõlusid. Kindlasti tasub kaasa võtta pere kõige väiksemad, sest kuni 10-aastased poisid ja tüdrukud saavad rajale minna lastesõitudes.

Jõelähtme rattamaraton on Bosch Eesti Maastikurattasarja neljas etapp. Soodsam registreerimisvoor kestab 12. juuni hilisõhtuni, aga kirja saab end panna ka laupäeval kohapeal. Registreeruda saab siin.

Ajakava

15. juuni 2019

09.00 – 11.30 numbrite väljastamine, registreerimine

11.00 – XIII JRM start – distants 92 km

11.10 – Tillude sõidu start (kuni 6 aastased) – distants 0.5 km (2 ringi)

11.20 – Lastesõidu start (7-8 aastased) distants 0.8 km

11.30 – Lastesõidu start (9-10 aastased) distants 1.5 km (2 ringi)

12.00 – Poolmaratoni start (sarjas põhisõit) – 49 km

12.15 – Noorte- ja matkasõidu start – 18 km

15.30 – Poolmaratoni ning Noorte- ja matkasõidu autasustamine

17.00 – Jõelähtme rattamaratoni parimate autasustamine

19.00 – finiš suletakse

Tekst: Ajakiri Sport

Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari

Impression
X