Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis Esindajate kogul, et seljataga on hea spordiaasta. „Meil on väga paljudel aladel olnud suur medaliedu. Järgmine aasta on erakordne aasta, sest EOK tähistab 100 aasta täitumist oma asutamisest ning juubeli raames peetakse juba maikuus Eesti Spordi Kongress,“ ütles Sõõrumaa.

Tänu Team Estonia eelarve suurenemisele tõusevad sportlaste toetused

EOK Esindajate kogu kinnitas 2023. aastaks rekordilise eelarve 14,9 miljonit eurot (võrdluseks: 2022. aasta eelarve oli 14,7 miljonit eurot).

Suurima osa EOK 2023. aasta eelarvest moodustab 8,1 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, sealhulgas Team Estonia programm ning tänu sellele tõusevad sportlaste toetused. Nimelt saab EOK tippspordiprojekt Team Estonia 2023. aastaks juurde 450 000 eurot, millest 240 000 eurot läheb sportlaste toetuste suurenemisele. B-, C+- ja C-kategooria sportlaste ettevalmistustoetus tõuseb 3000 euro võrra aastas. Alates 2023. aastast hakkab B ja C+ kategooria sportlane saama ettevalmistustoetust senise 1400 euro asemel 1650 eurot kuus ning C-kategooria sportlane senise 1000 euro asemel 1250 eurot kuus. A-kategooria sportlase summad, B-kategooria sportlase palgatoetuse summa ning treenerite toetused jäävad samaks.

Juurde tulevast summast 210 000 eurot suunatakse spordialaliitudesse, spordidirektori või peatreeneri ametikoha toetamiseks, luues sellega juurde kvaliteeti spordijuhtimises ning vähendades praeguse administratsiooni töökoormust. Toetatavad spordialaliidud valitakse välja konkursi käigus laekunud taotluste põhjal.

Lisaks seisab EOK-l ees koondiste lähetamine kolmele suurvõistlusele – juba 44 päeva pärast toimub Itaalias Friuli Venezia Giulias talvine Euroopa noorte olümpiafestival, juunis Krakowis Euroopa mängud ning juulis Sloveenias Mariboris suvine noorte olümpiafestival.

EOK Esindajate kogu andis Eesti koondise osalemisele Pekingi taliolümpiamängudel hindeks „hea“. EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi Erich Teigamägi sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol ning need realiseeriti. „Oluline on see, et need mängud toimusid, kuigi COVID19 pandeemia mõjutas nii sportlaste ettevalmistust kui tulemusi kohapeal. Kokkuvõttes saime neli TOP10 kohta, sealhulgas Kelly Sildaru võitis pronksmedali. Tulemused olid head ning kurta minu meelest ei tohiks,“ selgitas Teigamägi.

Pariisi OM-i kvalifikatsiooninormid. Esindajate kogu kinnitas kvalifikatsioonikriteeriumidena 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest osavõtuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt vastu võetud normid 20 spordialal, millel Eesti sportlased on praegu olümpiaettevalmistusse kaasatud ning olümpiale pääsemine on reaalne: aerutamine, jalgrattasport (maanteesõit, mägijalgratas), iluvõimlemise rühmkava, judo, kergejõustik, 3×3 korvpall, laskmine, maadlus, purjetamine, rannavõrkpall, ratsutamise koolisõit, sulgpall, sõudmine, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, vehklemine, vibusport, võrkpall.

Nimeline ülesandmine Pariisi mängudele peab olema tehtud hiljemalt 8. juulil 2024.

„Täna kinnitatud OM-il osalemise normid on väga nõudlikud ja kindlasti rangemad kui eelnevatel olümpiatel. Iga Eesti sportlane, kes on täitnud OM-normi ning saanud õiguse osaleda olümpiamängudel, näitab oma kuulumist maailma tippklassi,“ ütles EOK president Sõõrumaa.

Eesti Olümpiakomitee esindajate kogusse kuulub 69 liiget ja kaks EOK sportlaskomisjoni esindajat, loe lähemalt