Hispaanias jätkunud velotuuri Vuelta Extremadura Feminas (UCI 2.2) teisel etapil teenis Elina Tasane (WCC Team) 60. koha ning jätkab kokkuvõttes 55. positsioonil.
122-kilomeetrisel etapil võitis grupifinišist prantslanna Maeva Squiban (Stade Rochelais Charente-Maritime; 3:22.52), edestades kanadalannat Maggie Coles-Lysterit (Zaaf Cycling Team) ja hispaanlannat Susana Perezi (Cantabria Deporte – Rio Miera). Tasane kaotas võitjale kuue minuti ja 35 sekundiga ning sai 60. koha.
Squiban kerkis etapivõiduga ka üldarvestuses liidripositsioonile. Teisel kohal jätkab Coles-Lyster (+0.00) ja kolmandal prantslanna Marie-Morgane Le Deunff (Arkea Pro Cycling Team; +0.04). Tasane jätkab 55. positsioonil, jäädes liidrist kuue minuti ja 53 sekundi kaugusele. Pühapäeval ootab rattureid 90-kilomeetrine etapp.
Kreekas sõidetud ühepäevasõidul Rhodes GP by Culture & Sports Organization (UCI 1.2; 186 km) lõpetas Gert Kivistik (ATT Investments) 73. positsioonil. Võidu teenis norralane Eirik Lunder (Team Coop-Repsol; 4:24.17), edestades grupifinišis taanlast Rasmus Bögh Wallini (Restaurant Suri – Carl Ras) ja austerlast Daniel Federspieli (Team Felbermayr – Simplon Wels). Kivistik kaotas võitjale nelja minuti ja nelja sekundiga.
„Poole distantsi peal oli aeglane rehvi purunemine. Hüppasin päris pikalt esijooksu peal, aga ei tahtnud küljetuulega jooksu vahetama jääda,“ kirjutas Kivistik sotsiaalmeedias. „Allatuule lõigul jäin seisma ja vahetasin jooksu. Lõpuks tuli välja, et jooks ei käinud vabalt ringi ja kettad käisid vastu pidurit. Sellepärast läkski äkki raskeks.“
Horvaatias jätkuva velotuuri Istrian Spring Trophy (UCI 2.2) teisel etapil sai Eesti valitsev grupisõidu meister Mihkel Räim (ATT Investments; +7.04) 118. koha. Etapivõidu teenis hollandlane Tijmen Graat (Jumbo-Visma Development Team), edestades tšehhi Adam Toupalikut (Elkov – Kasper) ja kaasmaalasest klubikaaslast Darren van Bekkumi kolme sekundiga.
„Tuuri raskeim päev,“ kirjutas Räim sotsiaalmeedias. „Olin alguses aktiivne ja püsisin grupi peas, et vaadata, kas on lootust jooksikute hulka saada. Alguses ei olnud, sest üks poolakas lasti minema ja tundus, et asi ongi tehtud, aga siis tuli vahefiniš ja grupp sai peaaegu poolaka kätte. Peale vahefinišit mõtlesin, et proovin vana head kavalt nippi ja ründan kohe. Läksin sujuvalt, sain poolaka kätte ja hõikasin, et haagi sappa. Meiega liitus veel üks sakslane ja olime läinud. Tegelikult soovisin saada ette 5-7 meest, siis oleksid paremad võimalused olnud. Meid oli ainult kolm ja sõitsime targalt ehk ei läinud maksimumiga panema, vaid kontrollisime, mida peagrupp teeb ja kui kaugele meid lasta tahavad.“
„Korra saime vahe kahe minuti peale, aga siis tõmmati tagasi 1.20-1.30 peale,“ jätkas Räim. „Oli üsna selge, et kaugele meid ei lasta. Sõitsime mõistlikult ja ei rapsinud, lõppude lõpuks on peagrupi otsustada, millal nad meid püüdma hakkavad. Meie põhiplaan oli ees olla kuni suure tõusu lõpuni. Sealt oli 40 km finišini. Kahjuks saadi meid täpselt tõusu all kätte ja siis oli suhteliselt aamen kirikus. Proovisin veidi seal ees sipelda, aga tõusu mindi minu jaoks veidi liiga kiiresti. Võtsin oma hoo ja leidsin sobiva pundi. Lõpus võtsin viimase kolme kilomeetrise tõusu veelgi rahulikumalt, et homseks natukene taastuda. Olime küll päev otsa eest ära, aga võtsime suhteliselt targalt ja ennast kapsaks ei sõitnud.“
Velotuuri viimasel etapil sõidetakse 114 kilomeetrit marsruudil Pazin – Umag.
