Uudised

December 7, 2019
ansons.jpg

1min30

Järgmisest aastast kontinentaaltiimide hulgas võistlev Tartu 2024 – Baltic Chain Development Team on uue hooaja koosseisuga üksjagu vaeva näinud. Palgatud on kümme ratturit, kellest pooled tulevad välismaalt.

Eesti ratturitest on nimekirjas kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel pronksi võitnud Rait Ärm (19), Artjom Mirzojev (18), Markus Pajur (19), Anton Livintsev (18) ja Henri Treimuth (18). Soomest on appi tulemas valitsev meister temposõidus Ukko Iisakki Peltonen (21) ning Antti-Jussi Juntunen (20), kes sai grupi- ja temposõidus viienda koha.

Lätist lisanduvad tänavu Amore & Vita-Prodiri ridades profisõitudel osalenud Kristers Ansons (20), Läti meistrivõistlustel juuniorite konkurentsis temposõidus kiireim olnud Daniels Kazis (18) ja juuniorite grupisõidus kulla võitnud Pauls Rubenis (18).

Allikas: marathon100.com


December 7, 2019
direct2.jpg

1min24

Rein Taaramäe koduklubi Total Direct Énergie mänedžer Jean-René Bernaudeau kinnitas liikvele läinud kuulujuttu, et järgmisel aastal Giro d’Italial ei osaleta. Total Direct Énergie saavutas tänavu Pro Continental tasemel esikoha ja tagas sellega automaatselt pileti kõikidele World Touri jõuproovidele. Kui World Touri tiimidel on kohustus kõrgeima tasemega võistlustel osaleda, siis Pro Continental klubid võivad oma kohast loobuda.

Bernaudeau sõnul käib kolm suurtuuri 24 ratturiga Total Direct Énergiele üle jõu. Ilmselt osaletakse Tour de France’il ning valitakse liidrirolli kandvatele Niki Terpstrale, Lilian Calmejanele ja Niccolò Bonifaziole sobivaid võidusõite. Bernaudeau andis mõista, et pigem keskendutakse Prantsusmaal ja lähiümbruses toimuvatele jõuproovidele.

“Meie võistkond ei ole piisavalt tugev, et olla edukas Milano-San Remol, Flandria võidusõitudel, Girol ja Touril. Ajal, kui kindlustasime oktoobris Pro Continental sarja võidu, oli meil meeskond peaaegu komplekteeritud ning meil ei olnud aega, et koosseisu muuta,” selgitas Bernaudeau.

Ungaris algava Giro korraldaja RCS Sport Mauro Vegnil on nüüd võimalus kutsuda aasta esimesele suurtuurile rohkem Itaalia klubisid.

Allikas:marathon100.com


December 5, 2019
direct.jpg

1min32

Giro d’Italia korraldaja RCS Sport palub Rein Taaramäe koduklubil Total Direct Energiel loobuda oma kohast järgmise aasta suurtuuril. Prantsuse väljaanne L’Equipe kirjutab, et RCS Sporti juht Mauro Vegni pakkus Total Direct Energie direktorile Jean-René Bernaudeau’le tehingut, et nad saaksid kutsuda rohkem Itaalia klubisid.

L’Equipe’i andmetel jõudsid mehed kokkuleppele ja Bernaudeau kaalub Giro asemel alternatiivset võistlusprogrammi.

Aasta esimene suurtuur ja Itaalia tähtsaim rattavõistlus algab Ungaris, kus sõidetakse kolm esimest päeva enne, kui siirdutakse Sitsiiliasse. Girost saab osa võtta 22 kaheksaliikmelist meeskonda. Tänavuse Giro võitis Richard Carapaz (Movistar). Taaramäe on korra Girol osalenud – 2016. aastal võitis ta etapi ja sai kokkuvõttes 29. koha.
Allikas: marathon100.com


December 3, 2019
eok-1280x800.jpg

3min29

Teisipäeval kogunenud Eesti Olümpiakomitee (EOK) esindajate kogu kinnitas Eesti spordi katusorganisatsiooni 2020. aasta eelarveks rekordilised ligi 14,4 miljonit eurot, mis on tänavusest eelarvest 15 protsendi võrra kõrgem. Kõige enam suurendab EOK tippspordi rahastust, mis kasvab kahe miljoni euro võrra ehk kokku 6,9 miljonile eurole.

EOK peasekretär Siim Sukles märkis, et tippspordi arendamine on järgmise aasta eelarve üks märksõnu. “EOK on end riigile tõestanud usaldusväärse partnerina ning meie roll Eesti spordi juhtimisel on seeläbi üha tõusnud. Enamik EOK eelarvest läheb edasi tippspordi ja spordialaliitude toetuseks. Riigilt järgmiseks aastaks Team Estonia jaoks lisandunud kaks miljonit eurot on järjekordne märgiline samm – olümpia-aastal panustame tippsporti, olümpiaettevalmistusse ja tugiteenustesse rekordiliselt ligi seitse miljonit eurot,” rääkis Sukles.

Suurim osa EOK 2020. aasta eelarvest moodustab 6,9 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, lisaks läheb noorteprojektidele 255 000 eurot ning haridus- ja teadusprojektidele 370 000 eurot. Toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5,5 miljoni euro.

Samuti andis EOK esindajate kogu täitevkomiteele volituse kinnitada 2020. aastal Tokyo suveolümpiamängudele sõitva koondise koosseis.

EOK spordidirektor ja Eesti delegatsiooni juht Martti Raju märkis, et olümpiakvalifikatsioon on täies hoos. “Praeguseks on Eesti sportlastel Tokyosse kindlustatud 11 kohta, kuid aega normi täitmiseks on veel seitse kuud. Prognoosin, et Eesti olümpiakoondis Tokyos saab olema suurusjärgus 40 sportlast,” ütles Raju.

Hetkeseisuga Eestile kuuluvad 11 olümpiapiletit jagunevad viie spordiala vahel. Kergejõustikus on normitäitjaid kolm: kümnevõistluses Maicel Uibo ja Johannes Erm ning odaviskes Magnus Kirt. Maadluses on Eestile olümpiakoha taganud meeste kreeka-rooma maadluses (-130kg) Heiki Nabi ning naistemaadluses (-76kg) Epp Mäe, purjetamises RS:X purjelaual Ingrid Puusta ja Laser Standardil Karl-Martin Rammo. Meeste jalgratta maanteesõidus on tagatud kaks kohta nii grupi- kui ka eraldistardis. Lisaks oodatakse olümpiale Eestist üht nais- ja üht meesujujat.

EOK täitevkomitee kinnitab Eesti olümpiakoondise hiljemalt 6. juuliks.

Allikas: sport.err.ee


December 3, 2019
1313-single-default.jpg

1min38

Kätlin Kukk sai Belgias Moli linnas peetud cyclo-crossi võistlusel Zilvermeercross 32. koha. Ta kaotas võidu pälvinud Laura Verdonschotile (Pauwels Sauzen-Bingoal) rohkem kui seitse minutit. Teiseks tuli Shirin van Anrooij ja kolmandaks Inge van der Heijden (CCC-Liv).

Meeste eliidis domineeris jätkuvalt valitsev Euroopa ja maailmameister Mathieu Van Der Poel (Corendon – Circus), kellele see oli hooaja üheksandaks võiduks. Viie sekundiga kaotasid tiimikaaslased Tom Meeusen ja David van der Poel. Paljud nimekad tegijad võtsid puhkuse, et valmistuda väga intensiivseks perioodiks kuu lõpus.

Neljanda ringi lõpus läksid vennad van der Poelid oma teed ning tundus, et Mathieu aitab Davidil teist kohta saavutada, kuid David ei pidanud tempole vastu ja jälitajad püüdsid liidrid kinni. Mathieu van der Poeli võidus kahtlust ei tekkinud.

Allikas: spordipartner.ee


December 2, 2019
hääl.png

1min35

Eesti Olümpiakomitee on välja kuulutanud lõppeva spordiaasta Aasta sportlaste, võistkonna ja treeneri valimise. Spordiaasta tähtede valimisel on kõigil spordisõpradel võimalus oma sõna sekka öelda.

Üle pika aja on parimate hulgas lausa kolm jalgrattaspordi esindajat. Aasta parima meessportlase kategoorias saate oma hääle anda selle aasta eliitklassi parimaks jalgratturiks valitud Alo Jakinile ja rahva lemmik jalgratturi tiitliga pärjatud Tanel Kangertile. Aasta treeneri kategoorias saab oma hääle anda Caspar Austale.

Hääletus on avatud kuni 20. detsembrini.

Anna oma hääl ja aita rattasport püünele SIIN

 


December 2, 2019
641748hfac6t63-3-1280x800.jpg

17min42

Pärit tasaselt maalt on profirattur Tanel Kangert murdnud end maailma parimate mägironijate sekka. Vikerraadio saade “Käbi ei kuku…” kutsub kuulama lugu sellest, miks heade hinnetega viks ja viisakas Vändra poiss eelistas sportlase elukutset ajakirjaniku omale. Küsimusi küsis Sten Teppan.

Koos Taneliga aitab vabadusi ja valikuid meenutada ema Anne, keda paneb natuke imestama, et pojast sai profisportlane. Kangertite peres kasvas kolm last, kellest Tanel on kõige noorem. Õde Nele elab hetkel Tallinnas ja on praegu lapsega kodus. Keskmine õde elab ja töötab Inglismaal ning kasvatab last. “Me saame aastas üsna harva kokku nii, et kõik on koos,” tunnistas Anne ning lisas, et Taneli ja kõige vanema õe vahel on vanusevahet kolm aastat.

“Ma arvan, et ma olin pigem mängukaaslane ja õppematerjal vanemale õele, kes oli hästi arukas tüdruk. Kuueaastaselt luges ta juba pakse raamatuid. Ta tahtis mulle kõiki neid teadmisi edasi anda. Eredalt on see meelde jäänud, kuidas Nele üritas mind hästi varakult õpetada,” meenutab Tanel suhteid õdedega oma varases lapseeas. “Ma ei oskagi öelda, kust minu lapsepõlvemälestused algavad. See võis olla lasteaias, kui me kolisime oma majja. Vanemad elavad siiani Vändras ja ma olen ise samuti siiani kohutav Vändra fänn. Seal on hea elada ja mul on ääretult hea meel, et seal on töökohad, gümnaasium ja elukeskkond on samuti turvaline.”

“Taneli isapoolsed vanemad on Vändrast pärit. Ta kolis algul tööga seoses Ida-Virumaale, kuid seejärel tagasi Vändrasse. Mind võeti kaasa Türilt, kuid olen kasvanud Tallinnas Nõmmel. Minu lapsepõlv on olnud väga turvaline – kindel kodu, head vanemad ja vend. Mäletan suurt lund ja metsa üle tee, roheline ümbrus ja vaikus. Minu lasteaed oli väga kaugel ja hästi on meeles igahommikune rongiga sinna sõitmine ja koju tagasi tulemine,” rääkis Anne enda lapsepõlvest. “Ema oli raamatupidaja ja isa oli ehitusmees. Ta rohkem juhatas vägesid, kuid oli võimeline maja viimse kivini valmis ehitama. Joonestuslaud oli meil kodus tavaline asi ja mulle hirmsasti meeldis vaadata, mis ta teeb seal. Vend oli minust nii palju noorem, et ühist mänguaega meil ei olnud. Pidin teda rohkem hoidma ning ega ühele seitsmeaastasele see eriti ei meeldinud.”

Mida mäletab Tanel oma emapoolsetest vanavanematest? “Tänaseks on ainult mälestused, aga õnneks koht on olemas. Õde elab siiani vanaema-vanaisa vanas korteris, mis on äärmiselt tore. Vanaema ja vanaisa juurde minek oli alati eriline. Kõige rohkem meeldis mulle suvilasse minna, mis oli Väänas. Kui meid sinna viidi, siis me jäime sinna kaheks nädalaks kindlasti. Vanaema sai meiega imehästi hakkama. Mul on need maitsed ja toidud siiani meeles. Ma ei osanud suvel paremat asja tahtagi, kui kurgi-tomati-koorekaste, värske salat, värske praekartul ja sinna peale tilli koduaiast, kasvuhoonest veel viinamarjad – tänaseks ei ole ma neid maitseid enam kuskilt leidnud,” meenutas Tanel.

Anne jätkas: “Minuga hakkama saamine ei olnud vanematel kindlasti raske. Rääkides minu lastest, siis nad hoidsid ise nii palju kokku ja said alati aru, kui midagi on tehtud. Tanel hüüdis alati, kui midagi oli korda saadetud, et teeme ruttu kalli. Me ei saanud temaga nii enam riielda ju. Minu puhul oli aga nii, et hästi kindlad reeglid olid paigas, millele pidi alluma. Linnatingimustes on see ilmselt põhjendatud. Meelde on jäänud hirm, kui tulin mõnikord hiljem koju.”

“Taneli isaga kohtusime EPA-s. Oleme kursusekaaslased. Kokku saime paar aastat peale seda, kui kursuse juba lõpetanud olime. Enda unistusi laste peal oleks olnud välja elada vale, nad pidid ise oma tee valima. Profisporti päris välja jõudsin imestan ma küll, kuid seda, et ta on liikuv ja võimekas, see ei üllata. Ta ei suutnud ka väiksena paigal seista. Kõik käis tempoga või jooksuga,” rääkis Anne.

Mida mäletab oma lapsepõlvest Tanel? “Üldiselt on mul hea mälu, mis selekteerib negatiivse välja. Kui me paneelmajas elasime, siis mäletan, et mu esimesel rattal oli üks pedaal kiiluga, millega ma hõõrusin oma hüppeliigest, mis oli mul suvi läbi lõhki ja verine. See ei paranenudki ära ja siiamaani on mul armid sellest. Järgmine pilt on sellest, kuidas kõik läksid Tootsi ujuma ja mind jäeti üksi koju. Ma ise julgustasin neid minema, aga üks hetk ma taipasin, et ma olen üksi pimedas ja ma panin korterist välja. Olin sisetrepi peal ning nutsin ja nuuksusin. See ei olnud trauma, aga see jäi kuidagi meelde – see üksi olemine, kui ma olin lubanud tugev olla, aga see ei kukkunud nii välja,” ütles Tanel.

Anne aga kiidab nooruspõlve Tanelit väga: “Tanel on üks tore poiss olnud. Ta ei ole otsinud kunagi endast vanemaid autoriteete. Ta teab ise, mida ta tahab. Sõbrad on alati ümber olnud.”

Lasteaiast mäletab Tanel söömisi ja peatraumat: “Mulle anti süüa alati topelt ja ma pistsin kõik nahka. Ma ei ole kunagi valiv olnud. Lasteaias oli väga tore, aga paar traumat on meelde jäänud. Sain seal paar peatraumat, mis on mind hiljem mõjutanud. Söömine on mulle alati meeldinud. Hiljem koolis oli meil klassis kaks Tanelit. Üks oli väike Tanel ja mina olin suur Tanel. Ma olin noorena pikem, kui täna arvata võiks. Peapõrutusest – mängisime lasteaiahoovis, kuhu oli ehitatud puust veoauto. Ronisime katusele ja kui taibati, et autol ei ole nelja kojameest vaja mängida, siis togiti mind sealt alla. Nii ma pea ees kukkusingi ja olin kümme pluss päeva haiglas. Mäletan siiani, kuidas terve rühm mind tagasi ootas.

“Sel hetkel tundus olukord tõsine. Arstid ütlesid, et kõik läheb mööda, aga peab rahu andma,” jätkas Anne. “Taneli jaoks oli keeruline lihtsalt rahulikult lamada. See oli selline tõeline rahuhetk. Saan aru samuti lasteaiatöötajatest. Nad jälgivad neid, kes ringi jooksevad, aga kui üks poiss on katusel ja lamab rahulikult, siis ei oska arvata, et ta võib sealt alla kukkuda. See oli suhteliselt madal, aga maa oli kõva. Üsna süütu olukord.”

Tanel jätkas: “Mul ei olnud kunagi vaja otsida tähelepanu. Muidugi on asju, mida ma oleksin võinud mitte teha [nooruspõlves]. Lollusi ja kiusamisi tuli ikka pundiga ette. Väikesed asjad, mis teistele võisid hinge jääda, aga mul ei olnud vaja otsida tunnustust. Siiamaani tean, et ma saan kõigega hakkama, mis ma endale eesmärgiks sean. Need on realistlikud, aga samas parajad porgandid. Ma leian alati kõrvaltee, kuidas jõuda sihini.”

Kas Tanelil on meeles ka noorukiea tujutsemised? “Mul ei ole olnud aega teismeline olla. Ma olin teismeline ainult vanuse poolest. Ma olin väsinud, mul ei olnud energiat. Mu kondid valutasid võistlemisest ja treenimisest. Ma sain võib-olla isegi liiga vara oma fookuse paika. Mingid lollused on võib-olla parem mõnes teatud vanuses ära teha. Esimene täishooaeg ratturina oli mul 12-aastasena,” meenutas Tanel.

Tanel käis lisaks treeningutele ka esimeses neljas klassis muusikakoolis. Rattur tunnistab, et tegu oli tema elu kõige kiirema perioodiga. Kui rääkida esinemistest, siis tunnistas Tanel, et närv oli ikka sees. “Pulss läks väga kõrgele. Vaadake minu viimase aastate meeskonnapilte. Kui on võimalus valida kohta, siis ma ei seisa kunagi esireas. Ma lihtsalt ei tunne, et mul on vaja kuidagi ise püünele ronida. Ma tean, et ma jõuan nii või naa pilti, aga ma ei ole kindlasti see, kes igal pool rind ees peab pildil olema.”

Ka õppeedukus on Tanelil alati hea olnud. “Üheksandas klassis oli mul selge eesmärk, et tahtsin saada keskmiseks hindeks 4,5. See garanteeris mulle Vändra gümnaasiumisse sissepääsemise ilma eksamiteta. Ma ei täitnud oma eesmärki, sest hindeks tuli 4,45,” lisas Tanel, kes vaidleb vastu, et rattasõit on nüri tegevus. “Minu meelest on see ala, mis pakub kõige rohkem väljasolemise aega. Me näeme nii palju. Need lõhnad ja tajud on hoopis teised. Mulle meeldib rattaspordi juures kõige rohkem avastamise rõõm. Minu jaoks juba uue tee leidmine on avastus. Meil oli hea treener ka, kes suutis teha kõik mänguliseks. Me ei pidanud kunagi tunde taga ajama ja tulemusi tooma. Treener ütles, et ta ei tahagi, et meist kõigist tippsportlased saaksid, vaid normaalsed inimesed. Põnevus peab jääma ja võrreldes ujujatega, siis minu meelest müts maha. Rattasõidus vaatan üks hetk sinist taevast, teine hetk tuleb vihma, olud on nii vahelduvad.”

“Ma ei ole sadulasse sündinud ja ammugi mitte sportlaseks. Järjest enam ma imestan, et ma seda siiani teen, sest mul on olnud elus nii palju muid võimalusi ja need kõik on mul siiani veel ees. Mitmekülgsus on mind aidanud. Isa alati toonitas, et talvel teeks suusatamist ja jooksmas käiksin. Minu trumbiks oli mitmekülgsus,” ütles Tanel.

Anne lisas: “Meie ei ole talle näpunäiteid ette andnud. Aga kui ta läks Otepääle ja sealt juba Prantsusmaale, siis tundus küll, et nüüd nii vist ongi. Tanelil olid eeldused teha ka muud. Ei olnud nii, et sport on kõik. Sporti saab teha vaid teatud eas, õppida saab ka hiljem. Selles mõttes ei ole midagi kadunud.”

Kas Tanel muretses amatöörratturiks minnes, et raiskab tähtsaid aastaid oma elust? “Ma ei olnud proff näpud püsti. Ma igal aastal mõtlesin, et kui nüüd peaks see tee ära lõppema, mis ma siis teeksin. See mõte oli kogu aeg peas, aga nüüd viimasel ajal olen rahulikumaks jäänud. Olen õnnelik, et mul on niigi pikalt olnud võimalus sõita sellisel tasemel, mida paljud vaatavad vaid ekraanilt. See on minule nii omane keskkond.”

“Mind on alati tõmmanud finantsmaailm. Koolis pidi näiteks tooma oma lemmiklugemise kaasa ja siis ma viisin Äripäeva, sest see on mulle tõesti alati meeldinud. Matemaatika on mul nõrk, aga maailmapilt on mul lai ja sellega oskan seoseid luua. Kui ma poleks uuesti profiks saanud 2010. aastal, siis ma oleks ülikooli astunud. Kaalusin ka ajakirjanduse õppimist,” tunnistas Tanel.

“Püsivalt läksin kodust ära, kui ma olin 16. Üsna noorelt. Sõber Rein Taaramäe tuli minuga samal ajal kooli [Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali] ja meil oli üsna lihtne kohaneda. Mõne kuuga saime aru, et lihtsam on nädalavahetusteks kooli jääda. Sõitsime talvel 4-5 tundi järjest. Teised reisisid reedel koju ja pühapäeval tagasi, meie kasutasime seda aega teisiti ära. Väiksed külateed said seal väga selgeks.”

2006. aastal siirdus Tanel Prantsusmaale amatööriks. Kui raske on see teekond? “Siit Eestiski on viimase 20 aasta jooksul palju poisse, kes on läinud Prantsusmaale amatööriks, aga väga paljudele ei ole see lihtsalt sobinud. 19-aastane ei ole tihti küps elama võõras keskkonnas üksi ja tegema õigeid otsuseid. Mina maandusin esimesel aastal ühe teise poisiga koos ühte klubisse. Tema läks peale kevadet ära. Hästi kiirelt tuli teha kahte asja. Tulemusi, et klubi sind hoiaks ja teiseks keel selgeks saada. Amatöörina õpid elu rohkem, kui Eestis olles. Kõigega tuleb ise hakkama saada,” rääkis Tanel. “Esimese suurema sissetulekuga ma tundsin, et ka ootused on kasvanud. Mida paremaks leping läks, seda paremaks pidin ma saama. Rattasõidus, nagu igal pool elus, saad sa täpselt selle, mida sa oled väärt.”

Täna on Tanel abielus Silviaga ning neil on kaks tütart – nelja ja poole aasta vanune Johanna ning kümnekuune Astrid. “Silmarõõme oli mul varem ka, aga esimene, kes päriselt jalust rabas, oli Silvia. Temaga kohtusime 2010. aastal peale Tartu GP-d, mille ma ära võitsin. Õhtul oli järelpidu Atlantises ja seal oli üks tüdruk, kellega sattusime tantsima ja siis meil tekkis hetkega klapp. Väga orgaaniliselt ja normaalselt läks see oma teed.”

“Selle pere eelis on see, et mõlemad on rattaspordi taustaga,” lisas Anne. “Silvia tegi ise ka kunagi tõsiselt rattasporti ja teab, mis see endaga kaasa toob. Muidugi kõrvalt vaadata ja olla kahe imepisikese lapsega kodus kuude viisi ja saada kõigega hakkama – see ei ole lihtne.”

Tanel jätkas: “Me sisendame ise ka endale, et see pull ei kesta igavesti. Ma olen oma karjääriga kindlasti oma viimases kolmandikus. Inimestena on meid aidanud koos olla see, et me ei räägi vabal ajal spordist. Võiks eeldada, et me räägime ainult rattaspordist, kuid see teemade ring on palju laiem. Üksi hakkama saada ei ole lihtne. Kui kaks last korraga haigeks jäävad näiteks ja kuskile ei ole võimalik minna, siis vahepeal on selliseid raskeid hetki, aga murdumisi ei ole ette tulnud. Peame olema tänulikud neile, kes on meie ümber.”

Isaks saamine on muutnud Tanelit ennastki. “See paneb kogu karjääri ja võib-olla senise tulevase elu teise perspektiivi, aga me oleme ka mõelnud, et me ei taha elada elu vaid laste jaoks. Me ei tohi oma ambitsioone ja soove unustada. Tean, et Silvia tahab minna edasi õppima ja me peame leidma võimaluse, kuidas ta saab seda teha.”

Allikas: sport.err.ee

https://sport.err.ee/1009454/tanel-kangert-lapsepolvest-mul-ei-ole-olnud-aega-teismeline-olla


December 2, 2019
lisette.jpg

1min49

Espoos peetud cyclo-crossi Soome meistrivõistlustel oli stardis ka mitmeid Eesti rattureid. Naiste eliidis saavutas esikoha Laura Lisette Sander ja kuni 17-aastaste konkurentsis oli parim Annabrit Prants.

Meeste U17 arvestuses tuli Oskar Küüt teiseks ja juuniorites oli Janek Kukk kolmas. OPEN sõidus pälvis esikoha Tõnu Tõnov ja pronksile tuli Maksim Fazõlov.

Allikas: spordipartner.ee


November 28, 2019
Talvekarika-I-et.-B7-8.jpg

5min75

Nädalavahetusel alustati Tartus 9. Tartu Linna Talviste karikavõistlustega. Lisaks Eesti parimatele krossisõitjatele olid kohale sõitnud ratturid nii Lätist, kui ka Venemaalt. Kuna talvehooaeg on veel alguses, olid sõiduajad ehk veel pisut tagasihoidlikud, samas pakkus võistlus ratturitele piisavalt pinget ja kohtumisrõõmu. Tartu Talvekarikavõistlused on olnud juba aastaid ratturitele heaks kohtumiskohaks ja seekordki osalesid lisaks Eesti krossisõitjatele veel ratturid 4 Läti rattaklubist ja ratturid Peterburist. Võistlustest toimus otseülekanne ja ka see sai väga toreda tagasiside, kuna selle abil said ülevaate võistlusest väga paljud huvilised. See võistlus on olnud väga tõhus vahend noorte ratturite talvisel ettevalmistusel ja on kindlasti üheks põhjuseks, miks Eesti BMX kross nii kiiresti on jõudnud maailmatasemele. Jõudsid ju meie rattrid sel aastal poodiumile nii Maailma, kui Euroopa Meistrivõistlustel.

Laupäeval alustati tavapäraselt ajasõitudega, kus iga rattur sai sõita 3 ringi, millest kirja läks parim aeg. Ajasõitude parimad olid:

B6 – 1. Egor Zakomychkin Olimpiyskie Nadejdy ajaga 20.87

  1. Sander Maaten Tartu SK Velo ajaga 26.43

B7-8 – 1. Valters Leitans Madona ajaga 18.41

  1. Dominiks Zuss Velo Fans ajaga 18.65
  2. Sixten Kals Tartu SK Velo ajaga 18.84

B9-10 – 1. Jakob Maaten Tartu SK Velo ajaga 16.29

  1. Ottomar Saag Viljandi Rattaklubi ajaga 16.51
  2. Henri Johannes Engelbrecht Tartu SK Velo ajaga 16.53

G11-12 – 1. Loviisa Ly Puri Tartu SK Velo ajaga 17.22

  1. Mirle-Neora Adusoo Peloton ajaga 19.04
  2. Eva Tepliakova Olimpiyskie Nadejdy ajaga 22.63

B11-12 – 1. Sandijs Abolins Silvas Zikeri ajaga 15.97

  1. Heron Helemets Tartu SK Velo ajaga 16.01
  2. Markus Mõttus Tartu SK Velo ajaga 16.20

B13-14 – 1. Joonas Vaikmäe Tartu SK Velo ajaga 14.45

  1. Uko Rasmus Luht Tartu SK Velo ajaga 14.72
  2. Gregor Hein Tartu SK Velo ajaga 15.59

B15-16 – 1. Andris Roland Saar Vooremaa Centrum ajaga 14.19

  1. Kristofer Raul Puri Tartu SK Velo ajaga 14.35
  2. Janmar Reiljan Vooremaa Centrum ajaga 14.80JM – 1. Jekabs Kalnins Silvas Zikeri ajaga 14.29EM – 1. Rivo Varep Tartu SK Velo ajaga 15.98

    CR – 1. Kaarel Maaten Tartu SK Velo ajaga 16.02

    1. Andrus Mõttus Tartu SK Velo ajaga 16.02

    Pühapäeval sõitsid ratturid etapi kohtadele ja oma klasside parimad olid:

    B6 – 1. Egor Zakomychkin Olimpiyskie Nadejdy

    1. Sander Maaten Tartu SK Velo

    B7-8 – 1. Valter Leitans Madona

    1. Dominiks Zuss Velo Fans
    2. Sixten Kals Tartu SK Velo

    B9-10 – 1. Jakob Maaten Tartu SK Velo

    1. Ottomar Saag Viljandi Rattaklubi
    2. Henri Johannes Engelbrecht Tartu SK Velo

    G11-12 – 1. Loviisa Ly Puri Tartu SK Velo

    1. Mirle-Neora Adusoo Peloton
    2. Eva Tepliakova Olimpiyskie Nadejdy

    B11-12 – 1. Sandijs Abolins Silvas Zikeri

    1. Heron Helemets Tartu SK Velo
    2. Markus Mõttus Tartu SK Velo

    B13-14 – 1. Joonas Vaikmäe Tartu SK Velo

    1. Uko Rasmus Luht Tartu SK Velo
    2. Gregor Hein Tartu SK Velo

    B15-16 – 1. Kristofer Raul Puri Tartu SK Velo

    1. Andris Roland Saar Vooremaa Centrum
    2. Janmar Reiljan Vooremaa Centrum

    CR – 1. Kaarel Maaten Tartu SK Velo

    1. Rivo Varep Tartu SK Velo
    2. Andrus Mõttus Tartu SK Velo

    Järgmine etapp sõidetakse Tartus 14.- 15. Detsembril.

     



Impression
X