Uncategorized

April 9, 2021
170987372_730198554326212_4003887274623040957_n-1280x852.jpg

1min5

Eesti U23 maanteeratturite koondis on UCI Europe Tour reitingutabelis hetkel 8. kohal, hooaja alguses oldi isegi 7. kohal. Varasemalt on eestlaste kõrgeim koht antud tabelis olnud 13.

„Reintingutabelis arvestatakse sportlaste jooksva aasta reitingupunkte. Koondise poisid teenivad punkte ka oma klubide eest võisteldes. Hetkel on Markus Pajur (Team Arkéa Samsic) ja Rait Ärm (Equipe continentale Groupama-FDJ) saanud aktiivselt võistelda enda koduklubide eest. Eesti kontinentaalmeeskond Ampler Development Team ja koondis saavad nähtavasti võistelda alles maikuus toimuval Eesti Tuuril. Hetkel on kõik teise kategooria sõidud, U23 koondise sõidud ja rahvusvahelised karikaetapid koroona tõttu edasi lükatud suvekuudele. Kuna U23 ja teise kategooria sõite on väga vähe, siis tabel kuni mai lõpuni ilmselt palju ei muutu,“ kommenteeris koondise treener Rene Mandri.

Euroopa U23 reitingutabelit juhib hetkel Belgia, teine on Suurbritannia ja kolmas Itaalia. Eesti ees on Venemaa ja järel Tsehhi. Vaata reitingut SIIT

Eesti maanteeratta U23 koondisega saab tutvuda SIIN

Fotol: 2020. aastal Orlens GP Poolas.


March 29, 2021
Instagram.jpg

1min63

Alates 5. märtsist on Eesti Jalgratturite Liidu´l oma Instagrami konto mille leiad nime alt @eestijalgratturiteliit. Oled teretulnud liituma meiega ja jagama oma pilte või lugu jalgrattaspordist kasutades  @eestijalgratturiteliit.

Instagrami kontol kajastame värskemaid uudiseid tulevastest võistlustest, jagame uudiseid ja persoonilugusid. Hoiame vaatajaid kursis Eestlaste saavutustega rahvusvahelistelt võistlustelt. Lisaks Instagram postitustele leiad palju infot ka story (lugude) alt, mida saad ühtlasi jälgida ka meie facebookist.

Oled oodatud jälgima meid!


March 9, 2021
UCI-litsents-T-sark-1080-x-1080.jpg

2min170

Valmistu hooajaks ja soeta juba täna hobiratturi litsents + T särk “Puhkepäev” (Eesti rattaspordi järelkasvu toetuseks) soodushinnaga 25€. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2021. Tellimusvorm täida siin

Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi saab hankida iga harrastus- e hobirattur. Hobiratturi litsents annab õiguse võistelda kõikidel EJL-i võistluskalendris olevatel 3. ja 2. kategooria võistlustel ehk rahvaspordiüritustel. Hobiratturil pole klubiline kuuluvus kohustuslik, vaid soovitatav.

Hobirattur kohustub järgima võistluse, millel ta osaleb, juhendi nõudeid ja sportlase hea käitumistava reegleid.
– Hobiratturi litsentsiga kogutakse vaid osaluspunkte (alade kaupa eraldi maantee- ja maastikurattasõidus ning cyclo-cross’is);
– Kogudes jooksva aasta jooksul 6 osaluspunkti, on võimalik tõusta vanuserühma litsentsi tasemeni ja osaleda juba kaalukamatel võistlustel;
– Kui litsentsiomanik lõpetab hooaja vanuserühma ratturina, siis on tal õigus samalt tasemelt ka järgmi-sel hooajal jätkata;

EJL-i litsentsi omandanud hobirattur toetab Eesti noorte jalgrattasporti. UCI ja Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi kohta loe lähemalt siit

Litsents kehtib kalendriaasta ehk kuni 31. detsember 2021


February 7, 2021
4fiopxd5.jpq_.jpg

11min46

Katrin ja Martin Loo on aastate jooksul pakkunud elamusi nii jalgpallisõpradele kui ka rattaspordihuvilistele. Teismelisena oma ala juurde jõudnud südikad ja võistlushimulised õde-venda lõpetasid mõlemad hiljuti profikarjääri ja pole kumbki  oma otsust kahetsenud.
Perekond Loo on läbi ja lõhki spordipere: ema Kersti ja isa Heiki olid ujujad, väike Katrin käis noorena kergejõustikus, ujumises, tantsimas, tennisetrennis ja koos venna Martiniga ka ju-jutsus. Jalgpallini jõudis noor piiga seetõttu, et osales koolidevahelisel võistlusel, kus tuli kahel järjestikusel aastal tunnistada konkurentide paremust. „Mulle ei meeldi kaotada ja lubasin endale, et rohkem seda ei juhtu. Võib vist öelda, et kaotusviha ajas mu trenni,“ meenutab tänavu jaanuaris 30. sünnipäeva tähistanud Katrin.

Vend Martin räägib, et temagi proovis lapsepõlves erinevaid alasid, kuid lõpuks köitis ta tähelepanu just maastikurattasõit ning nii sai ära käidud esimestel võistlustel. Sellest ajast oli näpp rattajumalale antud. Huvitava kokkusattumusena jõudsid nii Katrin kui Martin profikarjääriks kujunenud ala juurde umbes samas vanuses ehk 15aastaselt.

Kellele istub individuaalsport, kellele tiimiala

Kuivõrd Loode ema-isa on sportlaskarjääri läbi teinud, toetasid nad laste valikuid. Martin meenutab, et väiksena tehti sporti perega ühiselt ja ilmselt vanematele meeldis, et lapsed läksid aktiivse eluviisiga kaasa. „Ei olnud nii, et võtsid üksi suusad kaenlasse ja käisid nendega ümber maja tiirutamas, vaid suusatasime ikka kõik koos. Usun, et vanematele tegi rõõmu, et sporditegemine muutus meile heaks harjumuseks ja me ei jäänud niisama passima,“ räägib endine rattasportlane.

Samas lisab ta, et profisportlase elu proovinud mehena ei saa ta öelda, et see oleks meelakkumine: „Mina ei hakkaks enda lapsi või sugulasi suunama selle poole, et sporti elukutsena teha. See on emotsionaalselt ja vaimselt ikkagi väga raske.“
Katrin nõustub vennaga, et nende valitud teekond on nõudnud suurt vaimset pingutust. „Meis mõlemas on tohutult südikust ja kangekaelsust, millest viimast peetakse sageli negatiivseks omaduseks, aga tegelikult see ei pruugi seda olla. Nagu Martin ütles, siis sportlaskarjäär nõuab väga palju ja sa eladki selle nimel. Seda ei ole lihtne teha,“ tunnistab endine vutinaine.
Katrin Loo mängis naiste A-koondises 114 korda ja lõi 20 väravat.

Kui võistlushimu on õel-vennal sarnane, siis suurimaks erinevuseks peavad nad alade valikuga seotud eripära. „Minule sobivad rohkem individuaalsed alad,“ sõnab 32aastane Martin. „Olen enda suhtes kriitiline ja tunnen end mugavamalt, kui saan ise rohkem oma tulemusi mõjutada. Kui meeskonnaaladel näiteks ei sobi mulle mõne tiimikaaslase panus või pingutus, siis oleks raske sellega leppida.“
Katrin on risti vastupidi üdini tiimimängija: „Mulle just meeldib see, kui ümber on võistkond. Proovin alati olla parim versioon endast ja kõiki teisi kaasa tõmmata, et ka nemad tahaksid olla nii head, kui saavad. Kui mõelda, miks ma kõikidest aladest just jalgpalli juurde jõudsin, siis võistkonnavaim ja ühtsus olid minu jaoks kindlasti võlusõnad.“

Kumb oleks teise alal osavam?

Kui palju õde-vend kummagi alast aru saavad ja kuidas seal hakkama saaksid? Katrin tunnistab, et maastikurattasõidu spetsiifikast ta just palju ei jaga, ent teab, et tegemist on väga tehnilise alaga. „Kui peaksin proovima, siis ilmselt ühe korra suudaksin ära teha, aga kui mõelda, et üks võistlus kestab kaks tundi, siis minu jaoks oleks see hullumaja pingutus!“ räägib Katrin.
Vennas ütleb, et kuna koolis on jalgpalli ikka mängitud, siis ilmselt mõnes madalamas hobiliigas saaks hakkama: „Aga kui hakatakse tegema konkreetseid liikumisi ja peaksin pärast mõne söödu andmist olema juba uues kohas, siis ilmselt ei oleks ma seal õigel ajal kohal. Mul puudub mängulugemise oskus.“

Ta lisab, et hoidis profipallurist õe tegemistel silma peal rohkem statistikat ehk väravaid jälgides, väga suur mänguvaatamise fänn pole ta kunagi olnud. „Tean asetuste mõttes, mida näiteks 4-3-2-1 tähendab, aga seda küll ei tea, mida nad nendest kohtadest edasi tegema hakkavad. Pole selle vastu kunagi huvi tundnud ega püüdnud mänge analüüsida,“ nendib Martin, et on pigem jalgpallikauge mees.
Mõnele õe mängule on ta siiski sattunud ja neist üks oli 2013. aasta koondisemäng Itaaliaga. Katrin meenutab, et Martin viskas enne suurriigiga kohtumist nalja, et õde ikka värava lööks ja just nii juhtuski. „Ja Martin astus just täpselt enne seda staadionile sisse!“ räägib koondise endine kapten oma elu ühest meeldejäävamast tabamusest.

Martin Loo ei tahtnud niisama Eestisse tiksuma ja ootama jääda ning tõmbas seetõttu profiratturi karjäärile kriipsu peale.
Venna rattavõistlustel on Katrin käinud rohkem, kui Martin jalgpalli vaatamas, aga seda suuresti seetõttu, et kui vennas oli karjääriga alustanud, ei olnud ligikaudu kolm aastat noorem õde veel jalgpallini jõudnud ning sai oma aega vabamalt ära kasutada.
Üksteise toetamise ja spordiperes kasvamise kohta ütleb Katrin, et on vennale alati alt üles vaadanud ning perekond on tema jaoks suur motivaator. Martini sõnul oli tuntud jalgpallurist õe tegemistel lihtsam silma peal hoida, sest lisaks otsesele omavahelisele suhtlemisele sai Katrini käekäigust teada ka meedia vahendusel.

Samal ajal lõppenud karjäär kahetsust ei tekita

Kuna Loode lapsed olid oma karjääri jooksul pidevalt mööda maailma laiali, oli omavaheline suhtlemine kohati keeruline. „Me ei ole kunagi iga nädal helistanud ja uurinud, kuidas teisel läheb,“ selgitab Martin. „Eks meie alad ja teemad on ka üsna erinevad ja kui elad veel teises riigis, siis on võib-olla keeruline leida teemasid, millest rääkida. Spordis sees olles ei taha sellest rääkida ja ega me hakka ju ka sisepoliitikast jutustama!“

Katrin täiendab, et välismaal elades ei olnud õe-venna suhtlus tõepoolest kõige tihedam, kuid nüüd Eestis olles saadakse kord nädalas kokku ja käiakse nädalavahetusel vanematel külas.
Selleks on avanenud võimalus seetõttu, et mõlemad otsustasid sportlaskarjääriga lõpparve teha. Esmalt teatas eelmise aasta novembris oma otsusest Katrin, vend Martin tuli oma uudisega lagedale selle aasta alguses. „Ega me ei kooskõlastanud seda kuidagi!“ tunnistab Katrin naerdes.
„Enda poolt saan öelda seda, mida varemgi: tundsin, et on õige hetk. Oleksin tahtnud, et kodune liiga oleks pakkunud rohkem väljakutseid ja kui oleks võimalik üle nädala mängida selliseid kohtumisi nagu mängisime Moskva CSKA-ga (mullu novembris meistrite liigas – toim), siis võib-olla oleksid asjalood teisiti. Olen alati oluliseks pidanud, et sporti panustatud aeg saab „tasustatud“ võistluslike väljakutsete näol ning minu jaoks peavad need kaks olema tasakaalus.“

Martin nendib, et on karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud varemgi ja otsus ei sündinud üleöö. Ta lisab, et kui selleks hooajaks oleks leidunud huvitavaid ja motiveerivaid pakkumisi, võinuks asjad minna teisiti. „Aga ma ei tahtnud, et sõidan selle aasta Eestis ja siis vaatan, mis saab. Ei tahtnud tiksuma või ootama jääda,“ ütleb ta.

Õde ja vend tunnistavad kui ühest suust, et sportlaskarjäärist ei jää kripeldama midagi. Martinilt on uuritud, et kas tal pole kurb meel, et hoolimata heast vormist jäi olümpiamängudel käimata, kuid teda see ei häiri. „Ma ei tunne, et see oleks midagi muutnud. Minu üks suur soov oli ära käia Cape Epicul (Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuv mitmepäevasõit – toim) ja see sai tehtud. Selle üle on hea meel. Tulemuste või võistluste mõttes ma ei tunne, et midagi oleks puudu jäänud.“

Katrin ütleb, et ei ole oma mõtteviisilt kahetseja tüüpi ning seega ei jää ka temal midagi kripeldama. Kuigi, ühe mängu oleks ta tahtnud siiski ära pidada… „Kui oleksin saanud mängida Saksamaa vastu, siis saaksin öelda, et tõesti kõik sai tehtud!“ räägib ta suure Saksamaa fännina.
Pärast profikarjääri lõppu on Katrin ja Martin nautimas tavainimese elu. Martin keskendub praegu perele ning otsib uusi väljakutseid: „Kui karjääri lõpetasin, siis ega keegi ei tulnud uksele koputama ja midagi pakkuma. Pean ise ringi vaatama ja otsima.“
Katrin tegeleb politsei- ja piirivalveametis tasemehariduse edendamisega ja nagu ta ise kiiresti lisab, siis ta ei ole politseiametnik – ta töötab personalibüroos.

Martin Loo
Sündinud: 09.04.1988.
Parim tulemus MK-sarjas: 2016. aasta 11. koht Saksamaal Albstadtis.
Parim koht Euroopa meistrivõistlustel: 11. (2016).
Parim koht maailmameistrivõistlustel: 19. (2013).
10kordne Eesti meister maastikurattasõidus ja kuuekordne Eesti meister cyclo-crossis

Katrin Loo
Sündinud: 02.01.1991.
Auhinnad: 2009. aasta parim noor naisjalgpallur, 2018. ja 2019. aastal Eesti meistriliiga parim mängija.
Kolmekordne Eesti meister (aastatel 2018–2020 FC Floraga).
Mänge Eesti koondise eest: 114.

Allikas: sport.ohtuleht.ee

Foto: Martin Ahven


November 24, 2020
Joonas-Talvekarika-I-etapp-1280x858.jpg

5min91

Jalgrattasport on teinud Tartus sammu edasi ning Veerikul asuv Visa hall uue elu sisse saanud. Seal tegutseb nüüd uus bmx krossi sisehall (Ravila 80), mille spordiklubi Velo koos toetajate ja lastevanematega suvega üles ehitas. Möödunud nädalavahetusel sõideti seal talvised bmx krossi karikavõistlused ning avati ametlikult uue maja uksed.

Paremad tingimused

Uus krossirada teeb spordiklubi Velo eestvedaja Jaan Veeranna sõnul eelmisele silmad ette, sest sarnaneb võimalikult palju välitingimustega. Varem tegutses sisehall Tähtveres, kuid selle aasta lõpus saab rendileping läbi ning vaja oli uut asukohta. «Eks eelmine rada oli ajale jalgu jäänud ja sõiduks oli vaja luua paremaid tingimusi. Enne pidid sõitjad pärast sisehallis treenimist tükk aega välirajal treenimisega ümber harjuma, sest stardimägi oli teise kaldenurgaga, aga nüüd on elemendid sarnased,» selgitas Veeranna. Kui eelmises majas polnud ruumi isegi jalgrataste hoidmiseks, siis uues hallis saavad harjutada ka maantee- ja maastikukrossi sõitjad, lisaks on olemas jõusaal ja võimlemisala.
​Uue halli rajamist toetas linnavalitsus ning suure panuse andsid erinevad eraettevõtjad, sealhulgas lapsevanemad. Sisehalli ehitus polnud odav lõbu, esmalt tuli välja vahetada ka kogu maja valgustus ning maja soojustada. «Sellise raja ehitamine on väga kallis projekt, kokku ikka kümneid tuhandeid. Mõni toetaja panustas oma aega, teine raha,» lisas Veeranna.
​Tema sõnul on Eestis sisehalle üleüldiselt vähe. «See ala nõuab aastaringselt harjutamist ja lühike Eesti suvi pole piisav, et noored sõitjad kõrgele tasemel viia. Meil on juba ette näidata MM-i ja Euroopa pronksmedal noorteklassides,» ütles Veeranna.
Bmx kross on tema sõnul universaalne ala, millest väga noortelt saab alustada. «Maanteesõitu ei võeta alla 10-aastaseid, aga kui laps on 5-aastasest saati bmx krossi sõitnud, siis on tal kõvad eeldused õigeks ajaks olemas,» rääkis Veeranna. Koordinatsioon ja reaktsiooni kiirus on kaks asja, mida bmx kross noorele inimesele õpetab. Veeranna sõnul kasvab bmx krossis praegu peale uus põlvkond, kellest võib järjepideva töö tulemusel kasvada tipptasemel tegijaid. Tuleb ainult juuniorites ja eliitklassis vastu pidada ning endale kindlaks jääda.

Rattasõit ühendab peresid

​Lapsevanem Priit Vaikmäe aitas oma ettevõttega ehitada uue sisehalli tarbeks stardimäe metallist konstruktsiooni. Tema poeg Joonas Vaikmäe on bmx krossiga tegelenud juba viis aastat. «Spordilembesed vanemad ongi need, kes viivad noortesporti edasi. Ja kui ettevõtjal on võimalik, siis tulebki ühiskonda tagasi panustada, miks mitte teha seda noortespordi jaoks,» selgitas Priit Vaikmäe. Tema sõnul muutub bmx kross aina populaarsemaks. «Jaan Veeranna oma südikuse ja järjepidevusega mängib selle ala arengus suurt rolli. Isegi Euroopas pole sisehalle palju, aga Tartumaal on lisavõimalus nüüd juures,» lisas ta. Läbi aastate on ta õppinud oma poega sportlasena aina rohkem usaldama. «Täna on tal juba tekkinud distsipliin ning ma tean, et ta teeb oma asjad ära ning ei viili. Siin tulebki mängu treeneri roll,» kinnitas Vaikmäe. Muuhulgas on ta õnnelik, et poja eeskujul on isa ise samuti rohkem tunde hakanud sadulas veetma.
9-aastane Jakob Maaten on võitnud enda vanuseklassis Euroopast pronksmedali. Bmx krossi sõidab aga ka tema noorem vend Sander Maaten ja isa Kaarel Maaten. «Kui olin noorem, tahtsin ka sõita, aga siis polnud õiget ratast ega sellist kohta, kus treenida. Hakkasin Jakobiga koos trennis käima, sest see ala on põnev ja võidusõit meile meeldib,» kirjeldas Kaarel Maaten. Uus Tartu sisehall on tema hinnangul suurem, parema asukohaga ning soojemate ruumidega. «Lastele meeldib see ala väga, sest Veeriku halli klaasuste tagant piiluvad pea iga õhtu kohalikud poisid, et ka trenni tulla,» rääkis Maaten.
Fotol: Talvekarika etapp. Erakogu

November 7, 2020
mother-daughter-cycling-cartoon-people-characters-illustration-white-background-young-smiling-parent-her-kid-going-ride-150890544.jpg

3min64

Sel aastal on liiklusõnnetustes vigastada saanud juba 319 ratturit, see on märksa rohkem kui eelmisel aastal. Kõige enam saavad liikluses viga 10- kuni 14-aastased ratturid. Nii politsei kui ka jalgratturite koolitaja kinnitusel on siin oma osa noorte sõitjate nigelates oskustes.

Käesoleva aasta esimese 10 kuu jooksul on Eestis toimunud liiklusõnnetustes saanud viga 319 ratturit, seda on kolmandiku võrra enam kui mullu. Oma elu on liiklusõnnetuses kaotanud neli jalgratturit.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul on suurenenud nende õnnetuste osakaal, mis juhtuvad ühe jalgratturiga.

“Kui veel eelmisel aastal olid kõige enam õnnetusi, kus said kokku jalgratas ja sõiduauto, siis sel aastal on kõige rohkem juhtunud neid õnnetusi, kus osaleb vaid üks jalgrattur ja sellega kas kukutakse või sõidetakse kuskile vastu takistust,” lausus Loigo.

Kõige rohkem satuvad liiklusõnnetustesse eakad ja verinoored ratturid. Nii said tänavu õnnetustes viga 62 üle 60-aastast ratturit ja 51 alla 14-aastast ratturit. Kui varateismelised jalgratturid hindavad enda võimeid üle, siis nooremad satuvad õnnetusse, kuna neil lihtsalt napib sõiduoskusi.

Loigo sõnul usuvad paljud lapsevanemad, et ratta soetamisest piisab ja sellega liiklemist polegi vaja lastele õpetada.

Zebra autokooli jalgratturite koolitaja Berit Denks märkis, et tänapäeva lastel ei ole jalgrattasõit enam nii selge, kui oli aastaid tagasi.

“See vajab natukene rohkem harjutamist, paljudel lastel pole üldse ratast ja ega vanemad ka väga palju ei pinguta selle nimel, et lapsed jalgrattasõidu kenasti selgeks saaksid,” ütles Denks.

Denksi sõnul on probleemiks ka see, et lapsed sõidavad klapid peas ja ei jälgi, mis ümberringi toimub. “Sellest see probleem tulenebki ja see vähene praktika ka kindlasti,” netis ta.

Rattaõnnetuste kiire kasv on politseile suvi läbi muret valmistanud ja korduvalt on sel teemal ka inimesi manitsetud. Loigo hinnangul on sellest ka tulu tõusnud.

“Kui ma vaatan liiklemist kergliiklusteede peal, siis tegelikult seal juba natukene hakkab kujunema arusaamist, et ka kergliiklustee peal on reeglid. Seal on parempoolne liiklus ja seal peaks liiklema samamoodi nagu sõidutee peal ja oluline on seal üksteisega arvestamine,” lausus Loigo.

Loigo pani ratturitele südamele, et ka kondimootoriga liikudes tuleb valida õige sõidukiirus, et takistuse korral suudetaks kokkupõrget või kukkumist vältida.

Allikas: err.ee


August 9, 2020
elva-1280x720.jpg

3min94

Laupäeval sõidetud 20. Elva rattamaratonil olid võidukad Alo Jakin ja Janelle Uibokand.

Grand Prix sõidus otsustas võitja korralik heitlus lõpusirgel, milles näitas kõige teravamat minekut Alo Jakin, nüüdne juuniorite Eesti maanteekoondise peatreener. Kohe tema järel ületasid finišijoone praktiliselt koos Antto Jussi Juntunen ja Rait Ärm.

“Tunne on ülev,” ütles Alo Jakin sõidujärgselt kommentaariks. “Üle pika aja sain jälle maratonivõidu kirja – oma pundis naljatame, et kes maratonil pole sõitnud, siis ei olegi õige rattur. Nüüd sain teist korda selle linnukese kirja,” sõnas ta naerulsui. “Täna oli nii minu rada, tulingi siia hästi sõitma. Ma ei uskunud, et võidan, aga kolme parima sekka lootsin ikka sõita.”

“Tegin sõidu kohe alguses raskeks, panin ehk natukene liigagi kiire tempo peale, aga õnneks kestsin ära. Tempoga tuldi kaasa ja see mulle sobis – mida kiirem tempo, seda lihtsam minul bike-imeeste vastu. Natuke oli ka õnne, et maanteekingadega mudastest kohtadest hoolimata toime sain. Lõpus oli üsna enesekindel, et teistest finišis oma rattaga kiirem olen ja suutsingi oma võtta,” rõõmustas võitja.

Naistest jõudis üle joone kindla paremusega Janelle Uibokand, kes edestas lähimat konkurenti Mari-Liis Mõttust veidi enam kui kahe minutiga. Uibokand on Elva raja kogenud sõitja ning see ei üllatanud teda ka täna. “Nagu ikka, on Elva ajal jälle hästi kuum ilm ja mulle väga meeldis vahelduseks selline kiirem maraton, mitte selline singleid täis, kus parmutoiduks jääda. Täna sain stardist tegelikult natuke kehvasti minema, aga varsti olime pundiga siiski koos. Kahekümnenda kilomeetri kandis läks punt laiali ja sain ise eest ära. Nii sõitsimegi lõpuni ka,” sõnas väsinud võitja.

Meeskondade arvestuses võitis Elva etapi Tartu2024/BalticChainCycling.com, kuid ei suutnud sellega siiski sarja arvestuses troonilt tõugata KoMo/Veloplusi. Naiskondadest on edukaim endiselt Hawaii Express naiskond, kes noppis esikoha ka nüüd.

Kokku oli 20. Elva rattamaratonile registreerunud 1044 nooremat ja vanemat ratturit, kellest 789 panid rattad ka sõidupäeval joonele.

Allikas: https://sport.err.ee/1121958/elva-rattamaratonil-triumfeerisid-alo-jakin-ja-janelle-uibokand


July 17, 2020
oolo-võit-1280x854.jpg

1min121

Eestlased tõid kolmapäeval Lätis toimunud võidusõidul Evelostore.com GP (100 km) võidu.

Esimese koha tõi ära Kristjan Oolo (Peloton) 02.07.43, teine oli lätlane Viesturs Luksevics, kolmas oli Jörgen Matt (Peloton) ja neljas Peeter Pruus (Torpado-Südtirol-International) kuuendale kohale sõitis ennast Erki Laanemäe (Peloton).

Võistluse lõppmängu otsustaski kuuene jooksikute grupp, milles oli kolm klubi Peloton meest, kaks Amore profiklubi meest ja meie mees Peeter Pruus.

Tulemused SIIN

Foto SIIN


March 20, 2020
eok.png

9min265
  1. märtsi keskööl läks lukku toetushäälte andmine Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendikandidaatidele. Presidendikandidaadi esitasid EOK 125-st liikmest 93.

EOK presidendiks kandideerimiseks vajalikud 15 toetushäält kogusid praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste, rohkem kandidaate ei esitatud.

  • Urmas Sõõrumaa – 73 EOK liikme esitus:

Andres Lipstok, Eesti Akadeemiline Spordiliit, Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, Eesti Autospordi Liit, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Castingu Liit, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Jõutõsteliit, Eesti Kabeliit, Eesti Kepikõnni Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Liit, Eesti Kirimaleühing, Eesti Koolispordi Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskurliit, Eesti Maadlusliit, Eesti Maleliit, Eesti Moodsa Viievöistluse Liit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Muay Thai Föderatsioon, Eesti Olümpiaakadeemia, Eesti Orienteerumisliit, Eesti Piljardiliit, Eesti Poksiliit, Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti Samboliit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sõudeliit, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Taekwondo Liit, Eesti Tantsuspordiliit, Eesti Tehnika – ja Spordiliit, Eesti Treenerite Liit, Eesti Tuletõrjespordi Liit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Tõstespordiliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, Eesti Wushu Kungfu Föderatioon, Eesti Võrkpalli Liit, Eestimaa Spordiliit JÕUD, EO Eesti Ühendus, Erika Salumäe, Harjumaa Spordiliit, Ida-Virumaa Spordiliit, Jaak Uudmäe, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Jüri Tamm, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Lääne-Virumaa Spordiliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Neinar Seli, Pärnu Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Raplamaa Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Tiit Nuudi, Toomas Tõnise, Tõnu Endrekson, Tõnu Laak, Valgamaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit

  • Tõnu Tõniste – 20 EOK liikme esitus:

Eesti Aerutamisföderatsioon, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Judoliit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Matkaliit, Eesti Petanque’i Klubide Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulaliit, Eesti Spordiselts Põhjakotkas, Eesti Tennise Liit, Eesti Uisuliit, Erki Nool, Gerd Kanter, Jüri Jaanson, Sport Kõigile, Tartu Spordiliit, Tõnu Tõniste, Võrumaa Spordiliit

Kahe asepresidendi kohale esitasid EOK liikmed 15 kandidaati, kellest nõusoleku kandideerimiseks andsid 13. EOK asepresidendi kandidaadid on:

  • Enn Pant (esitajad: Eesti Tennise Liit, Tõnu Tõniste)
  • Erich Teigamägi (esitajad: Eesti Autospordi Liit, Eesti Kepikõnni Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Piljardiliit, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Ujumisliit, Harjumaa Spordiliit, Raplamaa Spordiliit)
  • Even Tudeberg (esitajad: Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • Gerd Kanter (esitajad: Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Matkaliit)
  • Hanno Pevkur (esitajad: Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Veeremängude Liit)
  • Jaanus Kriisk (esitaja: Neinar Seli)
  • Jüri Tamm (esitajad: Eesti Maleliit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Pärnu Spordiliit, Võrumaa Spordiliit)
  • Karol Kovanen (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Sulgpalliliit)
  • Kristjan Port (esitaja: Toomas Tõnise)
  • Lauri Luik (esitaja: Eesti Koolispordi Liit)
  • Mihhail Kõlvart (esitajad: Eesti Castingu Liit, Eesti Piljardiliit, Eesti Poksiliit, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit)
  • Remo Holsmer (esitaja: Eesti Korvpalliliit)
  • Toomas Tõnise (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit)

Samuti valitakse 14 täitevkomitee liiget, neist 9 peavad olema olümpiaalaliitude esindajad. Esitati 41 kandidaati, kellest nõusoleku kandideerimiseks andsid 39. Täitevkomitee liikmete kandidaadid on:

  • Ago Markvardt (esitaja: Kristina Šmigun-Vähi)
  • Allar Levandi (esitaja: Eesti Suusaliit)
  • Anne Rei (esitaja: Eesti Jalgpalli Liit)
  • Ergo Metsla (esitaja: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit)
  • Erich Teigamägi (esitajad: Gerd Kanter, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Ragbi Liit)
  • Erki Nool (esitaja: Eesti Kergejõustikuliit)
  • Even Tudeberg (esitaja: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • Gerd Kanter (esitaja: Pärnu Spordiliit)
  • Hanno Pevkur (esitaja: Eesti Võrkpalli Liit)
  • Heino Märks (esitaja: Eesti Budo Föderatsioon)
  • Helir-Valdor Seeder (esitajad: Valgamaa Spordiliit, Spordiliit JÕUD, Eesti Käsipalliliit, Viljandimaa Spordiliit)
  • Helle-Moonika Helme (esitajad: Eesti Discgolfi Liit, Eesti Tantsuspordi Liit)
  • Indrek Saar (esitajad: Raplamaa Spordiliit, Eesti Triatloni Liit, Eesti Maadlusliit)
  • Jaanus Karilaid (esitaja: Eesti Poksiliit)
  • Jaanus Kriisk (esitajad: Saaremaa Spordiliit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela)
  • Jaanus Rahumägi (esitaja: Eesti Karate Föderatsioon)
  • Janek Mäggi (esitaja: Eesti Kabeliit)
  • Jüri Jaanson (esitaja: Eesti Sõudeliit)
  • Kaido Höövelson (esitaja: Lääne-Virumaa Spordiliit)
  • Kairis Ulp (esitaja: Eesti Akadeemiline Spordiliit)
  • Karol Kovanen (esitajad: Eesti Ujumisliit, Eesti Sulgpalliliit)
  • Ken Koort (esitaja: Eesti Maleliit)
  • Kristjan Port (esitajad: Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, Toomas Tõnise)
  • Lauri Luik (esitajad: Eesti Koolispordi Liit, Eesti Kepikõnni Liit)
  • Maire Arm (esitaja: Eesti Uisuliit)
  • Margus Hanson (esitaja: Eesti Vehklemisliit)
  • Merike Kull (esitaja: Tartumaa Spordiliit)
  • Mihhail Kõlvart (esitajad: Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Taekwondo Föderatsioon, Eesti Taekwondo Liit)
  • Monika Haukanõmm (esitaja: Eesti Paralümpiakomitee)
  • Oliver Kruuda (esitajad: Eesti Käsipalliliit,  Eesti Veeremängude Liit)
  • Priit Ilver (esitaja: Eesti Veemoto Liit)
  • Raivo Rand (esitaja: Eesti Jalgratturite Liit)
  • Rauno Parras (esitaja: Eesti Jäähokiliit)
  • Reet Hääl (esitajad: Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Tennise Liit)
  • Remo Holsmer (esitaja: Eesti Korvpalliliit)
  • Riho Terras (esitaja: Eesti Laskurliit)
  • Sven Sester (esitaja: Eesti Turniiribrižiliit)
  • Toomas Kruusimägi (esitaja: Urmas Sõõrumaa)
  • Toomas Tõnise (esitajad: Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Harjumaa Spordiliit, Eesti Autospordi Liit, Eesti Piljardiliit)

Käimas on veel EOK esindajate kogu liikmekandidaatide esitamine, mille tähtaeg on 1. aprill.

EOK juhtorganite valimised viiakse läbi EOK täiskogul, kus valitakse president, kaks asepresidenti, 14 täitevkomitee ning 63 esindajate kogu liiget. Järgmine korraline täitevkomitee koosolek toimub 6. aprillil ning siis kinnitatakse valimiste toimumise kuupäev.


Impression