Uncategorized

September 13, 2021
Spordinadal21_820x315.png

3min50

Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile korraldavad käesoleval aastal seitsmendat korda Eestis spordinädala, mis leiab aset 23. – 30. septembril. Spordinädal kutsub septembri viimasel nädalal kõiki inimesi end rohkem liigutama ja valima tervisliku eluviisi. Aastatega on spordinädalast kujunenud kõige arvukama osavõtjaskonnaga liikumissündmus Eestis ning möödunud aastal toimus kokku 1158 eripalgelist sündmust, milles lõi kaasa 372 kooli ja 296 lasteaeda.

Anna oma panus Terve Eesti eest ja korralda endale, oma sõpradele, sinuga seotud kogukonnale spordi-, liikumis-, tervise-, matka- või aktiivse puhkuse päev.

Kuidas sündmust registreerida? 
– registreeru Spordinädala kasutajaks https://is.sportos.eu/et/logi-sisse. Konto aktiveerimiseks tuleb ennast identifitseerida ID-kaardi, Mobiil-ID või pangalingi kaudu.
– et saaksid infosüsteemis sündmused lisada, tuleb Sinu konto siduda õige organisatsiooni (dega), selleks palun sisesta menüüs Avaldused  – „Uus avaldus“. 
3. Sisesta sündmus menüüs Sündmused vajutades „Lisa“. 

Kuidas leida sobiv üritus või avatud treening?
– leia sobiv sündmus kasutades Sündmuste kalendrit
– leia sobiv sündmus otsides Sündmuste kaardil

Detailsema Spordinädala sündmuse registreerimise juhendi leiad SIIT.

Spordinädala alguseks leiab www.spordinädal.ee kalendrist informatsiooni pea 1000 sündmuse osas, mida viivad läbi lasteaiad, koolid, spordiklubid, tööandjad, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid. Kuuendat korda tähistatav liikumist ja tervislikke eluviise edendav ettevõtmine on kasvanud Eesti suurimaks inimesi liikuma innustavaks kampaaniaks.

Spordinädal


August 29, 2021
240871767_365338521787257_5777121989657037254_n-e1630392853174-1280x864.jpg

2min85

Tšehhis peetud mainekal juunioride Rahutuuril pälvis Romet Pajur viimasel neljandal etapil esikoha.

Pajur edestas 98,8-kilomeetrisel võistlusel Tšehhi rattureid Adam Seemani, kes kandis mägedekuningasärki ja Milan Kadleci. Kolmikuga oli eest ära sõitnud ka taanlane Simon Dalby, kes pidi leppima neljanda kohaga. Peagrupp finišeeris 42 sekundit hiljem.

Teistest Eesti juunioride koondise liikmetest pälvis Aaron Aus 31. (+0.42), Lauri Tamm 58. (+4.11) ja Henry Grünberg 82. koha (+10.22).

Kokkuvõttes võitis juunioride Rahutuuri norralane Per Strand Hagenes. Teise koha sai sakslane Emil Herzog (+0.10) ja kolmanda belglane Cian Uijtdebroeks (+0.28). Pajur oli 38. (+14.29), Tamm 59. (+29.28), Aus 70. (+34.36) ja Grünberg 84. (+56.38).

Eesti juunioride koondis sai 17 meeskonna konkurentsis 14. koha.

Romet Pajur 2021
1. koht Romet Pajur (Estonia) 2.koht Adam Seeman (Czech Republic) 3.koht Milan Kadlec (Czech Republic)

​▪️ Eesti Jalgratturite Liit tänab maanteeratturite meesjuunioride koondise peasponsorit Graanul Invest AS toetuse eest! Lisaks täname toetuse eest Rand & Tuulberg Gruppi, Standard AS ja Jetoil AS.

Loe veel:
26.08 Eesti koondise meesjuuniorid stardivad Tšehhi mainekal tuuril
26.08 Ragilo ja Pajur alustasid mainekat juunioride Rahutuuri 40 parema seas
27.08 Romet Pajur sai Rahutuuril temposõidus 11. koha
28.08 Eesti juunioride koondise plaan läks vett vedama, Ragilo 15.
29.08 Romet Pajur võitis juunioride Rahutuuril etapi


June 30, 2021
210688273_4053864277996254_4213856206159156138_n.jpg

1min67

Prantsusmaa velotuuril kolmapäeval toimunud individuaalse temposõidu võitis tiitlikaitsja Tadej Pogacar (UAE Team Emirates), üldliidriks jäi Mathieu van der Poel (Alpecin-Fenix).

Pogacar läbis kolmapäevase 27-kilomeetrise Change’ist Lavali viinud temposõidu 32 minutiga (keskmine kiirus 51 km/h) ning edestas teiseks tulnud Stefan Küngi (Groupama-FDJ) 18 sekundiga. Kolmas oli sloveenile 27 sekundit kaotanud Taani rattur Jonas Vingegaard (Jumbo-Visma).

Mullu Touri üldvõidu pälvinud Pogacar võitis rivaalidega võrreldes korralikult aega, näiteks kaotas kaasmaalane Primož Roglic (Jumbo-Visma) talle 44 sekundit, Geraint Thomas (Ineos) 1.18 ja Steven Krujswijk (Jumbo-Visma) 1.41.

Kolmapäeval viienda koha saanud Mathieu van der Poel kaotas Pogacarile 31 sekundit, mis tähendab, et teise etapi võitnud hollandlane jätkab ka velotuuri üldliidrina. Pogacar kaotab talle kokkuvõttes kaheksa sekundiga, kolmas on belglane Wout Van Aert (Jumbo-Visma; +0.30).

Allikas: sport.err.ee

Foto: https://www.facebook.com/letour/photos/a.318402684875784/4053864267996255/


April 25, 2021
178224530_176485754336976_5411921340382710089_n.jpg

2min97

 

Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) saavutas täna Serbias toimunud velotuuri Belgrade Banjaluka (2.1) viimasel neljandal etapil (163,5km) esimese koha ning tänu sellele ka velotuuri üldvõidu.

Teise eestlasena stardis olnud Oskar Nisu (EvoPro Racing) lõpetas neljanda etapi 14. kohaga.

Tänase etapi teised kaks poodiumikohta võtsid itaallased: II Andrea Guardini (Giotti Victoria – Savini Due) ja III Leonardo Marchiori (Androni Giocattoli – Sidermec).

„Kuigi täna sõideti tuuri pikim etapp, oli sõit iseenesest kerge. Meeskonnakaaslased kontrollisid alguses sõidu kulgu ja mina võisin rahulikult võtta. Liikusime grupi ette alles ca 25km enne lõppu. Viimased 20km sõideti linnas ringide peal, autodega oli olukord küll parem kui eile, aga endiselt väga ohtlik, sest korraldaja oli aiad natuke valesti pannud. Lisaks oli 2km enne lõppu ringtee, mis oli kuidagi väga libe ja toimus palju kukkumisi. Hoidsime lõpus tiimiga ette ja sõitsime targalt ehk vältisime kukkumisi ning võin öelda, et lõpus tegutsesime ideaalilähedaselt. Tegin täna väga hea spurdi ja olen ülimalt õnnelik. Nii minule kui tiimile oli tuuri võit väga oluline saavutus,“ võttis Räim edukaks osutunud tuuri kokku.

Video SIIN

Vaata tänaseid tulemusi SIIT

Üldarvestus SIIN

Intervjuu Mihkel Räimega SIIN (alates 3.01)

Foto: Mihkel Räim. Mazowsze Serce Polski Cycling Team


April 21, 2021
Koduleht-Rae-Vald-2020-1280x720.jpg

4min336

Rae vald tunnustas 2020 aastal oma valda esindanud sportlaseid. Traditsiooniline parimate sportlaste tänuüritus kahjuks tänavu erakorraliste olude tõttu jäi ära, ent tunnustust väärivad kõik silmapaistvaid Rae vallas elavad või Rae valda esindanud sportlased.

Jaan Tults, Spordiklubi Airpark

▪ Põhja-Eesti ainsa ja eduka BMX-krossi klubi SK Airpark/Spot of Tallinn eestvedaja ning hing.

▪ Tema õpilaste tulemuste seas on Eesti meistrivõistlustel BMX-krossis meeste eliitklassi hõbemedal ning noorte meistrivõistlustel kolm Eesti meistrit eri vanuseklassides.

BMX-kross sportlased, Spordiklubi Airpark ja treenerid Ott Allan Mahlapuu, Klavs Lisovskis, Jaan Tults

Ete Vapper▪ Eesti noorte meistrivõistlused BMX-krossis N12 vanuseklassis I koht

Mattias Vapper ▪ Eesti noorte meistrivõistlused BMX-krossis M12 vanuseklassis V koht

Trevor Uiga ▪ Eesti meistrivõistlused BMX-krossis M10 III koht

Mikk Metsaots ▪ Eesti noorte meistrivõistlused BMX-krossis B13-14 vanuseklassis V koht

Ott Allan Mahlapuu, treener, Spordiklubi Airpark

▪SK Airpark/Spot of Tallinn treener, kes on treeninud edukalt mitmeid noori BMX krossi rattureid.

▪Tema õpilased tulid 2020. aastal Eesti meistriks vanuseklassided M8, M10 ja N12.

Siim Kiskonen, jalgrattasport, EC Saint-Etienne Loire, treener Karmen Reinpõld

▪ Filter maantekarikasarja üldvõit (Eesti) ▪ Eesti omavalitsuste suvemängud jalgrattakross II koht ▪ Tallinna meistrivõistlused kriteeriumis ME-klass III koht ▪ Eesti meistrivõistlused kriteeriumis V koht ▪ Balti keti velotuur 1. ja 2. etapp VI koht ▪ Grand Prix des Foires d’Orval (Prantsusmaa) I koht ▪ Grand Prix des Grattons (Prantsusmaa) II koht ▪ Grand Prix d’Issoire (Prantsusmaa) III koht

Liina Romandi maastikurattasõit, Rae Rattaklubi

▪ Harjumaa meistrivõistlused maastikurattamaratonis N I koht

Emeri Lepp maanteerattasõit

▪ Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus MSen 22 km maanteeratta eraldistardisõidus I koht

▪ IRONMAN Tallinn 2020 poolpikas triatlonis vanuseklass 40-44 I koht

Oskar Küüt jalgrattasport, CFC Spordiklubi, teener Andre Aduson

▪ Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis M16 I koht, sarja kokkuvõttes II koht

▪ Eesti meistrivõistlused maastikuratta teatekrossis võistkondlik III koht

▪ 23. Tartu Rattamaratoni 40 km distants I koht

Glen Gregory Kõiv, jalgrattasport CFC Rattaklubi, treener Andre Aduson

▪ Eesti meistrivõistlused kriteeriumis, Elva tänavasõit M12 I koht ▪ Tallinna meistrivõistlused kriteeriumis M12 I koht ▪ Kalevi noortetuur, grupisõit 10×2,5 km M12 I koht ▪ Kalevi meistrivõistlused kriteeriumis M12 I koht ▪ Otepää GP M12 I koht ▪ Urumarja Velotuur M12 3 etapivõitu, üldarvestuses II koht ▪ 8. Lauri Ausi mälestussõit M12 I koht ▪ TTP noortetuur M12 üldarvestuses ja meeskondlikult I koht

Eesti omavalitsuste suvemängud, trikitõukeratas

Tanel Tamm ▪ M13 trikitõukeratta võistlus I koht

Alexander Ehte ▪ M13 trikitõukeratta võistlus II koht

Ralf Jorro ▪ M13 trikitõukeratta võistlus III koht

Andreas Ignacio Hinojosa ▪ M14+ trikitõukeratta võistlus II koht

Karl-Erik Palo ▪ M14+ trikitõukeratta võistlus III-IV koht

Eesti omavalitsuste suvemängud jalgrattakross

Mathilde Manuela Nigul ▪ N jalgrattakross II koht

Maria Treier ▪ N16 jalgrattakross II koht

Natali Nora Nigul ▪ N16 jalgrattakross III koht

Meelis Rebane ▪ M40 jalgrattakross I koht

Tarmo Neemela ▪ M 50+ jalgrattakross I koht

Mare Ulp ▪ N45 jalgrattakross II koht

Palju õnne kõigile Eesti Jalgratturite Liidu poolt!


April 9, 2021
170987372_730198554326212_4003887274623040957_n-1280x852.jpg

1min93

Eesti U23 maanteeratturite koondis on UCI Europe Tour reitingutabelis hetkel 8. kohal, hooaja alguses oldi isegi 7. kohal. Varasemalt on eestlaste kõrgeim koht antud tabelis olnud 13.

„Reintingutabelis arvestatakse sportlaste jooksva aasta reitingupunkte. Koondise poisid teenivad punkte ka oma klubide eest võisteldes. Hetkel on Markus Pajur (Team Arkéa Samsic) ja Rait Ärm (Equipe continentale Groupama-FDJ) saanud aktiivselt võistelda enda koduklubide eest. Eesti kontinentaalmeeskond Ampler Development Team ja koondis saavad nähtavasti võistelda alles maikuus toimuval Eesti Tuuril. Hetkel on kõik teise kategooria sõidud, U23 koondise sõidud ja rahvusvahelised karikaetapid koroona tõttu edasi lükatud suvekuudele. Kuna U23 ja teise kategooria sõite on väga vähe, siis tabel kuni mai lõpuni ilmselt palju ei muutu,“ kommenteeris koondise treener Rene Mandri.

Euroopa U23 reitingutabelit juhib hetkel Belgia, teine on Suurbritannia ja kolmas Itaalia. Eesti ees on Venemaa ja järel Tsehhi. Vaata reitingut SIIT

Eesti maanteeratta U23 koondisega saab tutvuda SIIN

Fotol: 2020. aastal Orlens GP Poolas.


March 29, 2021
Instagram.jpg

1min145

Alates 5. märtsist on Eesti Jalgratturite Liidu´l oma Instagrami konto mille leiad nime alt @eestijalgratturiteliit. Oled teretulnud liituma meiega ja jagama oma pilte või lugu jalgrattaspordist kasutades  @eestijalgratturiteliit.

Instagrami kontol kajastame värskemaid uudiseid tulevastest võistlustest, jagame uudiseid ja persoonilugusid. Hoiame vaatajaid kursis Eestlaste saavutustega rahvusvahelistelt võistlustelt. Lisaks Instagram postitustele leiad palju infot ka story (lugude) alt, mida saad ühtlasi jälgida ka meie facebookist.

Oled oodatud jälgima meid!


March 9, 2021
UCI-litsents-T-sark-1080-x-1080.jpg

2min266

Valmistu hooajaks ja soeta juba täna hobiratturi litsents + T särk “Puhkepäev” (Eesti rattaspordi järelkasvu toetuseks) soodushinnaga 25€. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2021. Tellimusvorm täida siin

Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi saab hankida iga harrastus- e hobirattur. Hobiratturi litsents annab õiguse võistelda kõikidel EJL-i võistluskalendris olevatel 3. ja 2. kategooria võistlustel ehk rahvaspordiüritustel. Hobiratturil pole klubiline kuuluvus kohustuslik, vaid soovitatav.

Hobirattur kohustub järgima võistluse, millel ta osaleb, juhendi nõudeid ja sportlase hea käitumistava reegleid.
– Hobiratturi litsentsiga kogutakse vaid osaluspunkte (alade kaupa eraldi maantee- ja maastikurattasõidus ning cyclo-cross’is);
– Kogudes jooksva aasta jooksul 6 osaluspunkti, on võimalik tõusta vanuserühma litsentsi tasemeni ja osaleda juba kaalukamatel võistlustel;
– Kui litsentsiomanik lõpetab hooaja vanuserühma ratturina, siis on tal õigus samalt tasemelt ka järgmi-sel hooajal jätkata;

EJL-i litsentsi omandanud hobirattur toetab Eesti noorte jalgrattasporti. UCI ja Eesti Jalgratturite Liidu litsentsi kohta loe lähemalt siit

Litsents kehtib kalendriaasta ehk kuni 31. detsember 2021


February 7, 2021
4fiopxd5.jpq_.jpg

11min124

Katrin ja Martin Loo on aastate jooksul pakkunud elamusi nii jalgpallisõpradele kui ka rattaspordihuvilistele. Teismelisena oma ala juurde jõudnud südikad ja võistlushimulised õde-venda lõpetasid mõlemad hiljuti profikarjääri ja pole kumbki  oma otsust kahetsenud.
Perekond Loo on läbi ja lõhki spordipere: ema Kersti ja isa Heiki olid ujujad, väike Katrin käis noorena kergejõustikus, ujumises, tantsimas, tennisetrennis ja koos venna Martiniga ka ju-jutsus. Jalgpallini jõudis noor piiga seetõttu, et osales koolidevahelisel võistlusel, kus tuli kahel järjestikusel aastal tunnistada konkurentide paremust. „Mulle ei meeldi kaotada ja lubasin endale, et rohkem seda ei juhtu. Võib vist öelda, et kaotusviha ajas mu trenni,“ meenutab tänavu jaanuaris 30. sünnipäeva tähistanud Katrin.

Vend Martin räägib, et temagi proovis lapsepõlves erinevaid alasid, kuid lõpuks köitis ta tähelepanu just maastikurattasõit ning nii sai ära käidud esimestel võistlustel. Sellest ajast oli näpp rattajumalale antud. Huvitava kokkusattumusena jõudsid nii Katrin kui Martin profikarjääriks kujunenud ala juurde umbes samas vanuses ehk 15aastaselt.

Kellele istub individuaalsport, kellele tiimiala

Kuivõrd Loode ema-isa on sportlaskarjääri läbi teinud, toetasid nad laste valikuid. Martin meenutab, et väiksena tehti sporti perega ühiselt ja ilmselt vanematele meeldis, et lapsed läksid aktiivse eluviisiga kaasa. „Ei olnud nii, et võtsid üksi suusad kaenlasse ja käisid nendega ümber maja tiirutamas, vaid suusatasime ikka kõik koos. Usun, et vanematele tegi rõõmu, et sporditegemine muutus meile heaks harjumuseks ja me ei jäänud niisama passima,“ räägib endine rattasportlane.

Samas lisab ta, et profisportlase elu proovinud mehena ei saa ta öelda, et see oleks meelakkumine: „Mina ei hakkaks enda lapsi või sugulasi suunama selle poole, et sporti elukutsena teha. See on emotsionaalselt ja vaimselt ikkagi väga raske.“
Katrin nõustub vennaga, et nende valitud teekond on nõudnud suurt vaimset pingutust. „Meis mõlemas on tohutult südikust ja kangekaelsust, millest viimast peetakse sageli negatiivseks omaduseks, aga tegelikult see ei pruugi seda olla. Nagu Martin ütles, siis sportlaskarjäär nõuab väga palju ja sa eladki selle nimel. Seda ei ole lihtne teha,“ tunnistab endine vutinaine.
Katrin Loo mängis naiste A-koondises 114 korda ja lõi 20 väravat.

Kui võistlushimu on õel-vennal sarnane, siis suurimaks erinevuseks peavad nad alade valikuga seotud eripära. „Minule sobivad rohkem individuaalsed alad,“ sõnab 32aastane Martin. „Olen enda suhtes kriitiline ja tunnen end mugavamalt, kui saan ise rohkem oma tulemusi mõjutada. Kui meeskonnaaladel näiteks ei sobi mulle mõne tiimikaaslase panus või pingutus, siis oleks raske sellega leppida.“
Katrin on risti vastupidi üdini tiimimängija: „Mulle just meeldib see, kui ümber on võistkond. Proovin alati olla parim versioon endast ja kõiki teisi kaasa tõmmata, et ka nemad tahaksid olla nii head, kui saavad. Kui mõelda, miks ma kõikidest aladest just jalgpalli juurde jõudsin, siis võistkonnavaim ja ühtsus olid minu jaoks kindlasti võlusõnad.“

Kumb oleks teise alal osavam?

Kui palju õde-vend kummagi alast aru saavad ja kuidas seal hakkama saaksid? Katrin tunnistab, et maastikurattasõidu spetsiifikast ta just palju ei jaga, ent teab, et tegemist on väga tehnilise alaga. „Kui peaksin proovima, siis ilmselt ühe korra suudaksin ära teha, aga kui mõelda, et üks võistlus kestab kaks tundi, siis minu jaoks oleks see hullumaja pingutus!“ räägib Katrin.
Vennas ütleb, et kuna koolis on jalgpalli ikka mängitud, siis ilmselt mõnes madalamas hobiliigas saaks hakkama: „Aga kui hakatakse tegema konkreetseid liikumisi ja peaksin pärast mõne söödu andmist olema juba uues kohas, siis ilmselt ei oleks ma seal õigel ajal kohal. Mul puudub mängulugemise oskus.“

Ta lisab, et hoidis profipallurist õe tegemistel silma peal rohkem statistikat ehk väravaid jälgides, väga suur mänguvaatamise fänn pole ta kunagi olnud. „Tean asetuste mõttes, mida näiteks 4-3-2-1 tähendab, aga seda küll ei tea, mida nad nendest kohtadest edasi tegema hakkavad. Pole selle vastu kunagi huvi tundnud ega püüdnud mänge analüüsida,“ nendib Martin, et on pigem jalgpallikauge mees.
Mõnele õe mängule on ta siiski sattunud ja neist üks oli 2013. aasta koondisemäng Itaaliaga. Katrin meenutab, et Martin viskas enne suurriigiga kohtumist nalja, et õde ikka värava lööks ja just nii juhtuski. „Ja Martin astus just täpselt enne seda staadionile sisse!“ räägib koondise endine kapten oma elu ühest meeldejäävamast tabamusest.

Martin Loo ei tahtnud niisama Eestisse tiksuma ja ootama jääda ning tõmbas seetõttu profiratturi karjäärile kriipsu peale.
Venna rattavõistlustel on Katrin käinud rohkem, kui Martin jalgpalli vaatamas, aga seda suuresti seetõttu, et kui vennas oli karjääriga alustanud, ei olnud ligikaudu kolm aastat noorem õde veel jalgpallini jõudnud ning sai oma aega vabamalt ära kasutada.
Üksteise toetamise ja spordiperes kasvamise kohta ütleb Katrin, et on vennale alati alt üles vaadanud ning perekond on tema jaoks suur motivaator. Martini sõnul oli tuntud jalgpallurist õe tegemistel lihtsam silma peal hoida, sest lisaks otsesele omavahelisele suhtlemisele sai Katrini käekäigust teada ka meedia vahendusel.

Samal ajal lõppenud karjäär kahetsust ei tekita

Kuna Loode lapsed olid oma karjääri jooksul pidevalt mööda maailma laiali, oli omavaheline suhtlemine kohati keeruline. „Me ei ole kunagi iga nädal helistanud ja uurinud, kuidas teisel läheb,“ selgitab Martin. „Eks meie alad ja teemad on ka üsna erinevad ja kui elad veel teises riigis, siis on võib-olla keeruline leida teemasid, millest rääkida. Spordis sees olles ei taha sellest rääkida ja ega me hakka ju ka sisepoliitikast jutustama!“

Katrin täiendab, et välismaal elades ei olnud õe-venna suhtlus tõepoolest kõige tihedam, kuid nüüd Eestis olles saadakse kord nädalas kokku ja käiakse nädalavahetusel vanematel külas.
Selleks on avanenud võimalus seetõttu, et mõlemad otsustasid sportlaskarjääriga lõpparve teha. Esmalt teatas eelmise aasta novembris oma otsusest Katrin, vend Martin tuli oma uudisega lagedale selle aasta alguses. „Ega me ei kooskõlastanud seda kuidagi!“ tunnistab Katrin naerdes.
„Enda poolt saan öelda seda, mida varemgi: tundsin, et on õige hetk. Oleksin tahtnud, et kodune liiga oleks pakkunud rohkem väljakutseid ja kui oleks võimalik üle nädala mängida selliseid kohtumisi nagu mängisime Moskva CSKA-ga (mullu novembris meistrite liigas – toim), siis võib-olla oleksid asjalood teisiti. Olen alati oluliseks pidanud, et sporti panustatud aeg saab „tasustatud“ võistluslike väljakutsete näol ning minu jaoks peavad need kaks olema tasakaalus.“

Martin nendib, et on karjääri lõpetamise mõtteid mõlgutanud varemgi ja otsus ei sündinud üleöö. Ta lisab, et kui selleks hooajaks oleks leidunud huvitavaid ja motiveerivaid pakkumisi, võinuks asjad minna teisiti. „Aga ma ei tahtnud, et sõidan selle aasta Eestis ja siis vaatan, mis saab. Ei tahtnud tiksuma või ootama jääda,“ ütleb ta.

Õde ja vend tunnistavad kui ühest suust, et sportlaskarjäärist ei jää kripeldama midagi. Martinilt on uuritud, et kas tal pole kurb meel, et hoolimata heast vormist jäi olümpiamängudel käimata, kuid teda see ei häiri. „Ma ei tunne, et see oleks midagi muutnud. Minu üks suur soov oli ära käia Cape Epicul (Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuv mitmepäevasõit – toim) ja see sai tehtud. Selle üle on hea meel. Tulemuste või võistluste mõttes ma ei tunne, et midagi oleks puudu jäänud.“

Katrin ütleb, et ei ole oma mõtteviisilt kahetseja tüüpi ning seega ei jää ka temal midagi kripeldama. Kuigi, ühe mängu oleks ta tahtnud siiski ära pidada… „Kui oleksin saanud mängida Saksamaa vastu, siis saaksin öelda, et tõesti kõik sai tehtud!“ räägib ta suure Saksamaa fännina.
Pärast profikarjääri lõppu on Katrin ja Martin nautimas tavainimese elu. Martin keskendub praegu perele ning otsib uusi väljakutseid: „Kui karjääri lõpetasin, siis ega keegi ei tulnud uksele koputama ja midagi pakkuma. Pean ise ringi vaatama ja otsima.“
Katrin tegeleb politsei- ja piirivalveametis tasemehariduse edendamisega ja nagu ta ise kiiresti lisab, siis ta ei ole politseiametnik – ta töötab personalibüroos.

Martin Loo
Sündinud: 09.04.1988.
Parim tulemus MK-sarjas: 2016. aasta 11. koht Saksamaal Albstadtis.
Parim koht Euroopa meistrivõistlustel: 11. (2016).
Parim koht maailmameistrivõistlustel: 19. (2013).
10kordne Eesti meister maastikurattasõidus ja kuuekordne Eesti meister cyclo-crossis

Katrin Loo
Sündinud: 02.01.1991.
Auhinnad: 2009. aasta parim noor naisjalgpallur, 2018. ja 2019. aastal Eesti meistriliiga parim mängija.
Kolmekordne Eesti meister (aastatel 2018–2020 FC Floraga).
Mänge Eesti koondise eest: 114.

Allikas: sport.ohtuleht.ee

Foto: Martin Ahven


November 24, 2020
Joonas-Talvekarika-I-etapp-1280x858.jpg

5min180

Jalgrattasport on teinud Tartus sammu edasi ning Veerikul asuv Visa hall uue elu sisse saanud. Seal tegutseb nüüd uus bmx krossi sisehall (Ravila 80), mille spordiklubi Velo koos toetajate ja lastevanematega suvega üles ehitas. Möödunud nädalavahetusel sõideti seal talvised bmx krossi karikavõistlused ning avati ametlikult uue maja uksed.

Paremad tingimused

Uus krossirada teeb spordiklubi Velo eestvedaja Jaan Veeranna sõnul eelmisele silmad ette, sest sarnaneb võimalikult palju välitingimustega. Varem tegutses sisehall Tähtveres, kuid selle aasta lõpus saab rendileping läbi ning vaja oli uut asukohta. «Eks eelmine rada oli ajale jalgu jäänud ja sõiduks oli vaja luua paremaid tingimusi. Enne pidid sõitjad pärast sisehallis treenimist tükk aega välirajal treenimisega ümber harjuma, sest stardimägi oli teise kaldenurgaga, aga nüüd on elemendid sarnased,» selgitas Veeranna. Kui eelmises majas polnud ruumi isegi jalgrataste hoidmiseks, siis uues hallis saavad harjutada ka maantee- ja maastikukrossi sõitjad, lisaks on olemas jõusaal ja võimlemisala.
​Uue halli rajamist toetas linnavalitsus ning suure panuse andsid erinevad eraettevõtjad, sealhulgas lapsevanemad. Sisehalli ehitus polnud odav lõbu, esmalt tuli välja vahetada ka kogu maja valgustus ning maja soojustada. «Sellise raja ehitamine on väga kallis projekt, kokku ikka kümneid tuhandeid. Mõni toetaja panustas oma aega, teine raha,» lisas Veeranna.
​Tema sõnul on Eestis sisehalle üleüldiselt vähe. «See ala nõuab aastaringselt harjutamist ja lühike Eesti suvi pole piisav, et noored sõitjad kõrgele tasemel viia. Meil on juba ette näidata MM-i ja Euroopa pronksmedal noorteklassides,» ütles Veeranna.
Bmx kross on tema sõnul universaalne ala, millest väga noortelt saab alustada. «Maanteesõitu ei võeta alla 10-aastaseid, aga kui laps on 5-aastasest saati bmx krossi sõitnud, siis on tal kõvad eeldused õigeks ajaks olemas,» rääkis Veeranna. Koordinatsioon ja reaktsiooni kiirus on kaks asja, mida bmx kross noorele inimesele õpetab. Veeranna sõnul kasvab bmx krossis praegu peale uus põlvkond, kellest võib järjepideva töö tulemusel kasvada tipptasemel tegijaid. Tuleb ainult juuniorites ja eliitklassis vastu pidada ning endale kindlaks jääda.

Rattasõit ühendab peresid

​Lapsevanem Priit Vaikmäe aitas oma ettevõttega ehitada uue sisehalli tarbeks stardimäe metallist konstruktsiooni. Tema poeg Joonas Vaikmäe on bmx krossiga tegelenud juba viis aastat. «Spordilembesed vanemad ongi need, kes viivad noortesporti edasi. Ja kui ettevõtjal on võimalik, siis tulebki ühiskonda tagasi panustada, miks mitte teha seda noortespordi jaoks,» selgitas Priit Vaikmäe. Tema sõnul muutub bmx kross aina populaarsemaks. «Jaan Veeranna oma südikuse ja järjepidevusega mängib selle ala arengus suurt rolli. Isegi Euroopas pole sisehalle palju, aga Tartumaal on lisavõimalus nüüd juures,» lisas ta. Läbi aastate on ta õppinud oma poega sportlasena aina rohkem usaldama. «Täna on tal juba tekkinud distsipliin ning ma tean, et ta teeb oma asjad ära ning ei viili. Siin tulebki mängu treeneri roll,» kinnitas Vaikmäe. Muuhulgas on ta õnnelik, et poja eeskujul on isa ise samuti rohkem tunde hakanud sadulas veetma.
9-aastane Jakob Maaten on võitnud enda vanuseklassis Euroopast pronksmedali. Bmx krossi sõidab aga ka tema noorem vend Sander Maaten ja isa Kaarel Maaten. «Kui olin noorem, tahtsin ka sõita, aga siis polnud õiget ratast ega sellist kohta, kus treenida. Hakkasin Jakobiga koos trennis käima, sest see ala on põnev ja võidusõit meile meeldib,» kirjeldas Kaarel Maaten. Uus Tartu sisehall on tema hinnangul suurem, parema asukohaga ning soojemate ruumidega. «Lastele meeldib see ala väga, sest Veeriku halli klaasuste tagant piiluvad pea iga õhtu kohalikud poisid, et ka trenni tulla,» rääkis Maaten.
Fotol: Talvekarika etapp. Erakogu

Impression