Trekk

July 24, 2023
361979006_667711858133767_5821073310527221340_n-1280x960.jpg

2min433

Soomes Helsingis peeti trekisõidu Eesti meistrivõistlused, kus selgitati välja parimad neljal alal ja kolmes vanuseklassis: M30 (M19-49), M50 (M50-59), M60 (M60+).

500 m paigaltstardiga sõidus olid M30 klassis parimad Daniel Novikov (37,910), Indrek Narusk (38,930) ja Kaido Voogla (40,340), M50 klassis Tõnu Ord (36,970), Andrei Zagitov (40,230) ja Eero Kiskonen (42,380) ning M60 klassis Oleg Vassiljev (42,000), Raoul Johanson (44,200) ja Viktor Strikov (44,780).

Sprindis võidutsesid M30 klassis Novikov, Narusk ja Jevgeni Garmas, M50 klassis Ord, Zagitov ja Jaanus Prükkel ning M60 klassis Vassiljev, Johanson ja Runo Ruubel.

Keirinis olid M30 klassis kiireimad Novikov, Garmas ja Narusk, M50 klassis Ord, Zagitov ja Eero Kiskonen ning M60 klassis Vassiljev, Ruubel ja Johanson.

Scratchis jõudsid M30 klassis kolme parema hulka Garmas, Voogla ja Mari-Liis Juul, M50 klassis Ord, Kiskonen ja Zagitov ning M60 klassis Ruubel, Vassiljev ja Johanson.

2023. aasta Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Olümpiakomitee 100. sünnipäevale. Võistlusel esikolmikusse jõudnud sportlased teenivad EOK 100 erikujundusega Eesti meistrivõistluste medalid.

Kõik tulemused


July 13, 2023
356384684_6353782381408218_8094965938615671393_n-1280x960.jpg

2min692

Soomes Helsingis peetud Kalevi lahtistel meistrivõistlustel trkeisõidus/Jaanika Risti mälestusvõistlustel võeti mõõtu viiel alal: 500 m l/s, jälitussõidus, meeskondlikus sprindis, keirinis ja scratchis.

Keirinis oli parim Tõnu Ord, kellele järgnesid Kaido Voogla, Eero Kiskonen, Oleg Vassiljev, Jaanus Prükkel, Mari-Liis Juul ja Runo Ruubel.

Scratchis ehk 15-ringilises (6 km) lõpufinišiga grupisõidus võidutses taas Ord, kuid seekord lõpetasid tema selja taga Kiskonen, Vassiljev, Prükkel, Juul, Ruubel ja Voogla.

1 km jälitussõidu võitis Vassiljev ajaga 1.21,10. Teise koha sai Ruubel ajaga 1.30,50.

2 km jälitussõidus oli parim Ord ajaga 2.38,90. Teise koha teenis Voogla (2.46,60), kolmanda koha Kiskonen (2.58,36) ja neljanda koha Juul (3.01,20).

500 m l/s võistlusel oli parim Ronald Kask ajaga 41,06 ning meeskondlikus sprindis duo Kiskonen – Ord ajaga 1.02,33. Teise tulemuse sõitsid välja Prükkel – Vassiljev (1.05,38) ja kolmanda Voogla – Ruubel (1.06,28).

19. juulil on kavas trekisõidu Eesti meistrivõistlused seenioritele.

Kõik tulemused


March 29, 2023
338132717_532523342398260_574766155393419057_n-1280x854.jpg

1min555

Euroopa Jalgratturite Liit (UEC) andis Itaaliale õiguse korraldada 2023. aasta noorte maastikuratturite ja stayerite Euroopa meistrivõistlused. 

Noorte maastikuratturite EM peetakse 2.–6. augustini Toskaanas Lucca lähedal Il Cioccos ja stayerite EM 18.-19. juulini Veneetsia lähedal Pordenone’i velodroomil. Stayerid on trekisõitjad, kes võistlevad mootorrataste taga sõites. Seejuures on igal ratturil oma tempotegija.

Euroopa Jalgratturite Liit soovib tänada Itaalia Jalgratturite Liitu koostöö eest. Võistluste kohta leiab rohkem infot lähipäevil UEC-i koduleheküljelt.


February 13, 2023
Screenshot-2023-02-13-at-08.54.48-1280x857.png

1min398

Šveitsis Grenchenis lõppenud trekisõidu Euroopa meistrivõistlustel teenisid Saksamaa ratturid 13 medalit, millest seitse olid kuldsed, üks hõbedane ja viis pronksist. Medalitabelis järgnesid neile Suurbritannia (4; 6; 2) ja Holland (4; 1; 5). 

Viimaste aladena peeti Grencheni velodroomil toimunud EM-il naiste ja meeste keirin ning madison. Naiste keirinis krooniti Euroopa meistriks sakslane Lea Sophie Friedrich, kes edestas finišijoonel inglannat Emma Finucane’i ja kaasmaalannat Emma Hinzi. Meeste keirinis olid parimad hollandlane Harrie Lavreysen, poolakas Patryk Rajkowski ja hollandlane Jeffrey Hoogland.

Naiste madisonis ei saanud keegi vastu Suurbritannia duole Katie Archibald ja Elinor Barker, kes kogus 120-ringilise võistluse jooksul 38 punkti. Hõbemedali said kaela prantslannad Victoire Berteau ja Clara Copponi (25 punkti) ning pronksi itaallannad Elisa Balsamo ja Vittoria Guazzini (19).

Meeste madisonis pälvisid Euroopa meistri tiitli sakslased Roger Klüge ja Theo Reinhardt (43). Pjedestaalile mahtusid veel itaallased Simone Consonni ja Michele Scartezzini (34) ja prantslased Donavan Grondin ja Benjamin Thomas (32).

Järgmisel aastal peetakse trekisõidu EM 14.-18. veebruarini Hollandis Apeldoornis.


February 12, 2023
Screenshot-2023-02-12-at-12.29.03-1280x852.png

2min341

Šveitsis Grenchenis jätkuvatel trekisõidu Euroopa meistrivõistlustel krooniti meeste sprindis võitjaks valitsev maailmameister ja olümpiavõitja Harrie Lavreysen.

25-aastane hollandlane alistas sprindifinaalis poolaka Mateusz Rudyki. Pronksi sai kaela prantslane Rayan Helal, kes sai kolmanda koha sõitudes jagu Iisraeli trekiratturist Mikhail Yakovlevist.

Meeste omniumis võidutses prantslane Benjamin Thomas, kogudes nelja alaga 162 punkti. Hõbemedali teenis itaallane Simone Consonni (146) ja pronksi britt William Perrett (136).

Naiste 3 km individuaalses jälitussõidus pälvis esikoha sakslanna Franziska Brausse ajaga 3.20,101. See teeb keskmiseks kiiruseks 53,97 km/h. Teise koha sai britt Josie Knight ajaga 3.23,613 ja kolmanda koha sakslanna Mieke Kröger ajaga 3.24,895.

Ka 500 m paigalstardiga sõidus läks kuld Saksamaale, kui päeva kiireima aja sõitis välja Emma Hinze (32,947). Pjedestaalile pääsesid veel prantslanna Taky Marie Divine Kouame (33,390) ja hollandlanna Hetty van der Wouw (33,554).

Naiste sajaringilise (25 km) punktisõidu võitis norralanna Anita Yvonne Stenberg, kes kogus 56 punkti. EM-hõbeda sai kaela belglanna Shari Bossuyt (42) ja pronksi prantslanna Marie le Net (34). Võistluse keskmine kiirus oli 48,5 km/h.

Pühapäeval jagatakse EM-il välja viimased medalikomplektid. Võitjad selgitatakse meeste ja naiste keirinis ja madisonis.


February 11, 2023
Screenshot-2023-02-11-at-09.17.59-1-1280x850.png

1min307

Šveitsis Grenchenis jätkuvatel trekisõidu Euroopa meistrivõistlustel pälvis naiste sprindis esikoha 23-aastane sakslanna Lea Sophie Friedrich, kes sai finaalis jagu kaasmaalannast Pauline Sophie Graboschist.

Pronksisõidus pälvis võidu britt Sophie Capewell, alistades valitseva maailmameistri prantslanna Mathile Grosi. Reedel peeti veel meeste 4 km jälitussõit, kus Euroopa meistriks krooniti itaallane Jonathan Milan ajaga 4.03,744. Hõbemedali sai kaela britt Daniel Bigham (4.05,860) ja pronksi sakslane Tobias Buck-Gramcko (4.09,796).

Meeste 60-ringilises (15 km) scratchis ehk lõpufinišiga sõidus võidutses britt Oliver Wood, edestades hollandlast Roy Eeftingut ja prantslast Donavan Grondini. Võistluse keskmiseks kiiruseks oli 54,3 km/h.

Reedel lõppes ka naiste omnium, kus nelja ala kokkuvõttes teenis esikoha inglanna Katie Archibald (155 punkti). Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid poolatar Daria Pikulik (124) ja belglanna Lotte Kopecky (124).

Laupäeval selguvad medalivõitjad naiste 500 m paigaltstardiga sõidus, individuaalses jälitussõidus ja punktisõidus ning meeste omniumis ja sprindis.


February 10, 2023
Screenshot-2023-02-10-at-09.34.41-1280x852.png

2min267

Šveitsis Grenchenis jätkuvatel trekisõidu Euroopa meistrivõistlustel krooniti meeskondlikus jälitussõidus EM-tiitliga Itaalia koondis ja naiskondlikus jälitussõidus Suurbritannia. 

4 km naiskondlikus jälitussõidus oli parim Suurbritannia nelik koosseisus Katie Archibald, Neah Evans, Josie Knight ja Anna Morris. Nende võiduajaks mõõdeti finaalis 4.13,890. Teise kohaga pidi finaalsõidus leppima valitsev maailmameister Itaalia koosseisus Martina Alzini, Elisa Balsamo, Martina Fidanza ja Vittoria Guazzini (4.16,018). Pronksiduellis sai Saksamaa (Franziska Brausse, Lisa Klein, Mieke Kroger ja Laura Sussemilch; 4.14,402) jagu Prantsusmaast (Victorie Berteau, Marion Borras, Clara Copponi, Valentine Fortin; 4.15,557).

Meeskondlikus 4 km jälitussõidu finaalis oli olukord aga vastupidine. Itaalia (Filippo Ganna, Francesco Lamon, Jonathan Milan, Manilo Moro; 3.47,667) alistas valitseva maailmameistri Suurbritannia (Daniel Bigham, Charlie Tanfield, Ethan Vernon, Oliver Wood; 3.48,800). Pronksiheitluses sai Prantsusmaa (Thomas Denis, Corentin Ermenault, Quentin Lafargue, Benjamin Thomas; 3.49,837) jagu Taanist (Carl-Frederik Bevort, Niklas Larsen, Rasmus Pedersen, Theodor Storm; 3.50,007).

Naiste väljalangemissõidus krooniti Euroopa meistriks valitsev maailmameister belglanna Lotte Kopecky, jättes selja taha prantslanna Valentine Fotrini ja hollandlanna Maike van der Duini. Meeste punktisõidus (160 ringi, 40 km) pälvis esikoha itaallane Simone Consonni (54 punkti), hõbeda sai kaela hispaanlane Albert Torres Barcelo (51) ja pronksi prantslane Donavan Grondin (48).

Meeste 1 km paigaltstardiga sõidus oli parim valitsev maailmameister hollandlane Jeffrey Hoogland ajaga 58,203. See teeb keskmiseks kiiruseks 61,8 km/h. Pjedestaali madalamatele astmele kerkisid hispaanlane Alejandro Martinez Chorro (59,687) ja sakslane Maximilian Dornbach (59,778).

Reedel jagatakse medalid meeste scratchis ja individuaalses jälitussõidus ning naiste omnoiumis ja sprindis.


February 9, 2023
Screenshot-2023-02-09-at-11.42.23-1-1280x851.png

2min367

Šveitsis Grenchenis algasid trekisõidu Euroopa meistrivõistlused. Avapäeval jagati välja neli medalikomplekti.

8.-12. veebruarini peetaval EM-il on stardis üle 290 trekiratturi 26 erinevast riigist. Kokku jagatake välja 22 tiitlit. Kolmapäeval selgusid Euroopa meistrid naiste scratchis, meeste väljalangemissõidus ja võistkondlikes sprintides.

Naiste scratch ehk lõpufinišiga grupisõit oli 40-ringiline ehk kokku tuli sõita kümme kilomeetrit. Võistlejate keskmiseks kiiruseks mõõdeti 48,7 km/h. Euroopa meistriks krooniti portugallanna Maria Martins, edestades hispaanlannat Eukene Larrarte Arteagat ja poolatari Daria Pikuliki.

Meeste väljalangemissõidus sai kuldse medali kaela sakslane Tim Torn Teutenberg. Hõbeda teenis portugallane Rui Felipe Oliveira ja pronksi hollandlane Philip Heijnen. Väljalangemissõidu keskmine kiirus oli 51,9 km/h.

Naiskondlikus sprindis ei saanud keegi vastu Saksamaa kolmikule Lea Sophie Friedrich, Pauline Sophie Grabosch ja Emma Hinze. Nad võidutsesid ajaga 46,865. Teise koha pälvis Suurbritannia (Lauren Bell, Emma Finucane ja Katy Marchant; 47,639) ning kolmanda Holland (Kyra Lamberink, Steffie van der Peet ja Hetty van der Wouw; 47,431).

Meeskondlikus sprindis oli parim Holland koosseisus Jeffrey Hoogland, Harrie Lavreysen ja Roy van der Berg, kes said finaalis kirja aja 42,325. Hõbemedali pälvis Suurbritannia (Jack Carlin, Alistair Fielding ja Hamish Turnbull; 43,565) ja pronksi Prantsusmaa (Timmy Gillion, Melvin Landerneau ja Sebastien Vigier; 43,332).

Neljapäeval on jagatakse medalid meeste punktisõidus, naiste väljalangemissõidus, meeste 1 km jälitussõidus ning mees- ja naiskondlikus jälitussõidus.


January 24, 2023
289553202_5478354675530153_3605243836380964632_n-1280x960.jpg

6min509

Kõige ilmekam särava ala ja selle taandumise näide Eesti spordis on trekisõit. Mõnikord tundub, et kogu meie trekiajalugu piirdubki Erika Salumäe ning tema sprindis võidetud kahe olümpiakulla ja kahe MM-tiitliga. 1980. ja 1990. aastad on aeg, mille kordaminekuid pole mõtet eelneva ega järgnevaga võrrelda. Hilisemast ajast võib veel välja tuua Daniel Novikovi, kes murdis 2008. aasta Pekingi olümpiale. Kuidas võtta kokku Eesti trekisõidu minevik ja praegune seis?

„Julgen arvata, et Erika Salumäe olümpiakullad on puhas anomaalia,“ rääkis treener ja mehhaanik Andres Lekko Vikerraadio saates „Spordipühapäev“. „Enne Erikat ei olnud Eestis naiste rattaspordiga eriti tegeletud. Erika tuli, oli, lõi, võitis. Ta ei saanud päris tühi koht olla. Loomulikult ta oli andekas ja tema esimene treener Jüri Kalmus tõi ta treki peale ja andis üle spetsialistile. Meie suures süsteemis oli selleks vene rahvuses inimene. Kui Nõukogude Liit lagunes, siis jäi ta oma saba ja sarvedega Nõukogude Liitu.”

“Erika pidi maanduma Moskvasse. See keemia seal tema ja treeneri vahel klappis hästi. Kui Moskvas arvati aga, et keerame riigi tagurpidi, siis kõik need võimalused seal kadusid ära. Treener Alexei Leonov jäi Erika kõrvale küll Eesti Vabariigi ajal ka ja tema teine OM-kuld on toodud Eestile, kuid kui Erika käis oma kolmandat olümpiat, siis nende omavaheline koostöö enam erinevate segajate tõttu ei klappinud,” jätkas Lekko. “Ta vahetas treenerit ja lõpuks tuli olümpialt kuues koht. Kahe OM-kulla kõrval oli kuues koht tagasiminek. Aga miks tema kullad meile anomaalia oli? Trekisõit oli Eestis väga heal tasemel 1970. algul, mil see oli värskelt ehitatud ja osad maanteesõitjad tõsteti treki peale ringi ning seal käis neile planeeritud tegevus. Esimene osa sellest värskest rajatisest oli see, mis lükkas käima 1970. keskel väga head liikumised. Räägime küll siin olümpiakuldadest, aga ajalooraamatus on meil veel selline kaader, kus Eesti koondis on Tallinna trekil kas võitnud või napilt pähe saanud Saksamaa koondiselt, kes omakorda tuli hiljem olümpiavõitjaks. Meie koondis on olnud täiesti maailma tipuga võrreldav.”

“Miks meil see ala peale Erikat siis kadunud on?,” viskab Lekko küsimuse õhku. “Seal on täiesti loogilised põhjused ja minu silmis on neid üldse kokku kolm. Üks on see, et kõik tehnilised rajatised pidid ka Nõukogude Liidu lõppedes kokku kukkuma. Meie ümbruskonnas oli üks trekk Moskvas ja teine Berliinis, mis jäid meist väga kaugele.  Teine on see, et inflatsiooni peab olema võimalik edasi kanda lastesse. Näiteks ütleme, et meil on olümpiavõitja Gerd Kanter ja meil on olemas lapsed, kes tahavad minna staadionile ja teha seda asja järgi, mida tegi tema. Kui trekki ei ole, siis ei saa minna laps proovima sama asja järgi teha. Kolmas põhjus on inimesed, kes selle ala ümbert kaovad. Eestis ei olnud treenerite kiht trekisõidu ümber üleliia paks. Kahjuks olid paljud treenerid veel vene rahvusest, kes valisid teise tee, kui jääda jalgrattatreeneriks. Ühesõnaga Eestis kukkus ära kogu see koolkond teadmisi. Sündinuks Erika Salumäe 20 aastat hiljem Eesti Vabariigi ajal, siis ta ei oleks saanud meile anda lootust trekisõitjana, sest tal poleks olnud võimalik käia seda teed.”

“Tallinna trekki on kinniseks ehitatud juba 1969. aastast saadik. Kogu aeg on lubatud ehitada ja need on vähem või rohkem fantaasiarohked olnud. Need kõik surevad oma tavalisse surma ehk kuskil istub ametnik, kes lööb Exceli tabelis kokku mitu korda seda kasutatakse, kui populaarne see tegevus on ja kui kõik need pisikesed tegurid kokku panna, siis seda baasi ei saagi tekkida,” jätkab usutlemist Lekko. “Hetkel on meile kõige kättesaadavam kinnine trekk Leedus Panevezyses. See tekkis Leetu mitte tänu jalgratturite survestamisele, vaid seepärast, et Leedu hakkas ehitama korvpalli EM-iks halle ja siis rattaliit sai sinna sõna vahele ja korvpallipatsi ümber ehitati trekirada.Ma ise korra spekuleerisin, et vehklejate olümpiakulla suunas oleksime pidanud ka meie jooksma, et vehklejate uus hall ehitataks Paidesse velotrekina. Siis oleks olnud see meie võimalus. Meil oma võimalus, julgen 99% väita, puudub.”

Kuula lähemalt “Spordipühapäeva” saatest


December 5, 2022
FjF2n67XgAAFCca-1280x853.jpeg

1min394

Trekisõidu Meistrite liiga viimane etapp peeti Suurbritannias Londonis. Väljamüüdud saalis üle 5500 pealtvaataja ees teenisid sarja kokkuvõttes esikohad austraallane Matthew Richardson, šveitslane Claudio Imhof, ameeriklanna Jennifer Valente ja prantslanna Mathilde Gros.

Meeste sprindialade võistlusel käis tuline heitlus Richardsoni ja hollandlase Harrie Lavreyseni vahel. Kuigi Lavreysen oli parim sprindis, siis Richardson pälvis siiski üldvõidu peale keirini finaalis pälvitud esikohta.

Meeste vastupidavusalade võistlusel heitlesid üldvõidu nimel Imhof ja hispaanlane Sebastian Mora. Kuna Imhof suutis väljalangemissõidus edestada Morat kahe kohaga, kuulus üldvõit talle.

Naiste vastupidavusalade võistlusel jättis Valente enda selja taha kodupubliku ees võistelnud Katie Archibaldi. Esikohaks piisas neljandast kohast scratchis ja teisest kohast väljalangemissõidus.

Naiste sprindialade võistlusel järgnes Grosile kanadalanna Kelsey Mitchell. Gros pälvis viimasel etapil võidu sprindis ja kuuenda koha keirinis.

Koos Meistrite liiga karikaga pälvisid tšempionid veel 25 000 eurot auhinnaraha.


Liitu uudiskirjaga!

Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.

Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

X