Trekk

March 23, 2021
13691995t1ha0bb-1280x766.jpg

3min56

Pirita velotreki korda tegemine on olnud aastaid päevakorral, aga ikka kuhugi kadunud, sest seda pole peetud oluliseks. Samal ajal on Pirita tähtsus sportimise kohana tohutult kasvanud, kirjutab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat

Pirital on olnud velodroom 48 aastat, tegemist on Pirita ja Eesti spordi ühe sümboliga. Kahjuks on see praegu väga mannetus seisus, kuid lootused on suured. Tallinna linna ettepanekul peaks riigi eelarvestrateegiasse 2022–2025 kanduma neli spordiobjekti. Üks neist on Pirita velodroom.

Selle ehitamine nõuab 12 miljonit eurot. Riigilt soovib Tallinna linn saada sellest pool ehk kuus miljonit.

Milleks ja kas meile sellist suurt objekti vaja on? Jah on. Ettepanekuid on tulnud nii üksikisikutelt kui ka spordiliitudelt.

Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Eesti Jalgratturite Liidu ajalugu ulatub 1926. aastasse. Riigil ja Tallinnal oleks auasi juba selle nimel, et ulatuslikke alasid koondav Liit saab peagi 100, korda teha Pirita velotrekk. Kui palju kuulsaid sportlasi see sada aastat on Eestile toonud – paljudel on veel silme ees Erika Salumäe olümpiavõit.

Pirita Spordikeskus on juba praegu multifunktsionaalne keskus. See on hea ligipääsuga treeningpaik ja seepärast eelistavadki seda paljud harrastussportlased üle Tallinna. Siin on suusakool, kaks Eesti suuremat rattakooli, liuväljad, tenniseväljakud jne. Keskus on aasta ringi aktiivses kasutuses.

Kellele me siis veel velotreki ehitaksime? Linnastuvas eluviisis arenevad jalgrattal liikumine ja jalgrattasport üha kiiremini. Rattasõidu alusoskus on trekisõit. Sisevelotrekk annaks võimalusi paljude jalgrattaalade arenemiseks, sealhulgas maantee- ja maastikusõit, BMX. Mitmed maailmanimed maantee- ja ka maastikusõidus on trekisõidu taustaga.

Uut keskust saaks kasutada ilu- ja sportvõimlemiseks, tenniseks või võitluskunsti aladeks, aga ka spordivälisteks üritusteks. Ei ole neid katusega suuri siseruume Tallinnas ülearu.

Multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Olemas on kõik kommunikatsioonid ja taristu.

Pirita velotrekist võiks saada regionaalne tõmbekeskus. Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Velotrekk võiks taas olla Pirita sümbol.

Allikas: https://arvamus.postimees.ee/7208056/tonis-liinat-mannetus-seisus-velodroomist-moodsaks-spordikeskuseks?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7208056&fbclid=IwAR1oVFW0rB5FLkU8N9RUaIGKRWX27xwdw9iPtuUPKckVKVCxO3oRHwpJujg


February 26, 2021
939400h9393t27-1280x853.jpg

6min46

Tallinn soovib, et riik toetaks Eesti Spordi Maja ehitust ning Pirita velodroomi, samuti Kalevi staadioni ja Kadrioru staadioni renoveerimist.

Tallinna kultuuri- ja spordiameti ettepaneku järgi peaks riigi eelarvestrateegiasse (RES) 2022–2025 kandma neli spordiobjekti, mida amet nimetab üleriikliku tähtsusega spordiobjektideks.

Pirita velodroomi täielikuks ümberehitamiseks läheb Tallinna hinnangul vaja 12 miljonit eurot, riigilt soovib pealinn saada sellest pool ehk kuus miljonit. 1969. aastal valminud ja tänaseks amortiseerunud trekirada enam treenimiseks ja võistlemiseks ei kasutata ning kasutult seisva rajatise asemel on plaanis ehitada spordikeskus, kus asuks sisetrekk.

Tegu oleks esimese kinnise velotrekiga Eestis. Puidust ovaalring oleks 250 meetrit pikk, kavas on korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi, milleks peaks keskusesse mahtuma vähemalt 2000 pealtvaatajat.

Lisaks sisetrekile oleks uues keskuses võimalik tegelda ka teiste spordialadega, selleks saaks areeni keskel kasutada erinevaid spordikatteid.

Spordikeskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kui palju uus rajatis täpselt maksma läheks, sõltub arhitektuursest lahendusest, hinnanguliselt kulub uue spordikeskuse ehitamiseks 12 miljonit eurot.

Velotreki kõrvale on ühe ideena välja käidud Eesti Spordi Maja ehitamine. Juba mitukümmend aastat kaalumisel olnud hoone saaks Tallinna hinnangul odavamalt valmis ehitada, kui see rajada uue velotreki kõrvale. Samas vajab Eesti Spordi Maja asukoht heakskiitu Eesti olümpiakomiteelt, kes oleks hoone haldaja.

Teise asukohana pakub Tallinn välja Veskimetsa ratsaspordibaasi kõrval asuvad kinnistud. Tallinn ise hoone ehitust ei rahastaks, kogu raha, viis miljonit eurot, loodetakse saada riigilt.

Eesti Spordi Majas hakkaksid asuma erinevad spordialaliidud.

Miljonid Kadrioru ja Kalevi staadioni jaoks

Kalevi staadioni edasiseks renoveerimiseks soovib Tallinn riigilt saada järgmisel kahel aastal 1,55 miljonit eurot. Sama palju lisab linn ise. 3,1 miljoni euro eest jätkatakse olmehoone ehitust, rajatakse staadioni valgustus ja murukate.

Alates 2017. aastast käesoleva aastani kestnud renoveerimine on nii riigilt kui linnalt nõudnud seni kaheksa miljonit eurot. See pole aga piisav, et olmehoone täiesti valmis ehitada ja staadion täielikult renoveerida.

Tallinna eelistus on kõigepealt valmis ehitada staadioni valgustus, mis võimaldaks pikendada staadioni kasutust nii kevad- kui ka sügishooajal.

Kalevi staadioni arhitektuurivõistluse võidutöö järgi peaks tulevikus staadionil olema praeguse tuhatkonna istekoha asemel 15 000.

Tallinn soovib riigi abi ka Kadrioru staadioni täielikul renoveerimisel. Mullu sügisel algasid remonditööd harjutusväljakul, mis lähevad linnale maksma 720 000 eurot. Kogu kompleksi renoveerimine läheb maksma 12 miljonit eurot, ja sellist raha linn ise ei suuda välja käia.

“Kuivõrd tegemist on väga mahuka ja suure investeeringuga, loodame projekti realiseerida koostöös riigiga. Läbirääkimised ja infovahetus kultuuriministeeriumiga on olnud järjepidevad,” ütles ERR-ile sügisel toonane linna spordi- ja noorsooameti juht Aivo Normak.

Linna ettepanekul võiks riik staadioni renoveerimisek raha eraldada juhul, kui koroonapandeemiast räsitud majanduse elavdamiseks plaanitakse investeeringuid. Kogu kompleksi renoveerimine läheks maksma 12 miljonit eurot.

Praegu on linnal staadionikompleksi tervikrenoveerimiseks käimas ettevalmistused. Esimese asjana saaks korda teha valgustuse, mis neelaks 2,3 miljonit eurot. Ülejäänud renoveerimisprojektid valmivad käesoleva aasta lõpuks.

Tosin miljonit eurot neelavate tööde hulgas on rahvusvahelistele nõuetele vastava valgustuslahenduse rajamine, territooriumi siseste käiguteede remont, peaareeni ja tribüünide renoveerimine, laoruumide laiendamine ja harjutusväljakuid teenindava juurdeehituse rajamine .

Mälestisena arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks on läbi viidud ekspertiis, mille järgi pole hoone remonti enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte).

“Kadrioru staadion on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajav objekt. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks,” märkis kultuuri- ja spordiameti juht Hillar Sein kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas.

Abilinnapea: ilma riigita läheb aega rohkem

Kui riik ei leia vahendeid Kadrioru staadioni ja uue velotreki ehitamiseks, teeb Tallinn need lõpuks omal käel valmis, kuid see võtab kindlasti aastaid kauem kui riigi abiga, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Kui riik pole valmis koostööks, siis tulevik on päris ebamäärane,” nentis ta.

Belobrovtsev ütles, et vähemalt kohtumine kultuuriministriga jättis mulje, et linn võib olla lootusrikas.

“Kohtumine proua ministriga oli väga konstruktiivne. Anneli Ott toetab, et üleriigilise tähstusega objektid oleks heas korras. Aga üksi ta seda ei otsusta. Leppisime kokku, et vormistame kolm kuni viis objekti, ja mis võiks olla nende hinnanguline maksumus. Meie oleme optimistlikud, paistis, et ministrile selline lähenemine meeldis. Mis saab olema tulemus, me veel ei tea,” lausus Belobrovtsev.

Allikas: https://www.err.ee/1608123421/tallinn-soovib-riigilt-raha-uue-velotreki-ja-eesti-spordi-maja-jaoks


January 12, 2021
ErcPXMSXUAAn0DI.jpg

1min53

Trekisõidus üheksakordseks maailmameistriks kroonitud ja olümpial neli medalit võitnud Grégory Baugé teatas, et teeb profispordiga lõpparve. Algselt pidi 35-aastane prantslane lõpetama Tokyo olümpial, kuid langetas mõneti ootamatult otsuse nüüd.

Baugé tegi vastava avalduse telekanali France TV Sport eetris, märkides, et ta ei tunne võimekust anda endast enne olümpiat iga päev 100 protsenti. “Olen alati andnud endast 100 protsenti, kuid tundsin nüüd, et ei ole selleks enam võimeline. Üleöö mõistsin, et olen langenud 90 protsendi peale. See ei ole piisav, et jõuda olümpial tulemuseni,” lausus Baugé.

Riigi loodeosas Maisons-Laffitte’is elav Baugé on oma põlvkonna üks edukamaid Prantsuse trekirattureid, kuigi olümpiakulda tal võita ei õnnestunud. Kripeldama jääb aastal 2011 juhtunu, kui ta võitis sprindis meeskondliku maailmameistritiitli, kuid jäi sellest koos kaaslastega hiljem ilma, sest oli rikkunud dopingu asukohareegleid.

Allikas: spordipartner.ee

 


November 23, 2020
844523h7d34t28.jpg

1min68

Ameeriklane Magnus Sheffield uuendas trekisõidus kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekordit enam kui kolme sekundiga, kui sõitis välja aja 3.06,447, mis teeb keskmiseks kiiruseks 57,93 km/h.

Eelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.

Täiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h.

Allikas: sport.err.ee

Foto:Magnus Sheffield (paremal) uuendas juunioride 3 km jälitssõidu rekordit enam kui kolme sekundiga Autor/allikas: Facebook


November 16, 2020
842195h97cbt28.jpg

1min63

Bulgaarias Plovdivis lõppesid trekisõidu Euroopa meistrivõistlused. Viimasel päeval sõideti 500 m ja ühe kilomeetri paigalstardiga distantsid ning madison.

Naiste 500 meetri paigaltstardiga sõidul läks kaksikvõit Venemaale, kui parimad olid Daria Šmeleva (32,720) ja Anastasija Voinova (33,719). Pronksmedali sai kaela itaallanna Miriam Vece (33,769).

Meeste ühe kilomeetri paigalstardiga võistluse võitis tšehh Tomas Babek ajaga 1.00,517. Hõbemedali pälvis britt Ethan Vernon (1.00,99) ja pronksmedali itaallane Jonathan Milan (1.01,009).

Euroopa meistrivõistlustele tõmbasid joone alla naiste ja meeste madisonid ehk paarissõidud. Naiste madisoni kuld läks Itaaliasse. Elisa Balsamo ja Vittoria Guazzini teenisid kokku 52 punkti. Hõbeda pälvis Venemaa duo Diana Klimova ja Maria Novolodskaja, kes kaotasid Euroopa meistri tiitli vaid ühe punktiga ja pronksi teenisid Suurbritanniale Laura Kenny ja Elino Barker, kes kogusid 38 punkti.

Meeste madisoni võitsid hispaanlased Sebastian Mora Vedri ja Albert Torres Barcelo (51 punkti), teise koha said Portugali sportlased Ivo ja Rui Oliveira (43) ja kolmanda itaallased Francesco Lamon ja Stefano Moro.

Allikas: sport.err.ee

Foto:Naised trekisõidu EM-il Autor/allikas: Dario Belingheri


July 23, 2020
20200723_183245-1280x960.jpg

3min124
  1. juulil toimusid Helsingis Eesti meistrivõistlused trekisõidus seenioritele. Pirita velodroomi ohtliku seisukorra tõttu on Eesti Jalgratturite Liit juba neljandat korda sunnitud Eesti meistrivõistlused trekis Eestist väljas korraldama.

„Mul on hea meel, et jõudsime Helsingi välitrekil jälle kõik alad, mis plaanis olid, hoolimata sügisestele ilmastikuoludele peetud. Olime küll sunnitud paar pisikest vihmapausi tegema, aga see ongi välitreki võlu,“ võttis võistluse peakorraldaja Kalevi Jalgrattakooli esindaja Jaanus Prükkel tänase päeva kokku.

„Loomulikult on kahju, et Liit ei saa Eesti meistrivõistluseid Eestile nii palju au ja kuulsust toonud distsipliinis Eestis korraldada. Sellest hoolimata loodame, et Eesti riik ja Talinn leiavad juba õige pea rahastuse osas ühise keele ja parandavad selle vea ära. Sest praegu on meil veel rattatreenereid, kellel on oskused, mida meie järelkasvule edasi anda. Kui selle raisku laseme minna, siis on see ebaõiglane nii meie olümpiasangarite kui ka treenerite suhtes ning loomulikult ka noorte talentide  suhtes, kellel on potentsiaali sel alal taas mehetegusid teha,“ lisas Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson.

EESTI MEISTRID 2020

500m paigaltstart

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Individuaalne jälitussõit 3km

MSen1 Viljar Kuljus (Rein Taaramäe Rattaklubi)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Sprint

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Aleksandr Mustafin (Kalevi Jalgrattakool)

Keirin

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Scratch

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Andre Kull (CC Rota Mobilis)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Tulemused SIIN

Fotol: Medalistid Helsingi velodroomil 2020 juulil. Erakogu.


July 23, 2020
trekk-1.jpg

1min134

Pirita velodroom mõjub kui õnnetu monument Erika Salumäe säravatele olümpiakuldadele. Mändide all laiuva halli betoonmüraka aeg on otsas. Ta pole juba kolm ja pool aastat rattureid näinud, sest on ohtlikult katki. Kui Pirita teelt ei kostaks mööduvate autode mühinat, võiks tribüünilt kuulata vabariigi ainsa treki betoonkatte aeglast pragunemist. Trööstitu vaatepilt, mis iseloomustab kuulsusrikka ajalooga Eesti trekisõidu olukorda võrdlemisi tabavalt.

Loe lähemalt https://sport.ohtuleht.ee/1007561/praegu-on-praktiliselt-voimatu-et-tuleb-teine-erika-salumae-


May 11, 2020
kaks-kanget-Kõrvemaal-1-1280x960.jpg

4min320

Sel korral tutvustab oma tegemisi Eesti Jalgratturite Liidu liige, 1969. aastal loodud Kalevi Jalgrattakool. Kool on olnud aastatel 2011-2018 Eesti parim rattaklubi.

Kui palju rattureid teie klubis on?

Kalevi Jalgrattakool on eesti vanim rattaklubi, hiljuti tähistasime 50.ndat aastapäeva. Hetkel käib rattakoolis üle 100 õpilase. Lapsed on jaotatud mitmesse treeninggruppi vastavalt vanusele.

Tublimad trügivad suurematega kaasa ja neid tuleb pigem tagasi hoida, et seda spordisoovi ikka võimalikult kaua jätkuks. Peamised treeningud toimuvad Pirital (velodroomil), aga meile on lisandunud veel

klubi osakonnad Viimsis ja Maardus, kus käib samuti usin tegevus. Esimesed ühislaagrid on juba samuti edukalt toimunud.

Aktiivseid treenereid on klubis neli: Pirital tegeleb tublimatega Ado Hein, noori ja suuri juhendavad Pirital ja Viimsis Mallor Türna ja Iti-Kärt Kiivit, Maardus juhendab õpilasi OlegVassiljev. Hetkel on olukord pisut muutunud ja nii nagu paljudel spordialadel, käivad ka meil nn virtuaaltreeningud. Kasutame ka erinevaid äppe, et noortel jätkuks indu treenida. Eriolukorra alguses laenasime ka maanteerattaid ja rullikuid õpilastele koduseks kasutamiseks, et õpilased saaksid kehva ilma korral samuti treenida.

Millised on teie klubi selle hooaja eesmärgid, kuidas plaanite neid saavutada?

Rattakooli üheks peamiseks eesmärgiks on hoida lapsi spordi juures ja pakkuda kaasaegseid treenimisvõimalusi rattaspordiga tegelemiseks. Rattasport meie klubis aga ei tähenda ainult

rattaga sõitmist. Meie rattakoolis tegeletakse lisaks rattasõidule ka ujumisega, matkamisega, suusatamisega, uisutamisega, mängitakse palli, treenitakse rullikutel jne. Tänu PRIA programmile on klubis smart-trenazöörid, mis annavad võimaluse sõita rattaga vägagi tõetruult. Rattahooajal on muidugi peamine fookus erinevatel rattadistsipliinidel ja tehniliste oskuste arendamisel. Praeguse eriolukorra valguses suuri eesmärke enam püstitada ei julge. Hetkel ootame vaid seda, et saaks jälle üheskoos treenida, sest meie noored juba väga ootavad, et saaks jälle üksteisega mõõtu võtta.

Millist rattaüritust ja miks ootate sel hooajal kõige rohkem?

Praegu ootame kõige rohkem ikka seda, et saaks jälle koos treenida ja oma oskusi arendada. Sel aastal ei oskagi hetkel rattavõistlusi oodata, sest olukord on liiga ebakindel. Seega, kui on võimalusel sügisel mõnel võistlusel mõõtu võtta, siis on juba hästi. Reaalseid eesmärke saame siiski alles järgmiseks aastaks püstitada ja loodame, et siis on taas kõik vanad ja tuttavad võistlused/sarjad jälle plaanis.

Klubi kohta rohkem infot leiad SIIT

Fotogralerii SIIN


February 28, 2020
trekk-1-1280x800.jpg

1min218

Berliinis jätkuvatel jalgratta trekisõidu maailmameistrivõistlustel püstitati neljapäeval juba kolmas maailmarekord kahe võistluspäeva jooksul.

Kolmapäeval peetud meeste 4000 meetri võistkondliku jälitussõidu kvalifikatsioonis sai Taani kvartett Lasse Norman Hansen, Julius Johansen, Frederik Rodenberg ja Rasmus Pedersen kirja aja 3.46,579, parandades seni Austraalia nimele kuulunud rekordit pea pooleteise sekundiga.

Jälitussõidu esimeses ringis kujunes taanlaste ajaks 3.46,203 ning finaalis suudeti tulemust veelgi enam parandada, kui võiduajana saadi kirja 3.44,672. Teiseks tulnud Uus-Meremaad edestas Taani nelik 5,041 sekundiga, pronksi võitis Itaalia (3.47,511).

Trekisõidu MM lõppeb pühapäeval.

Allikas: sport.err.ee


February 26, 2020
trekk-1280x800.jpg

1min239

Berliinis alanud jalgratta trekisõidu maailmameistrivõistlustel nähti kohe esimese päeva lõunasel sessioonil maailmarekordit.

Meeste 4000 meetri võistkondliku jälitussõidu kvalifikatsioonis sai Taani kvartett Lasse Norman Hansen, Julius Johansen, Frederik Rodenberg ja Rasmus Pedersen kirja aja 3.46,579.

Austraalia nimel olnud senine maailmarekord 3.48,012 oli püstitatud mullustel maailmameistrivõistlustel Poolas Pruszkowis.

Berliinis edestas Taani nelik järgnevaid enam kui paari sekundiga.

Allikas: sport.err.e


Impression