Trekk

July 28, 2021
217757816_4350147475047795_592310250762256513_n-1280x960.jpg

2min62

Kolmapäeval selgusid Soomes, Helsingi trekil seeniorite vanuseklasside Eesti meistrid trekisõidus. Viis kuldmedalit teenis Oleg Vassiljev (MSen5), neli Andre Kull (MSen2) ning kolm Sergei Karpenko (MSen3) ja Jüri Savitski (MSen4). 

500 meetrit paigaltstardist sõidu võitis MSen2 seltskonda kuuluv Andre Kull ajaga 38,89. Teise koha sai Kristo Ebras (Sen2; 39,25) ja kolmanda Kaido Voogla (MSen2; 39,50). MSen3 klassi parim oli Sergei Karpenko ajaga 40,05, MSen4 klassis Jüri Savitski ajaga 40,63, MSen5 klassis Oleg Vassiljev ajaga 40,33 ja NSen1 klassis Iti-Kärt Lehtmets ajaga 51,56.

Kahe kilomeetri jälitussõidus oli parim MSen5 klassis võistlev Vassiljev ajaga 2.43,27. Teine oli MSen3 klassi parim Sergei Karpenko (2.48,64) ja kolmas MSen4 klassi parim Viktor Mihhailov (2.52,5). NSen1 klassis teenis meistrikulla Iti-Kärt Lehtmets ajaga 3.33,12.

MSen2 klass sõitis kolme kilomeetri pikkuse jälitussõidu. Eesti meistri tiitli teenis Kull ajaga 3.48,61, jättes teiseks Voogla (4.05,62) ja kolmandaks Ebrase (4.18,56).

Kull oli MSen2 klassis parim ka sprindisõidus, edestades Ebrast ja Vooglat. MSen3 klassis teenis meistrikulla Karpenko, jättes teiseks Jaanus Linkgreimi. MSen4 klassis võidutses Savitski Jaanus Prükkeli ja Mihhailovi ees. MSen5 klassis krooniti Eesti meistriks Vassiljev, hõbeda sai Leho Nõlvak ja pronksi Jaanus Audova.

Keirinis pälvis kuldmedali MSen2 klassis Ebras, MSen3 klassis Linkgreim, MSen4 klassis Savitski ja MSen5 klassis Vassiljev. Scratchi parimad olid Kull (MSen2), Linkgreim (MSen3), Prükkel (MSen4) ja Vassiljev (MSen5).

Kõik tulemused on SIIN.


July 14, 2021
214943816_184097130401705_6734134799394267497_n.jpg

1min103

Kaido Voogla teenis Kalevi lahtistel meistrivõistlustel trekisõidus, Jaanika Risti mälestusvõistlustel kolm esikohta. Võidukad olid veel Ida Sten ja Jaanus Linkgreim.

Voogla võitis esmalt 500 m lendstardiga sõidu ajaga 33,08, edestades Linkgreimi (36,72) ja Runo Ruubelit (37,72) ning seejärel kahekilomeetrise individuaalse jälitussõidu ajaga 2.39,94. Teise koha sai soomlanna Ida Sten (2.41,99) ja kolmanda Linkgreim (2.54,47). Duo Voogla ja Sten võidutsesid ka meeskondlikus sprindis ajaga 1.02,96.

Keirinis võidutses aga Linkgreim, jättes Voogla teiseks ja Jaanuas Prükkeli kolmandaks. Kuuekilomeetrisel scratchis oli parim Sten. Teise ja kolmanda koha pälvisid Juho Ala-Peiiari ja Linkgreim. Naiste omniumi võidu teenis Sten, teise koha sai Mari-Liis Juul.

Tulemused leiad siit.


May 28, 2021
Allalaaditud-fail.jpg

2min43

Euroopa Jalgrattaliit (UEC) teatas neljapäeval, et liidu juhatus on võtnud vastu otsuse jätta ära juunis Valgevenes toimuma pidanud Euroopa meistrivõistlused trekisõidus.

“Oleme hiljuti Valgevene Jalgrattaföderatsiooniga jälginud olukorda, mis on nüüd muutunud rahvusvaheliseks debatiks,” teatas UEC president Enrico Della Casa pressiteates. “Täna otsustasime juhatuse koosolekul jätta ära Minskis toimuma pidanud võistluse.”

Della Casa lisas, et liit otsib alternatiive, kuidas ligi 50-st alaliidust osalema pidanud ratturid ikkagi võistlustele lubada. Teisipäeval teatas Saksamaa alaliit, et ei osale Euroopa meistrivõistlustel, sest hindavad olukorda Valgevenes “väga kriitiliseks”.

Viiepäevased meistrivõistlused pidid plaanipäraselt Minskis algama 23. juunil. Minsk oleks esialgselt pidanud koos Riiaga võõrustama toimuvaid jäähoki maailmameistrivõistlusi, kuid kaotasid korraldusõiguse kuu alguses.

Valgevene võimud sundisid pühapäeval Ryanairi reisilennuki Minskis maanduma ning pidasid kinni pardal olnud ajakirjanik Raman Pratasevitši ja tema kaaslase. Valgevene vastu on kehtestatud mitmeid sanktsioone, sealhulgas keelas Eesti valitsus Valgevene lennufirmadel või sealt riigist väljuvatel õhusõidukitel Eesti territooriumile maanduda, siit õhku tõusta või Eesti õhuruumist üle lennata.

Allikas: https://sport.err.ee/1608227107/trekisoidu-euroopa-meistrivoistlused-valgevenes-jaetakse-ara

Foto: https://www.facebook.com/piritaelu/photos/trekiv%C3%B5istlus-pirita-velodroomil/10157766563449067/


March 23, 2021
13691995t1ha0bb-1280x766.jpg

3min87

Pirita velotreki korda tegemine on olnud aastaid päevakorral, aga ikka kuhugi kadunud, sest seda pole peetud oluliseks. Samal ajal on Pirita tähtsus sportimise kohana tohutult kasvanud, kirjutab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat

Pirital on olnud velodroom 48 aastat, tegemist on Pirita ja Eesti spordi ühe sümboliga. Kahjuks on see praegu väga mannetus seisus, kuid lootused on suured. Tallinna linna ettepanekul peaks riigi eelarvestrateegiasse 2022–2025 kanduma neli spordiobjekti. Üks neist on Pirita velodroom.

Selle ehitamine nõuab 12 miljonit eurot. Riigilt soovib Tallinna linn saada sellest pool ehk kuus miljonit.

Milleks ja kas meile sellist suurt objekti vaja on? Jah on. Ettepanekuid on tulnud nii üksikisikutelt kui ka spordiliitudelt.

Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Eesti Jalgratturite Liidu ajalugu ulatub 1926. aastasse. Riigil ja Tallinnal oleks auasi juba selle nimel, et ulatuslikke alasid koondav Liit saab peagi 100, korda teha Pirita velotrekk. Kui palju kuulsaid sportlasi see sada aastat on Eestile toonud – paljudel on veel silme ees Erika Salumäe olümpiavõit.

Pirita Spordikeskus on juba praegu multifunktsionaalne keskus. See on hea ligipääsuga treeningpaik ja seepärast eelistavadki seda paljud harrastussportlased üle Tallinna. Siin on suusakool, kaks Eesti suuremat rattakooli, liuväljad, tenniseväljakud jne. Keskus on aasta ringi aktiivses kasutuses.

Kellele me siis veel velotreki ehitaksime? Linnastuvas eluviisis arenevad jalgrattal liikumine ja jalgrattasport üha kiiremini. Rattasõidu alusoskus on trekisõit. Sisevelotrekk annaks võimalusi paljude jalgrattaalade arenemiseks, sealhulgas maantee- ja maastikusõit, BMX. Mitmed maailmanimed maantee- ja ka maastikusõidus on trekisõidu taustaga.

Uut keskust saaks kasutada ilu- ja sportvõimlemiseks, tenniseks või võitluskunsti aladeks, aga ka spordivälisteks üritusteks. Ei ole neid katusega suuri siseruume Tallinnas ülearu.

Multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Olemas on kõik kommunikatsioonid ja taristu.

Pirita velotrekist võiks saada regionaalne tõmbekeskus. Praegu kasutavad Eesti noored ratturid laagripaigana Leedus asuvat Paneveẑyse sisetrekki, mille kaugus on Tallinnast 500 kilomeetrit.

Velotrekk võiks taas olla Pirita sümbol.

Allikas: https://arvamus.postimees.ee/7208056/tonis-liinat-mannetus-seisus-velodroomist-moodsaks-spordikeskuseks?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7208056&fbclid=IwAR1oVFW0rB5FLkU8N9RUaIGKRWX27xwdw9iPtuUPKckVKVCxO3oRHwpJujg


February 26, 2021
939400h9393t27-1280x853.jpg

6min78

Tallinn soovib, et riik toetaks Eesti Spordi Maja ehitust ning Pirita velodroomi, samuti Kalevi staadioni ja Kadrioru staadioni renoveerimist.

Tallinna kultuuri- ja spordiameti ettepaneku järgi peaks riigi eelarvestrateegiasse (RES) 2022–2025 kandma neli spordiobjekti, mida amet nimetab üleriikliku tähtsusega spordiobjektideks.

Pirita velodroomi täielikuks ümberehitamiseks läheb Tallinna hinnangul vaja 12 miljonit eurot, riigilt soovib pealinn saada sellest pool ehk kuus miljonit. 1969. aastal valminud ja tänaseks amortiseerunud trekirada enam treenimiseks ja võistlemiseks ei kasutata ning kasutult seisva rajatise asemel on plaanis ehitada spordikeskus, kus asuks sisetrekk.

Tegu oleks esimese kinnise velotrekiga Eestis. Puidust ovaalring oleks 250 meetrit pikk, kavas on korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi, milleks peaks keskusesse mahtuma vähemalt 2000 pealtvaatajat.

Lisaks sisetrekile oleks uues keskuses võimalik tegelda ka teiste spordialadega, selleks saaks areeni keskel kasutada erinevaid spordikatteid.

Spordikeskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kui palju uus rajatis täpselt maksma läheks, sõltub arhitektuursest lahendusest, hinnanguliselt kulub uue spordikeskuse ehitamiseks 12 miljonit eurot.

Velotreki kõrvale on ühe ideena välja käidud Eesti Spordi Maja ehitamine. Juba mitukümmend aastat kaalumisel olnud hoone saaks Tallinna hinnangul odavamalt valmis ehitada, kui see rajada uue velotreki kõrvale. Samas vajab Eesti Spordi Maja asukoht heakskiitu Eesti olümpiakomiteelt, kes oleks hoone haldaja.

Teise asukohana pakub Tallinn välja Veskimetsa ratsaspordibaasi kõrval asuvad kinnistud. Tallinn ise hoone ehitust ei rahastaks, kogu raha, viis miljonit eurot, loodetakse saada riigilt.

Eesti Spordi Majas hakkaksid asuma erinevad spordialaliidud.

Miljonid Kadrioru ja Kalevi staadioni jaoks

Kalevi staadioni edasiseks renoveerimiseks soovib Tallinn riigilt saada järgmisel kahel aastal 1,55 miljonit eurot. Sama palju lisab linn ise. 3,1 miljoni euro eest jätkatakse olmehoone ehitust, rajatakse staadioni valgustus ja murukate.

Alates 2017. aastast käesoleva aastani kestnud renoveerimine on nii riigilt kui linnalt nõudnud seni kaheksa miljonit eurot. See pole aga piisav, et olmehoone täiesti valmis ehitada ja staadion täielikult renoveerida.

Tallinna eelistus on kõigepealt valmis ehitada staadioni valgustus, mis võimaldaks pikendada staadioni kasutust nii kevad- kui ka sügishooajal.

Kalevi staadioni arhitektuurivõistluse võidutöö järgi peaks tulevikus staadionil olema praeguse tuhatkonna istekoha asemel 15 000.

Tallinn soovib riigi abi ka Kadrioru staadioni täielikul renoveerimisel. Mullu sügisel algasid remonditööd harjutusväljakul, mis lähevad linnale maksma 720 000 eurot. Kogu kompleksi renoveerimine läheb maksma 12 miljonit eurot, ja sellist raha linn ise ei suuda välja käia.

“Kuivõrd tegemist on väga mahuka ja suure investeeringuga, loodame projekti realiseerida koostöös riigiga. Läbirääkimised ja infovahetus kultuuriministeeriumiga on olnud järjepidevad,” ütles ERR-ile sügisel toonane linna spordi- ja noorsooameti juht Aivo Normak.

Linna ettepanekul võiks riik staadioni renoveerimisek raha eraldada juhul, kui koroonapandeemiast räsitud majanduse elavdamiseks plaanitakse investeeringuid. Kogu kompleksi renoveerimine läheks maksma 12 miljonit eurot.

Praegu on linnal staadionikompleksi tervikrenoveerimiseks käimas ettevalmistused. Esimese asjana saaks korda teha valgustuse, mis neelaks 2,3 miljonit eurot. Ülejäänud renoveerimisprojektid valmivad käesoleva aasta lõpuks.

Tosin miljonit eurot neelavate tööde hulgas on rahvusvahelistele nõuetele vastava valgustuslahenduse rajamine, territooriumi siseste käiguteede remont, peaareeni ja tribüünide renoveerimine, laoruumide laiendamine ja harjutusväljakuid teenindava juurdeehituse rajamine .

Mälestisena arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks on läbi viidud ekspertiis, mille järgi pole hoone remonti enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte).

“Kadrioru staadion on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajav objekt. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks,” märkis kultuuri- ja spordiameti juht Hillar Sein kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas.

Abilinnapea: ilma riigita läheb aega rohkem

Kui riik ei leia vahendeid Kadrioru staadioni ja uue velotreki ehitamiseks, teeb Tallinn need lõpuks omal käel valmis, kuid see võtab kindlasti aastaid kauem kui riigi abiga, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Kui riik pole valmis koostööks, siis tulevik on päris ebamäärane,” nentis ta.

Belobrovtsev ütles, et vähemalt kohtumine kultuuriministriga jättis mulje, et linn võib olla lootusrikas.

“Kohtumine proua ministriga oli väga konstruktiivne. Anneli Ott toetab, et üleriigilise tähstusega objektid oleks heas korras. Aga üksi ta seda ei otsusta. Leppisime kokku, et vormistame kolm kuni viis objekti, ja mis võiks olla nende hinnanguline maksumus. Meie oleme optimistlikud, paistis, et ministrile selline lähenemine meeldis. Mis saab olema tulemus, me veel ei tea,” lausus Belobrovtsev.

Allikas: https://www.err.ee/1608123421/tallinn-soovib-riigilt-raha-uue-velotreki-ja-eesti-spordi-maja-jaoks


January 12, 2021
ErcPXMSXUAAn0DI.jpg

1min76

Trekisõidus üheksakordseks maailmameistriks kroonitud ja olümpial neli medalit võitnud Grégory Baugé teatas, et teeb profispordiga lõpparve. Algselt pidi 35-aastane prantslane lõpetama Tokyo olümpial, kuid langetas mõneti ootamatult otsuse nüüd.

Baugé tegi vastava avalduse telekanali France TV Sport eetris, märkides, et ta ei tunne võimekust anda endast enne olümpiat iga päev 100 protsenti. “Olen alati andnud endast 100 protsenti, kuid tundsin nüüd, et ei ole selleks enam võimeline. Üleöö mõistsin, et olen langenud 90 protsendi peale. See ei ole piisav, et jõuda olümpial tulemuseni,” lausus Baugé.

Riigi loodeosas Maisons-Laffitte’is elav Baugé on oma põlvkonna üks edukamaid Prantsuse trekirattureid, kuigi olümpiakulda tal võita ei õnnestunud. Kripeldama jääb aastal 2011 juhtunu, kui ta võitis sprindis meeskondliku maailmameistritiitli, kuid jäi sellest koos kaaslastega hiljem ilma, sest oli rikkunud dopingu asukohareegleid.

Allikas: spordipartner.ee

 


November 23, 2020
844523h7d34t28.jpg

1min96

Ameeriklane Magnus Sheffield uuendas trekisõidus kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekordit enam kui kolme sekundiga, kui sõitis välja aja 3.06,447, mis teeb keskmiseks kiiruseks 57,93 km/h.

Eelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.

Täiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h.

Allikas: sport.err.ee

Foto:Magnus Sheffield (paremal) uuendas juunioride 3 km jälitssõidu rekordit enam kui kolme sekundiga Autor/allikas: Facebook


November 16, 2020
842195h97cbt28.jpg

1min91

Bulgaarias Plovdivis lõppesid trekisõidu Euroopa meistrivõistlused. Viimasel päeval sõideti 500 m ja ühe kilomeetri paigalstardiga distantsid ning madison.

Naiste 500 meetri paigaltstardiga sõidul läks kaksikvõit Venemaale, kui parimad olid Daria Šmeleva (32,720) ja Anastasija Voinova (33,719). Pronksmedali sai kaela itaallanna Miriam Vece (33,769).

Meeste ühe kilomeetri paigalstardiga võistluse võitis tšehh Tomas Babek ajaga 1.00,517. Hõbemedali pälvis britt Ethan Vernon (1.00,99) ja pronksmedali itaallane Jonathan Milan (1.01,009).

Euroopa meistrivõistlustele tõmbasid joone alla naiste ja meeste madisonid ehk paarissõidud. Naiste madisoni kuld läks Itaaliasse. Elisa Balsamo ja Vittoria Guazzini teenisid kokku 52 punkti. Hõbeda pälvis Venemaa duo Diana Klimova ja Maria Novolodskaja, kes kaotasid Euroopa meistri tiitli vaid ühe punktiga ja pronksi teenisid Suurbritanniale Laura Kenny ja Elino Barker, kes kogusid 38 punkti.

Meeste madisoni võitsid hispaanlased Sebastian Mora Vedri ja Albert Torres Barcelo (51 punkti), teise koha said Portugali sportlased Ivo ja Rui Oliveira (43) ja kolmanda itaallased Francesco Lamon ja Stefano Moro.

Allikas: sport.err.ee

Foto:Naised trekisõidu EM-il Autor/allikas: Dario Belingheri


July 23, 2020
20200723_183245-1280x960.jpg

3min143
  1. juulil toimusid Helsingis Eesti meistrivõistlused trekisõidus seenioritele. Pirita velodroomi ohtliku seisukorra tõttu on Eesti Jalgratturite Liit juba neljandat korda sunnitud Eesti meistrivõistlused trekis Eestist väljas korraldama.

„Mul on hea meel, et jõudsime Helsingi välitrekil jälle kõik alad, mis plaanis olid, hoolimata sügisestele ilmastikuoludele peetud. Olime küll sunnitud paar pisikest vihmapausi tegema, aga see ongi välitreki võlu,“ võttis võistluse peakorraldaja Kalevi Jalgrattakooli esindaja Jaanus Prükkel tänase päeva kokku.

„Loomulikult on kahju, et Liit ei saa Eesti meistrivõistluseid Eestile nii palju au ja kuulsust toonud distsipliinis Eestis korraldada. Sellest hoolimata loodame, et Eesti riik ja Talinn leiavad juba õige pea rahastuse osas ühise keele ja parandavad selle vea ära. Sest praegu on meil veel rattatreenereid, kellel on oskused, mida meie järelkasvule edasi anda. Kui selle raisku laseme minna, siis on see ebaõiglane nii meie olümpiasangarite kui ka treenerite suhtes ning loomulikult ka noorte talentide  suhtes, kellel on potentsiaali sel alal taas mehetegusid teha,“ lisas Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson.

EESTI MEISTRID 2020

500m paigaltstart

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Individuaalne jälitussõit 3km

MSen1 Viljar Kuljus (Rein Taaramäe Rattaklubi)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Sprint

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Aleksandr Mustafin (Kalevi Jalgrattakool)

Keirin

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Janis Künnap (Erasõitja)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Scratch

MSen1 Gerd Kodanik (Kalevi Jalgrattakool)

MSen2 Andre Kull (CC Rota Mobilis)

MSen3 Tõnu Ord (CC Superior)

MSen4 Viktor Mihhailov (Narva Hawaii Express)

MSen5 Oleg Vassiljev (Kalevi Jalgrattakool)

Tulemused SIIN

Fotol: Medalistid Helsingi velodroomil 2020 juulil. Erakogu.


July 23, 2020
trekk-1.jpg

1min169

Pirita velodroom mõjub kui õnnetu monument Erika Salumäe säravatele olümpiakuldadele. Mändide all laiuva halli betoonmüraka aeg on otsas. Ta pole juba kolm ja pool aastat rattureid näinud, sest on ohtlikult katki. Kui Pirita teelt ei kostaks mööduvate autode mühinat, võiks tribüünilt kuulata vabariigi ainsa treki betoonkatte aeglast pragunemist. Trööstitu vaatepilt, mis iseloomustab kuulsusrikka ajalooga Eesti trekisõidu olukorda võrdlemisi tabavalt.

Loe lähemalt https://sport.ohtuleht.ee/1007561/praegu-on-praktiliselt-voimatu-et-tuleb-teine-erika-salumae-


Impression