Maastik

September 14, 2022
Alpentour-st3-44-scaled-1-1280x854.jpg

1min38

Eesti maastikurattur Greete Steinburg kerkis käesoleval nädalal rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) maastikumaratonide edetabelis kõrgele teisele positsioonile.

Edetabeli liider on 1321 punktiga leedukas Katazina Sosna. Steinburg on kogunud 1284 silma ja kolmandana jätkab eestlannast viie punkti kaugusel Lejla Njemcevic.

Steinburgil on tänavu ette näidata mitmeid häid tulemusi, mis on kõrge edetabelikoha aluseks. Maastikumaratoni Euroopa meistrivõistlustel pälvis eestlanna 11. koha, Eesti meistrivõistlustel jäi väga napilt teiseks. Võidukas on ta olnud Alpentour Trophyl ning pjedestaalile jõudnud veel Jelenia Gora ja 4 Islands Stage Race maastikumaratonidel.

Esimese saja parema hulgas on veel Liisa Ehrberg (183 punkti) ja Eesti valitsev maastikumaratoni meister Janelle Uibokand (168), kes hoiavad vastavalt 81. ja 91. kohta. Meeste pingereas on Peeter Pruus 14. positsioonil.


September 13, 2022
UCI-MTB-Marathon-World-Championships-Elba-Island-2021-Peeter-Pruus-1280x853.jpg

5min30

Maailma parimad maastikurattasõitjad kogunevad 17. septembril Taanis Haderslevis maastikurattamaratoni (XCM) maailmameistrivõistlusteks, kus vikerkaarevärviliste meistrisärkide eest on võistlemas 152 meest ja 60 naist üle maailma. Eestit esindavad MM-il eliidi arvestuses Peeter Pruus, Peeter Tarvis ja Josten Vaidem, ning naistest teevad stardi Janelle Uibokand ja Liisa Ehrberg.

Starti asuvad eestlased on kodumaal olnud võidukad, Janelle Uibokand pälvis hiljuti Bosch Eesti maastikurattasarja üldvõidu ja Liisa Ehrberg oli hooaja parim Hawaii Express Estonian Cup´il. Augustis aga krooniti maastikumaratoni Eesti meistriteks Peeter Tarvis ja Janelle Uibokand. Olümpiakrossi Eesti meistri tiitliga pärjati tänavu Josten Vaidem, kes oli ka lühirajasõidus poodiumi teisel astmel. Peamiselt välismaal võistlev Peeter Pruus on Hispaanias baseeruva meeskonnaga Buff MTB Team olnud võidukas Lõuna-Euroopas.

MM-i ajakava Haderslev´is laupäeval 17. septembril (Taani on -1 tund)
08.30 UCI Mountain Bike Marathon World Championships, mehed eliit
08.50 UCI Mountain Bike Marathon World Championships, naised eliit

Eelmise aasta UCI maastikurattamaratoni maailmameistrivõistluste võitja austerlanna Mona Mitterwallner on pärast head UCI maailmakarikahooaega olümpiakrossis (XCO) valmis võistlema tiitli nimel Pauline Ferrand-Prévot’ga, kes võitis tänavu UCI maastikuratta MM-il nii lühirajasõidu (XCC) kui ka olümpiakrossi (XCO) tiitlid vaid mõned nädalad tagasi oma kodumaal Prantsusmaal, Les Getsis. Ka meeste arvestuses on kohal UCI maastikurattamaratoni MM-i eelmise aasta esikolmik – Andreas Seewald Saksamaalt, Diego Alfonso Arias Cuervo Kolumbiast ja José Dias Portugalist.

UCI maastikurattamaratoni maailmameistrivõistluste rada Haderslevis on kiire, sõitjad võtavad ette 40 km pikkuse ringi, mis sisaldab umbes 500 meetrit tõusu. Mehed sõidavad kolm ja naised kaks ringi. Kokku on naiste võistlusmaa pikkus 87,5 km ja meestel 120 km. Kuna marsruut on vähem tehniline, siis võidule pääsevad sõitjaid, kes suudavad kõrgele tempole vastu pidada.

Sel suvel algas Tour de France samuti Taanist ja kulges läbi linnade kolmepäevase festivalina. Kolmandal etapil läbis peloton ka Haderslevi Nørregade’is, kus kulgeb ka 2022. aasta UCI maastikurattamaratoni MM-võistluste marsruut. Võistlus teatavasti kulmineerus Prantsusmaal, kus taanlane Jonas Vingegaard tõusis poodiumi kõrgeimale astmele.

Varasemalt on Taani MM võõrustajaks olnud 2019. aastal kui võistlused toimusid Bogense-s. Järgmised 2023. aasta UCI jalgratta maailmameistrivõistlused toimuvad Šotimaal Glasgows 6. augustil.

Peeter Tarvis
Peeter Tarvis
Liisa Ehrberg
Liisa Ehrberg
Josten Vaidem
Josten Vaidem
Janelle Uibokand
Janelle Uibokand
Peeter Pruus 2022
Peeter Pruus, UCI Mountain Bike Marathon World Championships, Haderslev, Denmark

Eesti Jalgratturite Liit tänab toetajaid Schenker, Scania, Rand ja Tuulberg Grupp, Jetoil, Standard, Hearum.


September 12, 2022
306659227_5574295492655914_8995657430840004757_n-1280x1280.jpg

1min30

Peeter Pruus pälvis Prantsusmaal Arbentis peetud HC kategooriaga maastikuratturite maratonil La Forestiere viienda koha.

Võistluse võitis kodupubliku rõõmuks 31-aastane Hugo Drechou ajaga 4:42.47, edestades finišiheitluses sakslast Simon Schnellerit. Kolmanda koha sai šveitslane Urs Huber ajaga 4:45.39. Pruus sõitis distantsi läbi ajaga 4:47.04, mis andis eestlasele viienda koha.

„Väga raske trass oli. Kohati tuli ratas käe kõrval käia, sest maastik oli kivine ja põrutav,“ kirjeldas Pruus võistlust. „Kuni neli tundi olin esikoha konkurentsis, lõpus jäi energiast veidi puudu. Ilmselt pikk võistluspaus. Muidu on vorm hea.“

Pruusi ootavad ees nüüd maastikumaratoni maailmameistrivõistlused, mis peetakse 17. septembril Taanis Haderslevis.


September 12, 2022
1CEACAA4-2B47-4446-8CF7-9ED10B9A141D.jpg

2min34

Itaalias Pilas peetud mäestlaskujate Euroopa karikasarja etapil pälvis Robert Johanson karjääri parima tulemuse, kui lõpetas superfinaalis kaheksandal kohal.

Johansoni ajaks mõõdeti 3.53,747, millega ta kaotas võistluse võitnud soomlasele Onni Rainiole 5,127 sekundiga. Armin Pilv sai superfinaalis 26. koha (+33,759) ning Juho Mattus oli väikeses finaalis 40. ajaga 4.20,987.

„Võistlesin siin ka eelmisel aastal ehk rada oli mulle tuttav. Tehtud olid vaid mõned muudatused,“ ütles Johanson. „Sain terve nädalavahetuse jooksul treenida koos Soome kõige kiirema mäestlaskuja Onniga, kes võistluse lõpuks võitiski. See andis mulle kõvasti hoogu juurde, kui üritasin tal kogu aeg sabas püsida.“

„Rada ise on siin üks Euroopa karikasarja pikemaid, samas tehniliselt pigem lihtne ja väga kiire,“ jätkas Johanson. „Tundsin end juba reedel treeningutel väga hästi ja sain aru, et mul on võimalus hea tulemus teha. Samas arvestades, kui kehvasti mul eelnevatel nädalavahetustel oli Les Getsi maailmameistrivõistlustel ja Val di Soles MK-etapil läinud, siis ma ei julgenud väga palju ka loota. Eesmärgiks seadsin endale jõuda superfinaali ehk 30 parema hulka.“

„Laupäeval kvalifikatsioonides saavutatud 7. koht oli minu jaoks juba suur üllatus,“ tõdes Johanson. „Rada oli mul väga selge ja pühapäevaseks superfinaaliks võtsin eesmärgiks samasugust sujuvat sõitu teha ja ehk natuke veel hoogu juurde panna. Superfinaalis tegin aga ühe väikese vea ja paar kohta sõitsin liiga turvaliselt, ülejäänud tuli kõik väga hästi välja. Sain sõita terve nädalavahetuse rivi esimeses otsas ja olla kõrges mängus sees. See oli suurepärane ja ma ei oleks saanud hooaega enam paremini lõpetada.“

Hooaja esimesel Euroopa karikasarja etapil Horvaatias sai Johanson 11. koha. Pro U17 meeste klassis võistlevad Riko Mäeuibo ja Mark Peterson said superfinaalis vastavalt 15. ja 31. koha, kaotades võitjale Christian Hauserile (3.49,226) 27,586 ja 44,516 sekundiga.


September 11, 2022
dsc-0591-size-1mb-scaled-1-1280x854.jpg

2min34

Hawaii Express Estonian Cup lõpetas tänavuse hooaja Valgehobusemäel, kus kuuendat korda tuli üldvõitjaks Gert Jõeäär. Kuuenda võiduga tõusis Jõeäär samale pulgale Caspar Austaga, kes on samuti rattasarja kuuekordne üldvõitja.

Sündmusterohkel sarja viimasel etapil, 60 kilomeetri pikkusel Valgehobusemäe maratonil purunes Gert Jõeäärel 15. kilomeetril kett ja selle parandamiseks kulus tal veidi enam kui kolm minutit.

Jõeääre ebaõnn andis üldvõitu silmas pidades trumbid Peeter Tarvisele, kes pidi üldvõidu teenimiseks lõpetama Jõeäärest kaks kohta eespool. Sõidu võitis lõpuks Josten Vaidem, talle järgnes Tarvis. Jõeäär suutis väga tugeva lõpuga tulla neljandaks ja kindlustas Tarvise ees napilt sarja üldvõidu.

“Mul oli väga huvitav sõit. Jäneda lähedal läks ketti katki, aga õnneks oli mul ketivõti kaasas. Ketilukku ei olnud, sellega oleksin veel kiirem olnud. Mulle öeldi, et umbes kolm ja pool minutit läks aega. Seejärel hakkasin üksinda täiega panema, sest teadsin, et saan Petsist (Peeter Tarvis – toim) maksimaalselt kaks kohta hiljem lõpetada,” rääkis Jõeäär pärast võistlust.

Naistest võitis Valgehobusemäe maratoni Janelle Uibokand Mari Liis Mõttuse ja Laura Lepasalu ees. Sarja kokkuvõttes sai esikoha laupäeval neljas olnud Liisa Ehrberg.

Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Martin Laas, naistest Janelle Uibokand, hooaja kokkuvõtte parimad olid Taavi Kannimäe ning Liisa Ehrberg. Võistkondadest oli sarja parim KoMo-Veloplus, naiskondadest Velohunt Sparta.


September 11, 2022
300507370_1689690501429550_6372586400772829033_n-1280x853.jpg

2min27

Prantsusmaal Pariisis jätkunud maastikuratturite väljalangemissõidu maailma karika sarja üheksandal etapil jõudsid eestlased Joosep Mesi ja Kirill Tarassov (mõlemad Trey Mountainbike Team) 1/8-finaalidesse.

MK-etapivõidu pälvis sakslane Felix Klausmann, jättes suures finaalis oma selja taha kolm prantslast Titouan Perrin-Ganieri, Hugo Boulangeri ja Quentin Schrotzenbergeri. Mesi sai seekord 21. ja Tarassov 28. koha.

„Minu jaoks möödus kvalifikatsioonisõit suhteliselt tuimalt – tegin küll sooja, aga puudu jäi ikkagi korralikust lahtisõidust ja kindlasti oleks vaja olnud rulle,“ tõdes Mesi peale võistlust. „Eelsõidus sain 21. aja, millega ma väga rahule ei jäänud. Kuna rajal oli võtmekohaks just start, siis panustasin 1/8 finaalis sellele. Sain ilusasti teisel kohal minema, aga esimeses kurvis sõitsin itaallasega kokku ja tema õnneks pääses ta minust enne minema. Lootsin, et võib-olla saab sõidu käigus veel kohta parandada, aga selleks ei jätkunud mul nii palju jõudu. Päris rahule ei jäänud, aga kuna see ala on meie jaoks veel nii uus, siis kogemust kogunes siit küllaga!“

Eelmisel etapil kõrge seitsmenda koha pälvinud Tarassov tõdes, et temal oli seekord imelik päev. „Trennis oli hea tunne, kuid kvalifikatsiooni sõitma minnes tundsin, et lihtsalt ei liigu ja olen kuidagi uimane,“ ütles Tarassov.„Konkurents oli muidugi ka kordades kõvem kui varem. Pärast esimest sõitu sain lenksule numbri 29. 1/8-finaali minnes panustasin ainult lõpu peale, kuna finiš oli väga pikk ja raske. Paraku ei suutnud aga rajal teistega tempot hoida ja pidin leppima oma sõidu neljanda kohaga.“

Hooaja viimane MK-etapp toimub juba nädala pärast Saksamaal Winterbergis.


September 7, 2022
Ardo-Saks-1280x719.jpg

8min32

Tartu Rattamaraton pani 1998. aastal alguse maastikurattasõidu buumile. Veerandsada aastat hiljem sõidavad tuhanded rattasõbrad taas Otepäält Elvasse, et hoida au sees vanu traditsioone ning luua uusi. Mis on see miski, mis toob rattureid 25 aastat järjepanu samale üritusele?

Rääkides Tartu Rattamaratonist, ei saa üle ega ümber mehest, kes on seda rahvasõitu korraldanud juba 23 aastat. Indrek Kelk, Klubi Tartu Maratoni ürituste eestvedaja, heidab valgust Rattamaratoni minevikule, olevikule ja tulevikule.

Millised on sinu mälestused esimesest Rattamaratonist?

Töötasin Rattamaratoni algusaastal Tallinnas ja miskipärast läks see esimene aasta minust mööda. Küll aga osalesin ise, veel laenatud rattaga, 1999. aastal ja mäletan, et olin hullult sillas ja mul läks väga hästi – sain koha 20 alguses. Klubi Tartu Maratoni asusin tööle kolm nädalat pärast oma esimest Rattamaratoni ning sellest alates piirdusid ka edasised osalemised teatemaratonidega, kuid mitte enam põhisõitudega.

Esimese Rattamaratoni initsiaatorid olid Tartu Rattaralli ja Rattamaratoni projektijuht Rein Lepik ja tollane Klubi Tartu Maratoni suur juht Alar Arukuusk, samuti Peip Reedi ja Rein Kamarik – need mehed olid tolle aja tuumik.

Idee korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil tekkis meestel Norras toimuva Birkebeinerrittet’i eeskujul. Põhidistantsideks otsustati 63 ja 31 km – need tundusid olevat rajad, mis on jõukohased igale tervele ja aktiivsele inimesele. Enne esimest Tartu Rattamaratoni olid paljud asjatundjad pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Kolme-nelja aastaga jõudis üritus 3000 osalejani, mis oli tollal ja on ka praegu maailma mastaabis väga suur arv.  Järgnevate aastate kiire areng viis Tartu Rattamaratoni osalejate arvu juba samale tasemele Tartu Maratoniga. Rattamaraton alustas 1998. aastal 1264 osavõtjaga, kuid aasta-aastalt on osalejate arvud kasvanud ning 5000 ratturi piir ületati 2008. aastal. Tartu Rattamaratoni osalejate üldrekord tehti 2015. aastal, kui kõikidel programmilistel sõitudel osales kokku 8577 rattasõpra. Vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi.

Mida on nende aastate jooksul siis tehtud, et Rattamaraton nii menukaks on osutunud?

Ju see näitab, et midagi on ikka õigesti tehtud. Suuresti kuni koroonaperioodini on kõik ülesmäge läinud. Ju oleme Eesti rattaharrastajate kõige laiemale seltskonnale suutnud meelepärane olla. Aastate jooksul on muutusi pigem vähe olnud ja nendest üski pole olnud väga suur ja kardinaalne. Kuid raja pikenemine 60 km pealt 90 km peale oli senise ajaloo kõige suurem muutus. See oli harrastajaskonna arengu loogiline jätk, sest osalejate tase ja lai kandepind läks lihtsalt nii heaks juba, et 60 km sellistel suhteliselt kergelt läbitavatel kruusa ja metsateedel polnud enam väljakutse, mis oleks inimesi inspireerinud. Kui distantsi pikendati, hakkas ka osalejaskond kasvama, mis näitab, et otsus oli põhjendatud ja osaleja ootustele igati vastav.

Eks need viimaste aastate väikesed täiendused, kasvõi 21 km distantsi lisandumine, on olnud antud ajahetkes õiged otsused. Me ei ole väga suurelt põlve lasknud Rattamaratoniga kogu selle 25 aasta jooksul. Oleme võib-olla veidi konservatiivsed ja ettevaatlikud olnud, aga tänu sellele oleme suutnud ka suuremaid ämbreid vältida.

Mis on siis ikkagi Tartu Rattamaratoni fenomen?

Elu on toonud endaga kaasa igasugu uusi arenguid – rattad on muutunud, 26-tollistest maastikuratastest on ammu loobutud, enamus sõidavad 29-tollistega. Lisaks on tulnud cyclocrossi ja graveli rattad ja kõik muu. Tartu rattamaratoni võlu ja fenomen ongi just eelkõige see, et ta ei sea piire mitte ühegi jalgtrattaga osalemiseks. Loomulikult on vastavalt ilmale ja rattatüübile ühega kiirem, kergem, mugavam, kuid kui väga tahtmist täis oled, võid ka kolmerattalisega läbi sõita ja saab ka hakkama. Rattamaraton on tõeliselt suur ja hea rattasõit ja selle pärast tema populaarsus ka rahva seas nii suur on.

Küll aga toob tänavune 25. Tartu Rattamaraton distantsi pikenemise kõrvale teise väga suure ja olulise muutuse Rattamaratoni ajaloos – lainestardid.  Lainestardid annavad osalejale esmakordselt võimaluse ise omale stardikoridoris koht valida vastavalt eeldatavale sõidukiirusele. See on tegelikult põhimõtteline muutus juba. Seni ikkagi oldi hästi fokusseeritud võistluslikkusele, paremad ees ja nõrgemad natuke tagapool ning see võitluslikkus, et kes kus ikkagi startida saab. Lisaks  oli eelmise sõidu tulemus äärmiselt oluline eeloleva sõidu stardikoha määramisel jne. Kogu mäng käis ikkagi üha parema ja parema tulemuse ümber. Nüüd on maailm natukene muutunud, väärtushinnangud on muutunud teistsuguseks ja selline võistluslikkus ja võitluslikkus on hakanud tasapisi tagaplaanile jääma. Stressivabam, pingevabam, lõbusam, mõnusam ja muretum rattamaraton on see, mida tulevik peaks meile tooma.

Kas on ka lootust, et osalejate arv ületab veel 5000 piiri?

Kuna see 5000 pealt kukkumine siia 3500 peale on väga selgelt jäänud ühte ajajärku, mis on koroonakriisi ajajärk, siis me ei saa tõenäoliselt teha järeldust, et see nii drastiline osalejate arvu muutus on tingitud osalejate küllastumisest traditsiooniliselt Tartu Rattamaratonilt ja neid köida see ning seepärast pole tulnud. Ilmselgelt need põhjused on rattamaratoni välised, need on seotud terviseriskidega, majanduslike küsimustega. Ma arvan, et kui me saaks küsitleda ca 1500 osalejat, kes meil eelmisel aastal vähem võrreldes 2019. aastaga  oli, siis 95 protsenti nendest ei tooks põhjust, et Tartu Rattamaraton on jama, igav või nüri või et mind enam ei huvita see. Neil tõenäoliselt kõigil on mingisugused muud põhjused.

Kindlasti ootame ja loodame, et ellukutsutavad muutused on ikkagi igati rattamaratoni käekäiku uutes oludes toetavad ja tasapisi jätkub ka sellel aastal osalejanumbrite taastumine ja miks mitte sinna 5000 ligi. Aga kõige rohkem loodame uutest muudatustest seda, et Rattamaratonile ikkagi leiavad tee ka need ratturid, kes siis mingitel põhjustel seni ei ole julgenud või tahtnud osaleda just selle liigse võistluslikkuse pärast ning pori, higi ja valu kartes.

Hawaii Expressi 25. Tartu Rattamaraton stardib tänavu 18. septembril Otepäält, Tehvandi staadionilt. Valikus 89, 40 ja 21 km. Lastesõidud toimuvad päev varem, 17. septembril, Tähtvere spordipargis. Nii täiskasvanutel kui ka lastel on võimalik osaleda virtuaalselt 9.09-25.09.

Soodushinnaga registreerimine Rattamaratonile kestab 12. septembrini.


September 7, 2022
305609581_5650935114928451_3270961080217286096_n-1280x854.jpg

2min26

Šveitslased Nino Schurter ja Alessandra Keller võitsid maastikuratturite maailma karika sarja üldarvestuse. Schurteri jaoks oli tegemist kaheksanda ja Kelleri jaoks esimese korraga.

Maastikuratturite MK-sarja viimane etapp peeti Itaalias Val di Soles, kus Keller finišeeris küll lühirajasõidus kolmandal ja olümpiakrossis kuuendal kohal, kuid see oli võiduks piisav. 26-aastane šveitslanna möödus viimase etapiga hollandlannast Anne Tertsptrast ja austraalannast Rebecca McConnelist. Kuna Terpstra lõpetas viimasel MK-etapil lühirajasõidus 38. ja olümpiakrossis 45. positsioonil, siis möödus McConnell temast üldarvestuses kaheksa punktiga.

Kaks etappi vahele jätma pidanud Eesti valitsev meister Janika Lõiv sai 743 punktiga 19. koha. Kokku kogus MK-sarja üldarvestuses punkte 111 naist.

Kaheksanda MK-sarja üldarvestuse võidu pälvinud Schurter sai Val di Sole etapil olümpiakrossis teise koha prantslase Titouan Carodi järel, kes koos lühirajasõidu võiduga kerkis kokkuvõtvas arvestuses Šveitsi legendi järele teiseks. Kolmanda koha sai itaallane Luca Braidot, jättes olümpiapronksi David Valero Serrano 22 punktiga pjedestaalilt välja.

Mäestlaskumise MK-sarja võitsid prantslane Amaury Pierron ja šveitslanna Camille Balanche.


September 6, 2022
301539468_761608181583489_1469066876823960400_n-1280x1709.jpg

3min30

Indias Leh-Ladakhis toimunud maastikuratturite väljalangemissõidu (XCE) maailma karika sarja etapil pälvis Kirill Tarassov (Trey Mountainbike Team) seitsmenda koha. Joosep Mesi (Trey Mountainbike Team) kukkus kvalifikatsioonis.

Eelsõidus 11. aega näidanud Tarassov jõudis välja väikesesse finaali, kus lõpetas kolmandal positsioonil, mis andis kokkuvõttes kõrge 7. koha. Seejuures oli eestlane veel alles eelmisel nädalal haige ja korralikult treenida ei saanud.

„Kuna ma jõudsin alles laupäeval võistluskeskusesse, siis ma midagi suurt ei oodanud. Ligi 3500 meetri peal oleksin tahtnud rohkem aega aklimatiseerumiseks,“ tõdes Tarassov. „Kvalifikatsiooni lõpetasin meie grupist eelviimasena ning kohe peale seda sain teada, et Joosep kukkus ja kahjuks enam sõita ei saa. 1/8-finaal oli lihtne – kohalikud jäid poole distantsi peal maha ja tulemuseks 2. koht. 1/4-finaal oli juba palju pingelisem – väsimus oli juba sees ja konkurendid olid tugevamad. Stardist sain kohe teisele positsioonile ja niiviisi suutsin üle joone veereda poolfinaalidesse.“

„Kahjuks oli poolfinaal sisuliselt kohe peale meie veerandfinaali ja ma ei jõudnud ratast puki pealegi panna, kui juba pidin starti minema,“ jätkas Tarassov. „Selleks ajaks olin juba nii kapsas, et aimasin siit miskit head ei saa tulla. Läksin peale taktikaga, et startides vaatan, kuidas jalg on ja otsustan seejärel, kas proovin edasi saada või jään viimaseks hoides jalgu väikese finaali jaoks. Paraku pidin peaaegu kohe kasutama teist varianti, kuna olin lihtsalt nii tühi. Pärast finišit kutsuti meid uuesti otse starti ja see oli mulle juba kolmas start järjest.“

„Stardist minnes oli kohe näha, et need poisid, kes ei tulnud otse teisest sõitu starti, olid palju värskemad ja lihtsalt sõitsid eest ära. Õnneks õnnestus mul kvalifikatsiooni kolmandale mehele ära teha, kuna prantslane pingutas poolfinaalis minust palju rohkem ja tulemuseks seitsmes koht. Arvestades olusid, siis võib tulemusega väga rahule jääda.“

MK-etapivõidu teenis sakslane Felix Klausmann, alistades suures finaalis Ecuadori ratturi Erick Fierro, mehhiklase Daniel Castillo Noyola ja kaasmaalase Stephan Mayeri. Naiste seas pääsesid esikolmikusse sakslanna Marion Fromberger, Lõuna-Aafrika Vabariigi rattur Mariske Strauss ja brasiillanna Marcela Lima Matos.

Järgmine MK-etapp toimub 10. septembril Prantsusmaal Pariisis.


September 5, 2022
xco_2022_banner.jpg

6min38

Husqvarna Eesti Olümpiakrossi Karikasarja 7. etapp toimub 11. septembril Jõulumäe Tervisespordikeskuses ja on sarja finaalvõistlus.

Eesti Olümpiakrossi karikasari on üle-eestiline jalgrattakrosside võistlussari. Karikasarja formaat on klassikaline olümpiakross ehk XCO. Olümpiakross märgib võistluse formaati, kus sõidetakse lühikesel 4-6 km pikkusel tehnilisel ringil kus raja läbimine nõuab võistlejatelt häid rattavalitsemise oskusi ning paneb proovile füüsilise suutlikkuse. Tegemist on kõige tähtsama maastikurattasõidu alaga, XCO-formaadis võidusõit on ainsa MTB alana kaasaegsete suveolümpiamängude kavas.

Eesti Olümpiakrossi Karikasarja 2022 etapid toimusid tänavu aprillis Pirital ja Keilas, mais Narvas, juunis Kiviõlis, juulis Valgehobusemäel ja Lähtel, ning viimane finaaletapp toimub Pärnu lähedal Jõulumäel.

Registreerimine sarja kodulehel www.xco.ee kuni 7. septembrini. Võistluspäeval toimub registreerimine alates kella 9:30 kuni 60 minutit enne võistlusklassi starti, kohapeal tasumine sularahas.

Stardimaksud

Võistlusklass Eelregistreerimisel Kohapeal (sularahas)
N10, M10, N12, M12 10€ 15€
N14, M14, N16, M16 , NJ, MJ 15€ 20€
NE, ME, M-sport, M-sen 25€ 30€

Ajakava 11. septembril Jõulumäel
09:30 Registreerimine ja numbrite väljastamine – lõpeb kuni 60 min enne starti
10:20 Võistkondade esindajate koosolek
10:00-10:50 Võistlusrajaga tutvumine
11:00 start M10, N10, M12, N12 distants 10-15 min
11:30 start M14, N14 distants 20-30min
12:30 start M16, N16, NJ distants 30-45 min
13:30 laste ja noorte autasustamine
13:30-14:50 Võistlusrajaga tutvumine
15:00 start MJ, ME, NE, M-SPORT, SEN 1-3 distants 75-90 min
16:45 täiskasvanute autasustamine

Rajakaart
Jõulumäe XCO võistlusrajaks on 2021. aastal maastikurattakrossi EMV´ks valminud 4 km pikkune Jõulumäe XCO rada. Võistlejale ohtlikuna tunduvad rajalõigud saab läbida alternatiivsetel liinidel.

  • 10-12- aastaste vanuseklassi rada on lühem ja kaardil tähistatud kollaste mahasõitudega
  • 14- aastaste vanuseklassi raja maha- ja otsesõidud on tähistatud oranžiga
  • põhirada kulgeb sinisel trassil ja kaasab kõik elemente

Rajast saab ülevaate EMV videokokkuvõttest siin ja ME-MU-MJ sõidust siin, Husqvarna Eesti olümpiakrossi karikasarja juhend kodulehel.

Korraldaja: XCO.EE ja Jõulumäe Tervisespordikeskus


Impression