Maraton

September 8, 2019
tartu-rattamaratoni-eeluritus-87370913.jpg

1min141

Pühapäeval peeti Otepää ja Elva vahel traditsioonilised Tartu Rattamaratoni eelüritused ehk Tartu Teate Rattamaraton ja ühistreening. Esialgsetel andmetel võttis üritustest osa 524 rattasõpra.

Päeva avasid Tehvandi staadionil teatemaratoonarid. Kokku pani end sel aastal kirja 42 kolmeliikmelist võistkonda.

Teiste seas olid kohal ka mitmed Eesti tippratturid. 89 km raja läbis kõige kiiremini Baltyre’i meeskond koosseisus Martin Laas, Peeter Tarvis ja Vahur Valvas (lõpuaeg 2:34.58). Teise koha saavutas tiim nimega Riskigrupp (Steven Kalf, Jörgen Matt, Mihkel Kalja; +2.01) ning kolmandana veeres üle finišijoone võistkond RTR Mehed (Kaupo Kattai, Viljar Kuljus, Risto Raid; +5.43) Tulemustega on võimalik tutvuda SIIN.

Teatemaratoniga paralleelselt aset leidnud ühistreeningule tuli 398 ratturit.

Tartu Rattamaratoni programm jätkub 14. septembril lasteüritustega, kuhu on oodata ligikaudu 3000 väikest rattasõpra. Põhidistantsid (89, 40 ja 21 km) sõidetakse päev hiljem, 15. septembril.

Praeguse seisuga on end põhidistantsidele kirja pannud juba ligi 5000 ratturit.

Allikas: sport.delfi.ee


September 8, 2019
682047h2b5et63-1280x800.jpg

3min153

Tippkonkurentsis sõidetud Jõulumäe rattamaratonil korraldas muljetavaldava jõudemonstratsiooni Gert Jõeäär, kes võitis nii mõlemad vahefinišid, etapi, mõlemate vahefinišite üldarvestuse kui ka kogu selle hooaja sarja üldarvestuse.

Oma kolmanda järjestikuse sarjavõiduga möödus Jõeäär Alges Maasikmetsast, ettepoole jäävad veel Allan Oras ja Caspar Austa vastavalt nelja ja kuue üldvõiduga.

“Kohe alguses sain endalegi üllatuseks väikese vahe sisse. Ikla poole liikudes ootasin seltskonda järele. Uuesti ründasin poole maa peal ja kuna väga vaheaegu ei teadnud, siis ega maha keerata ei tahtnud. Nii see võit tuli,” oli Jõeäär rahuolev.

Naistest võitis alles teisipäeval maailmameistrivõistlustelt naasnud Mari-Liis Mõttus. “Kohe koju jõudes oli meil Võrumaa enda väike võistlus, väsimus suur ja jalad kinni, ainult väikevennal silmad särasid, sest sai mulle “pähe panna”. Eilseks sain vist välja puhatud, sest lihased hakkasid tööle ja täna tulin starti juba väga hea fiilinguga. Poole maa peal jäeti grupis vahe sisse ja proovisin ise seda kinni sõita. Peaaegu õnnestus, aga mõistus ütles, et päris palju on sõita ka veel. Korra kuulsin, et Liisa Ehrberg on jõudnud juba minuti kaugusele minust, siis oli küll grupis utsitamist, mehed – tõstame tempot. Aga sain hakkama. Hooaja lõpus on paar UCI sõitu ees, ootan nüüd pingsalt rattaliidu infot, kas leitakse rahaline kate. Cyclocrossi hooaeg pole ka veel alanud, sedagi tahaks sõita. Kindlasti Eestis ja kui hästi läheb, siis ka piiri taga,” sõnas Mari-Liis Mõttus.

Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Greg Hallop, naistest Krista Karing Võistkondlikus arvestuses hõivas pjedestaali kõrgeima astme KoMo/Veloplus, naiskondadest Hawaii Express/Cyclon. Gardena maratonil võitis Joosep Mesi, Jetoili poolmaratoni läbis kõige kiiremini Pärnumaa oma poiss Virgo Mitt. Põltsamaa lastesõitudel oli nobedaim poiss Hardy Grünberg, tüdrukute nobedaim oli Linda Lensment.

Hawaii Express Estonian Cup rattamaratonide viimane etapp toimub 28. septembril mere taga Saaremaal, Karujärve ümbruses.


August 30, 2019
boshc2019kokkuvote0_19.jpg

13min157

Bosch Eesti Maastikusarja hooajale pandi möödunud nädalavahetusel Tallinna Rattamaratonil väärikas punkt. Kokku peeti sarjas seitse etappi Eesti eri paigus. Heidame pilgu peale, mis tänavu asjaosalistele meelde jäi.

„Kõige enam teeb rõõmu see, et osalejate arv on kasvanud ning võrreldes eelmise aastaga sõitis tänavu igal etapil rohkem rattureid. Samuti vedas ilmaga, sest liiga ekstreemseid tingimusi ei olnud peaaegu kordagi, erandiks oli ehk Rakke Rattamaraton, kus sõitjad pidid toime tulema erakordse kuumusega,“ lausub sarja peakorraldaja Enno Eilo.

Tema sõnul võib väga rahul olla sellega, et tõusnud on ka unikaalsete osalejate arv – neid oli sel aastal kokku ligi 2000 ning ka osalusprotsent on suur ehk ratturid, kes ennast ära registreerivad, tulevad enamasti ka kohale.

Eilol on hea meel, et igal aastal on sarja mõnele etapile starti jõudnud nii meie maastiku- kui ka maanteerattaprofid. „Näiteks Rein Taaramäe on igal aastal vähemalt ühel etapil kohal olnud. Tänavu tuli ta Tallinna Rattamaratonile koos abikaasaga, kes sõitis matkasõitu. Paljud spordisõbrad teavad Reinu ning kui tavaharrastajad saavad võistluskeskuses profiratturiga suhelda, annab see nendele ka palju juurde,“ usub ta.

„Kui ma aga vaatan n-ö sarja koordinaatori poole pealt, siis teeb siirast heameelt see, et kõikide etappide korraldustiimid on läinud oluliselt professionaalsemaks ja püüdlikumaks. Tunnetan omavahelises suhtluses, et asja võetakse väga tõsiselt,“ lisab Eilo.

Igaühele midagi

Peakorraldaja nendib, et sarja vedajate eesmärk on pakkuda igaühele midagi ning radu peab olema igat sorti. Näiteks viimasel etapil, Tallinna Rattamaratonil, rõhuti sellele, et noorte- ja matkasõidu rada oleks võimalikult lihtne ning sinna saaksid tulla kõik, kes tahavad teha maastikuradadel elu esimese stardi. Nii mõnigi noor rattasõber saigi korraldajate poolt suunatud just Tallinna Rattamaratonil oma esimesele pikemale sõidule ja tagasiside põhjal jäädi kogemusega rahule.

Samuti on tagasisidest välja tulnud, et osalejatele meeldib radade mitmekesisus. Korraldajad püüavad viia ju võimalikult palju radadest maastikule, samas tekivad tahes-tahtmata ühest magusast kohast teise saamiseks ülesõidud, mis aga annavad sõitjatele võimaluse veidi hinge tõmmata. Raju tehniline rada ei olegi paljude sõnul eesmärk omaette.

Tagasisidet saavad sarja vedajad Eilo sõnul päris palju, nii vahetult peale etappi kohapeal kui hiljem e-posti või kommentaaride vahendusel. Ja see on väga hea, sest ainult nii saab asju veel paremaks muuta. „Oleme osalejatelt päris häid mõtteid saanud. Ka kriitika tuleb alati kasuks, näiteks selles osas, millises lõigus natuke parandada või kuidas rada tähistada. Jõudu jätkamiseks annab see, kui tänatakse hea raja ja korralduse eest,“ lausub Eilo.

Ühine hobi liidab

Abikaasad Helje ja Jaanus Järveoja on ühed sarja rahuolevatest osalejatest. Rattavõistlustel on nad kohal käinud juba vastavalt aastatest 2009 ja 2001. Bosch Eesti Maastikurattasarjas on paar kaasa teinud selle algusest peale – viie aasta jooksul on nad toimunud 38-st etapist vahele jätnud kõigest kaks.

Tänavu ei olnudki Heljel ja Jaanusel alguses plaanis kõikidele etappidele kohale tulla. „Sügisel me ennast sarja kirja ei pannud, sest arvasime, et osaleme varasemaga võrreldes vähem. Sõbrapäeval saabus aga sooduspakkumine ja nii otsustasime, et üritame kõikidel etappidel sõita. Odava raha eest joob purju end ka karske,“ muigab Jaanus ja lisab, et tegelikult otsustati end kirja panna ikka selleks, et saada sõidurõõmu, rahulolu pingutusest ja hoida head füüsilist vormi.

Helje ja Jaanus kinnitavad, et kuuluvad osalejate sellesse gruppi, kellele pakuvad kõik etapid ja rajad rahuldust, kes ei nurise kruusateede ega singlite rohkuse või vähesuse üle. „Korraldus on alati väga hea ning rajad omanäolised ja väljakutseid pakkuvad. Igal rajal on oma „kirsid tordil“,“ tõdevad abikaasad. Nad toovad maiuspaladena välja Viljandi Pika tänava munakivi tõusu; Rõuge Mõrvari isa; Alutaguse „parooda“; Jõelähtme Jägala kose kõrval jõe ületamise; Rakvere Madiseaugu singli, Rakke mugavad joogipudelid ja fantastilised inimesed – on tunda, et see on terve kogukonna üritus; Tallinna toreda after party (saun, ansambel, tort). Oma lemmikrajana nimetab Jaanus Jõelähtmet, kus kulgeb pikk ja lõputu Kotka mägede singel, kus on mõnusalt „voolav rada“ ning kotkad on tõesti lendamas. Heljele meeldis Rakvere, sest rada on seal parajalt tehniline, kuid vahepeal saab ka kruusal hinge tõmmata.

Paar tõdeb, et kuigi rattaga sõita on niisamagi tore, annab võistlustel osalemine lisamotivatsiooni trenni tegemiseks. „Lisaks näeb Eestimaa kauneid paiku ja leiab uusi tuttavaid, kellega kohtudes ei ole kunagi seda muret, et pole millestki rääkida. Tulge teised ka koos mehe või naisega, see liidab teid veelgi rohkem!“ soovitavad nad omast kogemusest.

Parimatest parimad

Igal sõitjal käib rattarajal oma võitlus, kes ongi tulnud rada lihtsalt läbima ja loodust nautima, kes tahab sõita esisaja sisse, kes rihib pjedestaali kõrgeimaid astmeid. Parimad selgitatakse eri vanuseklassides välja nii igal etapil kui ka sarja kokkuvõttes. Sel korral käis naiste ja meeste arvestuses üldvõidu pärast tihe rebimine kuni viimase etapini.

Esikoha pälvisid lõpuks need, kes varemgi on samas sarjas triumfeerinud. Meeste parim oli Gert Jõeäär, kes kuulub ka võistkondade arvestuses esikoha võtnud Veloplusi tiimi. Ratturi sõnul oli taas väga vinge hooaeg, kus viimasele etapile jäänud heitlus üldvõidu nimel oligi suurimaks väljakutseks. „Vaid Rakvere jäi mul kahjuks vahele,“ lausub Jõeäär ning saadab tegijate aadressil kiidusõnad: „Kõik etapid olid hästi korraldatud. Mulle meeldib see, et kõikide maratonide korraldajad on fanatid ja taas olid igal pool rajad põnevamaks tuunitud. Boonuseks oli üldvõit ja ka see, et Veloplusi tiim võttis maksimumi.“

Naiste seas paremuse maksma pannud Greete Steinburg jäi samuti rahule. „Eesmärgiks sai seatud sari kokkuvõttes ära võita ja see ka õnnestus. Kindlasti oleksin tahtnud sõita Rakveres, Rakkes ja Kõrvemaal paremini, aga andsin neil päevil enda maksimumi, seega midagi kripeldama ei jäänud. Alutaguse maratonil õnnestus kaitsta Eesti meistri särki ning viies üldvõit järjest on täitsa tore saavutus, mida kindlasti ei ole kerge järele teha!“ võtab Steinburg oma sõidud kokku.

Ta tõdeb, et kõige suuremaks proovikiviks oli etappide sobitamine enda võistluskalendrisse, et kindlasti viis osalust kirja saada. Teiseks väljakutseks oli Eesti meistritiitli kaitsmine. „Meil on mitmeid tublisid ja tugevaid tüdrukuid, kes seda särki samuti endale ihkasid,“ lausub ta.

„Kogu sari oli tore – huvitavad rajad, hea korraldus ja palju rõõmsaid osalejaid,“ võtab Steinburg kokku ning lubab oma võidukarika kodus nähtavale kohale panna.

Tänavune karikas vääribki igal auhinnariiulil esile tõstmist, sest sellel hooajal on see erilise välimusega ja jääb kohe silma. „Karikad on olnud igal aastal erinevad. Nii nagu sari on kasvanud, on ka võimalused avardunud ja usun, et tänavused karikad olid viie aasta jooksul kõige ägedamad,“ arvab peakorraldaja Enno Eilo. „Viies ehk väike juubelihooaeg nõudis erilist lähenemist. Läksin oma ideega koosolekule, kus teiste etappide korraldajad andsid oma mõtteid lisaks ning idee teostas Särka Sport eesotsas juhataja Aimur Sääritsaga. Kuna meie sarja üks loosungeid on olla loodusele lähemal, siis võeti karika valmistamisel kasutusse just puit ja kivi,“ räägib Eilo.

Usinad osalejad saavad preemia

Kui võidukarikad jõuavad võitjate riiulitele, siis preemia on ette nähtud ka nendele usinatele osalejatele, kes Bosch Eesti Maastikurattasarjas vähemalt viiel etapil, ükskõik millisel distantsil, tulemuse kirja said. Nimelt kingivad korraldajad nendele tasuta osalemise Läti sõsarsarja Vivus MTB-maratons viimasel etapil, mis toimub 7. septembril 2019 ja mille start antakse Eestimaa pinnal Vastse-Roosas, Võrumaal. „Sama asja tegime eelmise hooaja lõpus ning see osutus väga populaarseks. Sõitma läks koguni 88 meie sarja osalejat,“ meenutab Eilo. Ta on ka ise sealsed rajad läbi pedaalinud ja soovitab kohale minna. „Üldiselt on rada väga sarnane meie etappidega. Pinnas on seal savikas ning kui vihma sajab, siis on rada libe,“ ütleb ta.

Vivus MTB-maratonsi kõnealusel etapil on võimalik valida 18 km, 36 km, 56 km või 100 km distantsi vahel. Kel on soov osaleda, peavad registreerima end saates soovi Enno Eilo e-postile: ennoeilo@gmail.com. Kirja peaks panema enda nime, distantsi, millel soovitakse osaleda, sünniaja ja esindatava klubi või asutuse. Lühemad distantsid on tasuta, aga 100 km distantsil osalemiseks tuleb tasuda osalejal endal võistluskeskuses kohapeal lisaks 25 eurot. Sooviavaldusi saab saata kuni 2. septembri südaööni.

Uuel aastal uue hooga

Kuigi hooajale tõmmati joon alla alles äsja, siis töö järgmise aasta tarvis on juba alanud. Juunis ja augusti alguses väisas Eilo väljaspool Eestit toimuvaid analoogseid sarju ning plaanis on veel minna Alpi karikasarja viimasele etapile, ikka selleks, et teiste kogemusest midagi kõrva taha panna.

Korraldajate üks eesmärk on saabuval hooajal kindlasti kasvatada osalejate arvu ja jõuda just tavaharrastajale veelgi lähemale. Teine siht on tuleval suvel pidada sarja raames Rakke Rattamaratonil Eesti meistrivõistlused maastikurattasõidus. Mis aga täpsemalt Bosch Eesti Maastikurattasarjas ees ootab, jääb veel suures osas saladuseks, aga tulemas on olulisi muudatusi.

Lõpetuseks ütleb Eilo tänusõnad kõikidele osalejatele ja toetajatele, sest ilma nendeta ei oleks sarja sellisel kujul olemas. „Kõik meie toetajad andsid oma panuse ja sellel aastal oli koostöö väga sujuv. Tunnetan, et ka toetajad näevad, kui tõsiselt me asjasse suhtume ja see tekitab usaldust. Paari partneriga on juba uueks hooajaks selged jutud räägitud. See on tore, et võetakse ise ühendust ja antakse teada, et võite järgmisel aastal meiega arvestada. See mõjub positiivselt ning annab signaali, et on mõtet jätkata,“ kinnitab korraldaja.

Kohtumiseni Bosch Eesti Maastikurattasarja uuel hooajal!

Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari


August 25, 2019
676049h8716t74-1280x853.jpg

4min172

Tallinna Rattamaratoni võitsid Markus Pajur ja Mari-Liis Mõttus. Bosch Eesti Maastikurattasarja üldvõitjateks tulid Gert Jõeäär ja Greete Steinburg.

22. Tallinna Rattamaratoni võistluspaigas Kõrvemaal tervitas rattureid täna hommikul hele päike. Kaunis suvepäev meelitas kohale üle 900 väikese ja suure rattasõbra. Tänase sõidu tulemusel selgusid ka sarja üldvõitjad ning see lisas kogu sõidule ekstra põnevust.

47 km põhisõidu paremad kulutasid raja läbimiseks aega vähem kui 1 tund ja 40 minutit. Tasavägiselt kulgenud võistluse võidu võttis Markus Pajur, kelle tulemuseks märgiti 1:37.51. Teise koha saavutas Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 1:37.58 ning kolmandana veeres üle lõpujoone Rein Taaramäe ajaga 1:38.08. Esikolmiku järel lõpetasid Peeter Tarvis (Veloplus) 1:40.28, Raido Saar (Redbike/Hiieko) 1:41.28 ja Greg Hallop (Viljandi Rattaklubi 1) 1:41.38.

Naiste arvestuses nii tihedat rebimist ei olnud ning ajavahed esikuuiku hulgas kujunesid suuremaks. Kiireim õrnema soo esindaja oli täna Mari-Liis Mõttus (Haanja RK) ajaga 1:51.18, teiseks sõitis end Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team I) ajaga 1:54.11 ning kolmandana jõudis finišisse Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond) ajaga 1:56.39. Kuue parema hulka mahtusid veel Maris Kaarjärv (Spordiklubi Rakke Naiskond) 1:59.51, Merili Sirvel (RR Siplased /Vitax) 2:01.45 ja Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls) 2:03.04.

Noorte ja matkasõidul osalejad läbisid Kõrvemaal 17 km ning kiireimad olid noormeestest Henri Valmsen (Viljandi Rattaklubi 1) ajaga 39.52 ja neidudest Laura Lizette Sander ajaga 39.53.

Öö läbi sadanud tugev vihm muutis küll tänased rattarajad pisut pehmemaks ja tekitas sinna nii mõnegi suuremat sorti porilombi, kuid kuna hommikuks oli vihmasadu asendunud päikesepaistega, said ratturid nautida mõnusalt sooja suveilma.

“Päevaga võib väga rahule jääda. Osalejate nägudest oli näha, et inimestele meeldis. Ei olnud ülemäära palav, rajad olid huvitavad ja saime hooaja lõpetuseks mõnusa sõidu,” tõdes Tallinna Rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaher.

“Mul on väga hea meel, et osalejate arv on kasvanud ning et ka noorte- ja matkasõidule tuli rattureid rohkem kui eelmisel aastal. Meie eesmärk ongi aina enam pakkuda jõukohaseid distantse igapäevastele rattasõitjatele ning rõõm on näha, et noorte- ja matkasõidule tullakse terve perega,” lisas ta ning lubas: “Uuel aastal uue hooga!”

Tänane etapp tõmbas joone alla kogu Bosch Eesti Maastikurattasarjale ning nii meeste- kui naiste arvestuse parimad olid enne seda veel lahtised. Meestest saavutas napi võidu Gert Jõeäär, kes edestas Peeter Tarvist ja Taavi Kannimäed (Team Antsla). Naistest tagas tänase kolmanda kohaga sarja üldvõidu Greete Steinburg, kellele järgnesid Iiris Takel ja Maris Kaarjärv.

Aktiivseima ratturi tiitli viis ülinapi eduga Gert Jõeääre ees koju aga Peeter Tarvis. Võistkondadest oli edukaim Veloplus ja naiskondadest Spordipartner Racing Girls.

Maastikurattasarja peakorraldaja Enno Eilo jääb tänavuse hooajaga väga rahule. “Igal etapil oli rohkem osalejaid kui möödunud aastal. Ka viimane etapp õnnestus hästi, sest esmane tagasiside on väga positiivne,” rõõmustas ta. “Tänan kõiki osalejaid ja toetajaid, tänu kellele see võistlus suures osas sünnib!” ütles ta lõpetuseks tänusõnad.

Allikas: sport.err.ee


August 21, 2019
Tallinna-Rattamaraton-1280x853.jpg

6min171

Bosch Eesti Maastikurattasarja lõpetab tänavu 22. Tallinna Rattamaraton, mis toimub laupäeval, 24. augustil Kõrvemaal. Kavas on 47 km põhisõit, 17 km noorte- ja matkasõit ning lastesõidud.

Tallinna Rattamaratonile tasub sõitma tulla kõigil huvilistel, kuna rajad on ettevalmistatud silmas pidades erineva tasemega sõitjaid. „Pikem distants eeldab raja läbimiseks mõningast treenitust, aga lühem distants on sobilik läbimiseks kogu perele,“ kinnitab Tallinna Rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaher.

Huvitav saab olema nii nendel, kes Tallinna Rattamaratonil juba varasemalt osalenud kui ka nendel, kes on tulemas esimest korda. „Sel aastal on nii 47 km kui 17 km distantsi rajad võrreldes senise nelja aastaga pööratud tagurpidi ehk rajad läbitakse seni sõidetule vastassuunas. Eesmärgiks on muuta juba tuttavaks saanud rajad uuemaks ja huvitavamaks. Teistpidi sõites tunduvad ka juba tuttavad lõigud täiesti uutmoodi,“ ütleb Vaher.

Vaheldusrikkad rajad igal tasemel sõitjale

Tallinna Rattamaratoni rada kulgeb põhiliselt vaheldusrikastel ning laiadel metsateedel ja radadel, kasutatud on palju Kõrvemaa suusaradu. „Puuduvad kilomeetrite pikkused pehmed ja mudased rabalõigud, pikalt juurikatel turnimine ning pikad puude vahel ukerdamised. Pinnas on liivane, seega muudab vihm rajad paremaks,“ toob korraldaja välja.

Põhisõidu rada ette valmistades on silmas peetud, et see oleks sobilik nii tavasõitjatele kui ka kogenenumatele ratturitele. „Raja esimesed 16 km on kõige raskemad. Sõitjad peavad vallutama Määramäe ja kolm korda Puki mäge. Peale esimest joogipunkti järgneb 17 km ulatuses rada, kus singlid vahelduvad kiirete lõikudega pinnasteedel. Viimasel 15 km-l on rada suhteliselt lai ja tõusud vahelduvad kiirete laskumistega. Raja lõpu poole on kaks täiesti uut osa – peale 33 km ca 2,5 km pikkune lõik ja peale 39 km ca 1 km pikkune lõik,“ kirjeldab Vaher.

Noorte- ja matkasõidu rajal on ära jäetud nii distantsi alguses, lõpus kui ka raja keskel olnud rasked tõusud ning raja pikkust on lühendatud 17 km peale. Seega on sõitma oodatud kõik, kes teevad maastikurattasõiduga alles esimest tutvust või käivad küll metsas sõitmas, aga pole söendanud varasemalt võistlustest osa võtta. „Tänavune Tallinna Rattamaratoni noorte- ja matkasõidurada on igati sobilik pühapäevasõitjale ja kogu perele,“ julgustab ka korraldaja kõiki kohale tulema.

Tule rongiga ja võta lapsed kaasa

Osaleja ei saa Kõrvemaalt mitte ainult rattasõidu rõõmu, vaid garanteeritud on elamus kaunist loodusest. „Kõrvemaa loodus ja metsad on väga vaheldusrikkad ning inimestel, kes looduse ilust lugu peavad, on Kõrvemaal kindlasti väga palju vaadata,“ ütleb Vaher.

Lisaks on hea teada, et Tallinna Rattamaratonile on pealinnast mugav tulla ka rongiga. „Kõrvemaa asub Tallinnale nii lähedal ning Aegviitu saab Tallinnast rongiga 40 minutiga. Aegviidust viib värskelt avatud kergliiklustee otse Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse baasi,“ annab korraldaja hea idee nendele, kes Tallinna poolt tulemas on.

Lapsed tasub kindlasti Tallinna Rattamaratonile kaasa võtta, sest kuni 10-aastased saavad sõidurõõmu nautida lastesõitudel ning neile on pakkuda hulgaliselt ka muud tegevust. „Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses on valminud seiklusrada, kus lapsed saavad ennast proovile panna. Lisaks on võimalus harjutada kätt discgolfis ning jalgpalli piljardis,“ lausub Vaher.

Naudi viimaseid võimalusi

Kes tahab kõik võimalused ära kasutada, mida tänavune suvi veel maastikuratturitele pakub, siis võib nädal enne Tallinna Maratoni võistluspäeva Kõrvemaale tulla ja osaleda avatud raja sõidul. „Avatud rada toimub pühapäeval 18. augustil algusega kell 11.00, kus kõigil on hea võimalus tulla rajaga tutvuma. Enne rajale minemist saab korraldajatelt raja kohta küsida ning näpunäiteid kuulata. Rada on saabuvaks pühapäevaks märgistatud ning sellega saab tutvuda ka terve nädala ulatuses enne maratonipäeva,“ lausub Vaher.

Kuna 22. Tallinna Rattamaraton on Bosch Eesti Maastikurattasarja selle hooaja viimane etapp, siis toimub Kõrvemaal ka sarja pidulik lõpetamine. Autasustatakse hooaja parimaid, üles astub kohalik Aegviidu bänd Tants’n’Trall ning sarja poolt on kaetud väike suupistelaud.

22. Tallinna Rattamaratonile saab end kirja panna siin.

Kohtumiseni 24. augustil Kõrvemaal!

Tekst: Ajakiri Sport

Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari


August 16, 2019
FotoRagnarVutt-1280x853.jpg

4min208

Täpselt kuu aja pärast, 15. septembril sõidetav Tartu Rattamaraton kannab järjekorranumbrit 22. Vaatame, mida ütleb Baltikumi suurima maastikurattaürituse kohta korraldajate statistikabaas.

Kõigepealt noppeid ürituse ajaloost:

  • Tartu Rattamaraton kahe põhidistantsiga (63 ja 31 km) peeti 1998. aastal.
  • Igal aastal on kavas olnud ka lasteüritused ehk TILLUsõit ja MINImaraton.
  • Vahemikus 2001–2012 oli rattamaratoni programmis maastikurattasprint.
  • Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantse pikendati järgmiselt: pikem distants 63 km-lt 87-le ja lühem 31 km-lt 40-le.
  • Alates 2010. aastast on kavas olnud ühistreening.
  • aastal toimus 1. Tartu Teate Rattamaraton.
  • aastal lisandus põhidistantside valikusse kolmas, 21 km sõit.

Hakkame sättima! Arvutamiseks.

  • Registreerunuid Tartu Rattamaratoni kõikidele üritustele kokku: 128 312
  • Keskmiselt aastas osalejaid: 6110
  • Kõige rohkem osalejaid 2015. aastal (9072)
  • Kõige vähem osalejaid 1998. aastal (1339)
  • Registreerunuid põhidistantsidele kokku: 92 249
  • Keskmiselt registreerunuid aastas: 4393
  • Kõige rohkem 2014. aastal (5585)
  • Kõige vähem 1998. aastal (1211)
  • Lõpetajaid rattamaratoni põhidistantsidel kokku: 83 608
  • Keskmiselt aastas lõpetajaid: 3981
  • Lõpetanud naisi põhidistantsidel kokku: 13 907
  • Kõige rohkem naisi lõpetas 2011. aastal (872)
  • Kõige vähem naisi lõpetas 1998. aastal (130)
  • Lõpetanud mehi põhidistantsidel kokku: 69 701
  • Kõige rohkem mehi lõpetas 2014. aastal (4268)
  • Kõige vähem mehi lõpetas 1998. aastal (1006)
  • Kõik 21 Tartu Rattamaratoni on lõpetanud 59 inimest
  • Vähemalt 10 osaluskorda on kirjas 1760 inimesel
  • Kõige rohkem riike oli rattamaratonil esindatud 2009. aastal (19)
  • Lõpetanud välismaalasi põhidistantsidel kokku: 8359
  • Keskmiselt aastas välismaalasi: 400
  • Kõige rohkem välismaalasi 2015. aastal (726)
  • Kõige vähem välismaalasi 1998. aastal (11)
  • Alates 2008. aastast on Tartu Rattamaratoni pikima distantsi pikkus 89 km. Kõige kiiremini on selle läbinud lätlane Andžs Flaksis (2014. aastal, aeg 2:29.11). Kõige rohkem võeti pika distantsi nautimiseks aega 2010. aastal (8:32.06).
  • Lasteüritustel ehk TILLUsõitudel ja MINImaratonidel on kõige rohkem osalejaid olnud 2017. aastal (2977) ning kõige vähem 1998. aastal (128). Kokku on aastate lõikes Tartu Rattamaratonidest osa võtnud 31 790 last ehk et keskmiselt on aastas kohal olnud 1514 väikest rattasõpra.

22. Tartu Rattamaratoni programm saab avalähte pühapäeval, 8. septembril sõidetava ühistreeningu ning 4. Tartu Teate Rattamaratoniga, kuhu on oodata vähemalt 500 ratturit.

Päev enne põhisõite, 14. septembril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis lasteüritused, millest võtab igal aastal osa ligi 3000 last.

Tartu Rattamaratoni põhisõidud (89, 40 ja 21 km) toimuvad Otepää-Elva vahel 15. septembril. Starti on oodata ligikaudu 5000 osalejat. Soodsaim registreerimine põhidistantsidele lõppeb reedel, 16. augustil!

Tartu Rattamaratoni puhul on tegu Kuubiku sarja tänavuse hooaja eelviimase osavõistlusega. Vaata praegust paremusjärjestust SIIT.

 

Foto autor: Ragnar Vutt


August 14, 2019
Tallinna-Rattamaraton1-1280x853.jpg

4min214

Bosch Eesti maastikurattasarja lõpetab tänavu 22. Tallinna rattamaraton, mis toimub laupäeval, 24. augustil Kõrvemaal. Kavas on 47 km põhisõit, 17 km noorte- ja matkasõit ning lastesõidud.

Tallinna rattamaratonile tasub sõitma tulla kõigil huvilistel, kuna rajad on ettevalmistatud silmas pidades erineva tasemega sõitjaid. “Pikem distants eeldab raja läbimiseks mõningast treenitust, aga lühem distants on sobilik läbimiseks kogu perele,” kinnitas Tallinna rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaher.

Huvitav saab olema nii nendel, kes Tallinna rattamaratonil juba varasemalt osalenud, kui ka nendel, kes on tulemas esimest korda. “Sel aastal on nii 47 km kui 17 km distantsi rajad võrreldes senise nelja aastaga pööratud tagurpidi ehk rajad läbitakse seni sõidetule vastassuunas. Eesmärgiks on muuta juba tuttavaks saanud rajad uuemaks ja huvitavamaks. Teistpidi sõites tunduvad ka juba tuttavad lõigud täiesti uutmoodi,” ütles Vaher.

Tallinna rattamaratoni rada kulgeb põhiliselt vaheldusrikastel ning laiadel metsateedel ja radadel, kasutatud on palju Kõrvemaa suusaradu. “Puuduvad kilomeetrite pikkused pehmed ja mudased rabalõigud, pikalt juurikatel turnimine ning pikad puude vahel ukerdamised. Pinnas on liivane, seega muudab vihm rajad paremaks,” tõi korraldaja välja.

Põhisõidu rada ette valmistades on silmas peetud, et see oleks sobilik nii tavasõitjatele kui ka kogenenumatele ratturitele. “Raja esimesed 16 km on kõige raskemad. Sõitjad peavad vallutama Määramäe ja kolm korda Puki mäge. Peale esimest joogipunkti järgneb 17 km ulatuses rada, kus singlid vahelduvad kiirete lõikudega pinnasteedel. Viimasel 15 kilomeetril on rada suhteliselt lai ja tõusud vahelduvad kiirete laskumistega. Raja lõpu poole on kaks täiesti uut osa – peale 33 km ca 2,5 km pikkune lõik ja peale 39 km ca 1 km pikkune lõik,” kirjeldas Vaher.

Noorte- ja matkasõidu rajal on ära jäetud nii distantsi alguses, lõpus kui ka raja keskel olnud rasked tõusud ning raja pikkust on lühendatud 17 km peale. Seega on sõitma oodatud kõik, kes teevad maastikurattasõiduga alles esimest tutvust või käivad küll metsas sõitmas, aga pole söandanud varasemalt võistlustest osa võtta. “Tänavune Tallinna rattamaratoni noorte- ja matkasõidurada on igati sobilik pühapäevasõitjale ja kogu perele,” julgustas ka korraldaja kõiki kohale tulema.

Kes tahab kõik võimalused ära kasutada, mida tänavune suvi veel maastikuratturitele pakub, siis võib nädal enne Tallinna maratoni võistluspäeva Kõrvemaale tulla ja osaleda avatud raja sõidul. “Avatud rada toimub pühapäeval, 18. augustil algusega kell 11. Kõigil on hea võimalus tulla rajaga tutvuma. Enne rajale minemist saab korraldajatelt raja kohta küsida ning näpunäiteid kuulata. Rada on saabuvaks pühapäevaks märgistatud ning sellega saab tutvuda ka terve nädala ulatuses enne maratonipäeva,” lausus Vaher.

Allikas: sport.err.ee


August 11, 2019
520545hc042t27-1280x853.jpg

2min218

Hawaii Express Estonian Cup maastikurattasarja Kullamaa etapi võitis Gert Jõeäär, kes edestas Rein Taaramäed ja Jostem Vaidemit.

“Tulin Kullamaale nautima. Lääne-Eesti on ju lame, mis siin ikka olla saab. Kolmandik oli sõidetud ja sain aru, et kui niimoodi edasi paneme, on tulemuseks kahetunnine lõigutrenn ja see ei pruugi hästi lõppeda,” kommenteeris maanteeproff Taaramäe.

“Veidi veel “praadisin” Jõeäärt ja poole peal ütlesin, et etapi jätan sulle, mäefiniši võtan ära. Rajameistri ees müts maha, heas mõttes “segased” läänlased. Selline rada kokku pandud, et hool ja hoobil polnud vahet. Respekt,” tegi Taaramäe finišis korraldusmeeskonnale kummarduse.

Finišis veeres esimesena üle Jõeäär, väikese vahega Taaramäe ja neli minutit hiljem Vaidem. Nagu öeldud, mäefiniši võit Taaramäele ja aktiivsusvahefiniš Jõeäärele.

Naistest võitis magusa võidu Janelle Uibokand, kuna seljataha jäi tugev konkurent Greete Steinburg.

Kiirenduskilomeetri võitis meestest Anti Arumäe, naistest Janelle Uibokand. Võistkondlikus arvestuses hõivas poodiumi kõrgeima astme Proshop Team, naiskondadest Hawaii Express/Cyclon.

Hawaii Express Estonian Cup maastikurattasari tõi osalejad Kullamaale esmakordselt. Aastaid sama etappi Marimetsa sarjas korraldanud SK Paralepa liitus sellel aastal üle-eestilise sarjaga ning läänlased pingutasid võõrustamiseks korralikult.

Rattamaratonide sarjas on ees kuuajaline paus, kuna alles septembri alguses antakse start Jõulumäe rattamaratonile.

https://sport.err.ee/969576/taaramae-tuli-kullamaal-joeaare-jarel-teiseks


July 28, 2019
1c4155d3db4518276c-86973467.jpg

6min184

Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratoni põhisõidu parimad olid Peeter Tarvis ja Merili Sirvel.

Tänases suvekuumas Rakkes peetud Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratonil jõudis finišisse üle 600 ratturi. Parimad selgitati välja kolmel eri distantsil.

47 km pikkuse põhisõidu esikoha viis koju Peeter Tarvis (Veloplus) 1:47:29.7, poodiumi teisele astmele tõusis Gert Kivistik (Hawaii Express) 1:50:53.9 ja kolmandaks sõitis end Taavi Kannimäe (Team Antsla) 1:50:59.9. Kuue hulka mahtusid veel Raido Saar(RedBike Hiieko)
1:54:22.9, Martin Parv (Veloplus) 1:54:45.4 ja Alges Maasikmets (Team Amps) 1:55:16.2.

„Rada oli hea. Mu esimene maratonivõit kuus aastat tagasi tuli ka Rakkes, siis oli küll natukene teistsugune olukord, aga täna mulle sobis Emumäe singel. Läksin seal ette, tekkis vahe sisse ning siis vajutasin gaasi põhja. Ei tahtnud kiire jalaga meestega lõpu peale jätta,“ kommenteeris Tarvis.

Tänaste sõitude tasavägiseim oli aga naiste põhisõidu finiš, kus võitja selgitamiseks läks vaja fotofinišit. Ülinapilt pani oma paremuse maksma Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax), kes edestas koduradadel sõitnud Greete Steinburgi (Spordiklubi Rakke Naiskond). Mõlemale märgiti
protokolli sama aeg – 2:04:09.5. „Ma ei tea, kust ma selle jõu võtsin. Midagi lihtsalt ei olnud, aga õnneks oli mul jootja kogu aeg olemas ja sain kogu aeg jahutada. Rada oli väga tore,“ lausus õnnelik Sirvel pärast finišit.

Kolmanda naisena lõpetas põhisõidu Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls) 2:05:42.4. Esikolmikule järgnesid Maris Kaarjärv (Spordiklubi Rakke Naiskond) 2:11:14.4, Tatjana Dobolina (Spordipartner Racing Girls) 2:18:37.0 ja Krista Karing (Redbike Team Naised) 2:20:44.5.

66 km pikkuse XXL-sõidu kiireimatel kulus finišisse jõudmiseks aega pisut üle kahe ja poole tunni. Kindla võidu saavutas Gert Jõeäär (Veloplus), kelle lõpuajaks märgiti 2:36:50.7, teise koha sõitis välja Toomas Lepik (Astro Baltics) ajaga 2:38:49.9 ning kolmandana veeres üle lõpujoone Ivar Vaab (RR Siplased / Laada Café) 2:45:26.7. Esikolmikule järgnesid Madis Sildvee (RR Siplased / Laada Café) 2:46:04.2, Kristjan Randma (Astro Baltics) 2:47:02.2 ja Peeter Poopuu (RedBike Hiieko)
2:47:03.4.

Naistest oli XXL-sõidu kiireim Age Jaanimets (Velo Clubbers) ajaga 3:11:23.9, teiseks tuli Sille Puhu (Fun Timez Hawaii Cyclon) ajaga 3:24:35.5 ja kolmandaks Helin Lung (Porter Racing) ajaga 3:47:10.0.

19 km pikkuse noorte- ja matkasõidu väledaim oli noormeestest Virgo Mitt (Pärnu Kalev) 51:54.7 ja neidudest Annabrit Prants (Kalevi Jalgrattakool) 53:20.4.

Bosch Eesti Maastikurattasarja juht ja Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo tõdes, et olud olid täna Rakkes täiesti ekstreemsed. Kuuma ilmaga on seal küll varemgi sõidetud, aga see on siiski olnud paari kraadi võrra leebem kui täna. „Kohati näitas termomeeter üle 30 soojakraadi. Võistluskeskus asus nagu katla sees, tuuleõhku seal eriti ei liikunud ja finišis valitses täielik kuumus,“ lausub ta. Õnneks suur palavus võistlejatele liiga ei teinud, selle leevendamiseks olid korraldajad 5 km enne lõppu üles seadnud ühe lisa veepunkti, kus soovijad said ennast veega üle kasta. „Üllataval kombel seda isegi nii palju ei kasutatud kui me arvasime, seega kuumus osalejatele väga palju liiga ei teinud, ka kiirabi ei pidanud staadionilt kordagi välja
sõitma,“ lisab Eilo.

Enne Bosch Eesti Maastikurattasarja viimast etappi on sarja üldliidriteks Peeter Tarvis ja Maris Kaarjärv. Võistkondlikku punktiarvestust juhib Veloplus ja naiskondadest on esimesel kohal Spordipartner Racing Girls. Enno Eilo sõnul on seis pingeline ning sarja üldvõitjad selguvad lõplikult alles peale viimast etappi, milleks on 24. augustil toimuv 22. Tallinna Maraton.


July 24, 2019
võitjad-1280x718.jpg

7min196

Mullu maailma karika etappidel karjääri parimaid sõite teinud Martin Loo teenis aasta lõpus Itaalia klubiga kaheaastase profilepingu. Loodetud edu asemel on uue hooaja algus veerenud üle kivide ja kändude. Kuna probleemid meeskonnaga lahendusi ei leidnud, otsustas Loo lepingu juuni alguses ootamatult lõpetada.

“Itaallastega on mul eelnevalt kogemust ka olnud. Läbirääkimiste käigus arvestasin juba, et kui pool sellest, mis räägitakse tuleb, siis on juba väga hästi. Aga seal tekkisid erinevad probleemid juba päris kiiresti,” rääkis Loo intervjuus ERR-ile. “Ma pool aastat kannatasin ikkagi ära, sest ei tahtnud kohe käega lüüa ja minema joosta, aga üks hetk sai lihtsalt mõõt täis. Kuna seal MK-de ajaks seda asja paremaks ja tõsisemaks ei aetud, siis tundus targem see leping ära lõpetada ja proovida hooaja teine pool siin omal käel teha. Eelmised ja varasemad toetajad, kes siin on olnud varustuse poolel, suutsid kiirelt reageerida ja ma sain kõik sõiduks vajaliku päris kiirelt kätte. See tähendab, et saan ikkagi selle aasta lõpuni ilusti ära sõita ja eks siis näeb, mis saab. Hetkel tundus selline valik õigem, kui sinna edasi jääda ootama ja lootma.”

Omal käel võistlemist jätkaval Lool on enesetunne peale klubist lahkumist paranenud. Seda näitavad ka tulemused. Kui hooaja esimesel MK-etapil lõpetas Eesti läbi aegade parim maastikurattur 59. kohal, siis nädal aega tagasi Prantsusmaal sai eestlane kirja 48. koha.

“Eks emotsionaalselt ja vaimselt oli hooaja esimene pool raske. Trenni sai tehtud, aga ega selleks, et väga hästi treenida ja väga hästi võistelda peab kõik hästi sujuma. Seal ainult lähen ja panen suhtumisega kõrgeid kohti ei saa ja too,” jätkas Loo. “Ma praegu teen trenni ja enesetunne on paranenud. Loodan ka järgmiste MK-dega kuigi palju ettepoole saada. Kindlasti öelda, et see aasta tuleb top10 ära, seda ma väita ei taha, aga eesmärgid on olemas ja hetkel olen jälle esiotsale lähemal. See tähendab, et asjad liiguvad õiges suunas. Motivatsiooni on ja küll lähevad siin hooaja lõpu poole tulemused paremaks. Kõige olulisem võistlus on MM ja seal tahaks sõita paremini kui kunagi varem. Vaatame, kuidas õnnestub.”

Lisaks Itaalia profiklubile Elios Code Racing Team oli Lool ka teisi pakkumisi, millele toona ära ütles. “Oli pakkumisi ja see, mis sai valitud, seal suurimaks plussiks oli kalender. Kuna tol hetkel, kui ma lepinguid rääkisin ja tegin, ei olnud MK-kalendrit väljas ja teised klubid ei garanteerinud, et nad kõiki etappe sõidavad. Nemad olid ainukesed, kes ütlesid, et olgu need kasvõi Aafrikas, me sõidame need kõik ära. Selle järgi ma selle valiku langetasingi,” rääkis Loo otsuste tagamaadest. “Kindlasti oleks eesmärk sõita tulevikus uuesti mingis tiiimis. Mitte mingisuguses, vaid tuleb veel rohkem uurida ja kaaluda. Uuesti mingisugust sarnast valikut teha ei tahaks. Kui, siis ikkagi kindlama peale ja kui midagi valida ei ole, siis tulebki vaadata, mis võimalused siit kohapealt on. Hetkel veel tahtmist sõita on ja kui tahtmine ära läheb, siis enam ei sõida.”

Treenimist jätkab Loo eesmärgiga jõuda MK-etapil esikümnesse ning järgmisel aastal Tokyo olümpiamängudele. Esimese kvalifikatsioonitsükli lõpus on Eesti veel joone all.

“Kindlasti ma selle nimel sõidan ja proovin neid punkte saada nii palju kui võimalik. Lisavõimalused sel aastal on nüüd ka MM-il, aga eks mu enda tulemused on olnud natukene lahjemad, kui ma oleks oodanud ja see aasta see kalendri ülesehitus on ka natuke teistsugune. Kevadel neid sõite seal lähiümbruses väga sõita ei olnud ja klubi ka kaugemale ei hakanud minema. Tagant järgi, siis eks seal mingi oma punktidefitsiit on,” jätkas Loo.

“Teised riigid loomulikult käivad ja sõidavad neid sõite kogu aeg. Kui vaadata, siis Eestist eespool on mitu riiki, kus ühtegi sõitjat MK-etappidel aastaid sõitmas ei näe, aga kuskilt nad oma punktid saavad. Eks teine hooaja pool on ees. Loodan MK-delt rohkem punkte saada ja sügisel mõned sõidud selle sama eesmärgiga teha, et saaks punkte juurde. Siinkohal on kahju, et Petsil (Peeter Pruus murdis Eesti meistrivõistluste rajal rangluu ja roide – toim.) siin läks vähe kehvasti ning eestikate punktid jäid temal toomata ja väike paus tuleb tal sisse. Tegelikult toob ta neid punkte palju toob, aga sellel tsüklil kaks sõitjat on parem kui üks. Kindlasti see piisav ei ole, sest kui oleks, siis me oleks seal 20 hulgas ka praegu.”

Eesti mehed hoidsid esimese kvalifikatsiooniperioodi lõpus riikide edetabelis 999 punktiga 30. kohta. Olümpiakoha teenimiseks on vaja jõuda 21 hulka või sõita MM-il väga hea tulemus. Individuaalselt teenivad nimelised kohad tänavuste maailmameistrivõistluste põhjal kaks paremat tulemust välja sõitnud eliitratturit ja kaks U-23 ratturit, kes riikide edetabeli põhjal jääksid kohast ilma.

Laupäeval kümnendat korda Eesti meistriks kroonitud Lood ootavad pühapäeval ees Euroopa meistrivõistlused Tšehhis, millest teeb ülekande ka ETV. Hooaja tähtsaim start on septembris Kanadas toimuv MM.

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

https://sport.err.ee/964040/loo-profilepingu-lopetamisest-ei-tahtnud-kaega-luua-aga-moot-sai-tais

Allikas: sport.err.ee


Impression
X