Maraton

Portugali maastikumaratonide karikasarja viimasel etapil Condeixa-a-Novas pälvis Maaris Meier teise koha. Sarja kokkuvõttes oli eestlanna kolmas.

74-kilomeetrisel distantsil oli eliitklassi naistest parim Melissa Maia ajaga 3:35.31. Meier pidas maha tõsise lahingu Celina Carpinteiroga, kuid pälvis lõpuspurdiga siiski teise koha. Mõlemad naised jäid võitjast maha üle 12 minuti.

„Nädal enne võistluspäeva tundsin rada läbi sõites, et ma lendan. Proovisin kogu nädala treenimist timmida, et sama tunne oleks ka võistlustel, ent kruttisin ootused nii kõrgeks, et ei suutnud võistluseelsel ööl magada ja sinna läks ka hea tunne,“ kirjutas Meier oma blogis. „Proovisin kehast välja pigistada kõik, mis veel oli jäänud, kuid lõpuks läks Melissa oma teed ja möödus veel palju meeste gruppe. Kolmas naine jõudis mulle järele 60. kilomeetril. Võitlesin, kuigi vahepeal tahtsin alla anda ja korraks ta saigi eest, kuid siis läks tõus veidi laugemaks, mis mulle hästi sobib. Suutsin nii ennast kui teda seal üllatada. Kuna olin raja läbi sõitnud, siis teadsin, et pean staadionile esimesena jõudma. Mu jalad olid nii krampis, et ma ei teadnud, kas ma neid peale sprintimist enam liigutada saan, aga tema kaasaelajad andsid mulle vist rohkem indu ja nii tulingi oma üliväsinud kehaga teise naise üle finišijoone.“

Portugali maastikumaratonide karikasarja kokkuvõttes sai Meier 1000 punktiga kolmanda koha. Võidu pälvis Melissa Maia (1200 punkti) ja teise koha teenis Celina Carpinteiro (1010 punkti).

Täpselt kaks nädalat enne Tartu Rattamaratoni peetud vestlusringis rääkis Eesti esimene naispresident Kersti Kaljulaid oma teekonnast harrastussportlaseks saamisel. Kuidas president Kaljulaid lapsepõlves spordipisiku külge sai? Mis on tema praegune lemmikala ning miks teda tihti ka rahvaspordiüritustel osalemas näeb?

“Olen üles kasvanud üheksal ruutmeetril kolme inimesega. Seega elasin ma lapsena õues ning liikusin palju. Kooliajal pani ema mind tennisetrenni, kuigi ma ise tahtsin minna iluuisutamisse. Hiljem sai käidud ka karatetrennis, kuid see keelati ühel hetkel Nõukogude Liidus ära. Loodushuvi tekkides käisime loodussõprade ringiga pikkadel matkadel. 25 kg oli seljas iga päev, õhtul panid telgi üles ja nõnda edasi. See kõik tuli kasuks ning minu baasvastupidavus muudkui arenes,” rääkis Kersti Kaljulaid oma lapsepõlvest.

Täiskasvanu eas jäi Kersti harrastama suvel jooksmist ning talvel suusatamist. Oma praeguse lemmikala, rattasõiduni, jõudis Kersti alles presidendiametis ning seda küllaltki kurioossel moel. “Minu ihukaitsjad olid ratturid, kes ei viitsinud joosta. Ütlesid ikka, et läheks rattaga. Nii saigi alustatud maastikurattasõidust, sest maanteel autodega koos sõitmine tundus algul hirmus.” Kerstit võlus maastikurattasõidu juures võimalus töömõtetest puhata. “Kui sa oled rattaga metsas, siis sa tegelikult ka ei mõtle tööle, vaid kividele ja juurikatele.”

Kuna presidendil ei olnud lapsena jalgratast, siis on ta nüüd näinud palju vaeva jalgrattasõidu tehnilise poole õppimisega. “Olen korduvalt kukkunud ning mäed on minu sõbrad ainult ülesmäge sõites,” ütleb Kersti naljatledes. “Ma arvan, et me peame ära normaliseerima selle, et sa oled rajal kohmakas, aeglane, jääd kiirematele suusatajatele ja ratturitele ette. Nad pahandavad sinuga, mõnikord põhjusega, mõnikord lihtsalt sellepärast, et neil oli paha tuju. Seda on kõigiga juhtunud, kes ei ole väga tugevad sportlased. See on täiesti normaalne tegelikult,” julgustab Kersti inimesi sportimisega alustama ka hilisemas eas.

Kersti on järjepidev osaleja ka erinevatel rahvaspordiüritustel, kus ta peab tähtsaimaks iseenda ületamist. Oma esimestel jalgrattaüritustel osales ta 2019. aastal, kui sai finišeeritud nii Tartu Rattarallil kui Tartu Rattamaratonil. “Ma ei talu eriti hästi võistluspinget. Mulle sobivad sõidud, kus on kõik vabandused sõita hästi rahulikult.” Neile, kes pole varem Tartu Rattamaratonil osalenud, soovitab ta alustada mitte kõige pikemast distantsist ning lisab: “Lihtsalt mine!” Samuti soovitab ta võimalusel minna sõbraga koos. “Jah, see sõber kaob sul kohe stardist minema, kuid see polegi enam oluline, sest stardieelsed tõkked on koos ületatud.”

Kerstiga vestlesid Hanna Taaramäe ja Indrek Kelk ning pikemat vestlusringi vaata SIIT

Lisatud fotol vasakult: Hanna Taaramäe, Kersti Kaljulaid, Indrek Kelk (Kadri-Ann Väärsi)

Pühapäeval Soomes Lahtis 33. korda peetud maastikurattamaratonil Finlandia-MAPEI MTB pälvis põhisõidu võidu SK Porter Racingu rattur Hugo Hendrik Orav. Lühemal võistlusmaal jõudsid pjedestaalile Egert Tammeleht, Mariann Koik ja Berit Grünberg. 

52-kilomeetrisel ja üle 900 tõusumeetriga võistlusmaal pääsesid sõidu algul teistelt eest neli ratturit, kelle hulgas oli ka Orav. Teisele ringile minnes õnnestus eestlasel omakorda eest sõita koos PRO MTB tiimis sõitva soomlase Antti-Ville Koivistoga. Koos sõideti kuni viimase 500 meetrini, kus tõusul võttis rünnaku ette Orav. Koivisto teda enam kätte ei saanud ja nii pälvis eestlane võidu ajaga 2:13.50. Soomlane jäi lõpuks maha üheksa sekundiga. Samuti põhidistantsil võistelnud Marten Konga sai ajaga 2:39.45 kirja 19. tulemuse.

Lühemal, 26-kilomeetrisel ja 450 tõusumeetriga võistlusmaal finišeeris Egert Tammeleht üldarvestuses neljandal positsioonil, kuid oma vanuseklassis andis see talle teise koha. Tammelehe lõpuajaks mõõdeti 1:10.05. Kristo Õruste sai oma vanuseklassis viienda koha ajaga 1:19.23 ja Hardy Grünberg kuuenda koha ajaga 1:20.03.

Naiste arvestuses pälvis Mariann Koik teise koha ajaga 1:20.36 ning Berit Grünberg kolmanda koha ajaga 1:28.36.

Šveitsis lõppenud viie päeva pikkusel maastikuratturite mitmepäevasõidul teenis Eesti valitsev meister Peeter Pruus koos paarilise Hans Beckinguga (Buff Megamo) eliitmeeste konkurentsis üldarvestuses neljanda koha.

Kahel esimesel etapil kolmandana lõpetanud Pruus ja Becking finišeerisid kolmandal, 58-kilomeetrisel etapil seitsmendal positsioonil, jäädes võitjatele Daniel Geismayrile ja Wout Allemanile (2:53.44) alla 14 minuti ja 19 sekundiga.

„Sõitsime sellel etapil neli kilomeetrit valesti, kaks üles ja kaks alla ning sellega läks palju energiat ja kaotasime palju aega,“ rääkis Pruus. „Konkurendid kaotasid muidugi samuti, aga minul läks seal seejärel raskeks.“

Peale keerulist päeva suudeti kokkuvõttes siiski säilitada kolmas koht. Liidrisärkides jätkasid sõitmist Martin Stošek ja Marc Stutzmann, kellele Eesti-Hollandi duo kaotas kolme etapi järel 21 minuti ja 18 sekundiga.

Neljandal etapil ootas rattureid 73 kilomeetrit. Pruus ja Becking finišeerisid ajaga 3:22.55, mis andis neile kuuenda koha. Kaotust Geismayrile ja Allemanile (3:17.53) kogunes viis minutit ja kaks sekundit. „Mul läks sel päeval taas raskeks ja meeskonnakaaslasel läks veel rehv ka katki,“ lisas Pruus.

Sellega lasti kokkuvõttes endast mööda Simon Schneller ja Axel Roudil Cortinat ning võistlemist jätkati neljandal kohal, kaotust liidrina jätkanud Stošekile ja Stutzmannile oli nüüd 26 minutit ja 20 sekundit.

Viimasel, 66-kilomeetrisel etapil ületasid Pruus ja Becking lõpujoone neljandal positsioonil, jäädes üldvõidu kindlustanud Stošekist ja Stutzmannist (2:28.22) kahe minuti ja viie sekundi kaugusele. Ka kokkuvõttes tähendas see seega neljandat positsiooni. Pjedestaalikohast jäi seekord lahutama kaks minutit ja 20 sekundit.

„Läksime sellele etapile täiega panema – kõik või mitte midagi. Algul jäime küll teistest maha, kuid saime nad hiljem kätte ja ründasime omakorda. Õnnestus eest ära saada, kuid laskumine ei läinud nii hästi ja panin külje maha. Sellega tuldi meile taas järele,“ nentis Pruus. „Lõpus polnud enam energiat üldse. Kogu tuur oli väga raske. Võib-olla kõrgusest, aga kogu hingamise tõmbas kinni ja röga kurku. Üldises pildis võib siiski mitmepäevasõiduga rahule jääda, sest mu lootused ei olnudki selle tuuri suhtes väga kõrged. Selleks, et kõrgmäestikus võidu peale sõita on vaja spetsiifilist ettevalmistust. TOP3 oleks olnud küll võimalik, aga teades minu võimeid, siis rohkemaks me suutelised poleks olnud.“

Üldarvestuses järgnesid Stošekile ja Stutzmannile Geismayr ja Alleman (+7.38) ning Schneller ja Roudil Cortinat (+26.05). Pruus ja Becking kaotasid parimatele 28 minuti ja 25 sekundiga.

Portugalis peetud maastikuratturite mitmepäevasõidul Vila do Conde Peneda-Geres Extreme pälvis Maaris Meier koos kaaslase Filipe Tomasega segapaaride arvestuses teise koha.

Esimesel etapil sõitsid maastikuratturid 104 kilomeetrit koos 2454 tõusumeetriga, teisel etapil 101 kilomeetrit 2868 tõusumeetriga ja kolmandal etapil 97 kilomeetrit 1961 tõusumeetriga. Meier ja Tomas said kõikidel etappidel teise koha Daniela Pereira ja Gaspar Mendesi järel.

Üldarvestuses võidutsesid Pereira ja Mendes koguajaga 17 tundi, 16 minutit ja 15 sekundit. Meier ja Tomas jäid neist 27 minuti ja 55 sekundi kaugusele. Kolmanda koha said Fatima ja Wilson Cardoso (+1:26.20).

„Osalesime sellel võistlusel kuuendat korda. Esimesel neljal korral võitsime, eelmisel aastal võttis kuumus mind esimesel päeval jalust. Sel korral olin vedeliku tarbimisega väga korrektne ka juba eelnevatel päevadel,“ kirjutas Meier oma blogis. „Teadsin, et tegelikult pole ma veel päris valmis nii pikkadeks sõitudeks, samas oli hea veeta pikki päevi rattal. Loomulikult kripeldas mind eelmise aasta teine koht ja tahtmine oli ikka võita.“

„Esimesel päeval pidasin üllatavalt hästi vastu ja Filipel oli lõpu poole isegi raskem kui minul. Finišis olime teine segapaar, sest esimene sai joogipunktis minema. Nad olid omale kaasa võtnud joogiandja, kuigi enamus võistlejaid täitsid oma pudeleid ise,“ jätkas Meier. „Teisel päeval tunnetasin, et olin tiimi nõrgim lüli, kuigi ka Filipel olid mõned raskemad hetked. Esimene segapaar sai taaskord joogipunktis eest ära. Kolmandal päeval püüdsime kiirematega koos kaasa saada, kuid pudeleid täitma jäädes pääsesid liidrid taas minema. Tegelikult ajas natuke närvi, et nad seda seiklusekstreemi niimoodi võita tahtsid. Eelmisel aastal peatusime koos esimestega, et pudeleid täita ja kui kõik olid valmis, jätkasime. Paremusjärjestus tehti ikka selgeks rattarajal mitte joogipunktis.“

Lisaks teisele kohale sai Meier koos üheksa teise sõitjaga särgi, mis kingiti kõikidele ratturitele, kes on võistlusel viimasel viiel aastal osalenud.