Maraton

August 14, 2019
Tallinna-Rattamaraton1-1280x853.jpg

4min92

Bosch Eesti maastikurattasarja lõpetab tänavu 22. Tallinna rattamaraton, mis toimub laupäeval, 24. augustil Kõrvemaal. Kavas on 47 km põhisõit, 17 km noorte- ja matkasõit ning lastesõidud.

Tallinna rattamaratonile tasub sõitma tulla kõigil huvilistel, kuna rajad on ettevalmistatud silmas pidades erineva tasemega sõitjaid. “Pikem distants eeldab raja läbimiseks mõningast treenitust, aga lühem distants on sobilik läbimiseks kogu perele,” kinnitas Tallinna rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaher.

Huvitav saab olema nii nendel, kes Tallinna rattamaratonil juba varasemalt osalenud, kui ka nendel, kes on tulemas esimest korda. “Sel aastal on nii 47 km kui 17 km distantsi rajad võrreldes senise nelja aastaga pööratud tagurpidi ehk rajad läbitakse seni sõidetule vastassuunas. Eesmärgiks on muuta juba tuttavaks saanud rajad uuemaks ja huvitavamaks. Teistpidi sõites tunduvad ka juba tuttavad lõigud täiesti uutmoodi,” ütles Vaher.

Tallinna rattamaratoni rada kulgeb põhiliselt vaheldusrikastel ning laiadel metsateedel ja radadel, kasutatud on palju Kõrvemaa suusaradu. “Puuduvad kilomeetrite pikkused pehmed ja mudased rabalõigud, pikalt juurikatel turnimine ning pikad puude vahel ukerdamised. Pinnas on liivane, seega muudab vihm rajad paremaks,” tõi korraldaja välja.

Põhisõidu rada ette valmistades on silmas peetud, et see oleks sobilik nii tavasõitjatele kui ka kogenenumatele ratturitele. “Raja esimesed 16 km on kõige raskemad. Sõitjad peavad vallutama Määramäe ja kolm korda Puki mäge. Peale esimest joogipunkti järgneb 17 km ulatuses rada, kus singlid vahelduvad kiirete lõikudega pinnasteedel. Viimasel 15 kilomeetril on rada suhteliselt lai ja tõusud vahelduvad kiirete laskumistega. Raja lõpu poole on kaks täiesti uut osa – peale 33 km ca 2,5 km pikkune lõik ja peale 39 km ca 1 km pikkune lõik,” kirjeldas Vaher.

Noorte- ja matkasõidu rajal on ära jäetud nii distantsi alguses, lõpus kui ka raja keskel olnud rasked tõusud ning raja pikkust on lühendatud 17 km peale. Seega on sõitma oodatud kõik, kes teevad maastikurattasõiduga alles esimest tutvust või käivad küll metsas sõitmas, aga pole söandanud varasemalt võistlustest osa võtta. “Tänavune Tallinna rattamaratoni noorte- ja matkasõidurada on igati sobilik pühapäevasõitjale ja kogu perele,” julgustas ka korraldaja kõiki kohale tulema.

Kes tahab kõik võimalused ära kasutada, mida tänavune suvi veel maastikuratturitele pakub, siis võib nädal enne Tallinna maratoni võistluspäeva Kõrvemaale tulla ja osaleda avatud raja sõidul. “Avatud rada toimub pühapäeval, 18. augustil algusega kell 11. Kõigil on hea võimalus tulla rajaga tutvuma. Enne rajale minemist saab korraldajatelt raja kohta küsida ning näpunäiteid kuulata. Rada on saabuvaks pühapäevaks märgistatud ning sellega saab tutvuda ka terve nädala ulatuses enne maratonipäeva,” lausus Vaher.

Allikas: sport.err.ee


August 11, 2019
520545hc042t27-1280x853.jpg

2min67

Hawaii Express Estonian Cup maastikurattasarja Kullamaa etapi võitis Gert Jõeäär, kes edestas Rein Taaramäed ja Jostem Vaidemit.

“Tulin Kullamaale nautima. Lääne-Eesti on ju lame, mis siin ikka olla saab. Kolmandik oli sõidetud ja sain aru, et kui niimoodi edasi paneme, on tulemuseks kahetunnine lõigutrenn ja see ei pruugi hästi lõppeda,” kommenteeris maanteeproff Taaramäe.

“Veidi veel “praadisin” Jõeäärt ja poole peal ütlesin, et etapi jätan sulle, mäefiniši võtan ära. Rajameistri ees müts maha, heas mõttes “segased” läänlased. Selline rada kokku pandud, et hool ja hoobil polnud vahet. Respekt,” tegi Taaramäe finišis korraldusmeeskonnale kummarduse.

Finišis veeres esimesena üle Jõeäär, väikese vahega Taaramäe ja neli minutit hiljem Vaidem. Nagu öeldud, mäefiniši võit Taaramäele ja aktiivsusvahefiniš Jõeäärele.

Naistest võitis magusa võidu Janelle Uibokand, kuna seljataha jäi tugev konkurent Greete Steinburg.

Kiirenduskilomeetri võitis meestest Anti Arumäe, naistest Janelle Uibokand. Võistkondlikus arvestuses hõivas poodiumi kõrgeima astme Proshop Team, naiskondadest Hawaii Express/Cyclon.

Hawaii Express Estonian Cup maastikurattasari tõi osalejad Kullamaale esmakordselt. Aastaid sama etappi Marimetsa sarjas korraldanud SK Paralepa liitus sellel aastal üle-eestilise sarjaga ning läänlased pingutasid võõrustamiseks korralikult.

Rattamaratonide sarjas on ees kuuajaline paus, kuna alles septembri alguses antakse start Jõulumäe rattamaratonile.

https://sport.err.ee/969576/taaramae-tuli-kullamaal-joeaare-jarel-teiseks


July 28, 2019
1c4155d3db4518276c-86973467.jpg

6min83

Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratoni põhisõidu parimad olid Peeter Tarvis ja Merili Sirvel.

Tänases suvekuumas Rakkes peetud Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratonil jõudis finišisse üle 600 ratturi. Parimad selgitati välja kolmel eri distantsil.

47 km pikkuse põhisõidu esikoha viis koju Peeter Tarvis (Veloplus) 1:47:29.7, poodiumi teisele astmele tõusis Gert Kivistik (Hawaii Express) 1:50:53.9 ja kolmandaks sõitis end Taavi Kannimäe (Team Antsla) 1:50:59.9. Kuue hulka mahtusid veel Raido Saar(RedBike Hiieko)
1:54:22.9, Martin Parv (Veloplus) 1:54:45.4 ja Alges Maasikmets (Team Amps) 1:55:16.2.

„Rada oli hea. Mu esimene maratonivõit kuus aastat tagasi tuli ka Rakkes, siis oli küll natukene teistsugune olukord, aga täna mulle sobis Emumäe singel. Läksin seal ette, tekkis vahe sisse ning siis vajutasin gaasi põhja. Ei tahtnud kiire jalaga meestega lõpu peale jätta,“ kommenteeris Tarvis.

Tänaste sõitude tasavägiseim oli aga naiste põhisõidu finiš, kus võitja selgitamiseks läks vaja fotofinišit. Ülinapilt pani oma paremuse maksma Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax), kes edestas koduradadel sõitnud Greete Steinburgi (Spordiklubi Rakke Naiskond). Mõlemale märgiti
protokolli sama aeg – 2:04:09.5. „Ma ei tea, kust ma selle jõu võtsin. Midagi lihtsalt ei olnud, aga õnneks oli mul jootja kogu aeg olemas ja sain kogu aeg jahutada. Rada oli väga tore,“ lausus õnnelik Sirvel pärast finišit.

Kolmanda naisena lõpetas põhisõidu Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls) 2:05:42.4. Esikolmikule järgnesid Maris Kaarjärv (Spordiklubi Rakke Naiskond) 2:11:14.4, Tatjana Dobolina (Spordipartner Racing Girls) 2:18:37.0 ja Krista Karing (Redbike Team Naised) 2:20:44.5.

66 km pikkuse XXL-sõidu kiireimatel kulus finišisse jõudmiseks aega pisut üle kahe ja poole tunni. Kindla võidu saavutas Gert Jõeäär (Veloplus), kelle lõpuajaks märgiti 2:36:50.7, teise koha sõitis välja Toomas Lepik (Astro Baltics) ajaga 2:38:49.9 ning kolmandana veeres üle lõpujoone Ivar Vaab (RR Siplased / Laada Café) 2:45:26.7. Esikolmikule järgnesid Madis Sildvee (RR Siplased / Laada Café) 2:46:04.2, Kristjan Randma (Astro Baltics) 2:47:02.2 ja Peeter Poopuu (RedBike Hiieko)
2:47:03.4.

Naistest oli XXL-sõidu kiireim Age Jaanimets (Velo Clubbers) ajaga 3:11:23.9, teiseks tuli Sille Puhu (Fun Timez Hawaii Cyclon) ajaga 3:24:35.5 ja kolmandaks Helin Lung (Porter Racing) ajaga 3:47:10.0.

19 km pikkuse noorte- ja matkasõidu väledaim oli noormeestest Virgo Mitt (Pärnu Kalev) 51:54.7 ja neidudest Annabrit Prants (Kalevi Jalgrattakool) 53:20.4.

Bosch Eesti Maastikurattasarja juht ja Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo tõdes, et olud olid täna Rakkes täiesti ekstreemsed. Kuuma ilmaga on seal küll varemgi sõidetud, aga see on siiski olnud paari kraadi võrra leebem kui täna. „Kohati näitas termomeeter üle 30 soojakraadi. Võistluskeskus asus nagu katla sees, tuuleõhku seal eriti ei liikunud ja finišis valitses täielik kuumus,“ lausub ta. Õnneks suur palavus võistlejatele liiga ei teinud, selle leevendamiseks olid korraldajad 5 km enne lõppu üles seadnud ühe lisa veepunkti, kus soovijad said ennast veega üle kasta. „Üllataval kombel seda isegi nii palju ei kasutatud kui me arvasime, seega kuumus osalejatele väga palju liiga ei teinud, ka kiirabi ei pidanud staadionilt kordagi välja
sõitma,“ lisab Eilo.

Enne Bosch Eesti Maastikurattasarja viimast etappi on sarja üldliidriteks Peeter Tarvis ja Maris Kaarjärv. Võistkondlikku punktiarvestust juhib Veloplus ja naiskondadest on esimesel kohal Spordipartner Racing Girls. Enno Eilo sõnul on seis pingeline ning sarja üldvõitjad selguvad lõplikult alles peale viimast etappi, milleks on 24. augustil toimuv 22. Tallinna Maraton.


July 24, 2019
võitjad-1280x718.jpg

7min76

Mullu maailma karika etappidel karjääri parimaid sõite teinud Martin Loo teenis aasta lõpus Itaalia klubiga kaheaastase profilepingu. Loodetud edu asemel on uue hooaja algus veerenud üle kivide ja kändude. Kuna probleemid meeskonnaga lahendusi ei leidnud, otsustas Loo lepingu juuni alguses ootamatult lõpetada.

“Itaallastega on mul eelnevalt kogemust ka olnud. Läbirääkimiste käigus arvestasin juba, et kui pool sellest, mis räägitakse tuleb, siis on juba väga hästi. Aga seal tekkisid erinevad probleemid juba päris kiiresti,” rääkis Loo intervjuus ERR-ile. “Ma pool aastat kannatasin ikkagi ära, sest ei tahtnud kohe käega lüüa ja minema joosta, aga üks hetk sai lihtsalt mõõt täis. Kuna seal MK-de ajaks seda asja paremaks ja tõsisemaks ei aetud, siis tundus targem see leping ära lõpetada ja proovida hooaja teine pool siin omal käel teha. Eelmised ja varasemad toetajad, kes siin on olnud varustuse poolel, suutsid kiirelt reageerida ja ma sain kõik sõiduks vajaliku päris kiirelt kätte. See tähendab, et saan ikkagi selle aasta lõpuni ilusti ära sõita ja eks siis näeb, mis saab. Hetkel tundus selline valik õigem, kui sinna edasi jääda ootama ja lootma.”

Omal käel võistlemist jätkaval Lool on enesetunne peale klubist lahkumist paranenud. Seda näitavad ka tulemused. Kui hooaja esimesel MK-etapil lõpetas Eesti läbi aegade parim maastikurattur 59. kohal, siis nädal aega tagasi Prantsusmaal sai eestlane kirja 48. koha.

“Eks emotsionaalselt ja vaimselt oli hooaja esimene pool raske. Trenni sai tehtud, aga ega selleks, et väga hästi treenida ja väga hästi võistelda peab kõik hästi sujuma. Seal ainult lähen ja panen suhtumisega kõrgeid kohti ei saa ja too,” jätkas Loo. “Ma praegu teen trenni ja enesetunne on paranenud. Loodan ka järgmiste MK-dega kuigi palju ettepoole saada. Kindlasti öelda, et see aasta tuleb top10 ära, seda ma väita ei taha, aga eesmärgid on olemas ja hetkel olen jälle esiotsale lähemal. See tähendab, et asjad liiguvad õiges suunas. Motivatsiooni on ja küll lähevad siin hooaja lõpu poole tulemused paremaks. Kõige olulisem võistlus on MM ja seal tahaks sõita paremini kui kunagi varem. Vaatame, kuidas õnnestub.”

Lisaks Itaalia profiklubile Elios Code Racing Team oli Lool ka teisi pakkumisi, millele toona ära ütles. “Oli pakkumisi ja see, mis sai valitud, seal suurimaks plussiks oli kalender. Kuna tol hetkel, kui ma lepinguid rääkisin ja tegin, ei olnud MK-kalendrit väljas ja teised klubid ei garanteerinud, et nad kõiki etappe sõidavad. Nemad olid ainukesed, kes ütlesid, et olgu need kasvõi Aafrikas, me sõidame need kõik ära. Selle järgi ma selle valiku langetasingi,” rääkis Loo otsuste tagamaadest. “Kindlasti oleks eesmärk sõita tulevikus uuesti mingis tiiimis. Mitte mingisuguses, vaid tuleb veel rohkem uurida ja kaaluda. Uuesti mingisugust sarnast valikut teha ei tahaks. Kui, siis ikkagi kindlama peale ja kui midagi valida ei ole, siis tulebki vaadata, mis võimalused siit kohapealt on. Hetkel veel tahtmist sõita on ja kui tahtmine ära läheb, siis enam ei sõida.”

Treenimist jätkab Loo eesmärgiga jõuda MK-etapil esikümnesse ning järgmisel aastal Tokyo olümpiamängudele. Esimese kvalifikatsioonitsükli lõpus on Eesti veel joone all.

“Kindlasti ma selle nimel sõidan ja proovin neid punkte saada nii palju kui võimalik. Lisavõimalused sel aastal on nüüd ka MM-il, aga eks mu enda tulemused on olnud natukene lahjemad, kui ma oleks oodanud ja see aasta see kalendri ülesehitus on ka natuke teistsugune. Kevadel neid sõite seal lähiümbruses väga sõita ei olnud ja klubi ka kaugemale ei hakanud minema. Tagant järgi, siis eks seal mingi oma punktidefitsiit on,” jätkas Loo.

“Teised riigid loomulikult käivad ja sõidavad neid sõite kogu aeg. Kui vaadata, siis Eestist eespool on mitu riiki, kus ühtegi sõitjat MK-etappidel aastaid sõitmas ei näe, aga kuskilt nad oma punktid saavad. Eks teine hooaja pool on ees. Loodan MK-delt rohkem punkte saada ja sügisel mõned sõidud selle sama eesmärgiga teha, et saaks punkte juurde. Siinkohal on kahju, et Petsil (Peeter Pruus murdis Eesti meistrivõistluste rajal rangluu ja roide – toim.) siin läks vähe kehvasti ning eestikate punktid jäid temal toomata ja väike paus tuleb tal sisse. Tegelikult toob ta neid punkte palju toob, aga sellel tsüklil kaks sõitjat on parem kui üks. Kindlasti see piisav ei ole, sest kui oleks, siis me oleks seal 20 hulgas ka praegu.”

Eesti mehed hoidsid esimese kvalifikatsiooniperioodi lõpus riikide edetabelis 999 punktiga 30. kohta. Olümpiakoha teenimiseks on vaja jõuda 21 hulka või sõita MM-il väga hea tulemus. Individuaalselt teenivad nimelised kohad tänavuste maailmameistrivõistluste põhjal kaks paremat tulemust välja sõitnud eliitratturit ja kaks U-23 ratturit, kes riikide edetabeli põhjal jääksid kohast ilma.

Laupäeval kümnendat korda Eesti meistriks kroonitud Lood ootavad pühapäeval ees Euroopa meistrivõistlused Tšehhis, millest teeb ülekande ka ETV. Hooaja tähtsaim start on septembris Kanadas toimuv MM.

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

https://sport.err.ee/964040/loo-profilepingu-lopetamisest-ei-tahtnud-kaega-luua-aga-moot-sai-tais

Allikas: sport.err.ee


July 24, 2019
Rakke-Rattamaraton-1280x853.jpg

3min75

28. juulil on maastikurattasõbrad oodatud Škoda laagri 19. Rakke rattamaratonile. Bosch Eesti Maastikurattasarja selle hooaja kuues ja ühtlasi eelviimane etapp toimub Rakkes.

Jõukohaseid distantse on kõigile, alates lastest kuni kõige tõsisemate rattahuntideni välja. Lastesõidud

on vastavalt vanusele 400 m kuni 1,2 km pikkused, noorte- ja matkasõidu distants on 19 km, põhisõit 47 km ja esimest korda Rakkes peetava XXL-sõidu pikkuseks on 66 km. XXL-sõidule antakse start antakse kell 11, kell 12 saab lähte põhisõit ning noorte-ja matkasõidul osalejad lastakse rajale kell 12.20.

Bosch Eesti Maastikurattasarja juhi ja maratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on maratonile oodatud kõik, kellele maastikurattasõit meeldib. Ta rõhutab, et harrastaja ei pea tulema tingimata tulemust taga ajama, võib lihtsalt nautida üht suvepäeva looduses.

„Kui rahulikult sõidad, siis saad pilgu ka kõrvale pöörata ja ringi vaadata. Näiteks XXL-rada ja põhisõidu rada jõuavad välja Emumäele, kust avaneb ümbritsevale väga nauditav vaade ja paistab ka Laiuse mägi,“ ütleb Eilo.

Seda, et Rakke kant on kaunis ja juba sellepärast tasub maratonile tulla, kinnitab ka kohalik rattur ja Rakke rattamaratoni eelmise aasta võitja Greete Steinburg. „Rakke on väga ilus kant,“ kiidab ta. „Rada on vaheldusrikas, mõnus ning üldse mitte liiga kontimurdev kaharrastaja jaoks.“

Kollases liidrisärgis startiv Team Antsla ratturi Taavi Kannimäe sõnul on Rakke rada täpselt sobilik maratonirada, kus pole millegagi vinti üle keeratud. „Parajalt tõusu, singlit ja kiiremat andmist.”

Rakkesse saabumisel peab kindlasti arvestama väikse ajavaruga, kuna parkimiseks sobiv koht tuleb leida väljaspool võistluskeskust. Võistluskeskusesse pääsevad ainult vastavat tähistust omavad sõidukid. Abiks on meeskond, kes abistab õige parkimiskoha leidmisel.

Pesemine on tasuta ja asub võistluskeskuse peaväravast 150 m kaugusel Rakke saunas. Rataste pesemine toimub sauna kõrval katlamaja ees BOSCH rattapesulas, kuhu on paigaldatud kuus survepesurit.

 

 


July 17, 2019
43268893735_a95f8487cb_k-1280x853.jpg

7min74

Juuli viimasel pühapäeval, 28. juulil toimub Bosch Eesti Maastikurattasarja kuues etapp – Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaraton, kus saab end proovile panna lausa kolmel eri distantsil. Lisaks toimuvad kõige väiksematele rattasõpradele lastesõidud.

Kavas on 19 km pikkune noorte- ja matkasõit, 47 km pikkune põhisõit ning XXL-sõit, mille jooksul tuleb läbida 66 km. Lastesõidud jäävad sõltuvalt osaleja vanusest vahemikku 400 m kuni 1,2 km.

Võistluskeskus asub Rakkes linnamäe staadionil, kust antakse stardid kõikidele sõitudele. Lastesõidud toimuvad staadionil, pikemate distantside rajad suunduvad staadioni tagumisest väravast Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe poole. Emumäe kõrgus merepinnast on 166 m ning sealt läheb läbi nii põhisõidu kui ka XXL-sõidu rada. Noorte-ja matkasõidu trassile mägi sisse ei jää, sest rada pöördub finiši poole tagasi peale esimest joogipunkti Lasinurme mõisapargis.

Esimest korda XXL-rada

Bosch Eesti Maastikurattasarja juhi ja Rakke etapi peakorraldaja Enno Eilo sõnul on võrreldes varasemaga Rakkes uus asi XXL-sõit. „Meil on küll pikemaid maratone sõidetud, aga sellises formaadis nagu tänavu, kus sõitjatele on ettevalmistatud kolm distantsi, pole Rakkes varem mõõduvõttu olnud,“ lausub ta.

Suurem valik osalejatele tähendab rohkem tööd korraldajale, aga allahindlusi siin ei tehta ja XXL-rada valmistatakse ette ühe pika ringina, tõusumeetreid jääb sellele ca 600. „Oleks ju võimalus teha üks väiksem ja teine pikem ring, aga see ei ole sõitjate jaoks nii huvitav,“ arvab Eilo.

XXL-sõit võeti Rakkes plaani muuhulgas seetõttu, et korraldajad on esitanud Rakke kandidatuuri järgmise aasta Eesti meistrivõistluste maastikumaratoni toimumispaigaks. Varasemalt on kaks korda Eesti meistritiitel just seal samas välja jagatud ja kuna tulemas on juubeliaasta – järgmisel hooajal peetakse 20. Rakke Rattamaraton, siis oleks meistrivõistluste läbi viimine juubeliaastal kirsiks tordil. Eilo sõnul on just XXL-rajal hea teha testsõit, et Eesti Jalgratturite Liidu positiivse otsuse korral meistrivõistlused väärikalt läbi viia.

Põhisõidu rada on muutunud lihtsamaks ja lühemaks

Põhisõidu rajal on tõusumeetreid XXL-rajaga võrreldes vähem ja raja pikkust on samuti kärbitud. „Olen põhisõidu rajalt kilomeetreid maha viilinud, et see oleks tavainimesele läbimiseks veidikene kergem. Olen märganud, et paljudel ei ole enam aega võistlusteks nii meeletult treenida. Hea kui üks-kaks korda nädalas ratta selga saab ning maraton ongi nendele võimalus ennast liigutada ja rattasõidust elamus saada,“ arvab Eilo ja lisab, et kes on väga tõsine fänn, see saab minna XXL-sõidule.

XXL-rajal on sõitjate päralt ka täiesti uus osa, mida seni pole veel ühegi distantsi raames sõidetud. „Uus rajalõik on Kamariku vanas paekarjääris, mis on suhteliselt sile ehk raja profiil karjääris väga palju ei tõuse, aga ega seal midagi lihtsat ei ole, sest rada on tehniline. Paekivikarjääris leidub ohtralt teravat paekivi ning seal võib tehnilisi probleeme tekkida,“ lausub rajameister ja soovitab rehvide parandamiseks vajalikud tarvikud käepärast võtta.

Kui eesootavast veel veidi lähemalt rääkida, siis Rakke rada on Eilo kinnitusel jagatud kolme tehnilisse maastikul kulgevasse ossa, mida ühendavad omavahel ülesõidud Emumäe kanti ja tagasi. „Iga rada on rajameistri nägu ehk pigem selline, millist rada rajameister ise sõita tahab. Mina ei soovi, et kogu aeg oleks singel, ma tahan vahepeal puhata ja vunki anda. Rakke rajal neid kohti on, kus seda teha,“ ütleb ta.

Noortele ja lastele

Noorte- ja matkasõit sobib kõikidele, kes pikemale maale sõitma minna ei taha või kellele lastesõitude rajad liiga lühikeseks on jäänud. Korraldaja sõnul on elu ja kogemus näidanud, et juba 11-12 aastased rattasõbrad saavad noorte- ja matkasõidu rajal kenasti hakkama.

Kuni 10-aastased saavad aga mõõtu võtta lühematel distantsidel. Kõik lastesõitudel osalejad saavad kaela medali, mis on igal Bosch Eesti Maastikurattasarja etapil pisut erinev. Seega, kes käib hooajal sõitmas kõigil seitsmel etapil, saab medalikogusse sama palju erinevaid medaleid.

Kui sõidud sõidetud, siis on kooliealistel lastel võimalus osa võtta Bosch tööriistade töötubadest, kus SPARK Makerlabi eestvedamisel saab tutvuda põnevate tööriistadega ning katsetada, mismoodi neid kasutada.

Hea teada!

Nädal enne Rakke Rattamaratoni võistluspäeva saab rajaga tutvuma tulla avatud raja sõidule, mis toimub 21. juulil. „Meil on ikka olnud nii, et 90% rajast on nädal varem tähistatud, et huvilised saaksid omapäi selle läbi sõita,“ lausub Eilo.

Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratonile saab registreeruda siin. Esimene soodusregistreerimise voor lõppeb 17. juuli hilisõhtul ja teine voor 24. juuli hilisõhtul. Võistlusele on end võimalik kirja panna ka võistluspäeval kohapeal.

Kohtumiseni Rakkes!


July 16, 2019
Greete-Steinburg-1280x853.jpg

5min50

Täna peetud 17. Rakvere Rattamaratoni 51 km põhisõidul, 20 km noorte- ja matkasõidul ning lastesõitudel osales kokku rohkem kui 500 ratturit. Põhisõidu kiireimad olid Peeter Tarvis ja Greete Steinburg.

Kui põhisõidu võitja Peeter Tarvis (Veloplus) jõudis finišisse kindla edumaaga, lõpuajaga 2:01.30,9, siis järgmiste kohtade pärast käis kõva rebimine. Lõpuks suutis end teiseks sõita Taavi Kannimäe (Team Antsla) 2:03.30,9 ja kolmandaks platseerus Martin Parv (Veloplus) 2:03.31,2.

Tarvis sai ülejäänud pundil eest ära juba 10. kilomeetri kandis ning teistele enam võiduvõimalust ei andnud «Algusest peale olin üsna ees. Vedasin suusaradade peal suurema osa ajast ning ka enne Kõrgemäge olin kogu aeg ees. Kõrgemäe tõusul vajutasin vähe tugevamalt ja siis jäigi ainult Taavi Kannimäe veel tuulde. Sõitsime koos Siplasemäeni, kus rada oli tehniline, ning märkasin, et väike vahe tuli sisse. Sirgematele teedele jõudes nägin, et vahe on piisav, ta ei saa mulle kohe järele ja panin täiega, sest siis ei olnud enam midagi oodata. Edasi tegin oma sõitu, kruusa peal panin tugevalt, tehnilisemates kohtades sõitsin mugavalt – ei pannud üle ega teinud vigu. Niimoodi see võit tuli,» kommenteeris Tarvis peale finišit.

Võitja tõdes, et hooaeg on olnud põnev ja vaheldusrikas, sest meeste arvestuses on liidrid pea igal Bosch Eesti Maastikurattasarja etapil vahetunud. Kahe nädala pärast Rakkes on Tarviselgi teoreetiline võimalus sarja liidriks tõusta. «Täna mõtlesin, et kui Rakkes kõik hästi läheb, siis on võimalik liidrisärk endale saada,» tõdes rattur. Kas ta läheb seal sõitma põhisõitu või XXL-sõitu on veel pisut lahtine. See pannakse enne starti paika koos meeskonnakaaslase Gert Jõeäärega.

Naistest oli täna kiireim Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond) ajaga 2:15.57,2. Teise koha saavutas Janelle Uibokand ajaga 2:17.37,2 ja kolmandana sõitis üle lõpujoone Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls) 2:20.26,7.

Veel poolel maal oli juhtpositsioonil Uibokand, kuid tehnilisel osal pani Steinburg oma paremuse maksma. Ta tunnistas finišis, et enesetunne ei olnud kõige parem. «Täna oli hästi raske sõit. Eile oli ka väike võistlus, võib-olla see mõjutas, aga alguses ei saanud käima ning ega oluliselt paremaks ei läinudki. Tehnilisel osal olin tugevam, tänu sellele võit tuli,» lausus Steinburg. «Mulle meeldis see nikerdamine. Sel aastal oli veel natukene tehnilist osa juurde tehtud. Väga kihvt, » kiitis võitja.

Sarja üldvõidu püüdmiseks peab Steinburg nüüd osalema mõlemal allesjäänud etapil, sest tulemus on tal seni kirjas kolmelt sõidult. Järgmisena seisab ees mõõduvõtt koduradadel Rakkes. «Paraku on nii kujunenud, et juba hooaja alguses jäävad mõned etapid vahele, aga mul ei saagi olla lahjemat eesmärki, kui asi ära võita ja kodus on tegelikult hästi oluline võita. Starti lähen absoluutselt võidumõtetega,» kinnitas ta.

Noorte- ja matkasõidu nobedaimad olid Rakveres noormeestest Virgo Mitt, kes läbis 20 km ajaga 43.31,8 ja neidudest Annabrit Prants, kellele märgiti lõpuajaks 44.45,8.

Sarja üldliidriteks on peale tänast Taavi Kannimäe ja Maris Kaarjärv, võistkondlikult on kõrgeimal positsioonil Veloplus ja naiskondadest juhib punktiarvestust Spordipartner Racing Girls.

Peakorraldaja Vahur Leemets võib maratoniga rahule jääda, sest ilm oli hea ja osalejatelt tuli vahetult peale sõitu palju positiivset tagasisidet. «Ilm oli ilus, rada toimis, rahvale meeldis ja kõik on rahul,» võttis ta päeva kokku.

Bosch Eesti Maastikurattasari jätkub kahe nädala pärast Rakkes, kus pühapäeval 28. juulil peetakse Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaraton.

Rakke Rattamaratonile saab end registreerida siin.

 


July 8, 2019
660067he980t63-1280x800.jpg

3min68

Merepinnast kõige kõrgemal sõidetaval maastikuratta MK-etapil Andorras osalesid ka kolm Eesti sportlast. Mari-Liis Mõttus pälvis kuni 23-aastaste ratturite seas 14. koha ning Janika Lõiv ja Martin Loo eliitnaiste ja -meeste seas vastavalt 27. ja 56. koha.

Kuni 23-aastaste ratturite seas pälvis esikoha sakslanna Ronja Eibl, kes jõudis finišisse ajaga 1:08.09. Teise koha sai inglanna Evie Richards (1:09.01) ja kolmandana itaallanna Martina Berta (1:09.30). Mõttus kaotas võitjale viis minutit ja 59 sekundit ning pälvis 14. koha. Ühtlasi teenis ta selle tulemuse eest 14 UCI-punkti.

“12. koht ei jäänud kaugele, aga tegin viimasel ringil ühel laskumisel sõiduvea, millega kaotasin aega ja ei suutnud eesolevaid tüdrukuid enam püüda, aga mul on väga hea meel selle tulemuse üle,” sõnas Mõttus.

Naiste eliitklassis võitis ligi 2000 meetri kõrgusel merepinnast sõidetud MK-etapil esikoha hollandlanna Anne Terpstra, kes lõpetas ajaga 1:22.59. Valitsev Euroopa meister Jolanda Neff finišeeris 38 sekundit hiljem ja sai teise koha ning pronksise autasu sai kaela ukrainlanna Jana Belomoina. Valitsev Eesti meister Janika Lõiv kaotas võitjale kuus minutit ja kuus sekundit ning sai 27. koha. Ühtlasi teenis Lõiv olümpiareitingusse juurde 52 UCI-punkti.

“Tänane sõit möödus sarnaselt reedesele short track’ile. Alguses sain korraliku stardi ja olin heal positsioonil, kuid esimesel tehnilisel ja kitsal singlil tekkis suur ummik. Jäin selle taha kinni ja olin sunnitud päris pikalt jooksma. Seetõttu kaotasin hulgaliselt kohti ja langesin 40. positsioonile. Sealt edasi õnnestus kannatliku sõiduga järjest kohti parandada ja lõpuks 27. kohale tõusta,” rääkis Lõiv peale võistlust.

Meeste eliitklassis teenis hooaja esimese MK-võidu maailmameister Nino Schurter (1:19.34), kes edestas šveitslasest kaasmaalast Mathias Flueckigerit kahe ja Brasiilia meistrit Henrique Avancinit 12 sekundiga. Eesti valitsev meister Martin Loo kaotas võitjale kaheksa minuti ja 17 sekundiga ning sai 56. koha, mille eest teenis 12 UCI-punkti.

“Andorra MK-etapp on igal aastal üks raskemaid. Sõitsin enamus sõidust ühtlaselt ja parandasin kohta. Viimased kaks ringi läksid raskeks, ringiajad kukkusid ja koht ei muutunud,” kommenteeris Loo oma sõitu.

Järgmisel pühapäeval sõidetakse Prantsusmaal Les Getsis neljas maailma karika etapp.

Allikas: sport.err.ee


July 6, 2019
659009h9adat63-1280x800.jpg

3min77

Hawaii Express Estonian Cup neljanda osavõistluse Raplamaal võitis Peeter Tarvis, kes edestas koos meeskonnakaaslase Gert Jõeäärega lähimaid jälitajaid ligi seitsme minutiga. Naiste parim oli Liisa Ehrberg.

Siinne rada on sarja üks raskemaid ja vihmasajus paneb paljude kannatused proovile. Öösel lakkamatult kallanud vihm lühendas korraldajate otsusel siiski võistlusrada – legendaarne ja oma nime väärt Pasaaugu singel jäeti väja.

Õnneks oli päev kuiv ja stardiks pilve tagant väljas ka päike. Eliitklassi sõitjate hulgas pandi jõuvahekorrad kiiresti paika, sest juba esimese kolmandiku peal olnud mäefinishisse tulid kohaliku klubi värvides Peeter Tarvis jun. ja Gert Jõeäär pea kaheminutilise eduga.

Kahekesi võeti kõik vahefinišid ja kahekesi koos veereti ka üle lõpujoone. Ajaloo annaalidesse läheb võitjana kirja Peeter Tarvis jun. “Saime juba Paluküla mägede tõusudeks vahe sisse ja ei hakanud üksteist katki ka sõitma, ikkagi sama tiimi mehed. Selline mõnusas taktis sõit”, sõnas teise koha võtnud jäänud Jõeäär.

Naiste võitja oli mõnes mõttes selge juba enne starti, kuivõrd Liisa Ehrbergi tavapärased konkurendid Mari-Liis Mõttus ja Janelle Uibokand võistlevad sellel nädalavahetusel piiri taga.

“Lähen üsna pea Tšehhi velotuurile ja sain täna siit omale vajaliku ettevalmistava koormuse kätte. Hüppasin meeste vahel grupist gruppi ja osa aega sõitsin üksi. Ratas kestis kenasti ja konkurente ju ka täna polnud,” lisas Ehrberg.

Hoopis põnevam oli heitlus võistkondliku võidu peale. Raplamaa Rattaklubi KoMo võttis kohad 1,2 ja 8, kuid Pro Jalgratturite Klubi sõitjad mahtus esitosinasse tervelt kuus. Napi kahe enampunkti toel jäi seekord peale KoMo.

Keava mägedes paiknenud sedakorda üliraske Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Gert Jõeäär, naistest Maaris Meier.

Gardena maratoni  võitis Karmo Kutser, Jetoili poolmaratoni läbis kõige kiiremini Robin Vahter. Teleekraanilt tuntud Tõnis Niinemets oli sedakorda 18..

Põltsamaa lastesõitudel läbis stardilinnakusse mahamärgitud võistlusraja poistest kõige kiiremini Oskar Lemloch, tüdrukute nobedaim oli Linda Lensment.

Hawaii Express Estonian Cup rattamaratoni sari jätkub 27.07 Elva Rattamaratoniga.


July 5, 2019
Roland-Toome-_-Foto-Riho-Lüüs-1280x853.jpg

11min87

Ettevõtja Roland Toome puhkab igapäevatööst rattaga metsas või maanteel kilomeetreid mõõtes. Rattasport on mehele isegi nii südamelähedaseks saanud, et ta paneb käed külge kodukandis toimuva Rakvere Rattamaratoni rajameistrina.

Esimese tõsisema jalgratta sai Roland lasteaiaealisena. „Enne oli neid abiratastega sõiduvahendeid ka, millega ma sõitma õppisin, aga esimene suurem ratas oli „Školnik“. Tartu lähedal Reolas püüti kruusatee peal mulle sellega abiratasteta sõitmist õpetada. Sõitma ma sain, aga pidama enam ei saanud ja see esimene üritus lõppes suure ühe kukkumisega,“ meenutab Roland muigega.

Õnnetus aga poissi eriti ei heidutanud, sest sõit sai selgeks ning põhikooli ajal käis ta mõnda aega isegi jalgrattatrennis. „Rakveres asus Pioneeride Palee, mille tagumisest uksest käisid poisid Rein Tedrekini juures ratast sõitmas. Läksin ka sinna ja jäin aastaks või pooleteiseks, aga siis tekkis paus,“ meenutab ta. Uuesti hakkas mees jalgrattaga rohkem sõitma paarkümmend aastat tagasi, peale ülikooli, kui Rakveres tööl hakkas käima. „Kuhugi pidi ju neid pingeid maandama, mis päeva jooksul kogunesid. Niimoodi olengi nüüd vaikselt vabal ajal suvel ratast sõitnud ja talvel suusatanud,“ räägib ta.

Ratas viib kisast-kärast eemale

 Aga miks ikkagi rattasõit põhiharrastuseks sai? „Näiteks jooksmine ei ole mulle väiksest peale meeldinud. Vahepeal käisime ühe seltskonnaga korvpalli mängimas, aga ratta juurde olen jäänud ilmselt sellepärast, et see on hästi tehniline ala ning rattaga saad minna kisast ja kärast eemale. Sadulas istudes oled pidevalt oma toimetamises ja mõte on kõikidest muudest asjadest eemal. Kuidagi on istunud mulle see ala,“ selgitab mees. „Tegelikult on kõikide spordialadega nii, et need aitavad ennast teistest asjadest välja lülitada. Meeskonnaaladel on see faktor võib-olla isegi suurem, samas näiteks korvpallis on võrreldes rattasõiduga ka vigastuste oht kõrgem,“ lisab ta.

Nii maanteel kui metsas

Rolandi rattakilometraaž on viimasel kolmel aastal jäänud 5000-5500 kilomeetri kanti. Varasemalt, nobedamatel aastatel, kogunes kilomeetreid isegi kuni 7800. „Umbes 2/3 kilomeetritest tuleb maanteel ja 1/3 maastikul. Maanteel sõidame oma maakonna lõunapoolsetel vaiksematel teedel, näiteks Tudu, Roela, Väike-Maarja ja Tamsalu kandis. Mõnikord liigume ka mere poole, aga seda juhtub tunduvalt vähem. Maastikul kulgeme Palermo terviserajal või Rakvere Rattamaratoni teedel, et maratonirajal oleks ikka mingi jälg sees, või siis käime väiksema pundiga lähikonna kruusa- ja metsateedel,“ räägib Roland.

Kuhu sõitma minna, sõltub enamasti ilmast, teeoludest ja sellest, kuhu kaaslased kutsuvad. „Kui väljas on mega tuul, siis maastikul on mõnusam sõita, sest metsas tuult ei ole. Kui eelmisel päeval on kõvasti vihma sadanud, siis ei taha jälle hästi metsa minna, sest meie savised teed on märjana väga libedad ja sel juhul on maanteel parem. Sõltub ka sellest, kuhu keegi sõidukaaslane kutsub,“ selgitab ta.

Sportlik pere

Roland ei ole oma peres sugugi ainus rattur, sest rattasõit on ka abikaasa Rita hobi. Kumb kumma selle harrastuse juurde tõi, ei olegi täiesti kindel, aga Roland arvab, et kui punktuaalselt võtta, siis ilmselt hakkas Rita varem regulaarselt rattaga sõitma. „Kui lapsed olid väikesed, siis abikaasal oli selline ratas, kus nii ees kui ka taga oli iste. Elasime Võsul ja naine käis kahe lapsega jalgrattaga Võsu vahel sõitmas,“ meenutab ta.

Pere mõlemad lapsedki on mingil hetkel rattaspordiga tegelenud. „Praegu poiss enam väga palju ei sõida, aga tüdruk tegi sel aastal Otepää 70.3 IRONMAN-i ära ja on osalenud ka rattamaratonidel. Ajaloos on ka selline hetk olnud, kus ühel rattamaratonil käisid kõik pereliikmed pjedestaalil, välja arvatud mehhaanik,“ muigab mees.

Rattasõit on seltskondlik ala

Rattasõit on Rolandi jaoks lisaks füüsilisele treeningule ja vaimsele puhkusele ka sotsiaalne tegevus. Enamasti sõidab ta ikka koos kaaslasetega, olgu selleks siis abikaasa või head kamraadid. Lisaks kuulub mees Rakvere Rattaklubisse Siplased. „Seltskond, kes paarkümmend aastat tagasi Rakveres rattasõitu harrastas, oli aktiivne ja on seda tegelikult tänapäevani. Hakkasime koos sõitma, sest päris üksi ei ole ju kogu aeg põnev. MTÜ Rakvere Rattaklubi Siplased tekkiski meie sõpruskonnas ning esmajoones selleks, et ühiselt korraldada spordiüritusi. Mõte oli koondada Lääne-Viru aktiivsed inimesed,“ selgitab Roland. Ta lisab, et klubis ei tegeleta ainult rattasõiduga, talvel näiteks osaletakse oma meeskonnaga Estoloppeti suusasarjas.

Siplased ei seostu kõrvaltvaatajal esmapilgul ehk üldse mitte rattaspordiga, aga Lääne-Virumaa ja Rakvere kandi inimesed teavad, et just Siplasemäeks kutsutakse rahvasuus mäge, kust lähevad läbi praegused ratta- ja endised suusarajad. Sealt kandist kulgeb ka Rakvere Rattamaratoni rada, mille planeerimisel on Roland samuti käed külge pannud.

Et teistele elamusi pakkuda

Maratoni korraldamise juurde sattus ta oma sõnul üsna isevooluteed pidi. „Umbes kakskümmend aastat tagasi korraldasid Rakveres maratoni kolm meest: Vahur Leemets, Riho Kokk ja Andres Pajo. Olin aastaid selle ürituse toetaja, aga organisatoorselt kokku ei puutunud. Ühel hetkel nad aga lõpetasid ära. Selleks hetkeks oli MTÜ Siplased juba loodud ning saime aktiivsemate liikmetega kokku ja otsustasime, et lükkame maratoni uuesti käima. Kuidagi isevoolu teed ongi läinud nii, et osa korraldamisest on minu peale jäänud,“ sõnab Roland. Tema vastutab praegu Rakvere Rattamaratonil üldtrajektoori paika paneku eest ning tegeleb raja ettevalmistamise ja tähistamisega.

„Selle toimingu eest tasu ei ole, vanasti nimetati seda ÜKT-ks. Eks ta selline kambavaimus koos tegemine ja teistele elamuse pakkumine on,“ arutleb Roland, mis teda rajameistrina ametis hoiab. Raja valmise protsess on ju pikk – esimesed luuresõidud tehakse juba eelmisel sügisel, kui puud on lehti langetanud ja loodus ei ole enam nii lopsakas. Siis on nähtavus parem ja võimalik raja profiil paremini hoomatav.

Igal aastal midagi uut

Rajameistri töös leidub aga küllaldaselt peamurdmist ja väikest loomingulistki aspekti. „Väljakutseks on see, et igal aastal oleks pisut erinev rada. Maraton toimub Rakvereski juba 17. korda ning leidub neid, kes on kõik korrad käinud. Soovime, et ka neile oleks alati midagi uut. Kindlasti peab rada olema nauditav ja tehtud nii, et see ei häiriks kedagi ja oleks kooskõlas maaomanike soovidega. Igatahes, maaomanikele, kes on vastu tulnud ja lubanud rada oma maadest üle minna, kindlasti sügav kummardus,“ on Roland tänulik.

Rakvere ümbrus pakub tema meelest rajameistritele väga häid võimalusi. „Üldiselt on ju iga Eesti kant natuke omamoodi ning igaüks pakub seda, mis tal on. Kuna meie lähedalt jookseb Pandivere kõrgustiku voor, siin on terviserajad ja vanad suusarajad, siis võimalusi on. Kui on kuiv ilm, siis on Rakvere maratonil hästi nauditav sõita, ratas veereb hästi. Vihmaga on olukord teine, sest rada muutub väga libedaks. Näiteks ühel aastal kallanud lausvihm tegi olud selliseks, mis sundisid ka esimesi mehi 20-30 minutit kauem rajal olema,“ toob rajameister näiteks.

Võistlemine motiveerib trenni tegema

Rakvere Rattamaratonil Roland ise töökohustuste tõttu startida ei saa, kuid teistel Bosch Eesti Maastikurattasarja sõitudel ja mõnel muulgi maratonil on kohal. „Iga rada on omamoodi, on ta siis Viljandi, Rõuge või Jõelähtme. Osad rajad kulgevad looduskaiste aladel ning kui sa ei ole eriline matkasell, siis sa ei pruugi muidu sinna kunagi sattudagi. Erinev loodus teeb erinevad rajad ja igal rajameistril on oma käekiri,“ leiab mees, et kõikidel radadel leidub midagi sellist, mille pärast sinna tasub minna.

Võistlustele võiks tema meelest end kirja panna aga kasvõi sellepärast, et see motiveerib korralikumalt trenni tegema ja tänu sellele on ka füüsiline vorm hea. „Rattasõit aitab kindlasti vormis olla, sest kui sa soovid kõik sarja etapid läbida, siis see paneb liigutama. Maratonipäeval lihtsalt ilma eelneva treeninguta ratta selga istuda nii positiivne ei ole,“ kinnitab ta.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu / Riho Lüüs / Bosch Eesti Maastikurattasari


Impression
X