Maraton

Juuli viimasel pühapäeval, 28. juulil toimub Bosch Eesti Maastikurattasarja kuues etapp – Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaraton, kus saab end proovile panna lausa kolmel eri distantsil. Lisaks toimuvad kõige väiksematele rattasõpradele lastesõidud.

Kavas on 19 km pikkune noorte- ja matkasõit, 47 km pikkune põhisõit ning XXL-sõit, mille jooksul tuleb läbida 66 km. Lastesõidud jäävad sõltuvalt osaleja vanusest vahemikku 400 m kuni 1,2 km.

Võistluskeskus asub Rakkes linnamäe staadionil, kust antakse stardid kõikidele sõitudele. Lastesõidud toimuvad staadionil, pikemate distantside rajad suunduvad staadioni tagumisest väravast Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe poole. Emumäe kõrgus merepinnast on 166 m ning sealt läheb läbi nii põhisõidu kui ka XXL-sõidu rada. Noorte-ja matkasõidu trassile mägi sisse ei jää, sest rada pöördub finiši poole tagasi peale esimest joogipunkti Lasinurme mõisapargis.

Esimest korda XXL-rada

Bosch Eesti Maastikurattasarja juhi ja Rakke etapi peakorraldaja Enno Eilo sõnul on võrreldes varasemaga Rakkes uus asi XXL-sõit. „Meil on küll pikemaid maratone sõidetud, aga sellises formaadis nagu tänavu, kus sõitjatele on ettevalmistatud kolm distantsi, pole Rakkes varem mõõduvõttu olnud,“ lausub ta.

Suurem valik osalejatele tähendab rohkem tööd korraldajale, aga allahindlusi siin ei tehta ja XXL-rada valmistatakse ette ühe pika ringina, tõusumeetreid jääb sellele ca 600. „Oleks ju võimalus teha üks väiksem ja teine pikem ring, aga see ei ole sõitjate jaoks nii huvitav,“ arvab Eilo.

XXL-sõit võeti Rakkes plaani muuhulgas seetõttu, et korraldajad on esitanud Rakke kandidatuuri järgmise aasta Eesti meistrivõistluste maastikumaratoni toimumispaigaks. Varasemalt on kaks korda Eesti meistritiitel just seal samas välja jagatud ja kuna tulemas on juubeliaasta – järgmisel hooajal peetakse 20. Rakke Rattamaraton, siis oleks meistrivõistluste läbi viimine juubeliaastal kirsiks tordil. Eilo sõnul on just XXL-rajal hea teha testsõit, et Eesti Jalgratturite Liidu positiivse otsuse korral meistrivõistlused väärikalt läbi viia.

Põhisõidu rada on muutunud lihtsamaks ja lühemaks

Põhisõidu rajal on tõusumeetreid XXL-rajaga võrreldes vähem ja raja pikkust on samuti kärbitud. „Olen põhisõidu rajalt kilomeetreid maha viilinud, et see oleks tavainimesele läbimiseks veidikene kergem. Olen märganud, et paljudel ei ole enam aega võistlusteks nii meeletult treenida. Hea kui üks-kaks korda nädalas ratta selga saab ning maraton ongi nendele võimalus ennast liigutada ja rattasõidust elamus saada,“ arvab Eilo ja lisab, et kes on väga tõsine fänn, see saab minna XXL-sõidule.

XXL-rajal on sõitjate päralt ka täiesti uus osa, mida seni pole veel ühegi distantsi raames sõidetud. „Uus rajalõik on Kamariku vanas paekarjääris, mis on suhteliselt sile ehk raja profiil karjääris väga palju ei tõuse, aga ega seal midagi lihtsat ei ole, sest rada on tehniline. Paekivikarjääris leidub ohtralt teravat paekivi ning seal võib tehnilisi probleeme tekkida,“ lausub rajameister ja soovitab rehvide parandamiseks vajalikud tarvikud käepärast võtta.

Kui eesootavast veel veidi lähemalt rääkida, siis Rakke rada on Eilo kinnitusel jagatud kolme tehnilisse maastikul kulgevasse ossa, mida ühendavad omavahel ülesõidud Emumäe kanti ja tagasi. „Iga rada on rajameistri nägu ehk pigem selline, millist rada rajameister ise sõita tahab. Mina ei soovi, et kogu aeg oleks singel, ma tahan vahepeal puhata ja vunki anda. Rakke rajal neid kohti on, kus seda teha,“ ütleb ta.

Noortele ja lastele

Noorte- ja matkasõit sobib kõikidele, kes pikemale maale sõitma minna ei taha või kellele lastesõitude rajad liiga lühikeseks on jäänud. Korraldaja sõnul on elu ja kogemus näidanud, et juba 11-12 aastased rattasõbrad saavad noorte- ja matkasõidu rajal kenasti hakkama.

Kuni 10-aastased saavad aga mõõtu võtta lühematel distantsidel. Kõik lastesõitudel osalejad saavad kaela medali, mis on igal Bosch Eesti Maastikurattasarja etapil pisut erinev. Seega, kes käib hooajal sõitmas kõigil seitsmel etapil, saab medalikogusse sama palju erinevaid medaleid.

Kui sõidud sõidetud, siis on kooliealistel lastel võimalus osa võtta Bosch tööriistade töötubadest, kus SPARK Makerlabi eestvedamisel saab tutvuda põnevate tööriistadega ning katsetada, mismoodi neid kasutada.

Hea teada!

Nädal enne Rakke Rattamaratoni võistluspäeva saab rajaga tutvuma tulla avatud raja sõidule, mis toimub 21. juulil. „Meil on ikka olnud nii, et 90% rajast on nädal varem tähistatud, et huvilised saaksid omapäi selle läbi sõita,“ lausub Eilo.

Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaratonile saab registreeruda siin. Esimene soodusregistreerimise voor lõppeb 17. juuli hilisõhtul ja teine voor 24. juuli hilisõhtul. Võistlusele on end võimalik kirja panna ka võistluspäeval kohapeal.

Kohtumiseni Rakkes!

Täna peetud 17. Rakvere Rattamaratoni 51 km põhisõidul, 20 km noorte- ja matkasõidul ning lastesõitudel osales kokku rohkem kui 500 ratturit. Põhisõidu kiireimad olid Peeter Tarvis ja Greete Steinburg.

Ettevõtja Roland Toome puhkab igapäevatööst rattaga metsas või maanteel kilomeetreid mõõtes. Rattasport on mehele isegi nii südamelähedaseks saanud, et ta paneb käed külge kodukandis toimuva Rakvere Rattamaratoni rajameistrina.

Esimese tõsisema jalgratta sai Roland lasteaiaealisena. „Enne oli neid abiratastega sõiduvahendeid ka, millega ma sõitma õppisin, aga esimene suurem ratas oli „Školnik“. Tartu lähedal Reolas püüti kruusatee peal mulle sellega abiratasteta sõitmist õpetada. Sõitma ma sain, aga pidama enam ei saanud ja see esimene üritus lõppes suure ühe kukkumisega,“ meenutab Roland muigega.

Õnnetus aga poissi eriti ei heidutanud, sest sõit sai selgeks ning põhikooli ajal käis ta mõnda aega isegi jalgrattatrennis. „Rakveres asus Pioneeride Palee, mille tagumisest uksest käisid poisid Rein Tedrekini juures ratast sõitmas. Läksin ka sinna ja jäin aastaks või pooleteiseks, aga siis tekkis paus,“ meenutab ta. Uuesti hakkas mees jalgrattaga rohkem sõitma paarkümmend aastat tagasi, peale ülikooli, kui Rakveres tööl hakkas käima. „Kuhugi pidi ju neid pingeid maandama, mis päeva jooksul kogunesid. Niimoodi olengi nüüd vaikselt vabal ajal suvel ratast sõitnud ja talvel suusatanud,“ räägib ta.

Ratas viib kisast-kärast eemale

 Aga miks ikkagi rattasõit põhiharrastuseks sai? „Näiteks jooksmine ei ole mulle väiksest peale meeldinud. Vahepeal käisime ühe seltskonnaga korvpalli mängimas, aga ratta juurde olen jäänud ilmselt sellepärast, et see on hästi tehniline ala ning rattaga saad minna kisast ja kärast eemale. Sadulas istudes oled pidevalt oma toimetamises ja mõte on kõikidest muudest asjadest eemal. Kuidagi on istunud mulle see ala,“ selgitab mees. „Tegelikult on kõikide spordialadega nii, et need aitavad ennast teistest asjadest välja lülitada. Meeskonnaaladel on see faktor võib-olla isegi suurem, samas näiteks korvpallis on võrreldes rattasõiduga ka vigastuste oht kõrgem,“ lisab ta.

Nii maanteel kui metsas

Rolandi rattakilometraaž on viimasel kolmel aastal jäänud 5000-5500 kilomeetri kanti. Varasemalt, nobedamatel aastatel, kogunes kilomeetreid isegi kuni 7800. „Umbes 2/3 kilomeetritest tuleb maanteel ja 1/3 maastikul. Maanteel sõidame oma maakonna lõunapoolsetel vaiksematel teedel, näiteks Tudu, Roela, Väike-Maarja ja Tamsalu kandis. Mõnikord liigume ka mere poole, aga seda juhtub tunduvalt vähem. Maastikul kulgeme Palermo terviserajal või Rakvere Rattamaratoni teedel, et maratonirajal oleks ikka mingi jälg sees, või siis käime väiksema pundiga lähikonna kruusa- ja metsateedel,“ räägib Roland.

Kuhu sõitma minna, sõltub enamasti ilmast, teeoludest ja sellest, kuhu kaaslased kutsuvad. „Kui väljas on mega tuul, siis maastikul on mõnusam sõita, sest metsas tuult ei ole. Kui eelmisel päeval on kõvasti vihma sadanud, siis ei taha jälle hästi metsa minna, sest meie savised teed on märjana väga libedad ja sel juhul on maanteel parem. Sõltub ka sellest, kuhu keegi sõidukaaslane kutsub,“ selgitab ta.

Sportlik pere

Roland ei ole oma peres sugugi ainus rattur, sest rattasõit on ka abikaasa Rita hobi. Kumb kumma selle harrastuse juurde tõi, ei olegi täiesti kindel, aga Roland arvab, et kui punktuaalselt võtta, siis ilmselt hakkas Rita varem regulaarselt rattaga sõitma. „Kui lapsed olid väikesed, siis abikaasal oli selline ratas, kus nii ees kui ka taga oli iste. Elasime Võsul ja naine käis kahe lapsega jalgrattaga Võsu vahel sõitmas,“ meenutab ta.

Pere mõlemad lapsedki on mingil hetkel rattaspordiga tegelenud. „Praegu poiss enam väga palju ei sõida, aga tüdruk tegi sel aastal Otepää 70.3 IRONMAN-i ära ja on osalenud ka rattamaratonidel. Ajaloos on ka selline hetk olnud, kus ühel rattamaratonil käisid kõik pereliikmed pjedestaalil, välja arvatud mehhaanik,“ muigab mees.

Rattasõit on seltskondlik ala

Rattasõit on Rolandi jaoks lisaks füüsilisele treeningule ja vaimsele puhkusele ka sotsiaalne tegevus. Enamasti sõidab ta ikka koos kaaslasetega, olgu selleks siis abikaasa või head kamraadid. Lisaks kuulub mees Rakvere Rattaklubisse Siplased. „Seltskond, kes paarkümmend aastat tagasi Rakveres rattasõitu harrastas, oli aktiivne ja on seda tegelikult tänapäevani. Hakkasime koos sõitma, sest päris üksi ei ole ju kogu aeg põnev. MTÜ Rakvere Rattaklubi Siplased tekkiski meie sõpruskonnas ning esmajoones selleks, et ühiselt korraldada spordiüritusi. Mõte oli koondada Lääne-Viru aktiivsed inimesed,“ selgitab Roland. Ta lisab, et klubis ei tegeleta ainult rattasõiduga, talvel näiteks osaletakse oma meeskonnaga Estoloppeti suusasarjas.

Siplased ei seostu kõrvaltvaatajal esmapilgul ehk üldse mitte rattaspordiga, aga Lääne-Virumaa ja Rakvere kandi inimesed teavad, et just Siplasemäeks kutsutakse rahvasuus mäge, kust lähevad läbi praegused ratta- ja endised suusarajad. Sealt kandist kulgeb ka Rakvere Rattamaratoni rada, mille planeerimisel on Roland samuti käed külge pannud.

Et teistele elamusi pakkuda

Maratoni korraldamise juurde sattus ta oma sõnul üsna isevooluteed pidi. „Umbes kakskümmend aastat tagasi korraldasid Rakveres maratoni kolm meest: Vahur Leemets, Riho Kokk ja Andres Pajo. Olin aastaid selle ürituse toetaja, aga organisatoorselt kokku ei puutunud. Ühel hetkel nad aga lõpetasid ära. Selleks hetkeks oli MTÜ Siplased juba loodud ning saime aktiivsemate liikmetega kokku ja otsustasime, et lükkame maratoni uuesti käima. Kuidagi isevoolu teed ongi läinud nii, et osa korraldamisest on minu peale jäänud,“ sõnab Roland. Tema vastutab praegu Rakvere Rattamaratonil üldtrajektoori paika paneku eest ning tegeleb raja ettevalmistamise ja tähistamisega.

„Selle toimingu eest tasu ei ole, vanasti nimetati seda ÜKT-ks. Eks ta selline kambavaimus koos tegemine ja teistele elamuse pakkumine on,“ arutleb Roland, mis teda rajameistrina ametis hoiab. Raja valmise protsess on ju pikk – esimesed luuresõidud tehakse juba eelmisel sügisel, kui puud on lehti langetanud ja loodus ei ole enam nii lopsakas. Siis on nähtavus parem ja võimalik raja profiil paremini hoomatav.

Igal aastal midagi uut

Rajameistri töös leidub aga küllaldaselt peamurdmist ja väikest loomingulistki aspekti. „Väljakutseks on see, et igal aastal oleks pisut erinev rada. Maraton toimub Rakvereski juba 17. korda ning leidub neid, kes on kõik korrad käinud. Soovime, et ka neile oleks alati midagi uut. Kindlasti peab rada olema nauditav ja tehtud nii, et see ei häiriks kedagi ja oleks kooskõlas maaomanike soovidega. Igatahes, maaomanikele, kes on vastu tulnud ja lubanud rada oma maadest üle minna, kindlasti sügav kummardus,“ on Roland tänulik.

Rakvere ümbrus pakub tema meelest rajameistritele väga häid võimalusi. „Üldiselt on ju iga Eesti kant natuke omamoodi ning igaüks pakub seda, mis tal on. Kuna meie lähedalt jookseb Pandivere kõrgustiku voor, siin on terviserajad ja vanad suusarajad, siis võimalusi on. Kui on kuiv ilm, siis on Rakvere maratonil hästi nauditav sõita, ratas veereb hästi. Vihmaga on olukord teine, sest rada muutub väga libedaks. Näiteks ühel aastal kallanud lausvihm tegi olud selliseks, mis sundisid ka esimesi mehi 20-30 minutit kauem rajal olema,“ toob rajameister näiteks.

Võistlemine motiveerib trenni tegema

Rakvere Rattamaratonil Roland ise töökohustuste tõttu startida ei saa, kuid teistel Bosch Eesti Maastikurattasarja sõitudel ja mõnel muulgi maratonil on kohal. „Iga rada on omamoodi, on ta siis Viljandi, Rõuge või Jõelähtme. Osad rajad kulgevad looduskaiste aladel ning kui sa ei ole eriline matkasell, siis sa ei pruugi muidu sinna kunagi sattudagi. Erinev loodus teeb erinevad rajad ja igal rajameistril on oma käekiri,“ leiab mees, et kõikidel radadel leidub midagi sellist, mille pärast sinna tasub minna.

Võistlustele võiks tema meelest end kirja panna aga kasvõi sellepärast, et see motiveerib korralikumalt trenni tegema ja tänu sellele on ka füüsiline vorm hea. „Rattasõit aitab kindlasti vormis olla, sest kui sa soovid kõik sarja etapid läbida, siis see paneb liigutama. Maratonipäeval lihtsalt ilma eelneva treeninguta ratta selga istuda nii positiivne ei ole,“ kinnitab ta.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu / Riho Lüüs / Bosch Eesti Maastikurattasari

15.-16. juunil toimus Šweitsis Raid Evolenard  nimeline maraton. Samas kohas toimub 2021. aastal maratoni EM. Valitsev Eesti Meister Greete Steinburg võttis maratonil kõige magusama esimese koha, samuti oli Steinburg kiireim mäkketõusu arvestuses ja pälvis sellega eriauhinna.

„Rada ise oli kaunis tehniline, eriti laskumised. Tõusud olid pikad ja viisid kohati 2500 meetri peale. Pikim tõus oli 10 km, maratoni pikkus ise kokku 63km. Läksin omas tempos juhtima juba sõidu algfaasis ja õnneks suutsin ka hiljem edu hoida. Viibisime võistluspaigas pea nädala, see andis ühtlasi võimaluse läbida sügisel toimuvat MM-i rada, mis on ettevalmistuse jaoks äärmiselt oluline,“ kommenteeris Steinburg edukat võistlust.

Teine oli prantslanna Ilona Chavaillaz ja kolmas seitsmekordne Šveitsi maratoni meister Esther Süss (esikolmiku ajad vastavalt 4:01:54; 4:04:15; 4:08:37).

Täpsemalt vaata SIIT

Foto

Laupäeval, 15. juunil, toimub 13. Jõelähtme rattamaraton, kus saab end proovile panna 18 km noorte ja matkasõidul, 49 km Jõelähtme poolmaratonil (põhisõidul) või 92 km rattamaratonil (XXL-distantsil). Valik on sinu!

Väga mitmekülgsed, singlite rohked ja tehnilised Jõelähtme rajad on maastikuratturite jaoks tõeliseks unistuseks. Seal jätkub nii tõusumeetreid, kitsamaid ja laiemaid lõike ning isegi veetakistusi. Võrreldes eelmise aastaga on täpselt sama vaid noorte- ja matkasõidu rada, pikemate sõitude läbijail tuleb seekord mõni lõik sõita harjumuspärasele vastassuunas ning neid ootavad ees ka mõned täiesti uued distantsilõigud.

„Maratonitrassi esimene pool ja poolmaraton sõidetakse samal rajal. Raja profiili vaadates võib öelda, et maratoni ja poolmaratoni sõitjaid ootab 3. kilomeetril esimene pudelikael – Linnamäe tamm. Seejärel on võimalusi oma positsiooni parandada 5,5 km pikkusel teedel kulgeval osal, mille sisse jääb Ellandvahe tõus asfaldil ja Hõbemäe tõus. 9. kilomeetril algavad Kotka mäed, mis teevad järgnevaks 28 km möödumise raskemaks,“ tutvustab peakorraldaja ja rajameister Meelis Välk.

Mida silmas pidada?

Sõitjatel on hea teada, et poolmaratonil on sel aastal vaid üks toidupunkt, mis asub raja 24. kilomeetril ehk sisuliselt poolel maal. Maratonil on toidupunktid 24., 49., 65. ja 80. kilomeetril.

Traditsiooniliselt peetakse Jõelähtme rattamaratoni raames koostöös Harjumaa Spordiliiduga maakonna meistrivõistlused maastikurattasõidus. Meeste seas selguvad Harjumaa parimad maratonil ja naiste seas poolmaratonil.

Peakorraldaja paneb osalejatele südamele, et kohale võiks tulla ajavaruga, sest parkimisalale pääs on kitsas ja see võtab veidi aega. Parkimiskohalt stardialale ei ole aga rohkem kui 300-400 meetrit ehk kõik on käe-jala juures. Arvestama peab sellega, et pesemistingimused on ahtakesed, mis tähendab, et ennast saab vette kasta Jägala jões või laagriplatsil olevas tiigis.

Haruldane loodus ja ajalooga paigad

Nendel, kes lühema maa pealt finišisse jõuavad ja jäävad kaaslast ootama või kes üldse rattarajale ei lähe, jätkub Jõelähtme ümbruses tegevust terveks suvepäevaks, sest see kant on nii ratturitele kui ka jalgsimatkajatele ideaalne paik. „Siin saab näha maailmas vaid kolmes kohas säilinud alvareid (pangapealsed niidud, mida leidub veel vaid Ojamaal ja Kanadas), võib vaadata Eesti kõrgeimat looduslikku juga ja otsida metsadest suurimaid rändrahne. Jõelähtme valda jääb pea pool Eesti 15 suurimast rändrahnust – Ellandvahe, Laulumäe, Kuke-Miku ja Augu suurkivid on vaid mõned tuntumad,“ loetleb Meelis ja lisab, et nende kandis saab pilgud pöörata ka ajalukku. „Meil on Kivikalmed Jõelähtmes ja Rebala Lastekangrus ning vanad külad, mis on märgitud Taani hindamisraamatus ja mille tegelik ajalugu on mitme tuhande aasta tagune,“ toob ta välja.

Meelise sõnul tasub külastada ka Kalevi-Liiva looduskaunist paika koos Kaberla oja omapärase mini-kanjoniga, millel on kahjuks väga kurikuulus ajalugu. Nimetamist väärivad veel Riiamäe „oos“ ehk kunagise Antsülusjärve kalda vall, Ubari pank, Ruu mets kui maailma läänepoolseim Lääne-Taiga metsatüüpi mets koos oosidega ning Jõelähtme jõe karstiala maa alla voolava jõega ja Seene kiviga.

„Loomulikult ei tasu unustada inimeste poolt loodud rajatisi – Linnamäe tamm, rippsild Jõesuu külas, fosforiidikaevanduse ala, mis on juba 30 aastat on saanud looduslikult taastuda. Sellel kasvab väga eriline looduskooslus, millega üritati kunagi kiirendada looduskeskkonna taastumist ja peita inimtegevuse lolluse ulatust,“ teab Meelis. Kahjuks peab ta tõdema, et Jõelähtme ja selle ümbrus on üks Tallinnale lähimatest looduskeskkondadest, mida ähvardab hävimine – kaevandajate surve ähvardab hävitada kuni kolmandiku valla territooriumist. Seetõttu teeb võistluste korraldaja veel ühe üleskutse: „Palun kaasa võtta sularaha, sest kohal on Ruu küla naised oma pannkookidega. Nende müügist toetame jätkuvalt küla võitlust eksistentsi eest kaevanduste vastu,“ sõnab ta.

Igaühele midagi

Kui päev venib pikemaks ja on soov lisaks pannkookidele millegagi oma maitsemeeli paitada, siis soovitab Meelis külastada mõnusaid söögikohti rannakülades – näiteks Neemes, Kaberneemes või Valkla rannas. Valkla rannas on ka võimalus sõita SUP-i laua või merekajakiga ning külastada Kolga lahe suuremat saart – Pedassaart.

Selge on see, et Jõelähtmel saavad elamuse nii need, kes soovivad maastikurattarajal ennast tõeliselt proovile panna kui ka need, kes naudivad kergemat kulgemist ja loodusevõlusid. Kindlasti tasub kaasa võtta pere kõige väiksemad, sest kuni 10-aastased poisid ja tüdrukud saavad rajale minna lastesõitudes.

Jõelähtme rattamaraton on Bosch Eesti Maastikurattasarja neljas etapp. Soodsam registreerimisvoor kestab 12. juuni hilisõhtuni, aga kirja saab end panna ka laupäeval kohapeal. Registreeruda saab siin.

Ajakava

15. juuni 2019

09.00 – 11.30 numbrite väljastamine, registreerimine

11.00 – XIII JRM start – distants 92 km

11.10 – Tillude sõidu start (kuni 6 aastased) – distants 0.5 km (2 ringi)

11.20 – Lastesõidu start (7-8 aastased) distants 0.8 km

11.30 – Lastesõidu start (9-10 aastased) distants 1.5 km (2 ringi)

12.00 – Poolmaratoni start (sarjas põhisõit) – 49 km

12.15 – Noorte- ja matkasõidu start – 18 km

15.30 – Poolmaratoni ning Noorte- ja matkasõidu autasustamine

17.00 – Jõelähtme rattamaratoni parimate autasustamine

19.00 – finiš suletakse

Tekst: Ajakiri Sport

Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari