Maraton

June 22, 2021
200559724_4389839747746680_6780234928851923874_n-e1624346681809.jpg

4min23

Eesti maastikuratturite koondise ratturid osalesid 20. juunil Šveitsis Evolenes Euroopa meistrivõistlustel MTB maratonis (European Championships XCM – Raid Evolenard). Greete Steinburg (MTB Pro Merchandising) ja Peeter Pruus (Torpado Südtirol MTB Pro Team) saavutasid mõlemad EM-il 20. koha. Janelle Uibokand lõpetas 26., Peeter Tarvis 41. ja Josten Vaidem 47. kohal.

Janelle Uibokand´i kommentaar võistlusest: “Rada oli väga nõudlik ja raske ja kuigi tulemus ei ole nii hea, kui oleks soovinud, siis arvestades hiljutist vigastust ja teisi asjaolusid, olen rahul.”

Janelle Uibokand

Josten Vaidem´i kommentaar: “Mott oli tegelikult juba paar päeva enne võidusõitu maas, kuna miskil põhjusel lõpetas käiguvahetushoob minuga koostöö ja nagu paljudele teada, siis Shimano juppe on meie sõber Covid-19 tõttu ülimalt raske leida. Treeningute käigus õppisin küll väikese nipi ära, kuidas ma saaksin mingilgi määral käike vahetada ja sõidu läbi teha (pidin kohati ca 5-10 korda shifterit klõbistama, et ma saaks käiku kergemaks vahetada). Igatahes, juppe ei leidnud ja tuli minna rajale ja shifteriga klõbistades sitast saia teha. Kuna võistlus oli pikk, siis üritasin jällegi tõusvas joones sõita. Vaheaegade põhjal parandasin enamikes punktides kohti, teisel tõusul küll pingutasin veidi üle ja sain ikka korraliku haamri, mis tegi viimasest tõusust üles saamise ikka väga keeruliseks. Finišis olin 47. mees 119 osaleja hulgast. Asjaolusi arvestades olen ma väga rahul, sest ratas käekõrval jooksmist oli shifteri mittetoimimise tõttu palju. Seekord siis nii, reis sai vinge, seltskond samuti, ebaõnne oli küll palju, aga sellistel võidusõitudel ja üleüldse maastikurattasõidus käib see asja juurde. Varustus oli tasemel, mu Bianchi tundis ennast kindlasti mägedes koduselt! Pildid ja video link

Josten Vaidem

Greete Steinburg´i kommentaar: “Euroopa meistrivõistlused MTB maratonis tehtud, lõpetasin 20 kohal! Peab ütlema, et see on minu teine halvim koht Euroopa sarjas, aga vaatamata sellele olen oma võistlusega rahul.Viimaste nädalate jooksul hakkan LÕPUKS tundma, et astun väikseid samme õiges suunas ja see on minu jaoks kõige olulisem.”

Greete Steinburg

Naiste eliidil oli võistlusrada 70km ja 3420 tõusumeetrit ja meestel 78km ja 3900 tõusumeetrit. Meeste eliitklassis võitis sakslane Andreas Seewald ja naiste eliitklassis hispaanlanna Natalia Fischer Egusquiza.

Võistluse info ja tulemused siin 


June 13, 2021
Gert-Joeaar-1280x853.jpg

2min22
7. Alutaguse rattamaratoni 50 km põhisõidu võitis Gert Jõeäär (Veloplus) ajaga 01:56:05, kohe tema järel Martin Loo (Redbike Team I) ajaga 01:56:06. Kolmandaks tuli Taavi Kannimäe (Team Antsla) ajaga 01:56:33.

„Võit ei tulnud üldse kergelt, eilne sõit oli ka jalgades ja lihased olid kanged. Martin oli värske, ta eile ei võistelnud. Konkurentidega oli päris pikalt meil grupp koos, keegi niisama maha ei jäänud ja pidin ikka vaeva nägema, et konkurente maha raputada. Umbes 15 km enne lõppu panin gaasi juurde ja alles siis saime Martiniga minema ja ülejäänud jäid maha. Plaanin sõita terve hooaja ja loodan võtta ka hooaja lõpus üldvõidu, kindlasti saab huvitav olema,” rääkis Jõeäär.

Naiste põhisõidu esikoha haaras endale Merili Sirvel (RR Siplased/ Vitax) ajaga 02:03:34, teiseks tuli Mari-Liis Mõttus ajaga 02:08:17, kolmandana jõudis üle finišijoone Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team) ajaga 02:12:02.

„Võit ei tulnud üldse kergelt, jalad olid pehmed, kuna jõudsin alles eile öösel Taanist, kus oli maanteevõistlus“, ütles Merili Sirvel. „Sel hooajal olen oma mugavustsoonist välja tulnud, varem võistlesin nö oma lõbuks, nüüd on rohkem olnud aega trenni teha ja tore, et see on ka tulemustes kajastunud. Plaanin kaasa teha terve hooaja ja loodan liidrisärki enda käes hoida.“

19 km poolmaratoni võitjateks tulid Riko Tammepuu (43:06) ja Mairit Kaarjärv (46:28).

Järgmine Bosch Eesti maastikurattasarja rattamaraton toimub 11. juulil, kui sõidetakse Rakvere Rattamaraton.

Foto: Bosch Eesti Maastikurattasari

June 12, 2021
199762967_3778920895553139_2750322279989587970_n.jpg

2min12

Hawaii Express Estonian Cupi rattamaratonide sarjas peeti Kõllestes hooaja teine etapp, kus võidukad olid meestest Gert Jõeäär ja naistest Janelle Uibokand.

Laupäeval peeti Hawaii Express Estonian Cupi rattamaratonide sarja teine etapp Kõllestes. Meeste konkurentsis pidasid 70-kilomeetrisel rajal esikoha eest kõva heitluse maha möödunud aasta sarjavõitja Gert Jõeäär ja Ivo Suur. Lõpuks suutis Jõeäär konkurenti siiski 30 sekundiga edestada.

“Ega võit nüüd kergelt ei tulnud, aga siiski kindlalt,” ütles finiši järel Jõeäär. “Ei raisanud ennast ja õigel ajal panin gaasi põhja, kui nägin, et Ivol ei ole seda lisakäiku,” selgitas mees oma võidu toonud strateegiat.

Naiste seas läbis distantsi kõige kiiremini Janelle Uibokand, kes teise koha saanud Mari-Liis Mõttust edestas enam kui viie minutiga.

Jõeäär sai enda kätte ka sarja üldliidri särgi. Naistest tõusis üldliidriks Krista Karing. Meeskondade arvestuses võitis etapi Hawaii Express Team, kes tõusis nüüd ühtlasi karikasarja liidriks. Naiskondade arvestuses troonib endiselt Hawaii Express naiskond.

Hawaii Express Estonian Cup 2021 jätkub 3. juulil, mil osalejaid ootab sarja kolmas etapp, 19. Raplamaa Rattamaraton.

Allikas:https://sport.err.ee/1608244707/hawaii-express-estonian-cupi-teisel-etapil-voidutsesid-joeaar-ja-uibokand

 


May 19, 2021
34F457F5-27AC-4E5A-8ACC-98333E7465B5-1280x1707.jpeg

4min60

17. mail algas Hispaania lõunaosas Andalucía piirkonnas maastikurattavõistlus MTB Andalucía Bike Race (UCI). Võistlus on jagatud kahe provintsi vahel, mis algab Jaénis ja lõpeb Córdobas. Kokku läbitakse 365,41 km sh 11.451 tõusumeetrit. Eesti maastikuratturitest on stardis Peeter Pruus (Torpado Südtirol MTB Pro Team) ja Greete Steinburg (MTB Pro Merchandising).

„Esimene etapp oli lühike, 27km ja 1000 tõusumeetrit. Tunne oli üpris hea ja tiimikaaslane tegi tempot. Jõunumbrite järgi sain sõidu käigus aru, et võiks tulla hea tulemus. 400m enne lõppu tegin vale pöörde, üks rajasuunaja näitas ühele poole ja teine vastassuunda, seetõttu keerasime vastavalt eri suunda. Sinna läks kaotsi nii umbes 5 sekundit, mis maksis poodiumikoha. Mul oli 3. kohaga sama aeg, jäime vaid millisekunditega alla. Teise etapi alguses oli tunne veidi kehvem kui esimesel päeval, jalgadest oli jõudu puudu. Suutsin esimesed 20 minutit esimestega kaasa minna, sõit algas kohe mäkke tõusugu, pärast seda “inisesin” peagrupi lõpus. Laial kruusatee tõusul suutsin tagarehviga kivile otsa sõita, mille tulemusel rehv tühjenes kiirelt. Üritasime paarimehega kiirelt asja ära lappida, mis siiski ei õnnestunud. Siis otsustasime sisekummi rehvi sisse panna, aga asi osutus keerulisemaks kui arvasime ja seetõttu kaotasime liidritele ca 20 minutit. Sellest hoolimata oli meie tempo üpris korralik, suutsime lõpetada 14 minutilise kaotusega ehk 6 minutit tagasi võtta. Lisaks suutsin 2km enne lõppu tagarehvi uuesti katki sõita, millega lisandus veel 30-40 sekundit ajakadu ja natukene enne lõppu veel ka krambid. Usun, et siit saab vaid paremaks minna ja suudame vähemalt etapi poodiumi välja sõita ning üldarvestuses kohta parandada,“ võttis Pruus emotsionaalse sõidu kokku.

„Ootused enne teist etappi olid radade osas väga kõrged, kuna esimese etapi start ja finiš olid tõeliselt piltkaunis kohas. Naiste ja meeste start oli eraldi. Juba enne starti otsustasime oma klubikaaslase Alice`iga, et teeme täielikult oma sõitu ning kedagi teist ei jälgi. Esimesel tõusul olime 7.-8. kohal, aga hakkasime vaikselt ette poole liikuma ja umbes poolel maal olime tõusnud 5. kohale. Seejärel saime info, et 4. koht on ühe minuti kaugusel. Jätkasime oma tempoga ja paar minutit hiljem raja sisuliselt ainsal tehnilisel laskumisel jõudsime naistele järgi. Viimasel kahel tõusul said nad siiski uuest väikese vahega eest minema. Kokkuvõttes lõpetasime 5. kohal. Üldiselt oli sõit raja osas pigem veidi pettumus, sest enamus rajast oli kruusateedel ja ilm väga palav,“ kommenteeris Steinburg.

  1. etapp – neljapäeval, 20. mail – XCM – Córdoba I 64,07 km I 1694m
  2. etapp- reedel, 21. mail – XCM – Córdoba I 92 km I 2364m
  3. etapp- laupäeval, 22. mail – XCM – Córdoba I 48,57 km I 1230m

Rohkem infot SIIN

Tulemused: http://www.andaluciabikerace.com/en/resultados-by-garmin?fbclid=IwAR0XB4pCuO63pBEQkOmTQr_Rb-4Oom2J0Tk2HGaA5e-04Y6fe5M_AVwQ9qY

Foto: Peeter Pruus ja Greete Steinburg. Erakogu

 


May 10, 2021
11953265_961125713909908_580113130912531631_n.png

2min35

Spordisõbrad peavad tänavu leppima sellega, et nii Tartu maastikumaraton kui Rattaralli viiakse läbi virtuaalsel kujul. Korraldajad näevad aga vaeva, et pakkuda välja uusi formaate, mis inimestes osalemishuvi tekitaksid.

Kui elu meie ümber oleks tavaline, siis läbinuks tuhanded jooksjad pühapäeval 39. Tartu maastikumaratoni. Imeilus ilm ja emadepäev tõid hommikul Elva metsade vahele sporti tegema siiski päris palju inimesi. Korraldajad mõtlesid välja ka uudse lahenduse – individuaaljooksu, mis toimus tähistatud rajal stardi ja finišiga Elvas.

“Kasutame ajavõtuks orienteerumise SI-pulkasid,” selgitas Klubi Tartu Maraton projektide direktor Indrek Kelk ERR-ile. “Kõik soovijad on hajutatud kümnepäevasesse tsüklisse ja ka kõik päevad on ära hajutatud niimoodi, et rohkem kui 40 inimest tunnis rajale ei saa minna. Selle tulemusel on kõik individuaaljooksu osalejad liikunud ühel kindlal samal rajal. Nii on need ajad mingil määral võrreldavad.”

Ametlikku võitjat individuaaljooksul välja ei kuulutata. Aga sõbraga võib ju ikka võrrelda. Näiteks Margus tuli täna Elvasse läbima 42 kilomeetrit.

“Parem ikkagi individuaal kui virtuaal – et ikkagi näed inimesi. Neid võimalusi tuleb hetkel ära kasutada, – midagi teha ei ole.”

Marega kohtusime tänavu ka suusamaratoni stardis. Tema plaan on kõik üritused kaasa teha, isegi kui need tavalisel kujul ei toimu.

“Kuidas siis endal see enesetunne ja kestlikkus on. Seda saab testida ja siis natuke teistega võrrelda. Aga kahtlemata on tore, kui rajal näeb ka teisi võistlejaid.”

Kui maastikumaratoni läbimise aeg peagi lõpeb, siis juba on alanud virtuaalsena toimuv 40. Tartu rattaralli. Korraldajad said eeskuju Tallinna maratonilt ja nii võib rattarallit läbida ka osade kaupa ehk kombona.

Allikas: https://sport.err.ee/1608206950/tartu-maastikumaratoni-korraldajad-rakendasid-uudset-formaati

 


April 26, 2021
22.-Rouge-Rattamaraton-1-1280x852.jpg

2min58

Bosch Eesti maastikurattasarjale registreerimise tähtaega pikendati 26. maini ning rattamaratoni hooaja avab 5. juunil 23. Rõuge Rattamaraton, kus toimuvad ka Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis.

„Alates 3. maist on lubatud küll avalikud üritused, aga kuni 150 osavõtjaga, mis sunnib meid võistluskalendris tegema muudatusi. Praeguse seisuga on sarja avaetapiks 5. juunil toimuv 23. Rõuge Rattamaraton, kus toimuvad ka Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis. Kahe maratoni toimumise kuupäeva pidime ka edasi lükkama: 7. Alutaguse Rattamaraton toimub 13. juunil ning 21. Mulgi Rattamaraton 17. juulil,” lausus Bosch Eesti maastikurattasarja peakorraldaja Enno Eilo.

Seoses sarja avaetapi edasi lükkumisega pikendati ka terveks maastikurattasarjaks registreerimise ja ka sarjas osalevate mees- ja naistiimide ülesandmise tähtaega, uueks lõppkuupäevaks on 26. mai 2021.

„Maratonide edasilükkamine eeldab mitmeid läbirääkimisi ja kompromisside leidmist nii maratoni korraldava klubi siseselt kui ka
kohaliku kogukonna sees. Kogu korraldusmeeskonnaga loodame Eesti inimeste ja osalejate kannatlikkusele, mis lubaks meil juba juunikuus
sarja hooaeg Rõuges käima lükata,” sõnas Eilo.

Registreeruda saab veebilehel www.rattamaratonid.ee

Bosch Eesti Maastikurattasarja 2021 hooaja kalender:
5. juuni – 23. Rõuge Rattamaraton/EMV XCM
13. juuni – 7. Alutaguse Rattamaraton
11. juuli – 19. Rakvere Rattamaraton
17. juuli – 21. Mulgi Rattamaraton
25. juuli – Škoda Laagri 21. Rakke Rattamaraton
21. august – Kose 7 järve rattamaraton
4. september – 24. Tallinna Rattamaraton

Lisatud foto: Bosch Eesti Maastikurattasari

Lisainfo:
Bosch Eesti Maastikurattasari
press@rattamaratonid.ee
www.rattamaratonid.ee


April 4, 2021
Screenshot-2021-04-29-133246-1280x816.png

3min76

Mari-Liis Mõttus osales 1.-4. aprillil Hispaanias toimuval maastikuratta tuuril Volcat 2021, kus saavutas üldkokkuvõttes 9. koha

Tuuri üldkokkuvõttes võitis Poola mägirattur Maja Martyna Włoszczowska, teine oli leedulanna Kataržina Sosna ja kolmas hispaanlanna Meritxell Figueras Garangou.

„Tuur möödus enesetunde poolest tõusvas joones. Esimese 38km pikkuse etapi lõpetasin 11. kohal. Tõusudel erilist minekut polnud, mistõttu ei saanud ka kitsastel laskumistel oma sõitu teha, sest liiklus ees oli tihe. Reedel toimunud teisel etapil (58km) oli esimesed 10km raske käima saada. Edasi hakkas minek juba sõidu moodi tunduma. Rada oli samuti oma tehniliste singlite ja lühikeste tõusude poolest sobivam. Suutsin vahepeal neljast naisest mööduda, aga kahjuks läks 39. kilomeetril olemine raskeks ning kaotasin lõpuks ühe koha. Finiši ületasin 11. naisena,“ meenutas Mõttus kahte esimest etappi.

„Kolmas etapp (nn Queen stage) möödus algusest lõpuni hea enesetundega. Kui enne etappi olin üldkokkuvõttes 11. kohal, ees oli ühe sekundi kaugusel oli 10. ja viie minuti kaugusel 9. koht, siis peale sõitu tõusin kahe koha võrra ehk üheksandaks. Viimasel etapil oli minu eesmärgiks üritada üldarvestuse kohta hoida. Ees oli vahe pikk, aga taga ainult 30 sekundiline. Õnneks jalad ja tehnika sel korral alt ei vedanud ning lõpetasin viimase etapi ja lõpuks ka kogu tuuri 9. kohal. Jäin tuuriga rahule – rajad olid vaheldusrikkad ning suutsin endast maksimumi välja pigistada,“ võttis Mari-Liis Mõttus võistluse kokku.

Mari-Liis Mõttus Autor/allikas: Adam Illingworth
Uudis ERR Sport siin


March 27, 2021
163430527_10159550846094114_6968574451435126319_o-1280x1600.jpg

3min54

 

Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg jätkasid Hispaanias 4-päevast SHC (Hors cat) kategooria maastikuratta tuuri  Mediterranean Epic. Kolmandal etapil tuli läbida 93km. Janika Lõiv lõpetas eelviimase etapi 5. ja Greete Steinburg 11. kohal. Võttes arvesse naiste eelmisel etapil toimunud suhteliselt raskeid ja valulikke kukkumisi, on see väga hea tulemus.

Tuuri kolmanda etapi võitis Šveitsi rattur Ramona Forchini, teine oli itaallanna Martina Berta ja kolmas samuti Itaaliast pärit rattur Greta Zeiwald.

„Kuna tegu on korraliku maratoni etapiga, võeti esimesed 15km väga rahulikult, nii istusin ka mina pundis. Pärast seda hakkas kogu punt lagunema ja alles jäid pisemad grupid. Mul oli juba algusest peale raske end liikuma saada ja teadsin, et tulemas on korralik kannatuste rada. Eilsed kukkumised andsid juba soojendusel tunda. Peamine eesmärk oli ise tervena püsida ning rehvi lõhkumist vältida. Sõitsin pikalt 7. positsioonil, aga umbes 20km enne lõppu sain liidrisärki kandva Chiara Teocci kätte. Lisaks möödusin Ninas Benzi`st, kes oli rehvi lõhkunud. Kokkuvõttes võib öelda, et terve etapi võitlesin iseendaga ja sõitsin päris palju üksinda,“ võttis Lõiv tänase päeva kokku.

„Hoolimata eilsest kukkumisest oli tänasel hommikul tunne hea ja otsustasin startida. Esimesed ca 15 km sõitsin liidrigrupis, siis lisati watte juurde ja minul neid täna kahjuks varuks ei olnud. Peale seda sõitsin enamus distantsist üksinda. Vältisin tehnilisi vigu ja sõitsin kindla peale finišisse,“ kommenteeris Steinburg tänast sõitu.

Pühapäeval, 28. märtsil sõidetakse 48km.

Võistluse kohta rohkem infot SIIN

Fotol: Janika Lõiv. Autor: Urmas Lõiv


February 11, 2021
56492487_1287756721349052_3508161048655953920_n.jpg

1min59

Eesti maastikukrossi ja -maratoni meister Peeter Pruus kukkus treeningul ning röntgenis tuvastati tema parema käe pöidlas väikene murd.

“Treenisin maanteel ühe sõbraga koos. Ta sõitis august läbi, mille järel viskas lenksu käest ja ta sõitis mulle lenksu alla. Ma ei jõudnud reageerida ja olingi asfaltil pikali. Sain veel trenni lõpuni sõita, aga siiamaani (kümne päevaga) pole päris heaks saanud. Eile käisin röntgenis, kus tuvastati parema käe pöidlas väikene murd,” meenutas Pruus juhtunut.

“Vaatame jooksvalt, kuidas paraneb,” jätkas Pruus. “Äkki paari-kolme nädala pärast saab võistlema hakata. Lisaks annab veel sügavalt hingates üks roie tunda ning see võtab samuti aega paranemiseks. Hetkel maastikurattaga sõita pole saanud, kuid treenin maanteel nii palju kui käsi lubab.”

Allikas: https://sport.err.ee/1608104530/treeningul-kukkunud-pruus-vigastas-katt

Foto: https://www.facebook.com/PeeterPruus/photos/1287756718015719


January 20, 2021
729547h747at28-1.jpg

9min65

Aasta alguses teatas Eesti edukamaid maastikurattureid Martin Loo, et teeb tippspordiga lõpparve. Maailma paremikku jõudnud eestlase sõnul ei tulnud otsus väga keeruliselt, kuna vaatamata edukatele hooaegadele ei õnnestunud omale korralikku välisklubi leida.

“Alguses (rattaspordiga alustades) oli ikka rohkem sellist kahtlemist ja polnud kindel, kas see on selline asi, mida eestlasena ja Eestis on üldse võimalik teha. Enamasti jõutakse Eestis maastikurattasõidu juurde peale seda, kui maanteel profi või poolprofina enam ei sõideta. Seejärel tullakse Eestis maratone ja muid sõite sõitma. Mina proovisin teistmoodi ja loomulikult kiiret edu ei tulnud. Nüüd lõpusirgel olles, võin kindlalt väita, et kui oleks olnud eelnevalt selliseid inimesi ja sõitjaid, rohkem kogemusi, siis oleks minu areng võinud olla kiirem. Praegu mõtlen, et mõned asjad võtsid liiga kaua aega ja oleksid olnud lihtsamini saavutatavad, kui oleks olnud selliseid teadmisi või kedagi, kes kõrvalt rohkem juhendab või suunab,” rääkis Loo intervjuus ERR-ile.

Maailma areenil hakkas Eesti maastikurattur silma paistma 2012. aastal, kui ta aasta algul saavutas mitmeid esikohti väiksematel rahvusvahelistel võistlustel, seejärel pälvis Euroopa meistrivõistlustel 16. ja maailmameistrivõistlustel 24. koha. Ka MK-sarjas hakkas Lood lõpuks edu saatma, kui ta jõudis etappidel stabiilselt 30 parema hulka.

“Arvan, et mul oli kindlasti päris mitu stabiilset head hooaega. Ma ise ei hinda seda, kui sa ühel hooajal suudad teha mingisuguse eriti hea tulemuse kuskilt endale ka üllatuslikult. Pigem hindasin kõrgemalt stabiilsust ja mulle tundub, et mägirattaspordis selliseid üksikuid sähvatusi eriti ei vaadatud ka ja see kuidagi edasi ei aidanud,” jätkas Loo. “Ma ei saa öelda, et kui ma ühel aastal oleks olnud kaks-kolm-neli kohta tiitlivõistlustel eespool, siis see oleks muutnud seda, mis minust edasi sai. Viimaseid aastaid mäletab kindlasti paremini. 2016. aastal ja samuti 2018. aastal olid väga head hooajad, kus tähtsamatel võistlustel ei olnud tõsisemaid probleeme ning suutsin tiitlivõistlustel ja MK-del teha päris häid tulemusi. Kuna tegu on tehnikaspordiga ja kui tehnikaga midagi juhtub, oled sa siis ise rohkem või vähem süüdi, rikub see lõpuks päeva ära ja parem on tulla üle finišijoone 19. kohal, kui selle teadmisega, et kui seda poleks juhtunud, et mis siis oleks saanud.”

Loo parim MK-sarja tulemus on pärit 2016. aastast, mil ta saavutas Saksamaal Albstadtis 11. koha. Samal aastal pälvis ta Rootsis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt 11. tulemuse ning aasta varem lõpetas ta Itaalias 13. kohal. Parim maailmameistrivõistluste tulemus jääb 2013. aastasse, mil ta sai Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud suurvõistlusel 19. koha. Kuigi maailma absoluutne tipp oli käega katsuda, siis jäi eestlasel olümpiamängudel käimata. Suurvõistlusele kvalifitseerumine jäi suuresti selle taha, et üksinda oli keeruline kolme ratturi eest punkte koguda. Nimelt pälvitakse suurvõistlusele kohad riikide edetabeli alusel, milles arvestatakse just kolme ratturi punkte. Vaatamata sellele jäi Loo ukse taha pigem napilt.

“Arvan, et see süsteem ei ole ebaõiglane. Ebaõiglane on ta võib-olla selliste riikide ja sõitjate vastu, kus ei ole selle alaga piisavalt tegelejaid. Selleks, et punkte saada, on mitu võimalust – kas reisida mööda maailma kõvasti ringi või teha neid võistluseid iseenda jaoks. Tegelikult nende UCI võistluste korraldamine, on ta siis siin Eestis, Lätis või Saksamaal, neid ei tehta selleks, et suur rahvusvaheline seltskond kokku ajada, selleks on MK-etapid, vaid see on pigem enda sportlaste jaoks, et neil oleks võimalik neid punkte saada natuke lihtsamalt ja natuke väiksemas konkurentsis,” kirjeldas Loo.

“Punktid on vajalikud eelkõige selleks, et MK-etapil alustada natuke eestpoolt ja oleks suurem tõenäosus teha head sõitu. Olümpiale saamiseks oleks kindlasti vaja olnud kahte sõitjat veel, kes teeb kaasa kogu karusselli, kes sõidavad kevadest sügiseni MTB sõite ja koguvad sealt regulaarselt punkte,” mõtiskles Loo. “See ei tähenda, et meil peab olema kolm eestlast, kes sõidavad kogu aeg MK-l kümne piirimaile või 20 hulka. Tegelikult tähendab see seda, et igalt poolt saadakse natuke. Kui võtta lahti kokkuvõtted, kui palju Eesti meeste koondisel jäi olümpiakohast puudu, siis see summa pole kindlasti neljakohaline. See on umbes 200-300 punkti ja arvestades palju üks sõitja hooaja jooksul punkte saab, siis see on ikkagi minimaalne summa. Arvan, et viimasel kahel olümpial, kaasaarvatud see, mis teadmatusse edasi lükati, seal oleks piisanud ühest sõitjast veel. Kaks stabiilset Eesti sõitjat oleks olnud piisav, et kvalifikatsiooni viimaste kohtade eest võidelda. Kolm oleks olnud kindlasti parem.”

Loo on kroonitud Eesti maastikukrossi meistriks kümnel aastal järjest. Kui raske oli üldse vastu võtta otsust, et nüüd on tippspordiga kõik? “Ega ma olen sellele mõelnud päris palju ka eelnevatel aastatel. Sportlase jaoks, vähemalt eriti ratturi jaoks on hooaja lõpp ehk sügis, talv ja kevad selline aeg, kus tuleb igasuguseid mõtteid. See on see aeg, kus tuleb teha ära põhitöö, et järgmisel hooajal võiksid olla hea või väga hea. Eks see tuleb suuresti su enda motivatsiooni pealt, lähed trenni ja teed seal midagi. Mulle nüüd lihtsalt võib-olla sellel hetkel tundus, et kui ma toon välja viimaseid hooaegu, siis ma uskusin ja lootsin, et mul on võimalus sõita sellises arvestatavas meeskonnas, kes oleks MK-tasemel meeskond, kelle prioriteedid on MK-etapid, kus on professionaalsem taustajõud ja varustus. Ühel hetkel pead enda jaoks selle otsuse tegema. Lõpuks näed, et sinna saamine ja võimalus sinna saada ei käi ainult su saavutuste pealt, vaid seal taga on veel palju asju, mida näiteks mina sportlasena muuta ei saa. Asjad oleksid võinud olla teisiti, kui Eesti rahvaarv oleks 10-20 korda suurem, siis oleks see pilt hoopis teine,” ütles Loo.

Kui suur on tõenäosus, et Lood näeb Eestis rattaga edasi sõitmas? “Ma ei oska seda praegu öelda. Kindlasti ma ei ütle, et ma rattaga üldse ei sõida. Kui ma ütlesin, et lõpetan selle alaga professionaalsel tasemel tegelemise, siis see ei tähenda seda, et ma enam välismaal ei võistle, aga sõidan kõiki Eesti võistluseid. Samas ma ka ei välista seda. Rattaga mulle endiselt meeldib sõita, aga ma ei pea seda enam oma päeva prioriteediks number üks. Rattasõit ja rattaga võistlemine ei ole enam eelistus. Kindlasti see saab olema mingi osa minu vaba aja kasutamisest ja veetmisest, ent Eestis võistlemine ei ole kindlasti see, mis motiveeriks mind selle pärast trenni tegema. Kui ma lähen sõitma, siis hobi-või harrastusvõistlejana, mitte tõsimeelse harrastajana, kes teeb sama palju trenni kui professionaal, aga selle kõrvalt käib ka tööl ja teeb igasuguseid muidu asju.”

Vaata ka ETV spordisaate lugu: https://sport.err.ee/1608078649/maastikuratturitele-teed-rajanud-loo-proovisin-teistmoodi-edu-kiirelt-ei-tulnud

Foto: Martin Loo Autor/allikas: Max Fuchs, EGO-Promotion


Impression