Maantee

October 11, 2019
miku-1280x800.jpg

1min30

Mihkel Räim (Israel Cyclin gAcademy) sai Hiinas toimunud esimese kategooriaga velotuuri Tour of Taihu Lake teisel etapil grupifinišis kolmanda koha.

Hufuzheni teedel peetud 101-kilomeetrisel etapil võidutses itaallanne Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli – Sidemec) ajaga 2:14.06. Teise koha sai Dylan Kennett (St George Conintental Cycling Team) ja kolmanda Räim.

Kokkuvõttes tõusis Räim viie positsiooni võrra kuuendale kohale, kaotades võistluse liidrile Kennettile 25 sekundiga. Teist kohta hoiab peale kahte etappi Räime klubikaaslane Matthias Brändle (+0.12) ja kolmandat võitja kaasmaalane Michael Vink (+0.20).

Velotuuril on kokku kuus etappi. Laupäeval on kavas 117-kilomeetrine etapp Huzhoust Changxingi.

Allikas: sport.err.ee


October 11, 2019
illingworth-u23-WC-4289-1280x853.jpg

8min38

Karl Patrick Lauk pidi MM-il toimunud raske kukkumise järel hooaja pooleli jätma plaanitust varem. Oma esimese profihooajaga FDJ-Groupama meeskonnas võib mõningase mööndusega rahule jääda, kuid vaatamata hooaja jooksul pälvitud headele tulemustele on ratturi saatus hetkel veel lahtine.

Sa oled varasemalt stažöörina sõitnud kahes profiklubis, sealhulgas Astanas. Selle hooaja alguses sõlmisid oma esimese profilepingu FDJ-Groupama kontinentaaltiimiga. Kuidas sa selle aasta kokku võtaksid?

Kohati keerulisem aasta kui teised. Võite nii palju ei olnud, aga samas ütleks, et tulemuste kvaliteet oli parem kui eelmine aasta näiteks. Arvestades mõningaid tingimusi ja olusid, talv jäi natuke poolikuks, siis samas tegelikult ei olnud üldse halb aasta.

Mis selle tingis, et talv poolikuks jäi?

Kaitseväeteenistus. Ma ei ole kunagi haige olnud, seega mingit sellist vabandust mul ei olnud seal neile öelda. Mingil hetkel pidi ta nii või naa tulema, sest kuhugi põgeneda ei olnud. Ma rääkisin lähedastega läbi ja otsustasin, et kuna leping on olemas ja tiim sai aru, et meil on see kohustuslik, tuleb see asi ära teha. Eesti Vabariik võimaldas selle, et sportlane täispikka teenistust ei tee – eriti minu eas oleks see laastavalt mõjunud. Sportlastel on võimalik natuke lühema ajaga pääseda, samas kogemuse mõttes oli see vajalik ära teha. Ma ei tooks seda mingiks vabanduseks. Aktiivne ma olin seal ikka, ainult spetsiifilist tööd sai vähem teha.

Vaatamata lünklikule talvele oli sul siiski väga hea hooaja algus. Rahvuste karikaetappidel olid sa Prantsusmaal 6. ja Belgias 18.. Lisaks võitsid sa Rhone-Alpes’i velotuuril ühe etapi. Märkimisväärsed on kindlasti ka teine koht eraldistardi Eesti meistrivõistlustel Rein Taaramäe järel ja Rumeenia velotuurilt võidetud aktiivseima ratturi särk. Kas nende tulemuste valguses on ka järgmine aasta kindlustatud või millised on väljavaated?

Jah, tulemused olid nii kevadel ja tegelikult kui nii vaadata, siis läbi hooaja head. Ideaalis oleks tahtnud MM-il ja hooaja viimasel sõidul [Lauk pidi enne vigastuspausi startima ka 13. oktoobri võidusõidul – toim.] ennast veel näidata, sest vorm oli hea ja tunne oli hea. Tegelikult oli tunne läbi hooaja hea, aga järgmiseks aastaks ma veel kuhugi maandunud ei ole. Töö selle nimel käib ja proovin võimalikult kiiresti enda jaoks selle väikese mure õlalt ära eemaldada. Mingid variandid on ning loodan võimalikult kiiresti oma agendilt tagasisidet saada ja järgmiseks hooajaks kuskile maanduda.

Maikuus antud intervjuus tõid välja, et ambitsioonid olid kõrgemad, kui sõita kontinentaalmeeskonnas, samas tegid sa kaalutletud otsuse. Kas tagasivaadates see on ennast õigustanud?

Kindlasti otsisin suuremat väljundit, samas olen üha enam ja enam aru saanud, et igaüks üritab sinna WorldTouri tasemele jõuda ja kindlasti ka mina. Aga nagu mulle meeldib öelda, see on nagu hakklihamasin. WorldTouri tiimis sõidad sa enamjaolt kõige kõrgema taseme võidusõite ja seal nalja enam ei ole. Kõigi rollid ja kõik muu on paigas. Otsus oli õige kontinentaaltasemele jääda üheks aastaks veel. U-23 vanuseklassist ei ole vaja kiirustada välja tipptasemele. Oli mingeid variante WorldTouri tiimide näol, aga saatuslikuks sai kaitseväeteenistus – pooliku talvega WorldTouri tasemele astuda oleks olnud väga väga suur risk. Oma tiimi koha pealt sain ma mingil määral kohe aru, et seal edasi pürgimine vähemalt nende jaoks [pole võimalik]. Ma olen kindel, et seal olid ka minu enda vead ja otsused, minu iseloom ja mingid asjad, mis mängisid rolli. Aga kõik, mis ma ütlesin või tegin olid kaalutletud ja tagamõttega otsused – kompromisse peab kindlasti tegema, aga mingites kohtades jäin ma endale kindlaks ja ei andnud järgi nendes kohtades, kus nende meelest oleks pidanud andma.

Sa oled viimast aastat U-23 vanuseklassis ja kindlasti oli ambitsioon sel aastal saada MM-il vähemalt tulemus kirja, aga kahjuks sa olid kukkumise tõttu sunnitud katkestama. Räägi, mis seal täpsemalt juhtus?

Kindlasti oleksin tahtnud tulemust seal teha. Raja poolest ma ei saa öelda, et ta mulle sobiv oleks olnud. Samas ma ei pane endale piire, rattaspordis võib kõike juhtuda. Ma olin selleks valmis, aga sellist lõppu ma ei oodanud. Lõpetasin oma sõidu hoopis haiglas operatsioonilaual. Õnneks siiani ei midagi hullu nagu algselt tundus. Oli õnnelik kukkumine. Ma ausalt öeldes ise seda põhjust täpselt ei teagi – ma julgen arvata, et kellegi teise kokkupõrke tagajärjel ma ennast sealt maast leidsin ja nagu ma ütlesin, siis esimest korda elus lõpetasin ma võidusõidu kukkumise tagajärjel. Enne ma olen alati püsti tõusnud ja edasi sõitnud. Seekord kui ma end püsti ajasin, siis huvitaval kombel oli esimene mõte, mis peast läbi käis, et ma annan ratta tiimiautosse ära ja ma teadsin, et ma enam edasi ei sõida. Pärast, kui võistluste doktor mind üle vaatas, siis ta ütles ka kohe koondise peatreenerile, et tema siit edasi ei läheks.

Kui kaua taastusravi nüüd aega võtab ja millised on lähiplaanid?

Taastusraviga sain kohe alata, aga see on jäänud siiamaani sellele tasandile, et ma olen üritanud kõndida ja liikuda nii palju kui võimalik, et põlve liikumises hoida ja tema sajaprotsendiline painduvus tagasi saada. Ma ütleks, et see on natuke üle nädalase perioodiga isegi päris hästi saavutatud, mis näitab päris head paranemist. Ülejäänud marrastused ja haavad, mis tekkisid, on enamus ära paranenud. Üpris kiire taastumine on. Võimalikult kiiresti üritan ka jõusaali tagasi minna, et põlvele anda mingit lisakoormust näiteks keharaskusega, et lihaste töö ja normaalne liikuvus tagasi saada.

Allikas: sport.err.ee


October 10, 2019
kanks-1280x800.jpg

1min34

Kolmapäeval peetud 100. Milano–Torino ühepäevasõidul sai Tanel Kangert (EF Education First) 36. koha. Võidu võttis Kangerti tiimikaaslane kanadalane Michael Woods.

Kangert kaotas 179-kilomeetrisel distantsil ajaga 4:03.48 võidutsenud Woodsile kahe minuti ja 20 sekundiga.

Esikolmikusse mahtusid veel Woodsiga sama aja välja sõitnud hispaanlane Alejandro Valverde ning kolmandaks tulnud britt Adam Yates (Mitchelton-Scott; +0,05).

Kokku sai mainekal ühepäevasõidul tulemuse kirja 89 ratturit.

Allikas: sport.err.ee


October 8, 2019
taara-1280x800.jpg

1min35

Rein Taaramäe (Total Direct Energie) Võistles pühapäeval UCI 1.1 kategooria ühepäevasõidul Belgias (La DH Famenne Ardenne Classic; 180 km), kus teenis 54. koha.

Võistluse võitis kohalik rattur Dimitri Claeys (Cofidis), kes edestas viie sekundiga kaasmaalast Baptiste Planckaerti (Wallonie-Bruxelles) ja seitsme sekundiga hollandlast Timo Roosenit (Jumbo-Visma).

Taaramäe lõpetas sõidu pundis, mis kaotas võitjale kaheksa minuti ja 41 sekundiga.

Allikas: sport.err.ee


October 7, 2019
mihkels-1280x800.jpg

3min48

EOK esitas jalgrattur Madis Mihkelsi Euroopa Olümpiakomiteede mainekale, Piotr Nurowski nimelisele auhinnakonkursile, mille raames kuulutatakse 26. oktoobril välja Euroopa parim suvealade noorsportlane. Mihkels valiti viie nominendi hulka, olles sellega Kelly Sildaru järel läbi aegade teine Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane ning esimene suvealadelt.

Madis Mihkels on 16-aastane jalgrattur, kes võitis tänavusel Euroopa noorte olümpiafestivalil koguni kaks kuldmedalit – ta triumfeeris nii grupisõidus kui ka eraldistardis. Varasemalt on Eesti meesratturid suutnud Euroopa noorte olümpiafestivalidelt teenida kokku kaks pronksi – Tanel Kangert 2003. aastal ja Gleb Karpenko 2017. aastal, mõlemad eraldistardist.

“Olümpiafestivali kullad tähendavad mulle palju, sest need olid minu elu esimesed suured võidud. Ma armastan rattasõitu, võistlemist, sellega kaasnevat adrenaliini ning enda proovile panekut teiste ratturite kõrval. Minu unistus on saada tippsõitjaks, kes võitleb maailma suurimatel võistlustel võidu eest,” ütles Mihkels. “Olla täna valitud Euroopa viie parima noorsportlase hulka on suur tunnustus,” lisas ta.

Madis Mihkels treenib Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis treener Caspar Austa juhendamisel ning õpib Tartu Raatuse Koolis.

Teised nominendid Piotr Nurowski auhinnale on ujuja Franko Grgic Horvaatiast, kõrgushüppaja Yaroslava Mahuchikh Ukrainast, vehkleja Liza Pusztai Ungarist ning sportvõimleja Giorgia Villa Itaaliast.

Võitja kuulutatakse välja 26. oktoobril Varssavis toimuval galaõhtul. Laureaat saab karika ja 15 000-eurose stipendiumi, teisele kohale kuulub 8000-eurone ning kolmandale kohale 5000-eurone stipendium, neljas ja viies koht teenivad kumbki 3000-eurose stipendiumi.

Piotr Nurowski nimelise auhinna kandidaatideks saavad rahvuslikud olümpiakomiteed esitada alla 19-aastaseid sportlasi, kelle puhul hinnatakse sportlike tulemuste kõrval ka sportlase käitumist ja suhtumist ausa spordi ning olümpiakultuuri ja -ideaalide väärtustamisel. Euroopa parima noorsportlase auhind loodi 2010. aastal Smolenski lennukatastroofis hukkunud toonase Poola Olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski mälestuseks. Auhinna eesmärk on julgustada noori sportlasi jätkama tippspordikarjääri ning innustada neid lugu pidama ausa mängu reeglitest ja olümpiaväärtustest.

Esimese Eesti noorsportlasena võitis 2017. aastal Piotr Nurowski auhinna freestyle-suusataja Kelly Sildaru.

Allikas: sport.err.ee


October 7, 2019
aksel-1280x800.jpg

1min29

Aksel Nõmmela (Wallonie-Bruxelles) tuli Belgia ühepäevasõidul Tour de l’Eurometropole kümnendale kohale.

Grupifiniši võitis Piet Allegaert (Sport Vlaanderen-Baloise), kes edestas Florian Senechali (Deceuninck-Quick Step) ja Jasper Stuyvenit (Trek-Segafredo). Nõmmela sai võitjaga sama aja. Oma esimese stardi maailmameistrina tegi taanlane Mads Pedersen (Trek-Segafredo), kes aga katkestas, kirjutab Marathon100.com.

Tulemusest rohkem pälvis kõneainet viimases kurvis toimunud kukkumine. Rajapiirete jalgadesse sõitis Colombia sprinter Alvaro Hodeg (Deceuninck – Quick Step). Haiglas tuvastati tal vasaku käe ja parema õla murd ning kaks murdunud roiet. Kaks päeva varem Saksamaal Sparkassen Münsterland Giro võitnud mees läheb Belgias operatsioonile. Sotsiaalmeedias küsitakse, kas enne, kui mõni rattur surma saab, ei võeta ohtlike rajapiirete eemaldamiseks midagi ette?

Allikas: sport.err.ee


October 4, 2019
693370hc719t63-1280x800.jpg

3min60

Saksamaal peetud Münsterland Girol pidi kukkumisse sattunud Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) leppima 53. kohaga.

Võidu võttis kolumbialane Alvaro Jose Hodeg (Deceuninck-QuickStep) sakslase Pascal Ackermanni (Bora-Hansgrohe) ja belglase Tim Merlier’ (Corendon-Circus) ees.

“Tegu oli HC sõiduga ja stardinimekiri väga esinduslik. Väga palju maailma tippsprintereid oli kohal ning teisigi staare. Sain võimaluse enda jaoks, eeldati suurt pundifinišit, aga läks veidi teistmoodi,” alustas Räim enda Facebooki-lehel sõidu kokkuvõtet.

“Alguses saime veidi vihma, aga õnneks ei midagi hullu. Kuskil 130 km hakkas täiega padukat sadama, 7 kraadi ja vihm. Kohe meenus Slovakkia tuuri ja MM-i kogemus. Kõik külmetasid, ma olin veel vihmajaki pool tundi tagasi autosse andnud,” kirjutas ta. “Niisiis, veidi oli tuult ka ja kuskil, täpselt ei tea kus, aga punt oli katki läinud. Mina jäin esimesse poolde, ca 60 meest koos kahe tiimikaaslasega. Kõikidel olid vabad käed ja jalad, et ise proovida. Lõpuringidele jõudsime, siis saime kohe aru, et päris ohtlik asi on kokku klõpsitud – palju kurve, munakivi, korralik vihm ja külmunud ratturid. Ei ole just kõige parem kombo.”

“Pidureid mul põhimõtteliselt polnud enam ja näpud olid ka päris jääs. Teadsin, et maksku mis maksab, aga sellel ringil peab ennast ette hoidma, sest igas kurvis jääb keegi pundist maha. Viimasel ringil olin heal possal ja eesmärk oli kümne hulka sõita, 250 m enne lippu tundus see reaalne, kuid siis oli ees kukkumine. Ma ei jõudnudki midagi teha,” jätkas Räim. “Üritasin veidi pidurdada, aga ratas lendas mulle ette, panin külje maha ja libisesin päris korraliku vahemaa, kuniks aed mind pidurdas. Natukese aja pärast lendas üks tüüp mulle veel sisse ka. Jackpot! Luud terved, mott ja külg maas. Lihtsalt pole minu aasta kahjuks. Sellega sai ka minu hooaeg Euroopas lõpu.”

Allikas: sport.err.ee


October 4, 2019
madis-mihkels-1280x827.jpg

3min47

EOK esitas jalgrattur Madis Mihkelsi Euroopa Olümpiakomitee mainekale, Piotr Nurowski nimelisele auhinnakonkursile, mille raames valitakse Euroopa parim suvealade noorsportlane. Mihkels nimetati viie nominendi hulka, olles sellega Kelly Sildaru järel läbi aegade teine Nurowski auhinna nominentide hulka pääsenud Eesti noorsportlane ning esimene suvealadelt.

Madis Mihkels on 16-aastane jalgrattur, kes võitis tänavusel Euroopa noorte olümpiafestivalil koguni kaks kuldmedalit – ta triumfeeris nii grupisõidus kui ka eraldistardis. Varasemalt on Eesti meesratturid suutnud Euroopa noorte olümpiafestivalidelt teenida kokku kaks pronksi – Tanel Kangert 2003. aastal ja Gleb Karpenko 2017. aastal, mõlemad eraldistardist.

“Olümpiafestivali kullad tähendavad mulle palju, sest need olid minu elu esimesed suured võidud. Ma armastan rattasõitu, võistlemist, sellega kaasnevat adrenaliini ning enda proovile panekut teiste ratturite kõrval. Minu unistus on saada tippsõitjaks, kes võitleb maailma suurimatel võistlustel võidu eest,” ütles Mihkels. “Olla täna valitud Euroopa viie parima noorsportlase hulka on suur tunnustus,” lisas ta.

Madis Mihkels treenib Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis treener Caspar Austa juhendamisel ning õpib Tartu Raatuse Koolis.

Teised nominendid Piotr Nurowski auhinnale on ujuja Franko Grgic Horvaatiast, kõrgushüppaja Yaroslava Mahuchikh Ukrainast, vehkleja Liza Pusztai Ungarist ning sportvõimleja Giorgia Villa Itaaliast.

Võitja kuulutatakse välja 26. oktoobril Varssavis toimuval galaõhtul. Laureaat saab karika ja 15 000-eurose stipendiumi, teisele kohale kuulub 8000-eurone ning kolmandale kohale 5000-eurone stipendium, neljas ja viies koht teenivad kumbki 3000-eurose stipendiumi.

Piotr Nurowski nimelise auhinna kandidaatideks saavad rahvuslikud olümpiakomiteed esitada alla 19-aastaseid sportlasi, kelle puhul hinnatakse sportlike tulemuste kõrval ka sportlase käitumist ja suhtumist ausa spordi ning olümpiakultuuri ja -ideaalide väärtustamisel. Euroopa parima noorsportlase auhind loodi 2010. aastal Smolenski lennukatastroofis hukkunud toonase Poola Olümpiakomitee presidendi Piotr Nurowski mälestuseks. Auhinna eesmärk on julgustada noori sportlasi jätkama tippspordikarjääri ning innustada neid lugu pidama ausa mängu reeglitest ja olümpiaväärtustest.

Esimese Eesti noorsportlasena võitis 2017. aastal Piotr Nurowski auhinna freestyle-suusataja Kelly Sildaru.


October 3, 2019
600480h1572t63-1280x800.jpg

1min42

Mõned nädalad tagasi levinud kõlakad, et Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy (ICA) võtab üle Katjuša-Alpecini litsentsi ja tõuseb seeläbi rattaspordi kõrgeimasse seltskonda ehk World Touri osutusidki tõeseks.

“Israel Cycling Academy ja Katjuša sõlmisid lepingu, mille kohaselt sõidab Iisraeli meeskond alates 2020. aasta jaanuarist World Touris,” teatas tiim pressiteates.

Klubi teatel peab tehingu heaks kiitma ka Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI).

“Elu nagu muinasjutt!” kommenteeris Räim sotsiaalmeedias.

“Olen juba mõnda aega rääkinud, et ICA jõuab varem või hiljem World Touri. Olen ülimalt õnnelik, et see juhtub juba järgmisel hooajal!” õhkas ICA kaasomanik Sylvan Adams. ”

Israel Cycling Academy asutati 2014. aasta detsembris ja see on Iisraeli esimene professionaalne jalgrattatiim. 2017. aastal kuulus klubi esimest korda Pro Continentali meeskondade sekka ja mullu pääseti esimest korda suurtuurile, kui kutsega saadi võistlema Giro d’Italiale, kus tehti kaasa ka tänavu. Sel hooajal on ICA ratturid saanud 27 võitu.

Allikas: sport.err.ee


September 30, 2019
691766hfb9dt63-1280x800.jpg

1min50

Pühapäeval kulmineerunud jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel osutus kõige edukamaks medaliriigiks USA, kes kogus kõigi alade ja vanuseklasside peale kolm kulda, ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.

Täiskasvanute seas tõi ameeriklastele ainsa kulla naiste temposõidus Chloe Dygert Owen, aga juunioride grupisõidus võidutses meestest Quinn Simmons ja naistest Megan Jastrab.

Enim medaleid sai Harrogate’ist aga Hollandi koondis, kes võitis kaks kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi ehk kokku kaheksa autasu. Kullad tõid Hollandile Annemiek van Vleuten naiste grupisõidus ja segavõistkondade temposõidu koondis.

Korraldaja Suurbritannia saagiks jäi kolm pronksi. Kokku jõudis medalini kümme koondist, kuid ala suurriikidest ei jagunud ühtki auraha Prantsusmaa ega Hispaania jalgratturitele.

Allikas: sport.err.ee


Impression
X