Blog

Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
January 25, 2023
Juri-Kalmus-foto-autor-Inna-Inga-Kalmus.jpg

9min106

Kultuuriministeeriumisse esitati riiklikele  spordipreemiatele 45 kandidaati. Preemiate saajad otsustab valitsus ning tunnustused antakse üle vabariigi 105. aastapäeva eel.

„Eesti eduka kultuuri ja spordi aluseks on tublid inimesed. Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Tänan südamest kõiki, kes tõid esile Eesti kultuuri ja sporti märkimisväärselt panustanud inimesi – komisjonini jõudis palju väärikaid ja olulisi kandidaate, kes on andnud kultuuri õitsemisse olulise panuse või olnud oma saavutustega eeskujuks,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Kahele spordipreemiale elutöö eest esitati 20 ning kuuele aastapreemiale 25 kandidaati.

Spordipreemia elutöö eest määratakse isikutele, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ning kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia kandidaadid on:

  • Jüri Kalmus (fotol, autor Inna-Inga Kalmus) – jalgrattasporditreener ja -arendaja. Esitaja Eesti Jalgratturite Liit;
  • Aita Pääsuke – suusatreener ja endine suusataja. Esitaja Eesti Suusaliit;
  • Andres Sõber – korvpallitreener ja endine korvpallur, pikaaegne Eesti korvpalli panustaja. Esitajad Reinar Halliku Korvpallikool, Eesti Korvpalliliit, Ida-Virumaa Spordiliit, Rakvere Linnavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Eesti Jalgpalli Liit;
  • Arne Kivistik – orienteerumis- ja suusaspordi edendaja ning endine orienteeruja. Esitajad Eesti Orienteerumisliit, Eesti Suusaliit;
  • Ellen Liik – võrkpallitreener ja endine võrkpallur. Esitajad Rae Vallavalitsus, Eesti Spordiajaloo Selts;
  • Enn Mainla – spordiajaloolane, pikaaegne Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi juht. Esitajad Eesti Spordiajaloo Selts, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum;
  • Heino Puuste – kergejõustikutreener ja endine odaviskaja. Esitajad Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Sõudeliit, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter, Allar Levandi, Aleksander Tammert, Magnus Kirt, Marek Kaleta, Tanel Laanmäe, Toivo Moorast, Aivar Karotamm, Aivo Normak;
  • Helju Sutt – noorte võrkpallitreener ja endine võrkpallur. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
  • Ilmar Taluste – treener ja spordielu edendaja ning endine maadleja. Esitaja Eesti Maadlusliit;
  • Jaan Tults ja Matti Killing – sõudetreenerid, pikaaegne panus valdkonna ja alaliidu juhtimisel. Esitaja Eesti Sõudeliit;
  • Maire Kamarik – endine iluvõimleja treener. Esitajad Eesti Võimlemisliit, Tartu Spordiliit, Tartumaa Spordiliit;
  • Raiss Davletkildejev – jäähokitreener, endine jäähokimängija ja valdkonna eestvedaja. Esitaja Eesti Jäähokiliit;
  • Rein Pedaja – endine laskesuusataja ja treener, spordiklubi asutaja ja eestvedaja. Esitaja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon;
  • Roman Ubakivi – jalgpallitreener ja endine jalgpallur, Eesti jalgpalli üks taastajaid. Esitaja Eesti Jalgpalli Liit;
  • Sulev Roosma – endine purjetaja ja jääpurjetaja. Esitaja Kalevi Jahtklubi;
  • Taimu Viir – tõstetreener, kohtunik ja endine tõstja. Esitajad Spordiajaloo Klubi Alfred, Eesti Tõstespordiliit;
  • Tiit Nuudi – endine tennisist, Eesti spordi- ja olümpialiikumise arendaja. Esitaja Audentese Spordiklubi;
  • Vahur Joala – pikaaegne Eesti veemotospordi eestvedaja. Esitaja Eesti Veemoto Liit;
  • Valeri Pormann – maadlustreener, endine maadleja ja valdkonna eestvedaja. Esitajad Caaro SK, Eesti Maadlusliit ning Kadrina Vallavalitsus;
  • Väino Treiman – kiiruisutamistreener ning valdkonna arendaja. Esitaja Eesti Uisuliit.

Spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. Iga aastapreemia suurus on 9600 eurot, kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Aastapreemia kandidaadid 2022. aasta tulemuste eest on:

  • Agne Kiviselg ja Lilija Utenko – Kiviselg võitis nii Euroopa kui ka maailmameistri tiitli bikiinifitnessis ning tuli hooaja maailma edetabeli liidriks. Utenko võitis juunioride MMi tiitli oma kategoorias ning juunioride absoluutse maailmameistri tiitli. Esitaja Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit;
  • Aivar Nigol ja Hillar Zahkna – laskesuusatamise MK-etapi korraldamine Otepääl. Esitaja Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon;
  • Alina Simacheva – Eesti parim U18 mängija käsipallis. Esitaja SK Reval-Sport;
  • Daisy KurdeSchnyder – suusaorienteerumise MMi kaks kuldmedalit ja üks pronksmedal, rahvusvahelise suusaorienteerumise 2022. aasta edetabeli võitja naiste arvestuses. Esitaja Eesti Orienteerumisliit;
  • Eneli Jefimova – juunioride MMi kolm kuldmedalit, täiskasvanute MMi 6. ja 9. koht. Esitaja Eesti Ujumisliit;
  • Epp Mäe – EMi hõbemedal ja MMi pronksmedal. Esitaja Eesti Maadlusliit;
  • Gerd Kanter – aasta treener, eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
  • Henry Hein – eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Ujumisliit;
  • Indrek Schwede – suure panuse eest Eesti jalgpalliajaloo uurimisse, raamatusarja „Eesti jalgpalli ajalugu“ autor. Esitaja Eesti Jalgpalli Liit;
  • Janek Õiglane – EMi pronksmedal kümnevõistluses, aasta meessportlane. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
  • Johanna Maria Jõgisu – EMi hõbemedal moodsas viievõistluses, Eesti esimene individuaalmedal naiste arvestuses. Esitaja Eesti Moodsa Viievõistluse Liit;
  • Jukka Toijala – eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Korvpalliliit;
  • Jüri Rooba – eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Jäähokiliit;
  • Karmen Bruus – U20 MMi 1. koht kõrgushüppes ning täiskasvanute MMi 7. koht, aasta noorsportlane. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit, Tartu Spordiselts „Kalev“;
  • Kelly Sildaru – Pekingi taliolümpiamängude pronksmedal pargisõidus ja 4. koht rennisõidus, võitis MK-sarjas pargisõidu üldarvestuse, aasta naissportlane. Esitaja Eesti Suusaliit;
  • Kert Varik – külgkorvi motokrossi MMi hõbemedal. Esitaja AYR Racing Team;
  • Kregor Zirk – pääses lühiraja MMi 200 meetri liblikujumise ning EMi 200 meetri liblikujumise finaali. Esitaja Eesti Ujumisliit;
  • Kristin Tattar – tuli teise eurooplase ja esimese eestlasena kettagolfi maailmameistriks, võitis Pro Tuuri ning lõpetas iga võistluse poodiumil. Esitaja Eesti Discgolfi Liit;
  • Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar – MMi 5. koht ning läbimurre maailma rannavõrkpalli tippu. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
  • MarjaLiisa Randar – kurtide OMi pronksmedal 100 meetri tõkkejooksus. Esitaja Eesti Paralümpiakomitee;
  • Peeter Olesk – laskespordi MMi ja EMi 3. koht. Esitaja Eesti Laskurliit;
  • Meeste paarisaerulise neljapaadi liikmed (Mikhail Kushteyn, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Johann Poolak) – MMi 5. koht, EMi 5. koht, EMi meresõudmises 2. koht, MK-etapi 2. koht, aasta parima meeskonna nominent. Esitaja Eesti Sõudeliit;
  • Tanel Visnap – kurtide OMi kuldmedal kaugushüppes. Esitaja Eesti Paralümpiakomitee;
  • Veemotosportlased Erko Aabrams, Stefan Arand, Mattias Siimann ja Mattias Reinaas – võitsid kokku kuus MM-tiitlit ja viis EM-tiitlit. Esitaja Eesti Veemoto Liit;
  • Veikko Sinisalo – eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Sõudeliit.

Riiklike spordipreemiate laureaadid kinnitab samuti komisjoni ettepanekul valitsus.

Kõigi varasemate kultuuripreemiate ja spordipreemiate laureaatidega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.


January 24, 2023
289553202_5478354675530153_3605243836380964632_n-1280x960.jpg

6min106

Kõige ilmekam särava ala ja selle taandumise näide Eesti spordis on trekisõit. Mõnikord tundub, et kogu meie trekiajalugu piirdubki Erika Salumäe ning tema sprindis võidetud kahe olümpiakulla ja kahe MM-tiitliga. 1980. ja 1990. aastad on aeg, mille kordaminekuid pole mõtet eelneva ega järgnevaga võrrelda. Hilisemast ajast võib veel välja tuua Daniel Novikovi, kes murdis 2008. aasta Pekingi olümpiale. Kuidas võtta kokku Eesti trekisõidu minevik ja praegune seis?

„Julgen arvata, et Erika Salumäe olümpiakullad on puhas anomaalia,“ rääkis treener ja mehhaanik Andres Lekko Vikerraadio saates „Spordipühapäev“. „Enne Erikat ei olnud Eestis naiste rattaspordiga eriti tegeletud. Erika tuli, oli, lõi, võitis. Ta ei saanud päris tühi koht olla. Loomulikult ta oli andekas ja tema esimene treener Jüri Kalmus tõi ta treki peale ja andis üle spetsialistile. Meie suures süsteemis oli selleks vene rahvuses inimene. Kui Nõukogude Liit lagunes, siis jäi ta oma saba ja sarvedega Nõukogude Liitu.”

“Erika pidi maanduma Moskvasse. See keemia seal tema ja treeneri vahel klappis hästi. Kui Moskvas arvati aga, et keerame riigi tagurpidi, siis kõik need võimalused seal kadusid ära. Treener Alexei Leonov jäi Erika kõrvale küll Eesti Vabariigi ajal ka ja tema teine OM-kuld on toodud Eestile, kuid kui Erika käis oma kolmandat olümpiat, siis nende omavaheline koostöö enam erinevate segajate tõttu ei klappinud,” jätkas Lekko. “Ta vahetas treenerit ja lõpuks tuli olümpialt kuues koht. Kahe OM-kulla kõrval oli kuues koht tagasiminek. Aga miks tema kullad meile anomaalia oli? Trekisõit oli Eestis väga heal tasemel 1970. algul, mil see oli värskelt ehitatud ja osad maanteesõitjad tõsteti treki peale ringi ning seal käis neile planeeritud tegevus. Esimene osa sellest värskest rajatisest oli see, mis lükkas käima 1970. keskel väga head liikumised. Räägime küll siin olümpiakuldadest, aga ajalooraamatus on meil veel selline kaader, kus Eesti koondis on Tallinna trekil kas võitnud või napilt pähe saanud Saksamaa koondiselt, kes omakorda tuli hiljem olümpiavõitjaks. Meie koondis on olnud täiesti maailma tipuga võrreldav.”

“Miks meil see ala peale Erikat siis kadunud on?,” viskab Lekko küsimuse õhku. “Seal on täiesti loogilised põhjused ja minu silmis on neid üldse kokku kolm. Üks on see, et kõik tehnilised rajatised pidid ka Nõukogude Liidu lõppedes kokku kukkuma. Meie ümbruskonnas oli üks trekk Moskvas ja teine Berliinis, mis jäid meist väga kaugele.  Teine on see, et inflatsiooni peab olema võimalik edasi kanda lastesse. Näiteks ütleme, et meil on olümpiavõitja Gerd Kanter ja meil on olemas lapsed, kes tahavad minna staadionile ja teha seda asja järgi, mida tegi tema. Kui trekki ei ole, siis ei saa minna laps proovima sama asja järgi teha. Kolmas põhjus on inimesed, kes selle ala ümbert kaovad. Eestis ei olnud treenerite kiht trekisõidu ümber üleliia paks. Kahjuks olid paljud treenerid veel vene rahvusest, kes valisid teise tee, kui jääda jalgrattatreeneriks. Ühesõnaga Eestis kukkus ära kogu see koolkond teadmisi. Sündinuks Erika Salumäe 20 aastat hiljem Eesti Vabariigi ajal, siis ta ei oleks saanud meile anda lootust trekisõitjana, sest tal poleks olnud võimalik käia seda teed.”

“Tallinna trekki on kinniseks ehitatud juba 1969. aastast saadik. Kogu aeg on lubatud ehitada ja need on vähem või rohkem fantaasiarohked olnud. Need kõik surevad oma tavalisse surma ehk kuskil istub ametnik, kes lööb Exceli tabelis kokku mitu korda seda kasutatakse, kui populaarne see tegevus on ja kui kõik need pisikesed tegurid kokku panna, siis seda baasi ei saagi tekkida,” jätkab usutlemist Lekko. “Hetkel on meile kõige kättesaadavam kinnine trekk Leedus Panevezyses. See tekkis Leetu mitte tänu jalgratturite survestamisele, vaid seepärast, et Leedu hakkas ehitama korvpalli EM-iks halle ja siis rattaliit sai sinna sõna vahele ja korvpallipatsi ümber ehitati trekirada.Ma ise korra spekuleerisin, et vehklejate olümpiakulla suunas oleksime pidanud ka meie jooksma, et vehklejate uus hall ehitataks Paidesse velotrekina. Siis oleks olnud see meie võimalus. Meil oma võimalus, julgen 99% väita, puudub.”

Kuula lähemalt “Spordipühapäeva” saatest


January 24, 2023
323775444_1181581609162469_5754315317556455613_n-1280x853.jpg

1min65

Gabonis jätkuval 16. La Tropicale Amissa Bongo velotuuril (UCI 2.1) aitas Karl Patrick Lauk (Bingoal WB) meeskonnakaaslase Alexander Salby teisel etapil (Oyem – Mitzic; 109 km) kolmandale kohale.

Kaksikvõidu teenisid TotalEnergies tiimis sõitvad prantslased Jason Tesson (2:28.21) ja Emilien Jeanniere. Lauk ise lõpetas etapi 58. kohal, kaotades võitjale 50 sekundiga. „Täna oli päris korralik sõda ja pidin asjadel silma peal hoidma. Päris isuga anti minna,“ rääkis Lauk etapi järel. „Lõpuks korraldasime siiski grupifiniši, kus meie taanlane sai kolmanda koha.“

Velotuuri üldliidrina jätkab prantslane Geoffrey Soupe (TotalEnergies), kellele kaasmaalased Tesson ja Cyril Bathe (Burgos-BH) kaotavad vastavalt ühe ja kuue sekundiga. Lauk jätkab võistlemist 32. positsioonil, jäädes liidrist maha ühe minuti ja kolme sekundiga.

Kolmapäeval sõidetakse velotuuril 123 kilomeetrit Lebamba linnast Mouilasse.

Foto: Tropicale Amissa Bongo


January 24, 2023
326252117_5994755407269681_3641826635769209604_n-1280x1919.jpg

1min59

Argentinas jätkuval 39. San Juani velotuuri (2.Pro) teisel etapil (Valle Fertil – Jachal; 201,1 km) teenis hooaja esimese võidu valitsev Euroopa meister Fabio Jakobsen (Soudal – Quick Step). Üldliidrina jätkab Sam Bennett (Bora – Hansgrohe).

Soudal – Quick Step eesotsas maailmameistri Remco Evenepoeli, Yves Lampaerti ja Michael Morkoviga tegi Jakobsenile ideaalse lahtivedamise, mille järel alistas hollandlane tihedas lõpuheitluses Fernando Gaviria (Movistar Team) ja hispaanlase Jon Aberasturi (Trek – Segafredo).

„See oli võib-olla isegi üks kõige kiiremaid finišeid, mis ma olen kunagi teinud,“ kiitis Jakobsen meeskonnakaaslasi. „Ma olen väga uhke nende üle, sest ilma nendeta ma ei suudaks võita. Nad viivad mind ideaalsele positsioonile, kust saan võidu nimel sprintida.“

Esimesel etapil võidutsenud Bennett lõpetas seekord neljandana, mis tagas talle liidrisärgi ka kolmandaks etapiks. Jakobsen (+0.00) kerkis teisele ning Gaviria (+0.04) kolmandale kohale.

Kolmapäeval ootab rattureid ees 171 kilomeetrit.


January 23, 2023
Screenshot-2023-01-23-at-22.33.57.png

1min72

Gabonis alanud 16. La Tropicale Amissa Bongo velotuuri (UCI 2.1) avaetapil (Bitam – Oyem; 122 km) teenis Karl Patrick Lauk (Bingoal WB) grupifinišis 16. koha.

Etapi võitis prantslane Geoffrey Soupe (TotaEnergies; 3:00.29), jättes selja taha eestlase belglasest klubikaaslase Louis Blouwe ja hispaanlase Antonio Angulo (Burgos-BH).

„Muljed on tänasest etapist segased. Esimene start ja palju oli omavahel valesti mõistmist,“ rääkis Lauk võistluse järel. Proovime vigade paranduse teha ja järgmistel päevadel lõpu paremini vormistada. Mõni tehniline viga oli rattaga siin ja seal, aga üldiselt on kõik hästi ja jalad on all täitsa olemas.“

Teisipäeval on velotuuril kavas 109-kilomeetrine etapp Oyemist Mitzici linna. Kokku on mitmepäevasõidul kaheksa etappi.


January 23, 2023
Screenshot-2023-01-23-at-16.10.05-1280x803.png

1min61

Pühapäeval Argentinas alanud San Juani velotuuri (UCI 2.Pro) esimesel etapil (143,9 km) võidutses iirlane Sam Bennett (Bora-Hansgrohe).

Bennett (3:19.16) edestas grupifinišis taanlast Michael Morkovi (Soudal – Quick Step) ja itaallast Giacomo Nizzolot (Israel – Premier Tech). Iirlase sõnul on tal hea meel kohe hooaja esimesel sõidul võidutseda peale rasket möödunud aastat. „Nägin ettevalmistusperioodil palju vaeva ja nüüd on mul tunne, et olen oma vana mina uuesti leidnud,“ avaldas Bennett finišis. „Tegu oli kiire ja kaootilise lõpuga ning seepärast tahan oma tiimikaaslasi tänada ideaalse töö eest.“

San Juani velotuuril teevad kaasa ka valitsev maailmameister Remco Evenepoel, Egan Bernal ja Peter Sagan. Kui Evenepoel ja Bernal veeresid lihtsalt peagrupis üle lõpujoone, siis Sagan sprintis end esikümnesse.

Mitmepäevasõidul on kavas seitse etappi. Kõige mägisem etapp ootab ees 27. jaanuaril. Viimati toimus San Juani velotuur 2020. aastal ja toona võidutses Evenepoel.


January 22, 2023
320621727_1282526552326204_2174717852766584874_n.jpg

1min97

Hispaanias 39. korda peetud GP Valencial (UCI 1.1) võidutses 20-aastane belglane Arnaud De Lie (Lotto Dstny). Hooaja avastardi teinud Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole) kukkus sõidu alguses ja abistas seejärel meeskonnakaaslasi.

De Lie edestas väikeses grupifinišis kaasmaalast Jenthe Biermansi (Team Arkea Samsic) ja norralast Edvalt Boasson Hagenit (TotalEnergies). 190 kilomeetri läbimiseks kulus peagrupil neli tundi, 41 minutit ja 22 sekundit. Noore Belgia sprinteri ja Lotto Dstny tiimi jaoks oli võit eriline, sest tegu oli klubi esimese võistlusega peale seda, kui nad jäid ilma World Touri litsentsist.

Sõidu alguses kukkunud Vahtra jäi ise terveks, kuid tema rattal purunes link, mistõttu tuli võistlust jätkata varurattaga. Enne viimast tõusu aitas eestlane meeskonnakaaslasi heale positsioonile ning sõitis seejärel võistluse rahulikult lõpuni. Esialgu märgiti protokolli Vahtra nime taha DNF, kuid tulemused peaksid lähiajal paranduse leidma. „Tundub, et talvega pole keegi nõrgemaks jäänud. Esimese võistluse kohta käib küll,“ jäi Vahtra peale sõitu positiivseks.


January 22, 2023
325411089_528426199094895_6199563928563318405_n.jpg

3min87

Hispaanias Benidormis peetud cyclo-crossi maailma karika sarja eelviimasel etapil võidutsesid ligi 15 000 inimesega publiku ees hollandlased Mathieu van der Poel (Alpecin Deceuninck) ja Fem van Empel (Team Jumbo-Visma). Eliitnaiste seas tegi kaasa ka eestlanna Elisabeth Ebras.

Esmakordselt MK-sarja etappi võõrustanud Costa Blanca rannikulinn pakkus võistlejatele kiiret rada ning täismajale näitasid põnevat vaatemängu nii mehed kui naised. Meeste sõidus pani esimesena gaasi põhja Tom Pidcock (Ineos Grenadiers), kes võistles viimast korda maailmameistri värvides. Seejärel proovis Van der Poel kolmel ringil järjest liivasel osal rünnata, kuid Wout van Aert (Jumbo-Visma) sõitis iga kord vahe uuesti kinni.

Viimasel ringil juhtis võistlust Van Aert, kuid eksis seejärel lõpukurvis ja sõitis peaaegu aeda. Van der Poel kasutas võimaluse ära ning teenis tänavuse hooaja neljanda MK-etapivõidu. Van Aert pidi seega leppima teise kohaga ja kolmandana ületas finišijoone Eli Iserbyt (Pauwels Sauzen – Bingoal; +0.09). Neljandana lõpetas MK-sarja üldliider Laurens Sweeck (Crelan-Fristads; +0.20) ja viiendana Pidcock (+0.34).

Naiste võistlusel käis põnev heitlus hollandlannade Van Empeli, Puck Pieterse (Alpecin-Deceuninck) ja Shirin van Anrooij (Baloise Trek Lions) ning itaallanna Silvia Persico vahel. Iga üks neist proovis teistega vahet suurendada oma lemmiksektoril, kuid lõpuks said viimasel ringil väikese vahega eest MK-sarja siiani domineerinud Van Empel ja Pieterse. Paar kurvi enne finišijoont uuesti rünnanud Van Empel edestas lõpuks kaasmaalannat kolme sekundiga. Kolmanda koha teenis Van Anrooij (+0.13).

Eestlastel oli seekord eliitnaistele veel eriti põnev kaasa elada, sest MK-stardis oli Elisabeth Ebras, kes sõidab tänavu esimest hooaega eliitnaiste seas. Ebras jäi kiirel rajal võitjale alla ühe ringiga ning sai 43. koha. Kokku oli stardis 53 naist.

Enne järgmisel nädalal peetavat viimast MK-etappi Prantsusmaal Besanconis juhivad maailma karika sarja Sweeck ja Van Empel.


January 22, 2023
326223488_855245345588589_8399843910156411527_n-1280x853.jpg

3min73

Austraalias lõppenud 23. Santos Tour Down Under velotuuri (2.UWT) viiendal etapil (Unley – Mount Lofty; 112,5 km) pävis esikoha Simon Yates (Team Jayco AlUla). Kokkuvõttes võidutses kodupubliku rõõmuks Jay Vine (UAE Team Emirates).

Velotuuri viimane etapp lõpeb traditsiooniliselt Mount Lofty tõusu otsas, kus on võimalik veel kokkuvõttes kaarte segamini lüüa. Päeva kiireim oli Yates (2:41.16), kuid mitmepäevasõidu kokkuvõtte võiduks sellest ei piisanud, kuna üldliider Vine lõpetas temaga koos. Kolmandana ületas finišijoone Ben O’Connor (AG2R Citroen Team; +0.02).

Martin Laas (Astana Qazaqstan Team) tulemust kirja ei saanud, mis tekitas eestlases pahameelt. „Viimase ringi keskel otsustasid kohtunikud, et meie sõit on tehtud ja tahtsid, et me maha tuleksime, ent sõitsime lõpuni, sest olime kenasti ajalimiidis. Varu oli samuti kõvasti. DNF ei jäta siit head emotsiooni,“ ütles Laas. „Kokkuvõttes oli raske päev ja tugev tempo pandi kohe algusest peale.“

Üldarvestuses edestas Vine Jatesi 11 ja Pello Bilbaod (Bahrain – Victorious) 27 sekundiga. Seejuures on Vine võidu taga erakordne lugu. Neli aastat tagasi jäeti toona 24-aastane rattur Austraalia koondise ukse taha. Paar nädalat hiljem õnnestus tal siiski teha Nero kontinentaaltiimis kaasa Herald Sun Tour, kus ta lõpetas kõrgel viiendal kohal. Kuna samal aastal algas koroonaviiruse pandeemia ja Vinel ei olnud profilepingut, ei pääsenud ta Austraaliast Euroopasse võistlema. Oma võimaluse leidis ta Zwifti akadeemiast, mille võitja teenib igal aastal lepingu Alpecin-Fenixi meeskonnaga.

2022. aastal teenis Vine juba Vueltalt kaks etapivõitu ja kõik said aru, et Vine on arvestatav tegija tippratturite seltskonnas. Nüüd, neli aastat hiljem, kui ta velotuuri ukse taha jäeti, teenis ta Tour Down Underil esikoha. Vine ise naljatleb: „Võib-olla oligi hea, et toona nii läks, sest nüüd saan öelda, et võitsin oma debüütvõistlusel.“

Vined näeb stardis ka tänavusel Giro d’Italial.


January 21, 2023
Jack-Thompson-52-Everests.jpeg

1min88

Ultrarattur Jack Thompson on esimene jalgrattur, kes sõitis ühe kalendriaasta jooksul 52 Everestingut ja üle ühe miljoni vertikaalse tõusumeetri.

Kui paralleeli tuua maailma mainekama velotuuri Tour de France’iga, kus ratturid sõidavad kolme nädala jooksul ca 50 000 tõusumeetrit, siis Thompson oleks piltlikult öeldes sõitnud ühe aasta jooksu ca 20 Tour de France’i.

Everesting muudab sõidud veel keerulisemaks, sest selle ülesande juures on oluline koguda 8848 tõusumeetrit ühel päeval ning ühel ja samal tõusul edasi-tagasi sõites. Thompson võttis Everestingu ette nädalas ühe korra ja nii 52 nädalat järjest. Väga heas vormis ratturitel võtab ühe Everestingu tegemine aega keskmiselt 12 – 14 tundi.

Thompson aga ei sõitnud Everestinguid ja tõusumeetreid niisama. Tema missiooniks oli samal ajal tõsta teadlikkust vaimse tervise kohta ning koguda raha vaimse tervise probleemidega tegelevate organisatsioonide jaoks.


Impression
X