Algas „Aasta sportlane 2022“ rahvahääletus

Eesti Olümpiakomitee avas „Aasta sportlane 2022“ rahvahääletuse. Oma soosikute poolt aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel saab hääletada kuni 25. detsembri hilisõhtuni aadressil aastasportlane.eok.ee. Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval „Spordiaasta Tähed 2022“ auhinnagalal.

Aasta sportlane 2022 valimisel osalevad spordiorganisatsioonid, spordiajakirjanikud ja rahvas. Lisaks silmapaistvamate sportlaste ja treenerite tunnustamisele kuulutatakse auhinnagalal välja ka Eestimaa Spordihing, Aasta Sportlikum Omavalitsus ning maakondade parimad spordiklubid.

Aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimine toimub kolme erineva hääletusringi tulemuste summeerimisel ning noorsportlase valimine toimub kahe erineva hääletusringi tulemuste summeerimisel.

Hääletusvoorud viiakse läbi spordihuviliste, spordiorganisatsioonide (EOK liikmed) ja spordiajakirjanike seas.

Aasta sportlane 2022 hääletuse statuut
Aasta sportlane 2022 hääletuse kandidaadid

Hääletamine:
Spordiorganisatsioonid: 12. detsember kuni 25. detsember.
Rahvahääletus: 19. detsember kuni 25. detsember https://aastasportlane.eok.ee/
Spordiajakirjanikud:  19. detsember kuni 25. detsember.

Aasta noorsportlase nominentide hulgas on järgmised jalgratturid:
*Aasta noorsportlase valivad spordiorganisatsioonid (EOK liikmed) ja Eesti Spordiajakirjanike Selts.

  • Riko Mäeuibo jalgratas, mäestlaskumine EM 1. koht U15
  • Romet Pajur jalgratas, maanteesõit 2. koht Paris-Roubaix Juniors, MM 5. koht juunioride eraldistardis, EM 6. koht juunioride grupisõidus
  • Elisabeth Ebras, Laura Lizette Sander, Lauri Tamm, Oliver Rüster jalgratas, maanteesõit EM 3. koht juunioride segateatesõidus

Aasta sportlane 2022 laureaadid kuulutatakse välja 30. detsembril kell 19:00 Alexela kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta Tähed 2022“, mille otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel. Auhinnagala on telesaate formaadis tunnustus- ja meelelahutussündmus, mida iga-aastaselt jälgib televisooni ja interneti vahendusel enam kui 100 000 vaatajat. Aasta sportlase ja treeneri tiitli laureaadid saavad skulptor Mati Karmini loodud taiese Kristjan.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul kujuneb konkurents aasta sportlase tiitlile huvitavaks ja emotsionaalseks. „Rahvahääletus lisab hääletusse palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kutsun kõiki “Aasta sportlane 2022” valimisel kaasa lööma, sest iga hääl loeb!“

Kandidaatide nimekirja kinnitanud EOK sportlaskomisjoni liige Kert Toobal lisas, et Eesti sportlased on olnud tänavu rahvusvaheliselt olnud väga edukad ning lõpliku valiku tegemine oli väljakutsuv.

„Sel aastal on Eesti võitnud rekordiliselt palju medaleid ning mõistagi väärivad kõik Eestile au ja kuulsust toonud sportlased tunnustust. Õnneks seda EOK ka veebruaris medalistide tänuüritusel ka teeb. Samas ei too ainult tulemus tihtipeale aasta sportlase tiitlit, vaid määravaks saab ka ala kandepind ning rahva toetus. Kutsun kõiki üles rahvahääletusel osalema,“ ütles Toobal.

2022. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.  Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Eestis on aasta sportlasi valitud 91 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2021. aastal valiti aasta naissportlaseks vehkleja Katrina Lehis, meessportlaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi, aasta võistkonnaks olümpiakulla võitnud epeenaiskond ja aasta treeneriks epeenaiskonna treener Kaido Kaaberma. Aasta noorsportlase tiitli pälvis ujuja Eneli Jefimova. Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.

 

Impression
X