30. juubelit tähistav Klubi Tartu Maraton on toonud spordiradadele ligi poole Eestimaa jagu rahvast

1991. aasta jõulukuul loodi paljude eestlaste jaoks märgilise tähendusega organisatsioon – Klubi Tartu Maraton. Kuigi Tartu Maratone korraldati juba aastast 1960, oli toona loodud klubi esimene tänapäevastel alustel professionaalne spordikorraldaja Eestis ja selliselt toimib ta tänase päevani.

10.detsembril 1991. aastal toimunud asutamiskoosolekul loodi firma „Tartu Maraton“. Asutajaliikmetena on protokolli märgitud: Madis Lepajõe, Vello Kivi, Arvo Kütt, Alar Arukuusk, Aarne Kivistik, Riho Järvelainen, Agnes Sirkel, Rein Lellep, Erik Müts, Vahur Kalmre, Rein Kamarik. Asutamiskoosolekult puudusid: Servi Täll, Ene Kutsar, Valdur Born, Vello Tamm.

Klubile valiti konsensuslikult seitsmeliikmeline juhatus ja sinna kuulusid: Rein Kamarik, Vahur Kalmre, Madis Lepajõe, Alar Arukuusk, Aarne Kivistik, Rein Lellep ja Vello Kivi.

Klubi Tartu Maratoni asutajaliige ja endine juht Alar Arukuusk meenutab, et klubi loodi peamiselt riigikorra vahetuse tõttu. „Nõukogude Liidu ajal korraldati maratoni partei ja valitsuse kaasabil, aga koos Eesti iseseisvumisega saime aru, et tuleb luua eraldi asutus,“ ütles ta.

Klubi esimene direktor oli Vello Kivi, kes pani kokku meeskkonna ja leidis rahalised vahendid. „Mina tulin 1993. aastal pärast Vello Kivi lahkumist. 1992. aastal oli olukord maratonis keeruline, Tartu Maraton jäi ära, väga palju korralduslikku dokumentatsiooni polnud, Nõukogude ajal toiminud süsteemid enam ei töötanud. Seetõttu alustasin 1993. aastal maratoni üles ehitamist sisuliselt nullist,“ nendib Arukuusk.

Tartu linna ettevõtteregistris on Klubi Tartu Maraton alates 24. märtsist 1992. Klubi eesmärgiks seati Tartu Suusamaratonide ja teiste rahvaspordiürituste korraldamine, majandamine ja selleks vajaliku korraldajameeskonna moodustamine.

Tänasesse päeva

Käesoleva aastani on klubi korraldada olnud kuus rahvaspordiüritust: Tartu Maraton, Tartu Maastikumaraton, Tartu Rattaralli, Tartu Rattamaraton, Tartu Rulluisumaraton ja Tartu Linnamaraton. Lisaks on eliitratturite profituur Tour of Estonia, uuest aastast alates lisandub ka Ladies Tour of Estonia. Aastaringselt toimuvad erinevad lastele ja noortele suunatud spordiüritused, sh oktoobri alguses korraldatav Friday Night Run.

Klubi 30 tegutsemisaasta vältel on suusa-, jooksu-, ratta ning rulluisuvõistlustel osalenud kokku 571 458 inimest ehk ligi poole Eestimaa jagu. Neist enim osavõtjaid on olnud rattaüritustel – 257 839, teisena saab välja tuua jooksuüritused, kus osalejaid olnud 171 443. Tartu Maraton on suusatama motiveerinud 122 655 inimest ning Rulluisumaraton 19 521 osalejat. Eestlaste kõrval on siinseid maratoniradu nautinud ka kümned tuhanded välismaalased.

Hetkel on klubil 67 liiget ning tegevmeeskkonnas aastaringselt ametis 13 inimest, keda ürituste korraldamisel assisteerivad tuhanded abikäed. Läbi kolme aastakümne on Klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990-ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999. aastast kannab klubi juhtimisel vastutusrikast rolli Indrek Kelk.

Klubi on olnud aktiivne ka mitmete spordisarjade tegevuses. 1998. aastal loodi Estoloppet, mis ühendab Eesti erinevaid suusamaratone. Aastatel 1999 kuni 2004 oli Klubi korraldada ka ülemaailmse suusamaratonide sarja Worldloppeti peakorteri töö. Alates 2016. aastast on Worldloppeti peakorter taas Tartus.

Klubi spordiürituste korraldamise kõrget kvaliteeti osatakse hinnata ka välismaal – läbi aastate on klubi organiseerida olnud mitmed kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused. Nende hulgas Otepää maailmakarikaetapid murdmaasuusatamises, Saku Suverullid, 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused Maastikurattamaratonis ning 2004. ja 2015. aastal toimunud Euroopa meistrivõistlused maanteerattasõidus.

2022. aastal naaseb Tartu Maraton 11-aastase vahe järel pikamaasuusatamise profisarja Visma Ski Classics Pro Tour ning Tartu Rattarallist saab rahvusvahelisse sarja UCI Gran Fondo World Series liige.

Impression