Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
Rakkes peetud RMW Transport CX karikasarja viiendal etapil näitas head minekut Frank Aron Ragilo, kes võitis kolmanda etapi järjest. Naiste seas pälvis esikoha Elisabeth Ebras (Kalevi Jalgrattakool).
Ragilo edestas üheksa sekundiga Joosep Mesit (Peloton) ja 22 sekundiga Markus Mäeuibot.
Ebrasele kaotas rohkem kui pool minutit Laura Lizette Sander (Pärnu Kalev Spordikool) ja minutiga Elina Tasane (Viljandi Rattaklubi).
Sarja kokkuvõttes jätkavad üldliidrina Joosep Mesi ja Elina Tasane. Järgmine etapp toimub 13. novembril Pirital.
Meeste üldarvestuse poodium vasakult: Joosep Mesi, Frank Aron Ragilo, Markus Mäeuibo, Siim Kiskonen, Virgo Mitt, Gert Kivistik, Kirill TarassovNaiste üldarvestuse poodium vasakult: Laura Lizette Sander, Elisabeth Ebras, Elina Tasane, Annabrit Prants, Evelina Ermane-Marcenko, Maris Kaarjärv, Tatjana Dobolina
Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas Roux) võitis Tour Cycliste International de la Guadeloupe (UCI 2.2) mitmepäevasõidu seitsmenda etapi (Le Gosier – Les Abymes; 133,4 km).
Lauk (3:10.42) edestas seitsmeliikmelises jooksikutegrupis prantslast Baptiste Vadici (Vendee U) ja Venezuela ratturit Yorman Fuentest (ASC Karak).
„Plaan oligi sobiva atrõõviga minema pääseda, et etapivõitu jahtida. Juhul, kui ei oleks saanud, pidanudksin sõitma meeskonnaliidri jaoks, kelle seljas on kollane särk,“ rääkis Lauk. „Eks ma tegin muidugi ise ka kõik vajaliku, et eest ära saada. Tunne oli hea ja praeguseks olen ka kliimaga ära harjunud. Ees olles püüdsin mitte liiga vara murduda ja õigeid otsuseid teha. Peale viimast tõusu oli praktiliselt kogu lõpp kergelt allamäge, mis tegi kontrollimise lihtsaks. Finišis oli kõik juba ainult vormistamise küsimus.“
Kokkuvõttes jätkab liidrisärgis Laugu meeskonnakaaslane Stefan Bennett, kellele järgnevad Venezuela rattur Luis Guillermo Mora (U.Velocipedique M-Galante; +2.22) ja prantslane Clement Braz Afonso (CC Etupes; +4.58). Lauk jätkab 32. positsioonil, kaotades tiimikaaslasele 56 minuti ja kaheksa sekundiga.
Peeter Pruus lõpetas hooaja Araabia Ühendemiraatides peetud võistlusel Hero Dubai, kus pälvis Tšehhi ratturi Martin Stošeki järel teise koha. Pjedestaalile mahtus ka sakslasest maailmameister Andreas Seewald.
„Olin üsna motiveeritud. Tahtsin hooaja ilusal noodil lõpetada. Viimasel ajal on olnud palju ebaõnne ja sestap polnud ma nende vendade vastu väga enesekindel. Mõtlesin, et mis siin ikka kaotada ning esikolmikusse jõudmine oli kindel eesmärk,“ rääkis Pruus. „Start oli varakult, et kuumus võistlejatele kurja ei hakkaks tegema. Algul panime natuke rajalt mööda, aga lõpuks see ei otsustanud midagi. Seejärel pandi tempo peale ja mu tunne ei olnud täitsa 100%. Laskumistel tundsin end kindlalt ja saime Martiniga eest kahekesi minema. Maailmameistrit oli alguses tagant näha, aga seejärel vahe hakkas suurenema.“
„Kõige rohkem kartsin järsku pikka tõusu, kus oli protsent vahepeal pikalt isegi 17%,“ jätkas Pruus. „Seal oli selline kivine ja lahtine pinnas, mistõttu tuli seal natuke ka kõndida. Martin oli tõusul minust natuke tugevam. Mul viskas kuumus tõusul pulsi üles ja enne laskumist olin jäänud 30 sekundiga maha. Nägin teda kogu aeg ees, ta tuli vahepeal lähemale, aga päris kätte ei saanud. Lõpuks majade vahel oli natuke kehv rajamärgistus ja seal sain ma ta uuesti kätte. Kuskil kümme kilomeetrit enne lõppu ründas ta uuesti ja ma ei suutnud saba peale saada. Nii me tulimegi lõpuni. Olin teise kohaga täitsa rahul. Niimoodi on hea puhkusele minna.“
Naiste klassis jõudsid esikolmikusse šveitslannad Ariane Lüthi ja Ramona Forchini ning leedulanna Katazina Sosna.
Teisipäeval ja kolmapäeval toimus Taanis Odense linnas Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu korraldatud liikuvuse ja rattasõbraliku linna foorum (UCI mobility & bike city forum), kus osales ka Eesti Jalgratturite Liidu juhatuse liige Sander Maasing.
„Peamine sõnum, mis kõlama jäi, on see, et eduka jalgrattasõbraliku keskkonna loomiseks on oluline ühendada erinevaid asjasse puutuvaid osapooli nagu valitsus, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja teised organisatsioonid,“ rääkis Maasing. „Kõigi jaoks on jalgrattasõbraliku keskkonna loomine olnud keeruline ning selleks ongi vaja koostööd. Jalgratta kui transpordivahendi kasutamise kasvuga kaasneb tohutult palju kasulikku, kuid enne on vaja selleks ületada mõned üksikud, kuid see eest väga keerulised takistused nagu näiteks ruumipuudus linnades. Ka inimeste mõtlemisse muutuse toomine nõuab aega ja järjepidevust, kõneisikute kaasamist ning osapoolte ühendamist.“
Suurbritannia jalgrattaspordi juhtorgan British Cycling tõi foorumil välja, et rattateede infra peab olema rajatud, pidades silmas 12-aastase sõidutaset. Suurbritannias kaasati jalgrattateede võrgustiku loomise protsessi näiteks kohalikud inimesed, et nad saaksid kaasa rääkida, mida nad vajavad, et jalgrattaga sõitma hakata. Manchesteri piirkonnas investeeritakse 1800 miili jagu jalgrattateede ehitamiseks 1,5 miljardit naela. Oluline roll on siinjuures poliitikute toel.
Glasgowi linna rajati 3,7 miljoni euro eest BMX-i rada. 2023. aastal võõrustavad nad 13 jalgratta distsipliiniga maailmameistrivõistluseid, sest suured üritused toovad piirkonnale raha, millega saab ergutada majandust ja turismi. Ka Taanis asuva Fyni nimelisel saarel viiakse läbi üritusi, et edendada turismi. Täheldatud on seejuures seda, et turistid tulevad piirkonda parema meelega, kui kohapealne liikumine on tehtud lihtsaks.
Taani, Odense on ise ehitanud 550 kilomeetri jagu jalgrattateid, kus on lisaks 65 tunnelit ja 125 silda. Osadel sõiduteedel on märgistus, kus jalgratturitel on eesõigus ning autodel tuleb nende taga sõita. Enamasti on autotee, jalgrattatee ja kõnnitee erinevatel tasanditel kõrvuti ja piiratud madala äärekiviga, et luua igale liikumistüübile oma koridor. Rongijaamades on jalgratastele valgustatud parklad ja varjualused. Mitmel pool on lisatud jalgrattateede äärde ja ristmikele sildid kirjaga „Täname, et sõidad jalgrattaga!“, „Tänan, et hoolid“ jne. Läbi selle motiveeritakse neid, kes juba jalgrattaga sõidavad. Tasub välja tuua, et Odense linna eesmärk pole autojuhte eemale peletada, vaid tõsta jalgrattaga liikumise osakaalu.
Hollandi Jalgratturite Liit tõi välja, et 25% nende rahvastikust kasutab jalgratast igapäevase liikumisvahendina. Muutus toimus seejuures 1960. aastatel, mil riigis oli autodest üleküllus ja juhtus palju õnnetusi. Rahvale see ei meeldinud ning nad hakkasid autode vastu protestima. Esmalt alustati autovaba pühapäevaga ja seejärel liiguti väikeste sammudega suurema infrastruktuuri suunas. Hea rattateede plaan nõuab ka head sõiduteede plaani, sest autod ei kao ära ja nendega tuleb ikkagi arvestada. Hollandlaste ettekandest jäi kõlama, et jalgratas on ennekõike transpordivahend ja alles siis sportimise vahend – jalgratas vajab tavainimesteni viimist.
Belgia linnas Gentis on kohustuslik uute spordirajatiste juurde luua sinna viiv rattatee ja -parkla. Näiteks kohaliku jalgpalliklubi uue staadioni juurde kaasati ka jalgpallurid, kes julgustasid jalgrattaga mängudele tulemist. Niiviisi loodi tervet kommuuni ühendav liikumine, kus soodustati ratta kasutamist. Belglased tõid veel välja, et poliitilise tahtmise muutmiseks tuleb tõestada, et jalgrattaga sõitmine on kiire, turvaline, odav ja ühiskonda toetav. Inimene sõidab rattaga ainult siis, kui see on tema jaoks turvaline.
Maasingul oli võimalus külastada veel Odense linna velodroomi. „Selle ehitus oli kommuuni ettevõtmine. Piiratud vahenditega leiti selleks võimalused. Jooksvaid kulusid katab üks kohalik sponsor, sestap ei kasseerita kelleltki piletiraha. Velodroomil viiakse läbi kehalise kasvatuse tunde jne,“ rääkis Maasing. „Treki juures on olemas tagasihoidlikud majutuspinnad, kus lapsed käivad nädalavahetustel laagrites ja magavad tihedasti koos narivoodites. Vanemad on samuti kaasas ja teevad ühisköögis neile süüa. Aastas käib Odense trekilt läbi umbes 6000 last, kellest enamuse jaoks on see esimene kokkupuude velodroomiga. Treki sisealal on ka kergejõustikualadeks mõeldud pinnad. Pole imestada, et Taani ratturid võtavad pidevalt igalt alalt ja igas vanuseklassi medaleid. Kogu riik mõtleb, kuidas rohkem lapsi jalgratta selga tuua ja kasutada jalgratast igapäevase liikumisvahendina.“
Hollandis Drenthes 6.-7. novembrini toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel cyclo-crossis osaleb seitsmeliikmeline Eesti koondis.
Drenthe regioonis asuvale prügimäele, millel nimeks Col du Vam ehk Vamberg, ehitatud 2,6-kilomeetrisel rajal selgitatakse cyclo-crossi Euroopa meistrid eliitklassides, kuni 23-aastaste ja juuniorite seas.
Laupäeval, 6. novembril asuvad võistlustulle naisjuuniorid (sõidu pikkus ligi 40 minutit), kuni 23-aastased mehed (50 min) ja eliitnaised. Eesti koondist esindavad naisjuunioride sõidus Laura Lizette Sander, Elisabeth Erbas ja Annabrit Prants.
„Mul ei ole ühtki ootust. Annan lihtsalt oma parima,“ tõdeb valitsev naisjuunioride cyclo-crossi Eesti meister Sander enne EM-i starti. „Lõpetan selle võistlusega oma hooaja ära, kuigi alguses oli plaanis pikemalt karussellil olla. Väsimus on sees ja on targem puhata ning siis hakata valmistuma jaanuaris toimuvaks MM-iks.“
Pühapäeval, 7. novembril jagatakse Euroopa meistri tiitlid meesjuunioride (40 min), kuni 23-aastaste naiste (45 min) ja eliitklassi meeste (60 min) vahel. Eesti koondise eest asuvad võistlema meesjuuniorid Oskar Küüt, Virgo Mitt, Markus Mäeuibo ja Lauri Tamm.
Karl Patrick Laugu (Team Pro Immo Nicolas Roux) hooaja viimaseks võistluseks on kümnepäevane velotuur Tour Cycliste International de la Guadeloupe (UCI 2.2). Viie etapi järel hoiab eestlane 45. kohta.
Kui proloogil saavutas Lauk 19. koha, siis päev hiljem peetud grupissõidus finišeeris eestlane jooksikute hulgas kõrgel seitsmendal kohal. Järgmistel etappidel on eestlase kohtadeks olnud vastavalt 52., 21. ja 37.
Kokkuvõttes juhib velotuuri Laugu prantslasest meeskonnakaaslane Stefan Bennett, kellele järgnevad kaasmaalane Clement Braz Afonso (CC Etupes; +2.01) ja Venezuela rattur Luis Guillermo Mora (U.Velocipedique M-Galante; +2.23). Lauk jääb liidrist maha 43 minuti ja 41 sekundiga, hoides 45. positsiooni.
Velotuur lõpeb pühapäeval. Kolmapäeval on kavas 150,5-kilomeetrine väikeste tõusudega etapp.
Eesti Jalgratturite Liit premeeris 24-aastase vaheaja järel Eestile maanteeratturite maailmameistrivõistlustelt medali toonud Madis Mihkelsit ja tema treenerit Caspar Austat vastavalt 5000 ja 2500 euro suuruse toetusega.
Maailmameistrivõistluste medal on Eesti rattaspordis haruldane saavutus. 18-aastane Mihkels pälvis pronksise autasu meesjuunioride 121,8-kilomeetrises grupisõidus, olles seejuures grupifinišis parim.
„Hindan väga sellist tunnustamist. Tekitab alati head meelt,“ olid Mihkelsi esmased muljed. „MM-i kolmas koht tuli üllatusena. Läksin selle eesmärgiga võistlema, et pjedestaalile pääseda, aga sõidu käik läks nii, et arvasin, et ma ei saa sinna. Medalit hindasin kohe väga ja see ei ole muutunud.“
Uuel hooajal esindab Mihkels kodust kuni 23-aastaste profiklubi Ampler Development Team. Tartlase vastu on huvi üles näidanud juba ka WolrdTouri tiimid, kuid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi abiturient otsustas enne välisklubisse siirdumist kooli lõpetada. „Praegu teen veel Eestis trenni ja seejärel läheme detsembris Hispaaniasse, kus on Eesti koondisel maja. Seal on meil võimalus olla detsembri algusest veebruari lõpuni. Arvan, et olen võimalikult palju seal, aga vahepeal tuleb koolis ka käia,“ lisas Mihkels.
Austa käe alt maailma tippu jõudnud Mihkelsi füüsilise poole treeningute eest vastutab hetkel itaallane Fabrizio Bicio Maesani. Austa südame soov oleks, et Mihkels jõuaks kunagi olümpiamängudele ja kui seal väga mägine trass pole, siis miks mitte loota ka medalit. „Kui ma kümme aastat tagasi Jüri Kalmuse treeninggrupi kõrvale BMX-i grupi lõin, siis eks ma salaja ikka unistasin, et tuleks selline särav staar ka. Madis oli kümme aastat tagasi üks mu esimesi õpilasi ning tema tahe ja töökus on ta tippu viinud. Kindlasti on suur au olla Madise treener,“ ütles Austa, kelle sõnul on treeneri tunnustamine kõige suurem võimalik tänamine.
Eesti Jalgratturite Liit hindab Mihkelsi saavutust kõrgelt, kuna viimati teenis eestlane maanteeratturite maailmameistrivõistlustelt medali 1997. aastal, kui pronksi sai meesjuunioride grupisõidus kaela Margus Salumets.
„See on Eesti Jalgratturite Liidu, aga ka kogu riigi seisukohalt väga tähtis sündmus,“ ütles Eesti Jalgratturite Liidu president Raivo Rand. „Me kõik teame, kui raske on jalgrattaspordis, eriti maanteesõidus ja grupisõidus, võita medalit. Seal on suured riigid, kes sõidavad suurte meeskondadega, meie oleme väikeriik ja sõidame väikese meeskonnaga. Sealt võita medal – see on ülitähtis sündmus.“
„Me olime nendel maailmameistrivõistlustel võrdne Poolaga, kes said ka ühe pronksi ja tunduvalt paremad võõrustajamaast Belgiast, kel jäi kahjuks medal saamata. Belgia sportlased olid tegelikult väga tublid. Eesti riigile ja Eesti Jalgratturite Liidule on see medal väga tähtis,“ jätkas Rand, kes loodab, et järgmist tiitlivõistluste medalit ei pea enam 24 aastat ootama. „Kui vaadata natuke tagasi, siis see töö noortega ei olnud 10-15 aastat tagasi nii tugev. Praegu on see väga heal tasemel ja on tunda, kuidas tuleb noori ja juunioreid peale. Ma usun küll, et juba järgmistel tiitlivõistlustel võib medalisadu juurde tulla.“
Eesti järelkasv on tõesti tugev, sest lisaks Mihkelsile tegid meesjuunioride grupisõidus korraliku tulemuse ka teised koondislased. Romet Pajur saavutas 11., Frank Aron Ragilo 21., Aaron Aus 52. ja Lauri Tamm 58. koha.
Ajaloolise sõidu tegid maailmameistrivõistlustel ka naisjuuniorid, kui 20 parema hulka jõudis esmakordselt kolm eestlannat. Elisabeth Ebras sai 17., Laura Lizette Sander 19. ja Elina Tasane 20. koha. Hea sõidu tegi ka Kirke Reier, kes lõpetas 58. positsioonil.
Lisaks Eesti Jalgratturite Liidule premeeris Mihkelsit ja tema treenerit Austat silmapaistva tulemuse eest Eesti Olümpiakomitee, Tartu Linn ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
Pühapäeval Prantsusmaal Roubaix’ velodroomil lõppenud trekisõidu maailmameistrivõistlustel pälvis esmakordselt sõidetud meeste väljalangemissõidus esikoha itaallane Elia Viviani.
Väljalangemissõidus, kus kindlate ringide tagant langeb viimane sõitja konkurentsist, edestas Viviani finišiheitluses portugaalast Iuri Leitaot. Pronksise autasu teenis venelane Sergei Rostovtsev.
Meeste madisonis ei saanud keegi vastu Taani duole Lasse Norman Hansenile ja Michael Morkovile, kes teenisid kulla 68 punktiga. Madsioni pikkuseks oli 200 ringi ehk 50 kilomeetrit, mille jooksul jagati punkte 20 vahefinišis. Hõbemedalid said kaela itaallased Simone Consonni ja Michele Scartzzini (64 punkti) ning pronksid belglased Kenny de Ketele ja Robbe Ghys (62).
Naiste punktisõidus krooniti võitjaks igapäevaselt hoopis maanteel sõitev belglanna Lotte Kopecky, kes kogus sajaringiliselt ehk 25-kilomeetriselt võistluselt 76 punkti. Teise kohaga pidi leppima Suurbritannia rattur Katie Archibald (72) ja kolmanda kohaga hollandlanna Kristen Wild (60).
Naiste keirinis võidutses sakslanna Lea Sophie Friedrich, kes on neilt maailmameistrivõistlustelt pälvinud juba kolm kulda. Ta edestas finaalsõidus jaapanlannat Mina Satot ja venelannat Jana Tüštšenkot.
Meeste sprindis oli parim hollandlane Harrie Lavreysen, kes alistas finaalis kindlalt kaasmaalase Jeffrey Hooglandi. Pronksisõidust väljus võitjana prantslane Sebastien Vigier, kes sai jagu sakslasest Stefan Boetticherist.
Kokku jagati MM-il viie päevaga 22 maailmameistritiitlit. Võistlusel osales 44 riiki 326 sõitjaga. Edukaim rahvus oli Saksamaa, kes pälvis kuus kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Medalitabelis saavutas teise koha Holland (5-3-2) ja kolmanda Itaalia (4-3-3). Võõrustajamaa Prantsusmaa teenis kaks kulda, kolm hõbedat ja ühe pronksi, jäädes edetabelis neljandale kohale.
Prantsusmaal Roubaix’ velodroomil jätkuvatel trekisõidu maailmameistrivõistlustel teenisid Saksamaa naised 3 km individuaalses jälitussõidus kolmikvõidu.
Esikoha pälvis valitsev olümpiavõitja Lisa Brennauer ajaga 3.18,258, jättes finaalsõidus hõbedale Franziska Brausse (3.22,980). Pronksisõidus kindlustas Saksamaale kolmanda koha Mieke Kröger (3.20,903), alistades itaallanna Martina Alzini.
Naiste 500 m paigaltstardiga sõidu võitis sakslannast tiitlikaitsja Lea Sophie Friedrich ajaga 33,06. Hõbe- ja pronksmedali said kaela neutraalse lipu all võistlevad Anastasiia Voinova (33,16) ja Daria Šmeleva (33,16).
Naiste madisonis olid kolmandat aastat järjest parimad Hollandi naised Amy Pieters ja Kristen Wild, teenides kokku 35 punkti. Wildi jaoks on tegemist ühtlasi viimaste tiitlivõistlustega. Teise koha sai Prantsusmaa (Clara Copponi, Marie le Net; 30 p) ja kolmanda Suurbritannia (Katie Archibald, Neah Evans; 24 p).
Meeste omniumis sai kuldmedali kaela ülivõimsa soorituse teinud britt Ethan Hayter, kogudes nelja alaga (scratch, jälitussõit, väljalangemissõit ja punktisõit) 180 punkti. Hõbemedali võitis uusmeremaalane Aaron Gate (124 p) ja pronksi itaallane Elia Viviani (121).
Pühapäeval jagatakse MM-il medalid meeste sprindis, naiste keirinis, naiste punktisõidus, meeste madisonis ja meeste väljalangemissõidus.
Eestlased Rain Lond ja Argo Rohtmets teenisid Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud kaheksapäevasel maailma mainekamal mitmepäevasõidul Absa Cape Epic kokkuvõttes kolmanda koha.
Viimasel 68-kilomeetrisel etapil jõudsid Rattabaasi tiimi esindanud Lond ja Rohtmets finišisse teisel kohal, kaotades Craig Uriale ja Andrew Duvenagele kolme minuti ja 51 sekundiga. Kolmanda koha said Roland Müller ja Andre Bachmann (+5.31). Kokkuvõttes said eestlased kolmanda koha, jäädes kaheksa etapiga võitjatest Uriast ja Duvenagest maha ühe tunni, 31 minuti ja 21 sekundiga. Teise koha pälvisid Müller ja Bachmann (+1:15.55).
„Tunnustus. Suur tunnustus esiteks juba ainuüksi sinna jõudmise ja startimise eest, sest ilma suure töö ja distsipliinita pole sinna võimalik jõuda ning teiseks tunnustus tõeliselt südika esituse eest!“ ütles Eesti Jalgratturite Liidu juhatuse liige Sulev Lipp, kes ka ise 2016. aastal võistluse lõpetas. „Kahju, et Peeter Pruusil läks nii nagu läks. Peeter kindlasti väärib paremat, aga Cape Epic ei halasta ka tugevatele. Küllap tuleb ta tagasi ja loodame, et järgnevatel aastatel näeme seal veel eestlasi kihutamas koos maailma MTB tippudega.“
Viimati osalesidki eestlased Cape Epicul 2016. aastal, kui Martin Loo ja Erki Kukk said eliitklassi meeste seas 24. koha. Lipp ja Tarmo Visnapuu lõpetasid sõidu individuaalvõistlejatena, kuna nende paarilised Janek Saareoks ja Hannes Kägu olid sunnitud võistluse katkestama. Toona katkestas võistluse ka Monika Silvia Valm.
Tänavu teenis viimasel etapil meeste seas esikoha Hans Becking ja Jose Dias (2:49.28), edestades finišiheitluses Jordan Sarroud ja Matthew Beersi (+0.04). Kolmandana ületasid finišijoone Martin Frey ja Simon Stiebjahn. Segavõitskondade seas olid parimad Laura Stark ja Sebastian Stark (3:32.40) ning naiste hulgas Sina Frei ja Laura Stigger (3:21.50).
Üldarvestuses teenis meeste klassis esikoha Sarrou ja Beers koguajaga 25 tundi, 17 minutit ja 28 sekundit. Teise koha pälvisid Frey ja Stiebjahn (+8.59) ning kolmandaks kerkisid Becking ja Dias (+14.34). Segavõistkondade seas said võidu kõikidel etappidel alistamatuteks jäänud Laura Stark ja Sebastian Stark (31:09.08) ning naiste klassis samuti kaheksa etapivõitu teeninud Frei ja Stigger (30:39.52).
