2020 April

Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
April 29, 2020
kultuurimin_3lovi_est.jpg

5min479

Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
Korralduse muudatusega lubatakse alates 02.05.2020 õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2 + 2 reeglit (koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Minimaalsed nõuded spordiürituste korraldamisele õues

  • Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus treeningtegevust (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud.
  • Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, seal hulgas treener, abipersonal jt ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
  • Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on soovituslik distants isikute vahel 20 meetrit (nt lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).
  • Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.
  • Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.
  • Ühiseid riietus- ja pesuruume ei tohi kasutada.
  • Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist. Jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
  • Arvestades 2 meetri distantsi nõuet peab olema ruumi vähemalt 4 m2/isiku kohta. Ka siis, kui samal spordiplatsil või –väljakul soovib treenida kaks või enam gruppi.
  • Kasutada tuleb võimalusel isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: välijõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
  • Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  • Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik.
  • Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks peale tegevusi territooriumile.
  • Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
  • Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse §47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Juhul, kui tegevuse läbiviimiseks on lühiajaliselt vajalik siseruumide kasutamine (tualettruumid, vahendite hoiustamine ja rentimine, teenuste eest tasumine jms) tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit) ja tagatakse 2+2 nõude täitmine.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit; käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.
  • Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) hoiustada teistest jäätmetest eraldatuna suletud kotis ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.

Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisel.
Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.


April 29, 2020
ain-alar-juhanson-89708759.jpg

1min457

Podcasti “Jalgrattapalavik” külaline, raudmees Ain-Alar Juhanson meenutab koomilisi seiku Saaremaa velotuuridelt, kus ta käis triatlonivõistlusteks kilomeetreid kogumas.

“Ma võisin kiirusega 45 km/h sõita, aga kui vahepeal oli vaja pann 60-ga, siis minul neid käike polnud. Sõitsin 45-ga edasi, niikaua kui grupile uuesti sappa jõudsin. See oli äge vaatepilt. Kõik teadsid juba, et kui nad juhtumisi grupist maha jäävad, siis seljatagant tuleb üks takso ja viib nad gruppi tagasi,” muheleb Juhanson vanu aegu meenutades.

Paidest pärit poisi jaoks algas sporditee aga suusatamisest, noorukese Ain-Alari suureks iidoliks oli Gunde Svan. Sealt edasi tuli triatlon ja 2008. aastal Hawaii Ironmani 13. koht. Maailmatase. Tänasel päeval on Ain-Alar maailmatasemel võistluste korraldaja. Triatloni kõrvale mahub ka jalgrattasport, Gran Fondo Estonia sõitudega. Kõikidest eelpool loetletud eluetappidest on juttu ka podcastis, vestlust veab Ivar Jurtšenko.

https://m.sport.delfi.ee/jalgrattasport/article.php?id=89708723


April 29, 2020
tour-france-1280x800.jpg

1min507

Võimalik, et aasta suurim rattavõistlus Tour de France ei saa alata 29. augustil, nagu see praegu on kavandatud. Prantsuse peaminister Edouard Philippe teatas, et kõik suured spordiüritused on keelatud kuni septembrini. Mõned tunnid hiljem täpsustas spordiminister, et see klausel ei pruugi puudutada Touri, kus võidakse kehtestada pealtvaatajate piiramise nõue.

Philippe lisas, et kuni septembrini ei tohi pidada üritusi, kus on üle 5000 inimese. “Kõik erandid on vaja eelnevalt kooskõlastada kohaliku politseiga ja peavad olema pikalt ette planeeritud,” märkis Philippe.

Samas on Touri direktor Christian Prudhomme varem öelnud, et “suletud uste taga” tema võistlust ei korralda. Eile Prudhomme kommentaare ei jaganud. Prantsusmaa jalgpalli kaks tugevamat liigat teatasid hooaja lõppemisest.

Prantsusmaal on koroonaviirusesse surnud rohkem kui 23 000 inimest, mis on suuruselt neljas number pärast USA-d, Hispaaniat ja Itaaliat. Prantsusmaal ei tohi ratturid maanteel treenida, kuid see piirang võib kaduda 11. mail.

Allikas: spordipartner.ee


April 28, 2020
riho-suun-89693119.jpg

2min546

Eesti rattaspordi ühe ajastu lugu on saanud raamatukaante vahele ja räägib see nooremale põlvkonnale tundmatust nõukogude ajast ning üleminekust vabasse maailma.

Raamatu peamine kangelane on esmaspäeval 60. juubelit tähistav Riho Suun, aga ka tema kaasaegsed, kirjutab ERR Sport.

1985. aasta Eesti parim meessportlane Riho Suun on olümpiavõitjate Aavo Pikkuusi ja Erika Salumäe kõrval Eesti tuntumaid jalgrattureid nõukogude perioodi lõpust. Suun tuli meeskondlikult Rahutuuri võitjaks, korjates ka etapivõite.

“Võib-olla jäi midagi kirja panemata, aga see, mis on kirjas, siis nii oligi. Seda mäletan küll, et mingit udutamist päevikutesse ei saanud. Meid ei kontrollitud ega tsenseeritud – päevik oli rohkem enda jaoks. Vene koondises kirjutasin päevikuid ikka eesti keeles edasi. Siis ei saanud keegi aru, mis on seal kirjas,” rääkis Suun.

Riho Suuna ja tema kaasaaegsete lugu “Inimene või masin?” autoriks on Ivar Jurtšenko.

Allikas: sport.delfi.ee


April 28, 2020
Riho-Suun.jpg

2min557

Eesti rattaspordi ühe ajastu lugu on saanud raamatukaante vahele ja räägib see nooremale põlvkonnale tundmatust nõukogude ajast ning üleminekust vabasse maailma. Raamatu peamine kangelane on esmaspäeval 60. juubelit tähistav Riho Suun, aga ka tema kaasaegsed.

1985. aasta Eesti parim meessportlane Riho Suun on olümpiavõitjate Aavo Pikkuusi ja Erika Salumäe kõrval Eesti tuntumaid jalgrattureid nõukogude perioodi lõpust. Suun tuli meeskondlikult Rahutuuri võitjaks, korjates ka etapivõite. Rahutuur oli Idabloki jalgratturitele ülim väljund, sest maailma suurtele velotuuridele sõitma siis ei pääsetud. Nüüd elustavad Riho Suuna mälestused ja eelkõige päevikud toonase elu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Võib-olla jäi midagi kirja panemata, aga see, mis on kirjas, siis nii oligi. Seda mäletan küll, et mingit udutamist päevikutesse ei saanud. Meid ei kontrollitud ega tsenseeritud – päevik oli rohkem enda jaoks. Vene koondises kirjutasin päevikuid ikka eesti keeles edasi. Siis ei saanud keegi aru, mis on seal kirjas,” rääkis Suun.

Riho Suuna ja tema kaasaaegsete lugu “Inimene või masin?” autoriks on Ivar Jurtšenko. Ajastu oli eripärane, süsteem sportlaste vastu halastamatu. See on ühe põlvkonna lugu, kus esimest viiulit mängis kümmekond aasta Nõukogude Liidu koondisse kuulunud Suun.

“See oli kõva võimalus eneseteostuseks, maailma näha ja natuke materiaalselt end paremini kindlustada või olla või tunda. Kes sel ajal elasid, need teavad. Need, kes on hiljem sündinud siia, nendele vist ei teegi selgeks. Meil ei olnud kompuutreid ja tehnikat, millega jälgida enda kiirusi, jõudlust, kaloreid, vattidest rääkimata,” ütles Suun.

Esmaspäeval 60. sünnipäeva tähistav Suun ütleb, et nüüd on rattaspordis kõik muutunud: kiirused, spetsialiseerumine, varustus, kogu tippspordi taustsüsteem.

Allikas: sport.err.ee


April 27, 2020
austa.png

2min884

Alates märtsikuust on Eesti Jalgratturite Liidu uus liige Austa Rattaklubi, olles Liidu 66 liige.

Austa Rattaklubi asutati 14.01.2020 ning hetkel koosneb klubi kahest liikmest, asutajad Caspar Austa ja Avely Kaldoja, kes on ka klubi

aktiivsed ratturid. Caspar Austa on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jalgrattatreener, harrastusrattur ning edukas maastikurattur, kes on juba pikemat aega olnud aktiivne jalgrattaspordi edendaja Lõuna-Eestis. Ühtlasi on Austa korraldanud juba aastaid Hispaanias jalgratta laagrit, talvisel hooajal oma nimelist matka, mis mõlemad toimetavad edaspidi uue klubi all.

Austa Rattaklubi eesmärk on kohalikule elanikkonnale ja harrastussportlastele suunatud aktiivsete tegevuste (matkad, laagrid nii

Eestis kui välismaal jm) korraldamine ja rattasõiduks tingimuste loomine ning seeläbi arendada ning populariseerida jalgrattasporti. Samuti on

uue klubi huvi korraldada kohalikke ja üleriigilisi rattavõistluseid, sealhulgas ka Eesti Meistrivõistluseid. Plaanide elluviimiseks teeb klubi selleks tihedat koostööd Elva vallavalitsusega.

Pikisilmi ootab verivärske klubi pandeemia tõttu edasi lükatud L’Etape du Tour de France`i, kus klubi planeerib aidata ettevalmistusega harrastussportlasi.

Vaata täpsemalt SIIT

Galerii SIIN


April 27, 2020
miku-1280x853.jpg

7min450

Esialgu teisipäevaks, 28. aprilliks kavandatud Mihkel Räime ja Steven Kalfi heategevuslik rattasõit ümber Saaremaa lükkub neljapäevale, 30. aprillile. „Nii pikaks ja energiamahukaks pingutuseks on vaja, et kõik klapiks ja seejuures on väga tähtis roll ilmal. Kahjuks ei anna teisipäevaks lubatud ilmaolud meile kindlust plaanitud teekond edukalt lõpuni sõita. Tegime otsuse raske südamega, aga loodame, et neljapäevane päikseline ilm aitab lisaks meie sõidule paremini tutvustada Saaremaa vaatamisväärusi ja toob ka kohalikud inimesed õue meile kaasa elama. Esmatähtis on toetada Kuressaare Haiglat, aga soovime, et meie sõit Saaremaal oleks atraktiivne ka virtuaalsetele ja kohalikele pealtvaatajatele,“ põhjendas Mihkel Räim sõidu edasilükkamist.

 Ratturid Mihkel Räim ja Steven Kalf sõidavad Kuressaare Haigla toetuseks ümber Saaremaa

Saarlasest jalgratturid Mihkel Räim ja Steven Kalf korraldavad neljapäeval, 30. aprillil Kuressaare Haigla toetuseks heategevussõidu ümber Saaremaa, millele on kõigil soovijatel võimalik sotsiaalmeedia vahendusel kaasa elada. Osa sõidust on lubanud kaasa teha Mihkli isa, Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking rattatreener Riho Räim, kes on üks esimesi raskest seisust taastunud koroonahaigeid Eestis. Heategevuslik rattasõit saab alguse neljapäeva, 30. aprilli hommikul kell 7.00 Kuressaare raekoja eest, orienteeriv lõpuaeg on vahemikus 18.00–22.00 ja finiš Kuressaare haigla juures.

„Minu kodusaar on kahe viimase kuu jooksul pidanud taluma tohutut koormust, pinget ja kurbust ning see on muserdanud ja kurnanud meid kõiki: sealhulgas mind, minu perekonda, Kuressaare Haiglat ja kohalikku ettevõtlust. Sellest toibumiseks läheb veel kindlasti aega, aga olen kindel, et igasugused turgutavad ettevõtmised Saaremaa aitamiseks kiirendavad taastumist ja aitavad meil kõigil naasta igapäevaellu,“ kommenteeris Mihkel Räim ettevõtmise eesmärki.

Mihkel Räime sõnul on heategevuslik rattasõit ümber Saaremaa tema toetusavaldus oma kodusaarele, kohalikule haiglale ja kogukonnale. „Ligi 330-kilomeetrise sõiduga liitub ka minu hea sõber, jalgrattur Steven Kalf, sest kahekesi on sellist katsumust psühholoogiliselt kergem läbida ning turvalisem,“ ütles Räim ja lisas: „Ühe osa sõidust teeb kaasa minu isa Riho Räim, kelle koroonaviirusest tervenemise lugu ja optimism aitavad loodetavasti ka paljusid teisi inimesi nii Saaremaal kui mujal.“

Saaremaa kriisikomisjoni juht ja vallavanem Madis Kallas: „Nii jalgrattaspordis kui ka kriisiolukorras viib võiduni meeskonnatöö, milles on oluline iga liikme panus. Olen tänulik Saaremaa tippratturitele, et nad võtavad ette heategevussõidu oma kodusaarel ja teevad seda Kuressaare Haigla toetuseks.“

Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Kuressaare Haigla kollektiiv on viimased seitse nädalat püsti püsinud suuresti tänu kogukonna toele ja innustusele. Mihkel Räime ettevõtmine on selle ühise tegemise ilusaks jätkuks. Kahjuks ma ei julge veel öelda, et punktiks.“

Mihkel Räime kinnitusel on plaanis kogu teekond GoPro-kaameraga üles filmida ja sõidu (ca 10–12 h) jooksul sellest tema Instagrami konto (mikuraim) vahendusel kõigile huvilistele ülevaade anda. Lisaks võimalusele toetada Kuressaare Haiglat tutvustavad jalgratturid oma sõidu jooksul Eesti suurimat saart, mis on nii eestlaste kui ka meie lähinaabrite poolt armastatud turismisihtkoht.

Kuressaare Haiglat saab toetada, helistades annetusliinide numbritel: 5 eurot – 9000405, 10 eurot – 9000410, 50 eurot – 9000450. Palume oodata kõne lõpuni, sest annetus laekub pärast 10ndat sekundit.

Samuti on võimalik anda oma panus pangaülekandega. Kuressaare Haigla SA arvelduskonto numbrid: Swedbank AS – EE322200001120090627, SEB Pank AS – EE581010220017888014. Selgituseks palume kirjutada „Aitan Saaremaad“.

Videoüleskutset saab vaadata SIIT.

Trajektooriga saab tutvuda SIIN

Lisainfo: Mihkel Räim 5661 5066

Foto: Raul Vinni, Saarte Hääl.


April 26, 2020
laas-1280x800.jpg

2min446

Digital Swiss 5 Races virtuaalse velotuuri neljandal etapil võidutses Stefan Küng (Šveitsi koondis), ainsa eestlasena laupäeval võistlustules olnud Martin Laas (Bora-Hansgrohe) pälvis 49. koha.

36,76-kilomeetrisel rajal märgiti Küngi võiduajaks 46 minutit ja kolm sekundit. Teise koha sai austraallane Michael Matthews (Team Sunweb; +0.06) ja kolmanda koha britt Ethan Hayter (Team Ineos; +0.43). Laas kaotas võitjale üheksa minuti ja 26 sekundiga.

Laas osales ka neljapäeval peetud velotuuri teisel etapil ning tunnistas, et teisel korral oli virtuaalmaailmas võistlemine natuke kergem, sest oli süsteemiga juba tuttav. “Sõit meenutab temposõitu. Midagi lihtsat ei ole,” rääkis Laas ERR-ile. “Igaüks sõidab nii, kuidas jaksab ja tuules olles ei tunne sarnast efekti nagu maanteel. Lubatakse küll grupisõitu, aga tegelikult pole sel grupisõiduga midagi ühist.”

Šveitsi virtuaalne tuur toimub Rouvy keskkonnas ning Laasi sõnul on äge, et teed ja pilt meenutavad päris maailma. “Teistes sarnastes programmides midagi sellist pole,” lisas Laas, kes tegelikult pukisõitu ei armasta. “Ma ei ole kunagi sellest vaimustuses olnud ja väldin seda nii palju, kui võimalik.”

Digital Swiss 5 Races on viiest etapist koosnev virtuaalne velotuur, kus osaleb 19 meeskonda. Iga päev peab igast tiimist võistlustulle asuma kolm ratturit. Stardinimekirjast leiab kaks eestlast: Rein Taaramäe (Total Direct Energie) ja Martin Laasi (Bora-hansgrohe). Esimese etapi võitis Rohan Dennis (Team Ineos), teise Stefan Küng (FDJ-Groupama) ja kolmanda Nicholas Roche (Team Sunweb). Laas lõpetas teisel etapil 47. kohaga ja Taaramäe kolmandal etapil üheksanda tulemusega.

Allikas: sport.err.ee


April 25, 2020
miku-1280x853.jpg

7min498

Saarlasest jalgratturid Mihkel Räim ja Steven Kalf korraldavad teisipäeval, 28. aprillil Kuressaare Haigla toetuseks heategevussõidu ümber Saaremaa, millele on kõigil soovijatel võimalik sotsiaalmeedia vahendusel kaasa elada. Osa sõidust on lubanud kaasa teha Mihkli isa, Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking rattatreener Riho Räim, kes on üks esimesi raskest seisust taastunud koroonahaigeid Eestis. Heategevuslik rattasõit saab alguse 28. aprilli hommikul kell 7.00 Kuressaare raekoja eest, orienteeriv lõpuaeg on vahemikus 18.00–22.00 ja finiš Kuressaare haigla juures.

„Minu kodusaar on kahe viimase kuu jooksul pidanud taluma tohutut koormust, pinget ja kurbust ning see on muserdanud ja kurnanud meid kõiki: sealhulgas mind, minu perekonda, Kuressaare Haiglat ja kohalikku ettevõtlust. Sellest toibumiseks läheb veel kindlasti aega, aga olen kindel, et igasugused turgutavad ettevõtmised Saaremaa aitamiseks kiirendavad taastumist ja aitavad meil kõigil naasta igapäevaellu,“ kommenteeris Mihkel Räim ettevõtmise eesmärki.

Mihkel Räime sõnul on heategevuslik rattasõit ümber Saaremaa tema toetusavaldus oma kodusaarele, kohalikule haiglale ja kogukonnale. „Ligi 330-kilomeetrise sõiduga liitub ka minu hea sõber, jalgrattur Steven Kalf, sest kahekesi on sellist katsumust psühholoogiliselt kergem läbida ning turvalisem,“ ütles Räim ja lisas: „Ühe osa sõidust teeb kaasa minu isa Riho Räim, kelle koroonaviirusest tervenemise lugu ja optimism aitavad loodetavasti ka paljusid teisi inimesi nii Saaremaal kui mujal.“

Saaremaa kriisikomisjoni juht ja vallavanem Madis Kallas: „Nii jalgrattaspordis kui ka kriisiolukorras viib võiduni meeskonnatöö, milles on oluline iga liikme panus. Olen tänulik Saaremaa tippratturitele, et nad võtavad ette heategevussõidu oma kodusaarel ja teevad seda Kuressaare Haigla toetuseks.“

Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli: „Kuressaare Haigla kollektiiv on viimased seitse nädalat püsti püsinud suuresti tänu kogukonna toele ja innustusele. Mihkel Räime ettevõtmine on selle ühise tegemise ilusaks jätkuks. Kahjuks ma ei julge veel öelda, et punktiks.“

Mihkel Räime kinnitusel on plaanis kogu teekond GoPro-kaameraga üles filmida ja sõidu (ca 10–12 h) jooksul sellest tema Instagrami konto (mikuraim) vahendusel kõigile huvilistele ülevaade anda. Lisaks võimalusele toetada Kuressaare Haiglat tutvustavad jalgratturid oma sõidu jooksul Eesti suurimat saart, mis on nii eestlaste kui ka meie lähinaabrite poolt armastatud turismisihtkoht.

Kuressaare Haiglat saab toetada, helistades annetusliinide numbritel: 5 eurot – 9000405, 10 eurot – 9000410, 50 eurot – 9000450. Palume oodata kõne lõpuni, sest annetus laekub pärast 10ndat sekundit.

Samuti on võimalik anda oma panus pangaülekandega. Kuressaare Haigla SA arvelduskonto numbrid: Swedbank AS – EE322200001120090627, SEB Pank AS – EE581010220017888014. Selgituseks palume kirjutada „Aitan Saaremaad“.

Videoüleskutset saab vaadata SIIT.

Lisainfo: Mihkel Räim 5661 5066

Foto: Raul Vinni, Saarte Hääl.


April 24, 2020
leevi.jpg

1min750

Peale pikaaegset haigust on meie seast lahkunud Saaremaa jalgrattaspordi edendaja, treener, ōpetaja ja kohtunik Leevi Kuivjōgi.

Saaremaa velotuuri korraldajad jäävad meenutama Leevi panust vōistluse peakorraldajana ja hiljem teatepulka üleandnuna asjatundliku ning täpse kohtunikuna. Oma suhtumises oli ta ühtviisi lugupidav nii proffide kui ka laste rattasōidul. Kestev spordihuvi ja tippratturite tegevusele kaasaelamine andis ta hilisemale elule nii sisu kui lisas ka mōtet.

Avaldame sügavat kaastunnet perele


Liitu uudiskirjaga!

Kui soovid olla esimeste seas, kes saavad Eesti Jalgratturite Liidu uudiskirju oma meilile, siis liitu meie pressilistiga! Saadame kord kuus välja uudiskirja meie sportlaste tegemistest ning jooksvalt teavitusi eesolevate koolituste kohta.

Eesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) koordineerib jalgrattaspordiga seonduvat tegevust Eestis.
EJL on Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) ja Euroopa Jalgratturite Liidu (UEC) liige.

X