Bring to the table win-win survival strategies to ensure proactive domination. At the end of the day, going forward, a new normal that has evolved from generation.
Hispaanias jätkuval UCI 2. kategooriaga mitmepäevasõidul Volcat GP Diputacio De Barcelona jätkasid teisel etapil Eesti maastikuratturid Janika Lõiv kuuenda ja Peeter Pruus 14. kohaga.
Mägisel 80-kilomeetrisel etapil võitis naiste klassis Pruusi klubikaaslane Katazina Sosna (Torpado-Südtirol), ajaga 3:55.17. Teisena lõpetas DMT Racing Teami esindaja Naima Madlen (4:03.46) ja kolmandana Megamo Factory Teami rattur Claudia Galicia (4:05.52). Ainsa Eesti naisratturina stardis olnud Lõiv jõudis finišisse kuuendal kohal, ajaga 4:14.27.
“Üritasin täna esimese etapi vigu nagu rajalt eksimisi ja kukkumisi vältida ning see õnnestus hästi,” ütles Lõiv peale võistlust. “Rajad on põnevad ja nõuavad palju tehnilisi oskusi, mis mulle väga meeldib.”
Meeste klassides näitas kiireimat aega DMT Racing Teamis sõitev Tiago Ferreira (3:12.51). Teisena jõudis finišisse minut ja 48 sekundit hiljem Bart De Vocht (Goeman Scott) ja kolmanda koha võitis kolme mehe heitluses võitja klubikaaslane Jose Dias (+5.47). Pruus jõudis finišisse esimesest 11 minutit ja kolm sekundit hiljem.
“Täna ei olnud kõige parem tunne,” ütles Pruus sõidujärgselt. “Kohe pandi kõva hooga minema ning ma sõitsin omas tempos edasi. Tuul on siin Hispaanias väga tugev ning vastutuule lõikudel on üksi sõita võimatu. Rada oli ülitehniline kohati halvasti märgistatud, mistõttu kaotasin tänagi rajalt eksimise tõttu umbes kaks minutit.”
Pühapäeval sõidetakse mitmepäevasõidu viimane, 43 km pikkune etapp 1100 tõusumeetriga.
Hispaania kolmepäevasel UCI 2. kategooriaga maastikurataste tuuril Volcat GP Diputacio De Barcelona võistlevad ka õrnema soo esindajad. Ainsa eestlannana stardis olnud Janika Lõiv sai kirja 9. koha, ajaga 3:22.41.
63. kilomeetri pikkuse ja 1600 tõusumeetriga sõidu võitis leedulanna Katazina Sosna ajaga 3:05.47. Sosna on ainukene naisrattur Peeter Pruusi koduklubis Torpado-Südtirol. Teise koha sai neli minutit ja 52 sekundit hiljem lõpetanud Naima Madlen (DMT Racing Team) ja kolmanda Megamo Factory Team esindaja Claudia Galicia (+6.41). Lõiv kaotas võitjale 16.54.
Laupäeval sõidetakse tuuri raskeim, 75 kilomeetri pikkune etapp 1900 tõusumeetriga.
Peeter Pruus (Torpado-Südtirol) alustas Hispaanias kolmepäevast UCI 2. kategooria maastikurataste tuuri Volcat GP Diputacio De Barcelona. Esimesel, 63. kilomeetrisel 1600 tõusumeetriga etapil sai Pruus kaheksanda koha.
Avaetapi võitis Hector Leonardo Paez (Giant-Livpolimedical), ajaga 2:33. Veidi üle kahe minuti hiljem jagasid pjedestaali teise ja kolmanda astme omavahel Tiago Ferreira (Dmt Racing Team) ja Ben Zwiehoff (Bergamont Factory Team). Pruus kaotas võitjale 3.57.
“Tempo pandi kohe stardist peale,” rääkis Pruus võistlusjärgselt. “Peale teist jootmisala sõitsin õigest teeotsast mööda ja kaotasin 30-40 sekundit aega ning kuuenda koha. Olen hetkel väga rahul oma konditsiooniga.”
Laupäeval sõidetakse tuuri raskeim, 75 kilomeetri pikkune etapp 1900 tõusumeetriga.
Filter Temposõidu Karikasarja esimese hooaja üldvõitja Andre Aduson soovitab soojalt rattasõpradel, eriti aga noortel Filter Temposõidu Karikasarjast ja Filter Maanteekarikasarjast osa võtta. Eestis pole maanteevõistlusi ülemäära palju ja olemasolevaid tuleks maksimaalselt ära kasutada.
Teie olete Filter Temposõidu Karikasarja esimese hooaja üldvõitja. Mis kümne aasta tagusest ajast meenub?
Üldvõit! Hooaja alguses oli enesetunne hea, võis võidu sõita, hooaja teine pool oli paras kannatamine. Kindlasti ka kiire paarissõit koos Ervin Korts-Lauriga.
Miks olete nüüd võistlusspordist tagasi tõmbunud?
Töötan treenerina CFC Spordiklubis ja kahel rindel ei ole soovi võidelda.
Milline on Teie hinnangul Filter Temposõidu Karikasarja ja Filter Maanteekarikasarja roll Eesti rattakalendris?
Vaadates võistluskalendrit, siis maanteeratta võistluste arv võrreldes maastikuratta võistlustega on oluliselt kahanenud. Minu hinnangul on tegemist kvaliteetsete võistlussarjadega ja maanteeratta võidusõitude kohapealt on mõlemad võistlussarjad olulised.
Kas temposõitu peaks rattaringkondades rohkem väärtustama?
Eraldistart on kindlasti raske rattaspordi distsipliin ja paljudele see ei meeldi. Noorsportlaste jaoks on eraldistart oluline, kuna seda sõites õpib väga hästi enda individuaalseid võimeid tundma. Väärtustama peab, ületähtsustada ei tohi.
Sel aastal on koos finaaliga kavas seitse etappi. Kas võistlusi võiks olla rohkem või on see optimaalne arv?
Arvan, et seitse etappi on piisav.
Temposõit tundub olevat ehteestlaslik ala, mis nõuab suurt pingutamist ja kannatamist ning tuima töö tegemist. Eraldistardis saadab tavaliseltedu suurema kondiga rattureid. Kas see sobib meile paremini kui grupisõit?
Arvan, et see ei ole nii. Hea rattur saab mõlemal distsipliinil hakkama.
Mulle on kõrvu jäänud, et Eesti noored ratturid ei kipu nii usinalt Prantsusmaale amatööriks minema kui omal ajal näiteks Jaan Kirsipuu ja Rein Taaramäe. On sel jutul tõepõhi all?
Hetkel on meil amatööridena välisklubides sõitmas kümmekond mees- ja kaks naissportlast. Tundub, et soov sõita amatöörklubides on natukene tagasihoidlikum küll. Loodetavasti on neil noortel, kes välismaal sõidavad, soov saada profiks. Häid noori on juunioride vanuseklassist peale tulemas ja usun, et lähiaastatel on meil seis ilusam.
Portaal velonews.com reastas veerandsada maailma väärtuslikumat ratturit. Juba ammu ei hinnata rattureid, aga ka teisi sportlasi pelgalt tulemuste järgi. Seetõttu võeti lisaks sportlikule tasemele arvesse veel turunduslikku ja meeskonnatööd puudutavaid üksikasju.
Esikoha pälvis oodatult kolme viimase aasta grupisõidu maailmameister Peter Sagan, kes teenis ainsana viis tärni kõigis kolmes kategoorias. Selgituses toodi välja, et Saganil on Instagramis 975 000 jälgijat ja ta on viimse sendini väärt kuut miljonit eurot, mida koduklubi Bora-Hansgrohe talle igal aastal maksab. Hoolimata sellest, et eelmine hooaeg jättis tulemuste poolest soovida, sai Sagan sellegipoolest väga palju tähelepanu.
Teisele kohale platseerus valitsev Tour de France’i ja Vuelta võitja Chris Froome (Sky), kes teenis ühe tärni vähem tiimitöö kategoorias. Kolmanda koha hõivas stabiilsusega hiilgav – 94 võitu on mittesprinteri kohta harukordne saavutus – Alejandro Valverde (Movistar), kes pole eespool olevate konkurentidega võrreldes turunduslikult niivõrd atraktiivne. Sellegipoolest on tal Twitteris 392 000 ja Instagramis 66 000 jälgijat.
22. aprillil antakse Pirital start uuele maastikuratturitele suunatud Husqvarna olümpiakrossi karikasarjale. Uurime lähemalt, mis on Husqvarna ning milline on Husqvarna esindaja Jaanus Vahesalu suhe jalgrattaspordiga.
Husqvarna on Rootsi ettevõte, mis tegeleb metsa- ja aiatehnika masinate tootmise ja turustamisega ning on omas valdkonnas turuliider. Metsa- ja aiatehnika masinate alla kuuluvad robotniidukid, murutraktorid ja -niidukid, trimmerid, mootorsaed, survepesurid, lumepuhurid jt. Husqvarna alustas oma tegevust 1689. aastal, mil hakati tootma Rootsi kuningliku sõjaväe jaoks püsse. Sealt edasi on Husqvarna tooteportfelli kuulunud või kuuluvad tänasenigi õmblusmasinad, köögiseadmed (hakklihamasin, nõudepesumasin, külmik, jäätisemasin), jalgrattad ning mootorrattad. Husqvarna missiooniks on muuta meid ümbritsev keskkond ilusamaks.
Jaanus, mille poolest erineb Husqvarna konkurentidest?
Husqvarna erineb oma konkurentidest kõige suurema tootevaliku poolest. Lisaks sellele on meie pakutavad tööriistad ergonoomilised, mugavad kasutada ja võimekad. Ei saa üle ega ümber ka Husqvarna kvaliteedist, mis on tänu Rootsi taustale tänagi väga kõrgelt hinnatud.
Kuidas läks Husqvarnal eelmisel aastal?
Husqvarnale oli Eestis möödunud 2017.aasta vägagi edukas, võiks lausa öelda, et tegime senise ajaloo parima tulemuse.
Mis on hetkel Husqvarna suurimad väljakutsed?
Husqvarna suurimaks väljakutseks on veel jätkuva talve seljatamine, et muru saaks juba tärgata 🙂 Kui aga ärilistest väljakutsetest rääkida, siis on hetkel miljoni euro küsimus, et millal vahetavad akutooted välja bensiinimootoriga tooted. Ja see juhtub palju kiiremini, kui me seda arvatagi oskame.
Kas Teil on mõni suurem eesmärk, mida kindlasti 2018. aastal saavutada tahaksite? Mis see on?
Ikka tuleb omale eesmärke seada ning sel aastal on meie eesmärgiks teha taas senise ajaloo parim tulemus. See ei saa olema kerge ülesanne, kuna meie valdkonnas on väga kriitilise tähtsusega ilm ning kui ikka mais on veel lumi maas, siis muruniidukeid on väga keeruline müüa.
Miks otsustasite toetada just rattasporti ja uut olümpiakrossi karikasarja?
Rattasport on ala, mida reeglina harrastatakse õues nagu ka Husqvarna tööriistu ning seetõttu oli üks väga oluline puutepunkt juba olemas. Rattasport on oma olemuselt üsna ajamahukas ning naljalt keegi alla ühte tundi ratast välja ei aja. Husqvarnal on aga lahendus, kuidas vähemalt muruniitmisele kuluvat aega kokku hoida – Husqvarna Automower robotniiduk, et samal ajal saaks tegeleda rattasõiduga. Ehk siis meie eesmärgiks on Husqvarna Automoweri abil inimestele rohkem vaba aega pakkuda ja neid näiteks rattasõiduga tegelema meelitada. Loomulikult on meie otsuse taga ka see, et XCO on nii lahe ja vaadeldav ala, et tore oleks, kui Eesti järgmistel olümpiamängudel oma MTB koondisega osaleks. Ja eks rattasport meeldib natuke mulle endale ka 🙂
Millal ja kuidas Teie enda suhe rattaspordiga algas?
Rattaga olen sõitnud väikesest peale alates, aga siis oli see rohkem igapäevane liikumisvahend kooli ja kodu vahel. Kuid jalgratas kui treeningvahend tuli minu ellu tänu minu elukaaslasele, kellel oli MTB ratas ning tema eeskujul sai selline ka endale soetatud vist 2005. aastal. Mingit tõsist treenimise ja võistlemise plaani ei olnud, kuid mingil hetkel sai tehtud otsus osaleda Pärnu Püha Loomaaia rattarallil. Loomulikult sai see läbi sõidetud maastikurattaga ning päris viimaseks ei jäänud. Kuid siiani on eredalt meeles distantsi teisel poole tugev vastutuul. Sellest sõidust alates hakkas mulle maanteel sõit märksa rohkem meeldima ning peagi vahetasin laiad MTB kummid peenemate maanteele sobivamate vastu ning juba leidsin ennast läbimas Tartu Rattarallit ja avastamas sadulas Alpiexpressi vahva reisiseltskonnaga mitmetel järjestikustel aastatel elu-olu Alpides. 2010. aastaks oli selge, et ma tahan omale maanteeratast. Mäletan siiani esimest sõidukogemust kiirema veloga – see lai naeratus ei tahtnud näolt kaduda. Nii ma siis alustasingi teadlikumalt maanteerattaga treenimist ja leidsin end peagi ühissõitudelt ja mõningatelt võistlustelt ning tänaseks kuulun ka klubi Tervisesport ridadesse. Kindlasti on rattasport minu jaoks mõnus ajaveetmise võimalus koos elukaaslase ja sõpradega mitte saavutussport.
SF-83846071497bc5579266ae94f53a1c74
Mis Teile endale rattasõidu juures kõige enam meeldib?
Eelkõige meeldib lihtsalt rattaga sõita ja teha seda koos meeldivate inimestega on veel eriti tore. Usun, et rattasadulas veedetud kilomeetrite jooksul saadud uued tuttavad ja sõbrad on minu jaoks vast kõige olulisemad. Ja kui sinna lisandub veel viibimine värskes õhus ja tutvumine erinevate kaunite Eestimaa paikade või Alpidega , siis mida paremat veel tahta.
Mida peate isiklikult kõige suuremaks saavutuseks rattasadulas?
Kuna minu rattasport ei ole tulemustele orienteeritud, vaid pigem mõnus meelelahutus, siis kirkaid tulemusi mul ette näidata pole. Aga ise pean ma kõige suuremaks saavutuseks Rootsi legendaarse 300 km rattasõidu ümber Vätternrundani järve läbimist kolmel korral. Eesmärgiks on see läbida kokku viiel korral, sest siis pidavat saama natuke erilisema medali 🙂
Mis ootused ja soovitused on Teil Eesti tegev(ratta)sportlastele?
Nagu iga eestlane, nii ootan ka mina Eesti sportlastelt häid tulemusi ja nendega kaasnevaid tugevaid emotsioone. Kuid samas tean, et sportlase töö on üks maailma kõige raskemaid. Siiski leian, et kui unistada suurelt, seada eesmärke ja uskuda oma tegemistesse, siis on võimalik ka meie väikese Eesti sportlastel liigutada mägesid ning kirkaid medaleid ja karikaid koju tuua. Rattaspordis elan eriti kaasa Rein Taaramäele ja Tanel Kangertile, sest olen ka ise Vändras koolis käinud ning „omadele“ hoitakse ikka rohkem pöialt 🙂
Milline on üks asi ilma milleta Te ei lahkuks kodust kunagi?
Tahaks ju öelda, et jalgratas. Aga tõde on vist pigem see, et ma ei lahkuks kodust kunagi ilma riieteta ilmselt.
Eesti profirattur Rein Taaramäe virtuaaltreeningutest võrreldes nooremate konkurentidega ei vaimustu. Siiski möönab ta, et nii ka maailma tippu kuuluvad mehed on istunud pooled trennidest arvuti ees.
“Viimasel ajal on nooremate ratturite generatsioon hakanud arvuti ees pukki väntama. Ekraanil jookseb ees siis virtuaalne ratturi kuju ja n-ö mängust ei puudu ka teised osalejad, kes live‘is samal ajal pukil väntavad,” kirjutas Taaramäe oma Facebooki leheküljel.
“Põnev, aga praegu mind ei ahvatle. Võibolla ei hakkagi, sest ma olen juba ratturi keskeas ja nagu ikka vanadele kaladele uued asjad nii kergelt külge ei hakka.”
Taaramäe tõi näiteks oma meeskonnakaaslase, praeguseks 38-aastase Sylvain Chavaneli. “Kui teised sõidavad power-meetrite ja aerointegreeritud lenksudega, siis Chavanelil on vanakooli mehele omaselt käe peal kell, kust ta loeb kiirust, pulssi ja km ning lenksupikendus on tal vana hea traditsiooniline, mis tuleb velo külge monteerida ja kuhu tuleb lenks külge kruvida.”
“Ega ma virtuaaltreeningut ei laida. Kui ratturile selline treeningsüsteem meeldib, siis andku minna! Liigutus on ju sama mis maanteel ja ma tean ka mõnda kutti, kellel World Touri võidud taskus, kuid vähemalt pooled treeningud tehtud arvuti ees.”
Taaramäe ise lõpetas äsja kolmenädalase treeninglaagri Sierra Nevadas ja tegi seejärel nädalavahetusel ka paar sõitu, kus ta teadlikult esimest viiulit ei mänginud. Laager läks suurepäraselt, kuigi lõpus pidi ta väsimuse tõttu hoogu maha võtma.
“Panin intensiivsusega üle, kuid sain õigel ajal jaole ning laagri lõpus tegelesin rohkem niisama uina-muinatamisega ja kui mäe otsast alla sain, siis oligi enesetunne jonksus.”
Järgmisena ootavad ees laupäevane Induraini klassik Baskismaal ja nädal hiljem kolmepäevane Ardennes’i velotuur Prantsusmaal. Suuremaid saavutusi ihkab Direct Energie särgis sõitev eestlane aga suvistelt tuuridelt.
Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy saab osaleda Ameerika Ühendriikides toimuval Utah’ velotuuril. Räimele peaks võistlus sobima, sest eelmisel aastal sai ta kahel etapil grupifinišites kolmanda ja neljanda koha.
Praeguse kava kohaselt tuleb 6.-12. augustini toimuva Utah’ tuuri starti 16 meeskonda, kellest viis on World Touri tiimid: BMC Racing, Mitchelton-Scott, EF Education First-Drapac, Trek-Segafredo ja LottoNL-Jumbo. Pro Continental klubidest on lisaks Israel Cycling Academyle kohal Bardiani-CSF ja Nippo Vini Fantini. Kontinentaaltiimidest on praegu välja hõigatud kanadalaste Silber Pro Cycling. Seitse klubi avalikustatakse hiljem.
Utah’ tuur saab võrreldes eelmise aastaga olema tunduvalt, sest siis oli kohal vaid üks World Touri tiim (BMC). Võistlus algab tavapärasest nädal aega hiljem, start antakse osariigi lõunaosas. Avapäeval on St. George’is kavas proloogina individuaalne eraldistart, finiš on nädal aega hiljem Park Citys. Eelmisel aastal pälvis üldvõidu kanadalane Rob Britton (Rally Cycling).
Pärast töist nädalat World Touri kalendris tõusis edetabelijuhiks teist aastat järjest Kataloonia velotuuri võitnud Alejandro Valverde. Kuuendalt kohalt liidriks kerkinud Movistari rattur edestab tänu Gent-Wevelgemi esikohale tosina pügala võrra kerkinud Peter Saganit (Bora-Hansgrohe). Kolmandat positsiooni hoiab alates jaanuarist liidrikohal asunud Daryl Impey (Mitchelton-Scott). Tabelist leiab ka Tanel Kangerti (Astana), kes hoiab 215. kohta.
Meeskondlikus arvestuses kerkis esimesele kohale Quick-Step Floors, kellele järgnevad Mitchelton-Scott ja Movistar. Kangerti tööandja Astana kukkus koha võrra kümnendaks.
Riiklikus pingereas – arvesse on võetud kõiki võistlusi – moodustavad esikolmiku Itaalia, Belgia ja Prantsusmaa. Eesti paikneb Jaapani järel ja Argentina ees 32. kohal.
Maaris Meier sai UCI 1. kategooria DHI võistlusel Lousãs 6. koha. Võitis maailma reitingu liider prantslanna Myriam Nicole.
Meieri sõnul oli rada raske nii füüsiliselt kui tehniliselt. “Kuigi ise olen DH alal suhteliselt algaja, siis ka Commencal/Vallnord sõitjad, kes võistlusel puhta töö tegid ja seal kaks nädalat harjutasid , kiitsid rada isegi MK-etapi väärikaks. See teadmine, teeb head meelt oma arengu suhtes maastikuratta kõige nõudlikumal alal!“
Meieri järgmine võistlus on DHI Euroopa Meistrivõistlused 6.-8. aprillil, mis samuti peetakse Lousãs, Portugalis.
